Psühholoogia ja loogika (2)

1. Psühholoogia aine -> Mõiste tuleneb kreeka keelest (“ psyche ” – hing, “ logos ” – õpetus). “Hinge” asemel tänapäeval kasutusel “psüühika”.
Psühholoogia – teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme (käitumist ja
mentaalseid protsesse uuriv distsipliin ).
2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) ->
Teoreetilised:

• Üldpsühholoogia - täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine
  
• Psühhodiagnostika - psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid
  
• Psühhofüsioloogia - uurib psüühika füsioloogilisi aluseid
  
• Sotsiaalpsühholoogia - inimese käitumise eripära gruppides
  
• Diferentsiaalpsühholoogia - inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine
  
• Arengupsühholoogia - psüühika areng erinevatel eluetappidel
  
• Patopsühholoogia - psüühiliselt haigete eripära uurimine
  
• Kognitiivne psühholoogia - tunnetusprotsesside uurimine
  
• Eksperimentaalpsühholoogia -eksperimendi kui meetodi käsitlemine
  

Rakenduslikud:

• Tööstuspsühholoogia
  
• Meditsiinipsühholoogia
  
• Õiguspsühholoogia
  
• Pedagoogiline psühholoogia
  
• Personalipsühholoogia
  
• Reklaamipsühholoogia
  
• Spordipsühholoogia
  

3. Psühholoogia uurimismeetodid –>
• Eksperiment – jaguneb loomulikuks e. väljaeksperimendiks ja laboratoorseks (kahe grupi olemasolu, sõltumatute ja sõltuvate muutujate määratlemine)
• Vaatlus – enese ja teiste vaatlus, tulemuste registreerimise meetodid
• Vestlus /küsitlus/ anketeerimine
• Test – kirjalikud, projektiivtestid ja käitumistestid
• Kvantitatiivsed – suure hulga indiviidide uurimine
• Kvalitatiivsed – vähese hulga põhjalik uurimine
4. Aistingu mõiste ja liigid -> Aisting – keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess.
• Sensoorne isolatsioon – absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine
• Ebaspetsiifiline tundlikkus – samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga)
• Sünesteesia - sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi ( soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad).
• Adaptatsioon - kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne)
• Sensibilisatsioon – tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine
teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel).
5. Taju mõiste ja liigid -> Taju – esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess

• nägemistaju
  
• kuulmistaju
  
• kompimistaju
  
• liigutustaju
  
• maitsmistaju
  
• haistmistaju
  
• ajataju
  
• ruumitaju
  

6. Taju omadused ->
• taju terviklikkus - püüdlus tervikliku struktuuri poole
• taju konstantsus - taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest
• taju mõtestatus - maailma tajumine tähendustes
• taju valiv iseloom - sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist
• taju apertseptsioon - sõltuvus varasemast kogemusest
• taju aktiivsus - organsüsteemide aktiivne olek tajus
7. Tahteline ja tahtmatu tähelepanu ->
Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile , millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus.
Tahtmatu tähelepanu -> tekib sel juhul, kui inimene ei ole püstitanud eesmärki olla tähelepanelik
Põhjused:

välisärritaja iseloom (tugevus, intensiivsus)

välisärritaja kontrastsus (erinevus foonist)

välisärritaja vastavus inimese seisundile, ootusele , vajadusele

tunded – igasugune välisärritaja, mis kutsub esile mingi tunde, äratab tähelepanu

huvi

ootus
Tahteline tähelepanu -> on tähelepanu tahtlik ja teadlik suunamine mingile objektile või tegevusele
8. Mälu protsessid ->
1) Meeldejätmine
• Assotsiatsioonid – oluline on materjali asetamine seostesse
• Tahteline ja tahtmatu omandamine
• Mnemotehnika e mälutehnikad
• Mälu maht – loetakse piiramatuks
2) Säilitamine
• retro - ja proaktiivne pidurdus (ette- ja tagasihaarav)
• unustamiskõver (Ebbinghaus) – unustamine on kõige intensiivsem esimestel päevadel peale omandamist
3) Reprodutseerimine
• äratundmine
• meenumine
• meenutamine
• reministsents – tugevate emotsionaalsete elamustega seotud nähtused ei meenu kohe pärast sündmust, vaid alles mõne aja pärast.

• Unustamine on vajalik efektiivsemaks toimetulekuks
  
• Unustamine kui mina-kaitsemehhanism
  

9. Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi ->
• sensoorne mälu - nn kajamälu, vahetult pärast kujundite nägemist, maht 5-7 elementi
• lühimälu– 20-30 sekundit peale omandamist, aluseks reverberatsiooni ring, elektriliste impulsside ringlemine ajus, kuni biokeemiliste protsesside tekkeni
• püsimälu– mällu jääv peale 30 sekundit
• operatiivmälu– kindlaks perioodiks salvestatav info
• protseduuriline mälu– oskustega seotud mälu, väga püsiv
• semantiline mälu – tähendustega seotud mälu, paigutatud nn kabineti printsiibil
• episoodiline mälu – sündmuste järgnevus
10. Emotsioonide mõiste ja liigid ->
Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale. / inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse.
• Meeleolu – pikaajaline ja nõrk foon
• Ärevus – määramatus, abitus, hirm
• Stress – pingeseisund (H. Selye )
• Frustratsioon – ebaedu , takistused (vihatunne)
• Afekt – lühiajaline kontrollimatu või piiratud kontrolliga emotsioon (teadvusekadu)
• Kirg – pikaajaline kontrollimatu seisund, väga sügav tunne
• Nn. kõrgemad tundmused (intellektuaalsed ja esteetilised )
• Empaatia – osalustunne, sissetundmine
11. Meeleolu, afekt, kirg ->
Meeleolu – üldine emotsionaalne seisund, mis mingi aja jooksul annab värvingu inimese elamustele ja tegevustele ning mille põhjust inimene alati ei tunneta.
Afekt – lühiajaline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik emotsionaalne reaktsioon , mis haarab inimese täielikult ja kontrollimatult oma võimusesse.
Afektiseisundis tahub inimene ümbritsevat ebaadekvaatselt, teadvus aheneb, inimene ei anna endale aru oma tegevusest ning ei suuda enda käitumist kontrollida.
Kirg – tugev ja püsiv tundmus , mis haarab ja valitseb inimest, avaldab tugevat mõju tema kõigile tegevustele ning väljendub mõtete, energia suunamises oma eesmärgile, kire objektile.
12. Stressi mõiste ja stressorite tüübid ->
Stress – pingeseisund, mille on põhjustanud esinevad stressorid ehk stressi põhjustajad.
Stressorite tüübid:

muutused elus

krooniline stress

Igapäevaelu pisi -stressorid

Frustratsioon

Konfliktid
13. Läbipõlemine – normaalsetel ja tervetel inimestel esinev püsiv negatiivne suhtumine töösse, mida iseloomustavad:
Kurnatusetunne, millega kaasneb stress, ebaefektiivsuse tunne, alanenud motivatsioon ja tööga seotud destruktiivsete hoiakute ja käitumismudelite kujunemine.
14. Frustratsioon – pinge, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist.
15. Vajadused ja motivatsioon ->
Vajadus – isiksuse seisund, milles avaldub tema sõltuvus eksisteerimise konkreetsetest tingimustest ja mis on isiksuse aktiivsuse allikas.
Vajadused jagunevad materiaalseteks ja mittemateriaalseteks.
Motivatsioon -> on isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu , st inimestel on erinevad vajadused, ootused, hoiakud, eesmärgid
->On teadvustatud protsess, st inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav
->On erinevate funktsioonidega – on aktiivsuse aluseks, aktiivsuse kindlustajaks, aktiivsuse suuna määrajaks.
16. Intelligentsuse mõiste –
Intelligentsuse all mõistetakse üldist vaimset võimekust.
Erinevad vaated intelligentsusele:
• kiire ja adekvaatne kohanemine uute situatsioonidega
• maksimaalne õppimine kogemusest
• abstraktse mõtlemise ja sümbolite kasutamise oskus
17. IQ ja EQ –>
• Puhas kõrge IQ-ga tüüp on vaimuvaldkonnas andekas, kuid saamatu isiklikus elus. Mees on laiade intellektuaalsete huvidega , auahne, produktiivne ja visa , kuid samal ajal kriitiline ja üleolev, nõudlik ja endasse sulgunud. Emotsionaalselt on niisugused mehed külmad ning suurte raskustega lähisuhete sõlmimisel. Puhtalt kõrge IQ-ga naised on vaimsed ja esteetiliste huvidega, kuid nad kalduvad liigsele enesevaatlusele, muretsemisele, mõtisklustele ja kõhklustele.
• Puhas kõrge EQ-ga tüüp on seltsiv , avatud ja rõõmsameelne, neil on hea stressitaluvus, ei kaldu kartlikkusele ega muretsemisele, nad on kaastundlikud ja hoolitsevad, inimlikud, kuid raskusi tuleb
ette intellektuaalsete, probleemsete ülesannete lahendamisel.
18. Temperamendi tüübid ->
• Koleerik – aktiivne, optimistlik, impulsiivne, agressiivne, rahutu , muutlik
• Sangviinik – jutukas , energiline, elav, muretu
• Flegmaatik – passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahumeelne , kontrollitud, kannatlik
• Melanhoolik – vaikne, pessimistlik, tagasihoidlik , ärevil, tujukas , tundlik
19. Isiksuse kontrollkese ( eksternaalsus ja internaalsus) ->
Eksternaal – inimene, kes näeb kontrolli ükskõik kus väljaspool ja seletab oma edu või ebaedu väliste faktoritega
Usub, et rahulolu ja edu sõltuvad pigem teistest inimestest ja heast õnnest ning juhusest kui iseendast
Usub, et kõik oluline juhtub väljaspool teda ja tal on vähe võimalusi muuta midagi.
Eksternaal :

• Tunneb ennast välismõjude subjektina
  
• Maladam sotsiaal-majanduslik staatus
  
• Madalam stressitaluvus
  
• Kergemini haavatav
  
• Frustatratsioon
  
• Toimib juhusele vastavalt
  
• Madalam enesehinnang
  
• Lühiajalised eesmärgid
  
• Passiivne
  
• Madalam kohanemisvõime
  

Internaal – inimene, kes võtab vastutuse oma käitumise ja tegevuse eest enda peale ja iseloomustab ennast kui inimest, kes suudab kontrollida oma edu.
Usub, et võib kontollida suurt osa oma keskkonnast.
Usub, et on ise oma õnne sepp
Usub, et tema rahulolu ja edu sõltuvad peamiselt temast endast, tema võimetest ja jõupungutustest
Internaal on täpselt vastupidine kui eksternaal.
20. Isiksuse struktuur, komponendid ->
Enamasti esitatakse isiksuse struktuur 3-4 komponendina

• Temperament
  
• Iseloom
  
• Võimed
  
• Orientatsioon
  
• Veendumused, väärtused
  

21. Eneseteadvus ja mina-pilt, nende kujunemine ->
Mina – isiksuse keskne , püsiv komponent , mis on seotud eelkõige iseendavastandamisega ümbritsevale maailmale ja teistele inimestele ning mis kindlustab teadvuse ja käitumise järjepidevuse.
Eneseteadvus – teadvus, millel on subjekti enda omadused.
Seega on eneseteadvs psüühiliste protsesside kompleks , mille abil indiviid teadvustab ennast kui tegevuse subjekti.
Mina-pildid – kujutlused ja reaktsioonid iseenda kui objekti, antud situatsioonist osavõtja kohta, milles eriliselt tähtsad on teiste inimeste arvamused.