Psühholoogia (0)

Psühholoogia teoreetilised suunad
Psühhodünaamiline – varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud ,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine.
Biheiviorism – saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson ,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse),Biheiviorism uuris inimeste tegevust hommikust õhtuni, eesmärgiks oli saavutada selline tase,et nad oleksid võimelised käitumist ette ennustama. Tekib kognitiivne kaart ehk loom õpib mingile mõjutusele vastama teatud viisil.
Humanistlik lähenemissuund – toonitatakse eelkõige inimeste erinevust loomast – nende inimlikud tunded,kogemused ja eneseaktualisatsioon(inimese olemuse ja võimete realiseerimine ).Carl Rogersi arvates peaks just see suund uurima inimese eesmärke,väärtusi,valiku tegemine, enese ja teiste tajumine,need elemendid konstruktid ,mille alsel me loome omaenda maailma. Humanistlik suund keskendub eelkõige inimese sisemisele,subjektiivsele minale,teadvusele ja tunnetele,rõhuasetus on inimese vabal tahtel. Inimesel on vaba tahe ; abivajajad pole mitte patsiendid ,vaid kliendid; inimene on loomult positiivne.
Kognitiivne psühholoogia – ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist, huvitab , kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees ning peas. Kui on tekkinud teatud mudelid ja skeemid , siis kasutades neid skeeme ,hangib inimene maailmast valikuliselt infot ning tõlgendab seda valikuliselt. Uusi mudeleid saadakse õppimise kaudu. Teadmiste omandamine õppimise teel;nende korrastamine;teadmise organiseeritus inimese mälus;kuidas toimub info töötlemine.Mälus ei korrata seda mida kuuleme ja näeme,vaid seal toimub pidev info tõlgendamine.Jean Piaget.
Psühholoogia – käitumist seletatakse ,kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Uuritakse erinevate eri aju osade rolli, mitmesuguste ainete ja välistegurite mõju aju funktsioonile. Aju uurimine tänapäeva tehnikaga .
Psühholoogia uurimismeetodid
Juhtumi analüüs – meetod,mille puhul uuritakse ühte või mitut inimest väga põhjalikult.
Vaatlus – uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks,et kirjeldada fakte ja neid üldistada.Keskendub kõigele,mis toimub väliselt.
Küsitlused – on tähtsad inimeste arusaamade selgitamisel . Igaühe arvamus mingi kindla asja kohta ning hiljem üldistatakse tulemus.Väga oluline on sõnastus,kas küsitleda tervet rühma või vaid osa rühmast.
Testid – kindlate protseduuride alusel saab võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes; paiknemine grupis (liider kaaslane ,tõrjutu). Näiteks inimese intelligentsi (IQ-test) või isiksuseomadusi
Eksperimendid ehk katsed – selgitamaks põhjuslikke seoseid , on võimalik teatavaid tegureid kontrollida ja teisi muuta; kontrollitakse kõrvalmõjusid; kõik katsealused on samalaadses olekus ja antakse samad ülesanded.
Isiksuse psühholoogia

Sigmund Freud lõi 19.saj lõpul isiksuseteooria ,selle järgi peituvad inimeses konfliktid,millest ta on teadlik või mitte. Isiksuse struktuuri moodustavad;
Miski(Id) – inimese „ tuliste tahtmise katel“ ,alateadvus,mille keskmeks on sugutung ehk libiido .See juhib otseselt või kaudselt inimese tegevust,ohjeldamatu naudinguhimu võib põhjustada inimese hukkamist.
Mina(Ego) – vahelüli tegeliku Maailma ja Miski vahel,et kontrollida Miski impulsse ja tunge ,justkui ratsaniku ja hobuse vahekord ; ratsanik peab hobust juhtima ,pidurdama,vastasel korral võib ta surma saada. Kõige keerulisem olukord-peab oheldama Miskit,arvestama olemasolevat tegelikkust ning arvestama Ülimina reegleid.
Ülimina(Super-Ego) – südametunnistus, inimese moraali alus;kui rikutakse Ülimina nõudeid,tekib süütunne;vanemate ja kasvatajate ettekirjutustele tuginev;eksisteerib nii teadlikult,kui ka alateadlikult,tänu Üliminale ei saa otsene seksuaalne käitumine väljenduda,vaid energia suunatakse mujale,kuigi inimene ei saa enda seksuaaltunge muuta,saab ta muuta nende objekti(laulmine,maalimine,luuletused, sport ).
*Maailma sündides on inimesele vaid Miski.6-8.elukuul hakkab arenema ning areneb välja 2-3.eluaastaks Mina,5-6 eluaastal hakkab arenema ning kujuneb välja 10-11 eluaastal Ülimina*
Kaitsemehhanismid ;
Need mehhanismid aitavad vastu panna negatiivsetele emotsioonidele,kuid samas moonutavad reaalsust,tähendades seega mingil määral eesepetmist.
Repressioon ehk tõrjumine – surutakse ärevust tekitavad mõtted ja tunded teadvusest välja;ebameeldiv kogemus unustatakse,kuid mitte täielikult esinevad unenägused või keelevääratustes.
Regressioon ehk tagasiminek – leiab aset olukorras,kus inimene ei tea,kuidas toimida,võetakse appi lapsepõlves omandatud käitumisviise.
Ratsionaliseerimine – häirib asi mõeldakse ümber;leevendatakse ebaõnnestumisi;leitakse tegevusele õigustust,et parem enda silmis paista.
Vastandreaktsioon – käitutakse alateadlikel mõtetel ja tunnetel vastupidiselt;varjatakse tegelike motiive . Nt: isa vihkav inimene räägib kui väga ta isa armastab .
Projektsioon ehk ülekandmine –omadused,mida ei taha endale tunnistada kantakse teistele liialdatud versioonis
Eitus – ebameeldiva olukorra või sündmuse mahasalgamine;ei teadvustata probleemi
Asendamine – suunatakse agresiivsed või seksuaalsed impulsid mujale objektile ,kui peaks. Nt: laps elab end välja koolis, kui ei saa kodus vanemate peal välja elada.
Isiksusestruktuur;

E.Kretschmer kehaehitus;
Saledakasvuline ehk Leptosoom – nõrga kehaehitused,nurgelised vormid,lihastik ja rasvpadjand vähe arenenud,näojooned teravad ,alumine lõualuu tagasipoole hoidev;peenikesed pikad kondid,õlad kitsad ,rinna ümbermõõt vaagna ümbermõõdust vähem. Hingelaad on tal lõhustunud; olemuse avaldusvorm – mõtteinimene,peahuvi pööratud vaimse maailma küsimustele,oma ideede küljes rippuv .
Atleetilis-muskulaarne – robustse kehaehitusega,silmatorkavalt arenenud lihased,rasvapadjand keskmine,nina nüri,lõug tugev ja etteulatuv,otsaesine tahapoole kalduv,jämedakondine.Hingelaad on tal lõhustunud; olemuse avaldusvorm – rehkendav mõistus ülekaalus,võimutahe ja otsustav julgus ,järelejätmatult edasi rühkiv
Ümmarakasvuline – kerepiirkond ülekaalus,rinna ja kõhu ümbermõõt ületab õlgade ümbermõõtu.Nägu on lamedapinnaline,ümmargune,lihastik enamasti mõõdukalt arenenud,rasvapadjand kerel enamasti tugevalt arenenud, kondikava jäsemetel ja rangluu on õrnad,õlgade laius väike.Hingelaad on tsüklotüümne,olemuse avaldusvormid – südameinimene.
Temperament ;
Kehamahladeteooria ehk inimese temperamendi määravad keha põhimahlad veri (ld sanguis), lima (kr flegma ),must sapp (melas chole) ja sapp (kr chole). Milline neist kehamahladest on ülekaalus,selline on ka inmese temperamenditüüp.
Flegmaatik – ülekaalus lima, inertne ehk liikumatu tüüp.
Sangviinik – ülekaalus veri, tugev tasakaalutatud,liikuv
Melanhoolik – must sapp, nõrk tüüp
Koleerik – kollane sapp, tugev, tasakaalustamata ,liikuv
Neurofüsioloogiline teooria
Neurofüsioloogia järgi on temperament närvi protsesside tugevuse, liikuvuse ja tasakaalutuse järgi- sangviinik,flegmaatik,melanhoolik ja koleerik.
E.Kretschmeri teooria * üleval kehaehtitused*
I. Pavlov teooria – TKT test,iseloomu tüübid; 1)Mõtleja – tajub maailma läbi loogika 2)Kunstnik – tajub maailma läbi emotsioonide ja reageerivad ka läbi emotsioonide 3)Keskmine – käitub vastavalt olukorrale.
H. Eysenck teooria- Eristab kahte paari ; Ekstravertsus ehk väljasuunatus & introvertsus ehk sissesuunatus ja emotsinaalne stabiilsus & neurootilisus.Ekstravertide erutustase on madalam,kui introvertidel.
Introvertne – tagasihoidlik ja kinnine ,oma sisemaailma poole pöördunud,avab end ainult heade sõprade seas,sõpru ei ole tal palju,kuid sõprus on tugev ja andunud .Iseloomustab ettevaatlikus,tegevuse mõtleb alati ennem läbi,hindab korrapära elus.
Ekstravertne – pöördunud rohkem välismaailma,kui sisemaailma poole,paistab silma suhtlemisoskuse ja isesesivusega,rohkesti sõpru,räägib meeleldi tunnetest,armastab naeru,nalju ja vaheldust,teda ei saa usaldada .
Emotsionaalselt stabiilne – need inimesed on kindlad, muretus ja usaldusväärsed,tunded on püsivad ja vahelduvad vaid pikkamööda.
Neurootiline – tundlik, rahutu ning katlikud, neurootilise ja ekstavertse koosesinemisel tähendab see suuri tujumuutusi.
Võimed
Võimed on inimestel individuaalsed omadused,mille tulemusel üks samas vanuses,sama koolituse juures ja kultuuris suudab paremaid tulemusi saada,kui teised või vastupidi. Võimed avalduvad tegevuses.Võimete välja arenemiseks on vaja geneetilist paasi ja head kasvu keskkonda. Võimete liigid;
Üksikvõimed – võimed,mis on seatud mingi psüühilise protsessiga ja mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa. Nt: mälumaht,taju kiirus,mõtte paindlikus.
Erivõimed- avalduvad mingil kindlal alal. 3-5 aastaselt hakkavad välja paistma kunsti ja musikaalsus võimed, 7-10 aastaselt hakkavad välja paistma keelelised võimed, 10-16 aastaselt löövad välja kindlad matemaatilised oskused,tehnika taiplikus,füüsiline andekus . 16-... aastaselt esineb kirjanduslikud võimed sõnavara,julgus esile tuua mõtteid.
Üldvõimed – astmelise struktuuriga intelligentsuse võimed ; verbaalne ehk sõnaline, matemaatiline mõtlemine ja kujundlik mõtlemine. Seda mõõdetakse IQ punktidega.
Intellekti häired
Intellekti mõjutab pärilikkus,keskkond ja kasvatus
Kaasasündinud intellekti häired st aju ja meeleorganite ehitus ei saavuta sünnimomendiks normaalset taset. Nõrga mõistuslikkus ehk oligofeeria. Kui palju on see inimene võimeline omandama paistab välja sellest,kui palju ta enesega hakkama saab. Sinna kuuluvad;
1) Kerge aste ehk Debiilsus(IQ 50-70) nt daunisündroom,enesega saavad hakkama,omandavad lihtsa eriala.
2) Keskmine aste – imbetsiilsus; saavad enesega osalised hakkama,sõnavara on lünklik,loogiline mõtlemine ei arene välja,kooli ei lähe,vajavad hoolt,sest iseseisvalt hakkama ei saa.
3) Raske aste – idiotism (IQ alla 25); oma Mina välja ei kujune,rääkima ei hakka,suhtlevad läbi häälitsuste ja liigutuste,mingi tähtsa eluorgani häire,tavaliselt üle lapseea ei ela.
Elu jooksul omandatud intellekti häire st dunamentsus ehk nõdrameelsus ; trauma,haigused,mürgitused. Jagunevad;
1) Stratsionaalne- intellekt jääb sellele tasemele ,kuhu ta langeb peale traumat,haigust või mürgitust.
2) Progresseeruv- peale traumat või õnnetust intellekt langeb veelgi
3) Regresseeruv- kui ravi tulemusena intellekt läheb mingi aja pärast normi tagasi.
Teadvuse tasandid
Virguse 8 astet;
1. Stress – b3;25Hz,südamelöögi sagedus kiire,kõrgem aste ; võib esineda agressiivsust,ei teadvusta,mis teeb.
2. Valvas ja tähelepanelik – b1; 4-25 Hz; inimene tegeleb enda jaoks väga olulise asjaga,tähelepanu suunatud sellele,aju töötab kindlat informatsiooni.
3. Ärkvel ja rahulik – 8-13Hz; inimene tegeleb igapäevaste tegevustega, aju võtab erinevat informatsiooni vastu,aga ei jäta kõike meelde.
4. Unisus – 4-7Hz ; toimub ära vajumine
5. Kerge uni – 4-7Hz ; äratamine kerge,inimene pole veel täisti välja lülitatud
6. Sügav uni – 1-3Hz ; inimene magab sügavalt,teadvus ja tähelepanu kadunud,äratamine on raske.
7. Kooma seisund – eluteguvst näitab pupillireaktsioonid,inimese elu kontrollivad aparaadid
8. Surm – elutegevus on lõppenud; inimene ei hinga,liigu,aju ei tööta.
Une faasid ;
Aeglane uni,mille käigus aju elektriliste lainete võnkeperiood suureneb,jaguneb 4.staadiumiks;
Kerge uni – kestab 2 minutit,võidakse näha fantastilisi pilte,tajuda kukkumistunnet ja võpatada
Uinumise aste- kestab 20 minutit,veidi suurema agedusega lained,nii selles,kui kerge une staadiumis aeglustuvad südame töö ja hingamine ,silmad võivad suletud laugude taga liikuda .
3. aste läbitakse kiirelt ning jõutakse (peetakse samadeks)
Deltauni ehk sügav uni – aeglased,kuid suurte amplituutidega deltalained,kestab 30 minutit,selle aja jooksul on võimalik unes käimine ja rääkimine.
Pärast Deltaund tuleb üleminekuseisund,mis sarnaneb aeglase une teise staadiumiga.
Kiire ehk paradoksaalne uni – sügava une jätk,kuigi lainesagedused on ärkvelolemisega sarnased, silmalaud liiguvad kiiresti.
REM-uni – südame löögisagedus ja hingamisrütm korrapäratud;näolihaste,käte ja jalgade tõmblemine;80% sellest ajast nähakse unenägusid.
*Aeglane ja kiire uni vahelduvad,moodustavad 90-100 min tüskli ning öö jooksul on 4-5 tüklit. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. Kui pole Deltaund,pole ka inimene puhanud*
Unehäired;
Unetus ehk isonomia – raskusi magama jäämisel;ärgatakse keset ööd; magavad paar tundi,kuid endale seda ei teadvusta;esieb naistel ja vanematel inimestel ning stressi põdevatel isikutel;võib tekitada ärevust,mäluhäired,hallutsinatsioonid,vägivaldne käitumine
Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk narkolepsia – päeval korduvad 10-15 minutilised teadvusekaotused,inimest haarab sügav uni,äratada on rakse;tekib koheselt REM-uni,pärilik
Uneapnoe – une ajal tekkiv hingamiskatkestus,ilmneb 8 korda tunnis,inimene on hommikuks väga kurnatud ,masendunud,kannatavad seksuaalhäirete,keskendumisraskuste ja peavalude käes;ilmneb ülekaalulistel inimestel.
Unesrändamine ehk somnabulism – kuutõbi;kombineeruvad uni ja ärkvelolek; uneskõndija on võimeline nägema,kõndima ja isegi rääkima,kuid ise ei mäleta seda;võib olla lihtne ehk lihtsalt püsti tõusmisega piirduda,kuid raskemalt ehk kõnnitakse minema kodust; esineb lastel,vanemaks saades see kaob.
Uimastid ;
Mõjutavad kesknärvisüsteemi,teadvust,muutes inimese meeleolu,taju ja käitumist.
Depressandid – väikestes kogustes pruugituna tekitavad eufooriat,alandavad tundlikkust,kahjustavad motoorseid reaktsioone ja pikendavad reaktsiooniaega.Suurte koguste korral muutub kõne segaseks,ebakindlaks ja võib esineda teadvusekaotust.Peamised depressandid on Alkohol ja Rahustid . Kui kahte depressanti koos tarbida,võib lõppeda surmaga. Alkohol - 4 promilline joove võib tekitada surma; järsk alkoholi vähenemine veres võib tekitada deliriumi ehk segaseisund, millega kaasnevad hallutsinatsioonid,une ja vegetatiivihäired.Barbituraat-ärevuse vähendamiseks,väike kogus teeb rahulikuks,kuid kui võetakse pidevalt,võivad kogused muutuda suuremaks . Opiaadid -meditsiinis kasutatakse valu leevendamiseks,nt morfiin ja kodeiin ehk alandavad tundlikust,
Stimulaatorid ehk ergutid – tõstavad südame rütmisagedust,vererõhku ja lihaspinget, paraneb tähelepanuvõime,kuid reaktsioonid aeglustuvad. Kofeiin -liialdamine põhjustab ärritust,unehäireid,rahutst ja tekib depressioon ja peavalu.Kokaiin-tekitab eufooriat,teritab mälu,tähelepanuvõime paraneb.Amfetamiin-inimene,kes seda kasutab,manustab 3-4h tagant,nii möödub nädal ning siis kukub ära ja magab mitu päeva järjest,ärgates on veel suurem vajadus aine järgi ja nälg;esinevad luulud
Hallutsinogeenid - muudavad taju ja kutsuvad esile eksaid nägemishallutsinatsioone.Marihuaana-objektid eriti hästi tajutavad ,toit maitseb paremini,seksuaalne nauding on parem. LSD ja meksaliin- tekivad nägemused,mis kestavad 6-14h,enamasti geomeetrilised kujundid ,
Motivatsioon
Humanistlik lähenemine
A. Maslow - vajadusi saab kujutada püramiidina,mille alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised ja kõrgematel eneseteostusvajadused.Kui mingi vajadus on rahuldatud,ei suuda see tema käitumist enam motiveerida. Püramiidi astmed;
1.Füsioloogilised vajadused- seksuaal -,vee-,toidu-,unevajadust jms.
2. Kaitstusvajadus – inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust
3. Armastus-ja kuuluvusvajadus – inimene tahab tunda,et teised teda armastavad,et kuulub kuhugile.
4.Tunnustusvajadust- inimene vajab,et keegi teda hindaks,kui tunnustusvajadus jääb rahuldamata,tekib alaväärsustunne,kus kaob enesekindlus ,muutub sotsiaalselt abituks.
5.Eneseteostusvajadus- inimene esitab küsimuse,mida ta tahab elus saavutada,sport, kunst jne.
Kognitiivne lähenemine
Huvitab eelkõige küsimus,kas inimene tegutseb isiklikel põhjusel,tegevuse nautmise tagajärjel või välise tasu pärast – kuidas on seotud tegevus ja motivatioon?
Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus,mis võetakse ette pikaajaliste eesmärkide nimel,soovist end ületada,ülesannet lõpetada või nauditakse tegevust.Siia alla kuulub ka autonoomitaotlus ehk inimene vajab teatavat käitumisvabadust,mitte pidevat kontrolli. Aitab kaasa formeeriv tasu või kiitus ehk peab ütlema inimesele,et ta on tõepoolest hea.Kontrollimine-inimese sisemine soov küll kahaneb,tegutsetakse vaid siis,kui kontrollija on kohal.Uudishimu-soov olla iseenda peremees ;kui äratada uudishimu,suureneb intrinsiivne motivatsioon. Nt lastel,kui hakkavad lelusi tõstma ja muud moodi paigutama.
Ekstinsiivselt ehk väliselt motiveeritud on selline tegevus,mida tehakse raha,palga või ühiskonnas saadavate tasude nimel;annab paremaid tulemusi,sest inimene töö käigus,mille eesmärk on raha, omandab teadmisi.
Enesetõhusus – kuidas on seotud inimese arusaam endast ja soov oma eesmärke saavutada; arusaam suutlikusest kujuneb välja kogemustest,teiste arvamusest,meie enda hinnang emotsionaalsusele ja motivatsioonilisele seisundile. Kui see on kõrge,pingutame rohkem ja saavutame samuti palju,kui aga madal,on pingutused nõrgad.
Saavutusvajadust- püüdlus saavutada egu ja välitida ebaedu;lastel mängib suurt rolli vanemad,kes on selgitanud,milliel juhul on mingi tegevus edukas ja millisel mitte ning näitavad,kuidas on seotud töö ja tulemus.
Emotsioonid
Cannon -Bradi teooria – emotsionaalset käitumist juhib aju.
1.Emorsiooni ja kehalise väljenduse vahel puudub üksühene seos – nt hirm, ehmatus ja raev esinevad organismis ühtemoodi
2.Emotsioon säilib ka kehalise reaktsioonide puudumise korral
3.Khalise muutuste kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki- sibul paneb nutma ,kuid ei tekita emotsiooni.
4.Kehalised muutused on üsna aeglased,kuid emotsioonid avalduvad otsekohe pärast stiimuli ilmnemist- nt nähes madu ,ehmume ning alles siis kahvatume.
Põhiemotsioonid;
Põhiemotsioonideks peetakse neid emotsioone,mis on omased enamile inimestele,nendeks on;
Õnnelikkus- rõõmu-jaharmooniatunnet,rahulolu iseendaga ning oma eluga,probleeme pole
Üllatus – ehk imestus ,kestab teiste emotsioonigega võrreldes lühemat aega
Kurbus – kellegi/millegi kaotus, lahkumine ,vead,eksisammud,aitab kohanemisel
Hirm – rahutu ja ärritunud olek,väjendub näoilmes,kehaliigutustes,rektsioonides( higistamine )
Viha – kui on ebaõiglaselt koheldus või solvatud,viha väljavalamine ajab veel vihasemaks
Vastikus – olemuselt või päritolulilt eemaletõukavad objektid ja sündmused,aitab toime tulla
Emotsionaalsed seisundid ;
Kõik emotsionaalsed seisundid on millestki tekkinud ning mööduvad;
Meeleolu – mõjutab mõtlemist,käitumist,tegevust jne.Tingivad tervis,teised inimesed,elu sündmused
Afektid – emotsionaalne plahvatus ,tekib kiiresti,on tugev ning kestab lühikest aega.Kaob inimese enesekontroll
Kirg – väga tugev ja suhteliselt pika kestusega emotsioonalne seisund,mis koondab mõtted ja energia tetud eesmärgile
Frustratsioon – psüühiline pineseisund,mis tekib,kui inimesele ei õnnestu mingi takistuse tõttu oma eesmärki saavutada.
Ärevus – ähmane ebamugavustunne,põhjustavad näolised või kujutletavad ebameeldivused,ootamatused,elukorralduse muutumine
Emotsioonide väljendumine;
Südame ja veresoonkonna töö- südametöö kiirenemine või aeglustumine,inimene punastab või kahvatub,tõuseb vererõhk
Hingamine- erutunud inimese hingamine kiireneb ,tugeva ehamtuse või suure põnevuse tõttu
Seedeelundkonna töö – ebameeldivate emotsioonide puhul maos raskustunne;hirmu korral suu kuivab
Sise-ja välisnõrenäärmete töö – adrenaliinierituse suurenemine põnevust tundes, pisarad
Arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia uurib inimest viljastumise hetkest kuni surmani ja vaatleb inimest vanuseastmete kaupa. Kas inimese olemuse määrab pärilikkus või kasvatus? 17.saj tuli Jhoan Locke tuli välja valgelehe teooriaga,mis tähendas,et kõik oleneb kasvatusest . Jean Rosseoue esitas täpselt vastupidise teooria,et kasvatuse mõju negatiivne.
Uurimismeetod;
Longituudne - terve elu,raske kasutada
Kaksikute meetod – ühe munaraku kaksikud,kuid kasvavad eraldi
Ristlõike meetod – võetakse grupp samas vanuseastmes inimesi,mis on sama,on vanusega seotud,mis on erinev,on isiksuse eripära.
*Kasutatakse ka teisi psühholoogia uurimismeetodeid*
Lapse mõtlemise areng J.Piaget – tunnetuslik ehk kognitiivne areng- laps üritab aktiivselt maailma tunnetada ja mõtestada. Tunnetamise abil toimub kohanemine keskonnaga ja edukas kohanemine on intelligentsuse tunnus,siis kaasneb kohanemisvõime arenguga intelligentususe areng. See toimub ;
Assimilatisooni ehk sulanumise kaudu,liidetakse uus informatsioon juba olemasolevatesse skeemidesse-laps võtab keskkonda endale sobivalt.
Akomodatsiooni ehk muganemise kaudu toimub siis,kui informatsioon ei sobi skeemiga ,laps muudab skeemi ehk kohandab ennast keskkonnale.
1.Sensomotoorne staadium – sünnist kuni 2.eluaastane,peamiste meelte( maitsmine ,nägemine, kuulmine ) ja liigutuste( haaramine ) kaudu.
2.Operatsioonieelne staadium – 3-7 eluaastani,objektide ja nähtuste tähistamiseks hakatakse kasutama sümboleid ehk sõnu,ei suudeta sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone.
3.Konkreetse operatsioonide staadium – 7-12 eluaastani;mõtlemisvõime täiustub,laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi Nt: päikese loojumine tähendab pimendumist
4.Formaalsete operatsioonide staadium – 12.eluaastast edasi; kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine,oskab opereerida ka võimalikkuse,tõenäosuse kategoorias.
Seksuaalne areng S.Freud- seksuaalsus ei alga suguküpsusega,vaid sünnihetkest. Erinevad faasid;
1. Oraalne faas – sünnist kuni 12 elukuuni;peamiseks naudingu allikaks suu,hammustamine
2.Anaalne faas – 1.kuni 3.eluaastani; lapse huvi roojamise vastu,seda kontrollides tekib nauding
3.Falliline faas – 3.kuni 5.eluaastani;huvi suguelundite vastu;sooline identifikatsioon
4. Latentne faas – murdeea alguseni ;seksuaalreaktsioonid ja huvid alanevad ajutiselt ,et anda aega lapse teadliku mina ja üldhuvide kujunemiseks.
*Suguküpsus algab genitaalses aregufaasis,mil rahuldust otsitakse seksuaalsest lähedusest. Seksuaalsuse väljakujunemist mõjutavad lapsepõleelamused,eriti suhted vanematega,seoses sellega tekkis Oisipuse kompleks ehk tütarde esimene armastus objektiks on harilikult isa,poegadel ema,3-5 aastaselt samastab tüdruk end emaga ja poiss isaga,poeg võitleb ema armastuse nimel isaga.*
Sotsiaalne areng Erik H. Erikson - isiksuslikku ja sotsiaalset arengut saab vaadelda astmelisena,sest probleemisel ja nende lahendamisel on arengu käigus igalühel oma aeg.
1.Usaldus võ usaldamatus- sünnist kuni aastaseks saamiseni; laps peab arusaama,et ta võib ümbritsevat maailma usaldada; kui vajadused rahuldatud ja vanead hellitavad,usaldab maailma.
2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi – 1-3 eluaastad ;eakohaselt ülesannete lahendamine,kuid kui puudub vanemate tugi või ülesanded liiga keerulised,tekivad kahtlused,kas suudab toime tulla,tähtis on vanemate kiitus ja toetus.
3.Initsatiiv(algatuslikkus)või süü – 4-5 eluaastad;füüsiline katiivsus ja keeleline kasutamine;hakkab vanematelt küsima küsimusi;vanemad peaksid soodustama,kui peetakse küsimusi rumalaks võib tekkida süütunne.
4.Edukus või alaväärsus – 6-11 eluaastad;last julgustatakse hästi tegema või asju lõpule viima,areneb töökus ja ettevõttlikus,kui koheldakse kui tüütajat,tekib süütunne,siis ei suuda lapsed tegevust nautida
5.Identsus või rolliähmasus – varane noorukiiga ;füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks;otsitakse vastust küsimusele „ Kes ma olen?“; kui ei oska ühendada elu eri külgi,jääb tema identsus ähmaseks.
6.Intiimsus või isolatsioon – hiline noorkuiiga;eeldus,et noor loob lähedase sideme teise inimesega;kui ei suuda luua,areneb üksildus-ja iseleeritustunne
7. Generatiivsus või stagnatsioon – täiskasvanu iga;Generatiivsus seostub järgmise põlvkonna kasvatamise ja juhendamisega;kui ei leita tegevust,mis mõjutaks põlvkonda võib tekkida endassesulgumise tee,mis toob kaas stagnatsiooni .
8. Integraalsus( terviklikkus ) või meeleheide – hiline täiskasvanuiga;vaadatakse tihti elule tagasi;leiab,et elul on olnud tähendus ja tunnetab iseendaga rahulolu või vastupidi kogu elu on elatud ja valesti ja parandada on hilja .