Mis on stress, selle põhjused, tagajärjed ning kuidas sellega toime tulla? (2)

Mis on stress , selle põhjused, tagajärjed ning kuidas sellega toime tulla?
Stress ehk kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi põhjuste peamised valdkonnad on mitmesugused katastroofid, elusündmused ja töö. Stress võib tekitada mitmesuguseid ebameeldivaid nähte: närvilisust, masendust, unehäireid, väsimust jm. See kuidas stressiga toime tulla sõltub nii probleemide lahendamise, kui ka emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest . Järgnevas neljas osas räägin täpsemalt stressi erinevatest faasidest , põhjustest, tagajärgedest ning toimetuleku võimalustest.
Millisteks faasideks jaguneb stress? Stress jaguneb kolmeks erinevaks faasiks: häire faas, vastupanu faas, kurnatuse faas. Häire faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võitlemast. Vastupanu faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faasi jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast. Kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus aga kahjustab organismi.
Mis põhjustab stressi? Peamisteks põhjusteks on erinevad katastroofid, elusündmused ning töö. Väga tugevat stressi tekitavad mitmesugused ulatuslikud hädaohuga seonduvad ja tihti ka ettenägematud sündmused: loodusõnnetused, lennu- ja autoõnnetused, kuritegude ohvriks langemine jne. Niisuguste sündmuste läbielamine võib inimesele jätta jälje terveks eluks. Taluvuspiiri ületavate sündmuste puhul kujuneb aga post-traumaatiline stressihäire, sümptomiteks: 1) tuimus maailma suhtes, oma varasemate tegevuste vastu huvi kaotamine, teistest inimestest võõrdumine, 2) trauma taaselustamine oma mälestustes ja unenägudes, 3) unehäired, keskendumisraskused ja ülitundlikkus. Veel põhjustavad stressi erinevad elusündmused näiteks abieluprobleemid, tööprobleemid jne. Tööstressi tegureid võib jaotada nelja rühma: ülesannetega seotud (seotud selle konkreetse tööga), füüsilised( töö keskkonnaga seotud), rollinõuded( see osa, mida inimene asutuses täidab), inimestevahelised suhted( hõlmab kõiki, kellega tööalaselt suheldakse).
Millised võivad olla stressi tagajärjed? Esineda võivad individuaalsed tagajärjed, tihti ilmnevad need ennastkahjustavas käitumises. Näiteks inimene ei söö korralikult, hakkab rohkem suitsetama või uputab oma mured viinaklaasi, võib muutuda vägivaldsemaks, sagenevad ka mitmesugused õnnetused. Psühholoogilisteks tagajärgedeks on depressioon , unehäired või seksuaalprobleemid, võib ka kujuneda õpitud abitus. Siis ta tajub, et olukord pole tema kontrolli all, ja loobub initsiatiivist, leides sellele enda silmis mingi muu põhjenduse: tema psüühika ei talu suuri koormusi; teised inimesed ei lase tal ennast teostada; probleeme ei saa lahendada, sest sellega kaasneb väga palju teisi probleeme. Negatiivse stressi individuaalsete tagajärgede hulka kuuluvad ka psühhosomaatilised haigused. Nende haiguste puhul mängub olulist rolli emotsionaalne stress. Näiteks südame-veresoonkonna haigused, reuma, vähk. Stress võib kaasa aidata ka haiguse arengule, sel juhul ei ole stress haiguse põhjustaja, vaid mõjutab selle kulgu . Võib ka põhjustada ebameeldivaid nähte: närvilisust, masendust, une- või seedehäireid ning väsimust.
Kuidas toime tulla stressiga? Stressist võitu saamine sõltub nii probleemide lahendamise kui ka emotsionaalse eneseregulatsiooni oskustest. Esimesel juhul otsitakse aktiivselt lahendusi olukorrast väljatulemiseks. Teine tee on vastupanek negatiivsetele emotsioonidele. Lihtsamaid toimetulekuvahendeid on positiivsed ütlused. Näiteks: mul läheb kõik hästi; ma teen, mis ma suudan; ma teen oma parima ; mul on hea olla; ma olen väga rahulik. Oluline on, et need ütlused ei sisaldaks eitust. Stressi võib maandada ka mitmesuguste füüsiliste harjutustega. Neil inimestel, kes on kehaliselt aktiivsed, esineb haigusi vähem ja enamasti on nad igas suhtes optimistlikumad. Kindlasti on stressiga kergem toime tulla siis, kui inimene ei ole üksi, vaid tihedalt seotud teiste inimestega.
Kokkuvõtteks ütleksin, et tänapäeval arvavad inimesed, et iga väikseim meeleolu muutus on stress. Kuid stress on midagi tõsisemat, pikaajalisemat ning sügavamat, kui lihtsalt hetkeline meeleolu muutus. Stress jaguneb erinevateks faasideks ning stressi põhjused võivad olla väga erinevad. Ning iga inimene tuleb sellega toime väga erinevalt.
Kristel Sammalkivi