Koolistress (7)

JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM
Irina Raha
KOOLISTRESS
x klassi uurimistöö
Juhendaja : Ülle Alev
koolipsühholoog
2008/2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Stress kui elu lahutamatu koostisosa 4
1.1. Stress on pinge 4
1.2. Stressorite loetelu 5
1.3.Stressi eelsoodumus 6
1.4.Krooniline stress 7
1.5.Mis võiks koolistressi vähendada? 9
2.Uurimus 11
2.1.Valim ja metoodika 11
2.2. Tulemused 11
Kokkuvõte 13
Kasutatud allikad 14

Sissejuhatus

Tean, et koolis peab käima ja õppima kogu aeg. Igapäevane õppimine on väga kurnav, vahepeal peab puhkama ka, milleks on antud kaks vaba päeva. Tegelikult üks päev neist kahest peab ikka õppima. Kui õpilased tahavad kooli lõpetada heade hinnetega, peab väga pingutama, mis ei ole sugugi lihtne. Seda tean omast kogemusest. Kõige raskem on nendel, kes ei viitsi käia koolis, eriti gümnaasiumi osas, mis on üks raskemaid etappe koolielus . Pingeline koolistress(Lisa6) on nii mõnelegi põhjustanud tugevat kõhuvalu, peavalu (Lisa2) ja vahel ka oksendamist. Vajalikud on olnud ka konsultatsioonid arstiga. Vahel on nii raske olukord, et peab kasutama isegi arsti abi.
EE 8 (T. Varrak , Ü.Kaevats, Tallinn, Eesti Entsüklopeedia kirjastus 1995) andmetel on stress organismi pingeseisund, mis tekib välis- või sisekeskkonna tugevasti muutudes ja mida iseloomustavad mõjuri eripärast sõltumatud väga aktiivsed kohanemismuutused. Need korduvad iga tugeva mõjutuse korral ning rakendavad stressi põhjusega - stressoriga – kohanemiseks tegevusse ainevahetuse ressursid ,et saaksid tekkida stressori mõju korvavad eriomased kohanemismuutused, see tähendab eluks vajalikke tingimusi tagavad reaktsioonid. Puuduliku adaptatsiooni korral võib tekkida haiguslik seisund (adaptatsioonihaigus). Stressori kordudes kujuneb kestusadaptatsioon: rakustruktuuride ja ensüümimolekulide arvu suurenemise kaudu suureneb vastupanuvõime ning mõjuriga kohandutakse ilma stressi seisundita. Stressor on sise- või väliskeskkonna tegur, mis võib põhjustada organismis ebameeldivaid pingeid. Eristatakse füüsilisi ja füsioloogilisi (raske, pikaajaline kehaline pingutus , trauma , müra, ere valgus, kõrge või madala temperatuuri, kemikaalide või haiguste mõju) ning psüühilisi ja sotsiaalseid stressoreid ( kontrollimatu sündmus, hirm, äng, üksindus, suhtlemis- ja kohanemisraskused, tõrjutus, tiheliolek, halvad elamistingimused vms.). S-i mõju oleneb oleneb tema tugevusest, inimese tundlikkusest ja minakaitsest (kaitsemahhanismid). S-le reageerimine on isendi- ja isikupärane

Stress kui elu lahutamatu koostisosa

Stress on pinge

Stress on elu lahutamatu koostisosa. On tabavalt öeldud, et olla elus tähendab olla stressi all, see tähendab, et inimene on närvipinge all. Mitte ükski elu ei ole olnud seni stressivaba. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav , sest stress võib olla kasulik. Sellest saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli – kui pinge kasvab, kuid selle mahalaadimise võime mitte.
Stress esineb igal inimesel erinevalt. See, mis tekitab ühel inimesel stressi, tähendab teisele lihtsalt adrenaliini eritumist verre. Mõned inimesed taluvad seda hästi, nagu näiteks võidusõitjad, piloodid, politsei- ja relvajõudude eriüksustes teenivad inimesed, televisioonitöötajad, näitlejad, ajakirjanikud ja ka muud kunsti, esinemise ja kommunikatsiooniga seotud alade töötajad ning äri ja juhtimisega seotud inimesed.
Negatiivset stressi tuleb ette olukordades , mida me tajume pigem ähvardavate, emotsionaalselt häirivate või ärevust tekitavate kui innustavatena. See seisund on, milles meile esitatavad nõudmised ja toimetuleku võime ei ole tasakaalus. Kui inimestele on osaks saanud pikaajaline stress, ilma et nad sellest aru saaks, võib tasakaalu kallutamiseks vaja minna ainult suhteliselt tühist vahejuhtumit, mis võib lõppeda dramaatilise stressireaktsiooniga. Stress sarnaneb veidi ummistunud heitveetorudele – üks ainus üleliigne tilk ja kogu süsteem võib üle ujutatud olla.
( Brenda O’Hanlon „Stress“ Kirjastus Tänapäev 2000 lk 5, 12 )
Eristatakse ka eustressi ja distressi. Negatiivne stress ehk distress ilmneb olukordades, mida tajutakse ähvardavate, häirivate või ärevust tekitavatena. See on seisund, milles organismile esitatud nõudmised ei ole tasakaalus tema toimetuleku võimega.
Kui inimene ei saa end taastada ja õigeaegselt puhkust või pole puhkuse kestus olnud piisav jõuvarude taastamiseks, võib distress tekitada nii vaimse kui ka füüsilise kurnatusseisundi.
Eesti juhid on stressialastel koolitustel nimetanud oma sagedamate distressi põhjustena ebapiisavat tagasisidet oma tegevusele, vähe motiveeritud alluvaid, sagedasi muudatusi või ebaselgust ettevõtte tuleviku suhtes. Spetsialistist juhiks edutatute puhul märgitakse veel raskusi uue rolli omandamisel, kahtlusi , kas endised kolleegid aktsepteerivad teda juhi rollis.
Teatud inimestele on omane kohanemisreaktsiooni sage sisselülitumine. Paljud juhid leiavad end olukorras, kus töökeskkond seab väga suuri väljakutseid ja juhi enda ootused on kõrged, mitte kõigi kaastöötajatega ei ole head kontakti ja teineteisemõistmist ning perekond on läbimas keerukaid arenguetappe. Sellistes situatsioonides pole võitle-või-põgene- reaktsioon eriti otstarbekas.
Üheltpoolt võib liiga sage kohanemisreaktsiooni käivitumine olla seotud pingelise keskkonnaga, teisalt aga sellega, kuidas olukorda enda jaoks tõlgendatakse. Pidev võistluslikkus, enda võrdlemine teistega ning vähene rahulolu saavutustega võivad olla asjaolud , mis lükkavad niigi jõuvarude piiril töötavat inimest edasi rühkima. 
Sageli on probleemiks suutmatus pärast stressori mõju lõppu end häireolukorrast välja lülitada. Intensiivsed mõtted, millest tahaks mõneks ajaks distantseeruda, ei kipu nii lihtsalt taanduma. Paljud juhid on kirjeldanud uinumisraskusi või hommikusi talumatult varajasi ärkamisi, mil mõtted keerlevad erinevate probleemide ümber ja puhkusele ning taastumisele on raske ümber lülituda.
Eustressi ehk positiivset stressi kogetakse siis, kui nähakse enda ees olukorda, mis on väljakutset esitav ja proovile panev. Kuigi eustressi tekitav olukord nõuab organismilt samuti kohanemist ja pingutust, saabub selle möödudes rahulolu ja heaolu tunne.
Juba esimesed stressiuuringud leidsid seose mõõduka pinge ja parema soorituse vahel. Paljud juhid on kirjeldanud, et kõige paremad mõtted ja lahendused on tulnud just pingelistes olukordades. Pinge kasvades kasvab ühtlasi ka organismi vastupanuvõime, millel on omakorda positiivne mõju inimese
sooritatud töö tulemustele. Seega võib lühiajaline stress meile olla kasulik – sest mõjub väljakutsena ja ergutab tegutsema ning edasi arenema. Ometi ei jää pidevalt kasvava stressi korral suutlikkus kasvama. Sellises olukorras organism väsib ja tulemuseks võib olla mitmete haiguste ägenemine. Stressi ürgne funktsionaalne ülesanne seisnes siiski lühiajaliste, kiiret reageeringut nõudvate stressoritega toimetulekul. Alateadlik võitle-või-põgene-reaktsioon on tõhus eelkõige piisavat füüsilist energiat nõudvate ülesannete täitmisel.
( http://www.elamuskoolitus.ee/index.php?alam=97&leht=ddb82143696f3076b48f )

Stressorite loetelu

Stressoriks võib nimetada olukorda, millele järgneb inimese stressireaktsioon ja käivitub nn üldise kohanemise süsteem „Võitle! Põgene! Hirmuta!“ Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma.
Viimastel aastakümnetel on näiteks Ameerika naiste stressorite TOP 10 järgmine:
● abikaasa surm
● lahutus
● pulmad
● lähedase sugulase surm
● töölt vallandamine
● abikaasast lahusolek
● rasedus
● vanglakaristus
● lähedase sõbranna surm
● pensionile jäämine
Eestis on uuritud ka koolistressi. Eesti Elukvaliteedi Keskus uuris sotsiaalministeeriumi juhitud "Laste ja noorukite riikliku terviseprogrammi" raames koolistressi. Küsimustik töötati välja koostöös Manchesteri Ülikooli teadlasega C. L. Cooperi juhtimisel 1998 aastal. Küsitleti nelja Tallinna kooli ja Orissaare Keskkooli lõpuklasside õpilasi. Selgus et peamisteks stressorite põhjusteks olid:

• ebaõiglane hindamine,
  
• põhjuseta süüdistamine,
  
• varjatud diskrimineerimine ja lemmikute soosimine,
  
• vähene julgustamine õpetajate poolt,
  
• stabiilsuse ja usalduse puudumine koduses elus,
  
• rollikonfliktid: kool, kodu, kaaslased ja sõbrad,
  
• ootamatud tunnikontrollid,
  
• vajadus minna riskile,
  
• liiga palju kodutöid,
  
• tähtsate otsuste tegemine,
  
• ebakindlus tuleviku suhtes,
  
• piiratud võimalused isiksuse arenguks,
  
• ajast ja arust õppevahendid (arvutid, tahvlid jne),
  
• koolisöökla ja toit,
  
• kooliruumid ( garderoob , WC, dushiruumid jne),
  
• kooliarst ja arstlikud läbivaatused,
  
• väga pikad koolipäevad,
  
• liigne järelevalve, tarbetud korraldused,
  
• kohustuslik osavõtt üritustest,
  
• koolivägivald.
  

( http://greta.cs.ioc.ee/~opleht/Arhiiv/97Aug15/artikkel5.html )

Stressi eelsoodumus

Inimeste eelsoodumust stressi tekkeks määravad nii mitmedki faktorid. See sõltub iga inimese isiksuseomadustest, elukogemustest, enesehinnangust, eneseusust, ühiskondlikust toest, füüsilisest visadusest ja üldisest tervisest. Stressi suhtes karastatud inimene, kellel on piisav elukogemus ning kes tegeleb füüsilise treeninguga, on vastupidavam kui see, kes ennast pidevalt tagant sunnib, ei tegele spordiga ning tarvitab liigselt alkoholi ja suitsetab .
Seevastu aga inimesed, kes tunnevad , et on oma elu peremehed , võivad kergelt taluda seda, mis näib teistele talumatu pingutusena.
Paljud teadusuuringud näitavad, et need inimesed, kellel on negatiivne, pessimistlik, äärmustesse kalduv või ebakindel eluhoiak ning kes tunnevad, et nad ise pole oma elu peremehed, elavad halvemini. Nad muutuvad nii rääkimises kui ka oma käitumises sellisteks, milliseks nad ennast peavad, ning see, mida nad ootavad , kipubki tavaliselt juhtuma. Inimestel, kellel on oma elu kontrolli all, on täiesti erinev ja positiivsem eluhoiak. Ka nemad saavad sellisteks, nagu nad arvavad olevat. Üldiselt on neil ka parem tervis.

Krooniline stress

Äärmiselt paljudel lastel on peavalud , mida me nimetame pingepeavaludeks. Väga paljudel on koolistress. Ei ole isegi nii palju depressiooni, kuivõrd seda koolistressi. Selle tagajärjel tekivad need peavalud, mida on äärmiselt raske ravida.
Krooniline stress võib kesta aastaid ja võib ka mitte. Kõik oleneb sellest kuidas inimese keha raskele stressile reageerib.
● See kõrgendab vere kortisoolitaset ja muudab ainevahetust, nii et keha toodab kiiremini rasvu ning talletab need enamasti kõhupiirkonda. See võib juhtuda isegi siis, kui inimene tavalisest rohkem ei söö.
● Stress teeb vinniliseks. Kemikaalid , mida aju stressi ajal eritab , ägendavad põletikku ning seega ka aknet, mis on naha põletikune seisund.
● Menstruatsioonid võivad ära jääda ning lakata ka ovulatsioon.
● Kõrgenenud kortisoolitase mõjutab ajurakke selles ajupiirkonnas, mis vastutab mälu eest. Nii võivad tekkida mäluprobleemid ning otsustamisraskused, mis ei pruugi stressi kadumise puhul enam ära minna.
( http://www.cosmopolitan.ee/est/200705/sina/index.php?newsID=904 )
Kui lapsel pea valutab, siis ta ütleb seda tavaliselt lapsevanemale. Kui laps tuleb koolist, istub oma tuppa ja tahab vaikust ega soovi rääkida, siis on see märgiks pingeseisundist. See ei ole alati ohtlik, kuid äratab tähelepanu.
Mõtlema peaks panema see, kui laps ei taha koolist üldse rääkida. Lisaks sellele, et tal on peavalud, on ta muutunud väga kinniseks. Kõigile ei põhjusta stressi koolis õppimine, vaid hoopis kaaslastega läbisaamine. Järjest rohkem tuleb välja seda, et igas klassis on mõni laps muutunud teiste poolt tagakiusatavaks. Kes on nõrgem ja enda eest seista ei oska, võib saada sageli kiusamise ohvriks. Ka millegagi teistest erinemine on märgiks, mis muudab mõne lapse õelaks.
Samas on lastel ka koduprobleemid. Vanemate lahutused elatakse väga raskelt üle ja järjest rohkem on vanematel alkoholiprobleeme, mida lapsed varjavad ja häbenevad.
( http://www.tarbija24.ee/080208/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/310571.php )
Õpilastel esineb stressi ja depressiooni üha rohkem. Kergematel juhtudel saab neist üle vanemate ja sõprade abiga, kuid raskematel juhtudel vajatakse ravi, mis kestab aastaid. Üha enam satub lapsi arsti juurde, kellel on peavalu, ärevushäirete, paanikahoogude, kontsentratsiooniraskustega.
Üks põhjustest võib ka olla keskkonna kiire areng. Stressist võibki tekkida depressioon , mis on veelgi hullem, kuna see võib viia juba enesetapuohuni.
Kui inimene kannatab kroonilise pikaajalise stressi all, siis tema eluhoiak muutub väga negatiivseks ja pessimistlikuks. Sellest tuleneb ka küsimus – kas see seisund võib kaugemas tulevikus põhjustada mõnda haigust? Pikaajaline stress võib olla raske haiguse põhjuseks. Sellega seletuvad paljud õnnetusjuhtumid ning tekkinud psühhosotsiaalseid probleeme. Stress võib põhjustada enamustel inimestel raskeid haigusi, milleks võivad olla
● alkoholi ja ravimite kuritarvitamine
● allergia
● ärevus
● astma
● selja ja muude piirkondade lihaste ning luustiku probleemid
● sooltepõletik
● kõhukinnisus
● koronaartromboos (südameatakk)
● depressioon
● suhkrutõbi
● kõhupuhitus
● heinapalavik
● peavalu
● hüpertensioon (kõrge vererõhk)
● kilpnäärme ületalitlus / kilpnäärme aktiivsuse langus
● seedehäired
● soolestiku põletikulised haigused
● ärritunud soole sündroom
● sügelus
● menstruatsioonihäired
● migreen
● neurootiline seedehäire
● seedetraktihaavandid
● põhjusetu kihelus
● reumaatiline liigesepõletik
● nahahäired (s.h. ekseem , nõgesetõbi, akne )
● unehäired
● tuberkuloos

Mis võiks koolistressi vähendada?

Kõige rohkem saab stressis õpilast aidata õpetaja koostöös tema vanematega. Selleks et suurendada õpilase vastutust ja aidata tal koolis paremini toime tulla, võiks õpetaja või vanem käskude-keeldude asemel esitada lapsele heasoovlikke, leebes toonis küsimusi.
Näiteks: Mida sa tegelikult tahtsid saavutada ja kuidas see sul korda läks?
Millele sa mõtlesid?
Mida sa püüdsid tõestada?
Mil viisil antud juhul veel oleks võinud toimida?
Kas sa mõtlesid läbi, mida selline tegu võib kaasa tuua?
Mis sa arvad , kuidas sinu asemel oleks toiminud....(keegi teine õpilane, isa, ema)?
(Stressi teejuht, Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron , Eha Rüütel, Maria Teiverlaur, Uno Traat , KirjastusEesti Tervisekasvatuse Keskus, Tallinn 1997, lk.42-43)
Millised on need asjad, mis aitavad vanematel last ära kuulata ning näitavad hoolivust?
● Last tuleb ära kuulata, kui ta rääkida tahab, mitte siis, kui vanemale sobib.
● Tuleb leida vestlemiseks rahulik koht, kus kõrvalised asjaolud, nagu teised lapsed, telefon ei segaks.
● Kui poeg või tütar vanemaga räägib, peab vanem pühendama jäägitult temale. Ei tohiks samal ajal mõelda teistele asjadele, sest laps saab aru, kui teda ei kuula.
● Ei tohi last hukka mõista, kui ta emale või isale midagi usaldab. Kui laps räägib näiteks, et õpetaja pani ta nurka seisma, ehkki tema polnud milleski süüdi, mitte hakata kohe arutlema , millega ta ikkagi hakkama võis saada.
● Last ei tohiks katkestada, kui ta vanemale mingit lugu jutustab. Tuleb lasta tal rääkida. Kui vanem tahab midagi öelda, näitamaks, et vanem jälgib teda, võib lausuda näiteks: „Sul oli tõesti raske päev. Kas ma olen seni asjast ikka õigesti aru saanud?“ Seejärel tuleks korrata juba räägitut ja lasta lapsel vajaduse korral mõningaid seiku selgitada.
● Tuleks hoiduda võrdsustamast vanema ja lapsega juhtunud asju. Mõningatel puhkudel võib ju meenutada oma lapsepõlve seiku, aga kahjuks kipuvad vanemad sellega üle pakkuma. Paljud hakkavad lapse kuulamise asemel pajatama hoopis iseendast. Paraku ei lähe lapsele neil puhkudel vanema asjad korda: Ta tahab et vanem võtaks osa tema muredest. Väike enesepaljastus on siiski omal kohal: esiteks näitab see, et vanem pole elanud muretut elu, ning teiseks paneb ta uskuma, et vanem suudab tema läbielamisi mõista. Niisiis tuleb valida hoolikalt aega, millal võib vanem lapsele endast rääkida, ning teha seda lühidalt ja kenasti. Muidugi ei tohi vanema jutt langeda ajale, mil poeg või tütar vajab, et ära kuulataks.
(Kuidas aidata depressioonis last, Martha Underwood Barnard, kirjastusERSEN 2005, lk138-139)

Uurimus

Valim ja metoodika

Käesolevas uurimistöös kasutati valimina Järva-Jaani Gümnaasiumi VI – X klassi õpilasi. Küsitlusest ( Lisa1 ) võttis osa 39 Poissi ja 32 Tüdrukut. Neile esitati kirjalik ankeetküsitlus stressi põhjustava loetelu kohta, millele oodati valikvastuseid.
Küsimustik koolistressi kohta viidi läbi 25-27 veebruar 2009.
Küsitluste töötlemisel analüüsiti sarnaste vastuste arvu ning toodi see välja protsendiliselt kõigi vastanute üldarvust.

Tulemused

VI klassi klassi küsitluse tulemuste põhjal selgus, et stressi tekitavad ja süvendavad 86.6% õpilastel füüsiliselt ja emotsionaalselt kurnatuna olek. 86.6% magab vähem kui 7/8 tundi ja sööb rohkem või vähem tavapärasest ning joob rohkem kohvi või teed . 60% õpilastest õpib (Lisa5) hilja õhtul või öösiti. 6% tarvitab uimasteid. 100% õpilastest tüdineb kergelt ning mõtted on hajevil. Suurimat stressi põhjustab: 93.3% tahab põgeneda pidevate nõudmiste eest, mis võtavad aega ja energiat ning nad on väsinud isegi siis, kui on piisavalt magada saanud. 60% on vastupanu haigustele vähenenud. 66.6% suhtlemine lähedaste inimestega nõuab pingutust.
VII klassil olid paremad tulemused kui VI klassi õpilastel. Tundidesse minnes tunnevad 93.3% õpilastest vähe entusiasmi ja tunnevad ennast emotsionaalselt ning füüsiliselt kurnatuna. 100% tahavad põgeneda pidevate nõudmiste eest, mis võtavad aega ja energiat. 6% tarvitab uimasteid peaaegu kogu aeg ning õpetajatega suhtlemine nõuab pingutust vahetevahel . 73.3% sööb tavapärasest vägem või rohkem ning joovad kohvi ja teed rohkem. 100% tüdineb kiiresti. 86.6% õpilastest unustavad pidevalt midagi, mõtted on hajevil, keskendumisega on probleeme koolis ja mujal ning nad magavad vähem kui 7/8 tundi, on tekkinud õppevõlgnevust. 20% suitsetavad vähem kui tavaliselt. 40% jätavad tundidesse minemata ilma olulise põhjuseta. 80% on otsustusvõime tavapärasest madalam. 53.3% õpilastest õpivad öösel või hilja õhtul ning ennem ja peale töid on enesetunne kehv 60% õpilastel.
Kõige kehvem seis on VIII klassil, kus õpilased vastasid nii mõnelegi küsimusele sarnaselt. Need on: vähe entusiasmi tundidesse minnes või kooli tööd tehes, kool tekitab neis masendust, mõtted on hajevil, tüdinetakse kiiresti. 90.9% õpilastest on väsinud isegi siis, kui on piisavalt maganud, nad tahaksid põgeneda tegevust eest, mis aega ja energiat võtavad, õppimistulemused ei ole nii head, kui võiksid olla, tuntakse end füüsiliselt/emotsionaalselt kurnatuna, süüakse tavapärasest rohkem või vähem, unustatakse pidevalt midagi, probleemid on keskendumisega. 81.8% õpilastel on otsustusvõime tavapärasest madalam, on tekkinud õppevõlgnevust, magavad vähem kui 7/8 tundi üsna tihti. 72.7% jätavad tundi minemata ilma olulise põhjuseta, tunnevad end kasutuna, õpivad vastumeelselt, haigused on suurenenud ja tekivad tavapärasest tihedamalt , alkoholi tarvitatakse rohkem, üsna tihti nõuab pingutust suhtlemine õpetajatega. 63.6% õpilastel nõuab pingutust suhtlemine koolikaaslastega, lähedastega, õpitakse uneajast. 54.5% suitsetab rohkem(Lisa3), enesetunne on halb enne ning peale töid. 9% tarvitab uimasteid.
IX klassil pole just eriti paremad tulemused kui VIII klassil. 100% õpilastest tunneb tundidesse minnes vähe entusiasmi, on füüsiliselt ning emotsionaalselt kurnatud , mõtted on pidevalt hajevil, magavad vähem kui 7/8 tundi. 93.7% on väsinud isegi siis, kui on kaua magada saanud, kool tekitab neid masendust, õppimistulemused on suhteliselt kehvad, süüakse tavapärasest rohkem või vähem, üsna tihti tüdinetakse kergesti. 62.5% tarvitab alkoholi rohkem. 81.2% on keskendumisega probleeme, unustatakse pidevalt, suhtlemine nõuab pingutust, otsustusvõime on madalam. 6% tarvitab uimasteid. 50% õpivad öösel.
X klassis selgus, et 100% õpilastel nõuab vahetevahel pingutust õpetajatega suhtlemine ning tunnevad tundidesse minnes vähe entusiami. 92.8% arvavad et otsustusvõime on madalam ning magavad vähem kui 7/8 tundi. 85.7% on keskendumisega probleeme. 71.4% õpivad vahetevahel öösel. 78% õpilastel nõuab õpetajatega suhtlemine pingutust, õpimistulemused ei ole üsna tihti nii head, kui võiksid olla. 64.2% õpilasi vaevab kõhuvalu või halb enesetunne enne ja peale töid. 42.8% õpilasi tarvitavad alkoholi rohkem, kuid uimasteid ei tarvita mitte keegi, jätavad tundidesse minemata ilma olulise põhjuseta. 56.4% õpilastel on tekkinud õppevõlgnevust vahetevahel. 50% tüdinevad kergesti, unustavad pidevalt midagi ja on väsinud isegi siis kui on piisavalt maganud.
Nendest vastustest võib järeldada, et Järva-Jaani Gümnaasiumi VIII klass on kõige rohkem stressis, mis ei ole üldsegi hea. Nende suurimateks probleemideks on laiskus, tüdimus, pidev unustamine, ei viitsi või ei taha tundidesse minna. Kõikide uuritud klasside ühine suurim probleem on mitte välja puhkamine, see tähendab, et magatakse vähem kui peaks. Suurim tagajärg sellele ongi koolistress, mis paneb õpilase alkoholi rohkem jooma ning tänu sellele tekivad haigused ja probleemid ka väljaspool kooli.

Kokkuvõte

Käesolevas töös seadsin eesmärgiks uurida kuidas, miks ning kui paljud inimesed on stressi kogenud. Sain teada, et olukord on tegelikult halvem , kui see kõik esialgu tundus. Juba mitmeid aastaid on koolikaaslased tundnud end väga kurnatuna ning pingeliselt. Juba küsitluses selgus, et stress süveneb üha edasi ja edasi. Kusagil kümme aastat tagasi oli olukord halb, siis vahepeal polnud nii hull enam ja nüüd on jälle. Kui nii edasi läheb võivad inimesed väga haigeks jääda, mis selgus ka küsitluses. Tänapäeval on vaja rohkem ja kauem koolis käia, kui kunagi varem ning on liiga palju suuri kontrolltöid, milleks osad õpilased õpivad öösiti, kuna muul ajal ei jõua. See tähendab et on liiga pingeline olukord, inimesed on vähe magada saanud, puhata saab väga vähe.
Kuid mõndadel lastel on vedanud ja pole mingit stressi (Lisa4).

Kasutatud allikad

http://www.cosmopolitan.ee/est/200705/sina/index.php?newsID=904
http://greta.cs.ioc.ee/~opleht/Arhiiv/97Aug15/artikkel5.html http://www.elamuskoolitus.ee/index.php?alam=97&leht=ddb82143696f3076b48f
http://www.tarbija24.ee/080208/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/310571.php EE 8 , T.Varrak, Ü.Kaevats, Tallinn, Eesti Entsüklopeedia kirjastus 1995
Kuidas aidata depressioonis last, Martha Underwood Barnard, kirjastusERSEN 2005
Stress, Brenda O’Hanlon, Kirjastus Tänapäev, Tallinn. 2000
Stressi teejuht, Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron, Eha Rüütel, Maria Teiverlaur, Uno Traat, KirjastusEesti Tervisekasvatuse Keskus, Tallinn 1997
Lisa1
POISS/TÜDRUK vanus......... klass.........
Pane linnuke lahtrisse, mida arvad enda kohta õiget olevat:
0 mitte kunagi 1 vahetevahel 2 üsna tihti 3 tihti 4 peaaegu kogu aeg
1. Ma tunnen kooli tööd tehes ja/Või tundidesse minnes vähe entusiasmi.
0
1
2
3
4
2. Ma olen väsinud isegi siis, kui olen piisavalt maganud.
0
1
2
3
4
3. Ma jätan tundi minemata ilma olulise põhjuseta.
0
1
2
3
4
4. Kool tekitab minus masendust.
0
1
2
3
4
5. Ma tahaksin põgeneda pidevate nõudmiste eest, mis võtavad aega ja energiat.
0
1
2
3
4
6. Tunnen end kasutuna, õpin vastumeelselt.
0
1
2
3
4
7. Minu otsustusvõime on madalam.
0
1
2
3
4
8. On tekkinud õppevõlgnevust (tegemata aineid).
0
1
2
3
4
9. Minu õppimistulemused ei ole nii head, kui need olla võiks.
0
1
2
3
4
10. Ma tunnen end füüsiliselt/emotsionaalselt kurnatuna.
0
1
2
3
4
11. Minu vastupanu haigustele on vähenenud (olen haigem, kui tavaliselt).
0
1
2
3
4
12. söön vähem või rohkem tavapärasest, joon rohkem kohvi või teed.
0
1
2
3
4
13. Suitsetan rohkem/vähem.
0
1
2
3
4
14. Tarvitan alkoholi rohkem/vähem.
0
1
2
3
4
15. Tarvitan uimasteid rohkem/vähem.
0
1
2
3
4
16. Suhtlemine koolikaaslastega/ perega /sõpradega nõuab pingutust.
0
1
2
3
4
17. Suhtlemine õpetajatega nõuab pingutust.
0
1
2
3
4
18. Ma unustan pidevalt midagi.
0
1
2
3
4
19. Mu mõtted on hajevil.
0
1
2
3
4
20. Ma tüdinen kergesti.
0
1
2
3
4
21. Mul on probleeme keskendumisega koolis/mujal.
0
1
2
3
4
22. Magan vähem kui 7/8 tundi.
0
1
2
3
4
23. Õpin uneajast (öösel/hilja õhtul).
0
1
2
3
4
24. Enesetunne on kehv ning pidevad kõhuvalud enne/peale töid.
0
1
2
3
4
Lisa2
(Pea valutab tugvalt)
Lisa3
(Stress paneb rohkem suitsetama)
Lisa4
(Õpilastel pole mingit pinget, tunnevad ennast välja puhanuna)
Lisa5
(Liiga palju jäeti õppida, et peab isegi öösel õppima)
Lisa6
(Väsimus/stress on nii suur, et ei suuda tunnis kaasa mõelda)
17