Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Koolistress (7)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis võiks koolistressi vähendada ?
  • Mis võiks koolistressi vähendada ?
  • Mida sa tegelikult tahtsid saavutada ja kuidas see sul korda läks ?
  • Millele sa mõtlesid ?
  • Mida sa püüdsid tõestada ?
  • Mil viisil antud juhul veel oleks võinud toimida ?
  • Mida selline tegu võib kaasa tuua ?
  • Mis sa arvad, kuidas sinu asemel oleks toiminud....(keegi teine õpilane, isa, ema) ?
  • Millised on need asjad, mis aitavad vanematel last ära kuulata ning näitavad hoolivust ?
 
Säutsu twitteris
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM


Irina Raha

KOOLISTRESS
x klassi uurimistöö




Juhendaja : Ülle Alev
koolipsühholoog







2008/2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Stress kui elu lahutamatu koostisosa 4
1.1. Stress on pinge 4
1.2. Stressorite loetelu 5
1.3.Stressi eelsoodumus 6
1.4.Krooniline stress 7
1.5.Mis võiks koolistressi vähendada? 9
2.Uurimus 11
2.1.Valim ja metoodika 11
2.2. Tulemused 11
Kokkuvõte 13
Kasutatud allikad 14










Sissejuhatus


Tean, et koolis peab käima ja õppima kogu aeg. Igapäevane õppimine on väga kurnav, vahepeal peab puhkama ka, milleks on antud kaks vaba päeva. Tegelikult üks päev neist kahest peab ikka õppima. Kui õpilased tahavad kooli lõpetada heade hinnetega, peab väga pingutama, mis ei ole sugugi lihtne. Seda tean omast kogemusest. Kõige raskem on nendel, kes ei viitsi käia koolis, eriti gümnaasiumi osas, mis on üks raskemaid etappe koolielus . Pingeline koolistress(Lisa6) on nii mõnelegi põhjustanud tugevat kõhuvalu, peavalu (Lisa2) ja vahel ka oksendamist. Vajalikud on olnud ka konsultatsioonid arstiga. Vahel on nii raske olukord, et peab kasutama isegi arsti abi.
EE 8 (T. Varrak , Ü.Kaevats, Tallinn, Eesti Entsüklopeedia kirjastus 1995) andmetel on stress organismi pingeseisund, mis tekib välis- või sisekeskkonna tugevasti muutudes ja mida iseloomustavad mõjuri eripärast sõltumatud väga aktiivsed kohanemismuutused. Need korduvad iga tugeva mõjutuse korral ning rakendavad stressi põhjusega - stressoriga – kohanemiseks tegevusse ainevahetuse ressursid ,et saaksid tekkida stressori mõju korvavad eriomased kohanemismuutused, see tähendab eluks vajalikke tingimusi tagavad reaktsioonid. Puuduliku adaptatsiooni korral võib tekkida haiguslik seisund (adaptatsioonihaigus). Stressori kordudes kujuneb kestusadaptatsioon: rakustruktuuride ja ensüümimolekulide arvu suurenemise kaudu suureneb vastupanuvõime ning mõjuriga kohandutakse ilma stressi seisundita. Stressor on sise- või väliskeskkonna tegur, mis võib põhjustada organismis ebameeldivaid pingeid. Eristatakse füüsilisi ja füsioloogilisi (raske, pikaajaline kehaline pingutus , trauma , müra, ere valgus, kõrge või madala temperatuuri, kemikaalide või haiguste mõju) ning psüühilisi ja sotsiaalseid stressoreid ( kontrollimatu sündmus, hirm, äng, üksindus, suhtlemis- ja kohanemisraskused, tõrjutus, tiheliolek, halvad elamistingimused vms.). S-i mõju oleneb oleneb tema tugevusest, inimese tundlikkusest ja minakaitsest (kaitsemahhanismid). S-le reageerimine on isendi- ja isikupärane






  • Stress kui elu lahutamatu koostisosa

  • Stress on pinge


    Stress on elu lahutamatu koostisosa. On tabavalt öeldud, et olla elus tähendab olla stressi all, see tähendab, et inimene on närvipinge all. Mitte ükski elu ei ole olnud seni stressivaba. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav , sest stress võib olla kasulik. Sellest saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli – kui pinge kasvab, kuid selle mahalaadimise võime mitte.
    Stress esineb igal inimesel erinevalt. See, mis tekitab ühel inimesel stressi, tähendab teisele lihtsalt adrenaliini eritumist verre. Mõned inimesed taluvad seda hästi, nagu näiteks võidusõitjad, piloodid, politsei- ja relvajõudude eriüksustes teenivad inimesed, televisioonitöötajad, näitlejad, ajakirjanikud ja ka muud kunsti, esinemise ja kommunikatsiooniga seotud alade töötajad ning äri ja juhtimisega seotud inimesed.
    Negatiivset stressi tuleb ette olukordades , mida me tajume pigem ähvardavate, emotsionaalselt häirivate või ärevust tekitavate kui innustavatena. See seisund on, milles meile esitatavad nõudmised ja toimetuleku võime ei ole tasakaalus. Kui inimestele on osaks saanud pikaajaline stress, ilma et nad sellest aru saaks, võib tasakaalu kallutamiseks vaja minna ainult suhteliselt tühist vahejuhtumit, mis võib lõppeda dramaatilise stressireaktsiooniga. Stress sarnaneb veidi ummistunud heitveetorudele – üks ainus üleliigne tilk ja kogu süsteem võib üle ujutatud olla.
    ( Brenda O’Hanlon „Stress“ Kirjastus Tänapäev 2000 lk 5, 12 )
    Eristatakse ka eustressi ja distressi. Negatiivne stress ehk distress ilmneb olukordades, mida tajutakse ähvardavate, häirivate või ärevust tekitavatena. See on seisund, milles organismile esitatud nõudmised ei ole tasakaalus tema toimetuleku võimega.
    Kui inimene ei saa end taastada ja õigeaegselt puhkust või pole puhkuse kestus olnud piisav jõuvarude taastamiseks, võib distress tekitada nii vaimse kui ka füüsilise kurnatusseisundi.
    Eesti juhid on stressialastel koolitustel nimetanud oma sagedamate distressi põhjustena ebapiisavat tagasisidet oma tegevusele, vähe motiveeritud alluvaid, sagedasi muudatusi või ebaselgust ettevõtte tuleviku suhtes. Spetsialistist juhiks edutatute puhul märgitakse veel raskusi uue rolli omandamisel, kahtlusi , kas endised kolleegid aktsepteerivad teda juhi rollis.
    Teatud inimestele on omane kohanemisreaktsiooni sage sisselülitumine. Paljud juhid leiavad end olukorras, kus töökeskkond seab väga suuri väljakutseid ja juhi enda ootused on kõrged, mitte kõigi kaastöötajatega ei ole head kontakti ja teineteisemõistmist ning perekond on läbimas keerukaid arenguetappe. Sellistes situatsioonides pole võitle-või-põgene- reaktsioon eriti otstarbekas.
    Üheltpoolt võib liiga sage kohanemisreaktsiooni käivitumine olla seotud pingelise keskkonnaga, teisalt aga sellega, kuidas olukorda enda jaoks tõlgendatakse. Pidev võistluslikkus, enda võrdlemine teistega
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Koolistress #1 Koolistress #2 Koolistress #3 Koolistress #4 Koolistress #5 Koolistress #6 Koolistress #7 Koolistress #8 Koolistress #9 Koolistress #10 Koolistress #11 Koolistress #12 Koolistress #13 Koolistress #14 Koolistress #15 Koolistress #16 Koolistress #17
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 175 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor iceflower Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Sisukord
    Sissejuhatus 3
    1. Stress kui elu lahutamatu koostisosa 4
    1.1. Stress on pinge 4
    1.2. Stressorite loetelu 5
    1.3. Stressi eelsoodumus 7
    1.4. Krooniline stress 7
    1.5. Mis võiks koolistressi vähendada? 9
    2. Uurimus 11
    2.1. Valim ja metoodika 11
    2.2. Tulemused 11
    Kokkuvõte 13
    Kasutatud allikad 14

    stress

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (7)

    maie89 profiilipilt
    maie89: Väga hea uurimistöö, aitas palju!
    22:19 06-11-2012
    serranef profiilipilt
    serranef: Tore materjal ja hästi tehtud töö
    17:26 06-10-2012
    TaaviTapalt profiilipilt
    Taavi Tuoppi: Oli palju abi. Suur tänu!
    12:27 08-01-2015


    Sarnased materjalid

    14
    doc
    Koolistress
    9
    docx
    Koolistress
    6
    doc
    Koolistress
    11
    doc
    Stress
    11
    doc
    Stress
    12
    doc
    Stress
    9
    docx
    Koolistressi lahkamine
    10
    docx
    Stress





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun