Uurimistöö "Muusikateraapia koolistressi leevendajana" (0)

Saku Gümnaasium
Muusikateraapia koolistressi leevendajana
Uurimistöö alused
Autor: Indrek
Juhendaja :
Saku 2013
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
1.MUUSIKATERAAPIA OLEMUS 4
1.1 Mis on muusikateraapia? 4
1.2 Kuidas toimib muusikateraapia? 4
1.3 Kellele muusikateraapia sobib ning missuguste probleemide vastu võitleb? 5
1.4 Muusikateraapia ja stress . 5
2.METOODIKA 6
3.UURIMUSE KOKKUVÕTLIKUD TULEMUSED 7
4.KOKKUVÕTLIKUD TULEMUSED JA JÄRELDUSED 9
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU 12
LISAD 13
Lisa 1. Katse küsimustik. 13
Lisa 2. Meeste emotsioonide võrdlus. 15
Lisa 3. Naiste emotsioonide võrdlus. 16
SISSEJUHATUS 3
1.MUUSIKATERAAPIA OLEMUS 4
1.1 Mis on muusikateraapia? 4
1.2 Kuidas toimib muusikateraapia? 4
1.3 Kellele muusikateraapia sobib ning missuguste probleemide vastu võitleb? 5
1.4 Muusikateraapia ja stress. 5
2.METOODIKA 6
3.UURIMUSE KOKKUVÕTLIKUD TULEMUSED 7
4.KOKKUVÕTLIKUD TULEMUSED JA JÄRELDUSED 9
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU 12
LISAD 13
Lisa 1. Katse küsimustik. 13
Lisa 2. Meeste emotsioonide võrdlus. 15
Lisa 3. Naiste emotsioonide võrdlus. 16

SISSEJUHATUS

Autor on valinud töö teemaks muusikateraapia koolistressi leevendajana. Teema valik põhineb autori tihedast seosest muusikaga ning sellest, et tänapäeva paljude inimeste igapäevase elu osaks on liigne stress. Muusikateraapia kujutab endast teraapiat, kus muusikat kasutatakse inimese hingelise ja kehalise seisundi mõjutamiseks. See põhineb arstiteadusel, sotsioloogial, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogial, musikoloogial ja muusikapedagoogikal. Muusikateraapia pakub stressis inimesele võimalust õppida sellega toime tulema , seda kontrollima, muuhulgas ka muutma vaatenurki stressile, vabastama negatiivset stressi läbi muusikaliste tegevuste, et seda energiat taaskasutada konstruktiivsetes tegevustes. Kahjuks on stressil juba oluline osa ka noorte inimeste elus. Autor uurib oma töös seda, kuidas Saku Gümnaasiumi 8.-9.-ndate klasside õpilased suhtuvad muusikateraapiasse ja millised teadmised neil vastava teema kohta on.
Antud töö hüpoteesideks on :

• Muusikateraapia aitab leevendada stressi
  
• Õpilaste teadlikkus antud valdkonnast on vähene
  
• Õpilased kasutaksid muusikateraapiat enda ravimiseks
  

Käesoleva töö eesmärgiks on tutvustada 8.-9.-ndate klasside õpilastele muusikateraapiat ning neis selle vastu huvi tekitada. Selleks viis autor Saku Gümnaasiumi eelnimetatud klasside seas läbi muusikateraapia seansi. Seansi raames mängiti õpilastele erinevat muusikat ja hiljem uuriti, kuidas seanss neile mõjus ja mida nad sellest arvasid.
Töö esimeses osas antakse ülevaade muusikateraapia olemusest ja selle võimalustest. Teises osas kirjeldatakse täpsemalt uurimistöö metoodikat. Sellele järgneb kokkuvõte ning järeldused.

MUUSIKATERAAPIA OLEMUS

1.1 Mis on muusikateraapia?

Muusikateraapia on teraapialiik, milles muusikat kasutatakse inimeste hingelise ja kehalise seisundi mõjutamiseks. Vaba, improvisatsioonilise musitseerimisega ning samuti muusika kuulamisel põhinevate meetoditega püütakse säilitada või parandada inimeste tervislikku seisundit. Kasutatakse ka haiguste või sisemise tasakaalutuse ennetamiseks. Põhineb arstiteadusel, sotsioloogial, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogial, musikoloogial ja muusikapedagoogikal. Muusikateraapias osalemiseks ei pea inimene omama mingisuguseid muusikalisi oskuseid . [5]

1.2 Kuidas toimib muusikateraapia?

Muusikateraapia näol on tegemist teraapilise suhtega, milles osalevad vähemalt kolm osapoolt: klient (kliendid), terapeut ning muusika. Antud teraapias kasutatakse muusika poolt esilekutsutavaid reaktsioone, et kaasata klient sügavasse ning aktiivsesse emotsionaalsesse protsessi, mis omakorda on suunatud terapeutiliste eesmärkide saavutamiseks. Muusikateraapia seansi pikkuseks on tavaliselt 1- 1,5 tundi. Teraapiaprotsessi kogupikkus sõltub ennekõike kliendist . Kui motiveeritud on klient tulemuse saavutamisel ning kui raske ja/või laialdane on kliendi probleem. Olenevalt asjaoludest või teraapia kesta mõnest kuust kuni mitmete aastateni.[4]
Muusikateraapias on muusikal keskne roll. Et panna teraapia toimima, peab klient olema ka ise aktiivne. Lihtsalt unelemisest ja ootamisest ei piisa. Tihti annab terapeut kliendile mõne eesmärgi, milleni jõuda või ülesande, mida kuulamise ajal täita. Ka need eesmärgid ja ülesanded sõltuvad kliendi probleemidest.
Teraapia ei koosne vaid muusika kuulamisest vaid ka improvisatsioonilisest musitseerimisest. Laialdaselt leiavad kasutust mitmed lihtsad rütmipillid, kuid vahetevahel mängitakse ka klaverit , kitarri ja teisi muusikainstrumente. Samuti on instrumendiks kliendi hääl. Siinkohal tuleb rõhutada, et klient ei pea omama mingeid eelnevaid muusikalisi oskusi. Samuti ei ole vajalik viisipidamise oskus. Eesmärgiks on oma häälega “sinasõbraks” saamine ning tihti võib just see asjaolu olla võtmeks iseendani jõudmisel.

1.3 Kellele muusikateraapia sobib ning missuguste probleemide vastu võitleb?

Muusika kõnetab igaüht. Tegevused, millega teraapias tegeletakse on jõukohased kõigile, kel olemas kuulmismeel. Muusikateraapia sobib nii rasedatele , stressis vaevlevatele, haigustega kui ka arenguhäiretega inimestele. Muusikateraapia seansse viiakse läbi individuaalselt, perekondlikult ning ka kollektiivselt.
Muusikat kasutatakse teraapias eduliselt stressi maandamiseks, emotsioonide esile- kutsumiseks, nendega töötamiseks ning olenevalt vajadusele ka muutmiseks. Muusikat saab kasutada ka ängistuse vähendamiseks, kognitiivse korrastatuse soodustamiseks ning motoorsete tegevuste stimuleerimiseks. Muusika aitab inimestel eneseteadvust suurendada ja seeläbi jõuda parema enesehinnanguni. Muusikateraapia mõjub hästi kõigile - ei ole vahet, mis probleem kellelgi parasjagu on. [5]

1.4 Muusikateraapia ja stress.

Lärm, aeg, raha: need ja paljud muud tegurid põhjustavad inimestes stressi. Antud probleemi all kannatavad paljud täiskasvanud, õpilased, üliõpilased ning ka vanurid [2]. Üheks lahenduseks selle vastu võidelda on muusikateraapia. See teraapialiik on küll veel vähetuntud, kuid kiiresti populaarsust koguv stressi vastu võitlmise vahend. Muusikateraapia pakub stressis vaevlevatele inimestele võimalust õppida sellega toime tulema, seda kontrollima, muuhulgas ka muutma vaatenurki ning vabastama negatiivsest stressist läbi muusikaliste tegevuste, et seda energiat taaskasutada konstruktiivsetes tegevustes [5]. Muusikateraapia pluss võrreldes teiste teraapiatega on see, et muusikateraapia, jättes kõrvale kogu verbaalse , jõuab otse emotsioonideni. Muusika aitab inimesel kogeda erilisi emotsioone, neid hiljem analüüsida ja jõuda selgusele, millest on stress tingitud. Selle tulemusena saab inimene teada allikad, kust probleem pärineb ning need likvideerida.

METOODIKA

Katse viidi läbi Saku Gümnaasiumi 8.-9.-ndate klasside vahel. Valituks osutusid need klassid, kuna selles vanuses on õpilased juba analüüsivõimelised ja peaksid mõistma muusikateraapia kasulikkust. Katse toimus antud klasside muusikatundide ajal. Õpilased vastasid küsimustele paberkandjal ning kõik küsimused olid vastajatele kohustuslikud. Katses osales kokku 67 Saku Gümnaasiumi õpilast. Küsimustiku esimeses osas tuli vastata kolmele „jah“ või „ei“ küsimusele ning töö teises osas pakuti õpilastele kuulamiseks erinevaid muusikapalasid ja nad pidid kirjutama, millises olukorras nad neid lugusid kuulaksid ning milliseid emotsioone need tekitavad. Katse eesmärgiks oli õpilastele tutvustada muusikateraapiat ja selle põhiolemust ning välja selgitada selle vanuseastme levinumad hinnangud ja emotsioonid antud muusikapalade kuulamisel.

UURIMUSE KOKKUVÕTLIKUD TULEMUSED

Uurimuse tulemusena ilmnes, et 67-st küsitletust 39 on varem kuulnud muusikateraapiast, neist 22 naissoost ja 17 meessoost isikut. Vastanutest 48 leidis, et muusikateraapiaga on võimalik inimesi ravida ning ülejäänud 21 olid vastupidisel arvamusel. Küsimusele, kas kasutaksite muusikateraapiat enda ravimisel vastas jaatavalt 35 ja eitavalt 32 inimest. Kaks vastanut jätsid küsimusele vastamata . Antud tulemusi kirjeldavad ka järgnevad graafikud:
*Esimene number graafikutes näitab vastanute arvu ning teine number vastanute protsenti kogu vastanute arvust.
Tulemusi analüüsides selgus, et pala Etüüd nr. 6 Leo Browerilt tekitas poistes peamiselt kurbust ja igavust, kuid samas ka rahustas neid. Tüdrukutel kutsus aga esile kurbi, rahustavaid ning lausa masendavaid emotsioone. Pala „La vie en rosa “ tõi poistes esile rahustavaid, lõbusaid ja sügavaid tundeid. Tüdrukute emotsioonid sarnanesid paljuski poiste omadele, kuid sügavate tunnete asemel kerkisid esile romantilised . Muusikapala „ Heart shaped box“ tekitas nii poistes kui ka tüdrukutes võimast energilist tunnet, vähemal määral said nimetatud ka rahustavad, masendavad, mõnusad ning rõõmustavad emotsioonid. Palaga „Love story“ kerkis poiste vastustes esile peamiselt üks vastus- ei kuulaks. Tüdrukutes tekitas laul aga kurbi, rahustavaid ja rõõmustavaid tundeid. Legendaarse Bob Marley poolt kuulsaks lauldud pala „One love“ tekitas mõlemas soos peamiselt ühesuguseid emotsioone - kõige rohkem tõusid esile rõõmustavad, rahustavad ning vabastavad tunded. Eelnimetatud tulemusi kirjeldavad ka lisades paiknevad diagrammid. ( Vt. Lisa 2 ja Lisa 3)

KOKKUVÕTLIKUD TULEMUSED JA JÄRELDUSED

Töö tulemusi analüüsides selgus, et 67-st vastanust 39 on kuulnud muusikateraapiast. Sellest võib järeldada, et muusikateraapiast on kuuldud üpriski palju ning arvestades, et poiste ja tüdrukute osakaal oli enam-vähem võrdne, siis ei mängi sugu siinkohal ka erilist rolli. Muusikateraapia kasulikkusest annab aimu ka see, et ligi kolmveerand katses osalenutest arvavad , et sellega on efektiivne inimesi ravida. Väga positiivne on sealjuures asjaolu, et 35 inimest, mis on üle poole vastanuist, kasutaksid muusikateraapiat ka enda ravimiseks. Arvatavasti oleks nende inimeste arv veel suurem kui koolilaste üldine teadlikku selles valdkonnas oleks veel kõrgem. Selleks võiks koolides läbi viia muusikateraapiat tutvustavaid seminare .
Muusikateraapiliste sugemetega seansi käigus tekkinud emotsioonidest said enim nimetatud rahustav ja rõõmustav. Seda võib käsitleda näitek selliselt, et koolilaste igapäevaelu võib olla üsna pingeline ning seetõttu ka mitte väga õnnerohke. Kui aga muusika koos vastava teraapiaga muudab lapsed rõõmsamaks ja neid rahustab, siis on see väga positiivne.
Kuna tänapäev õpilased on rõhutud ning pinges, siis tuleks leida sellele kiiresti lahendus. Üheks alternatiiviks olekski muusikateraapia. Lisaks on selle teraapia eeliseks see, et seda on võimalik rakendada peaaegu kõikide inimeste peal.
Muusiakteraapia efektiivusest annavad aimu ka Eestis Valeria Stojakova ning Heleen- Kristiin Kriisa poolt sellel teemal koostatud uurimistööd.[6][3] Antud töö ja eelnimetatud kahe töö põhjal võib üsna kindlalt väita, et muusikateraapia on kasulik ja suudab abivajavaid inimesi aidata. Kuigi Stojakova ja Kriisa töödes on uuritud muusikateraapiat veidi teise nurga alt, siis mingit negatiivset informatsiooni antud teraapia kohta ei leidu ka neis. Ka mujal maailmas on viidud läbi palju uuringuid, mis on seotud muusikateraapiaga. Heaks näiteks oleks David Aldridge´i uurimus.[1]

KOKKUVÕTE

Uurimistöös „Muusikateraapia koolistressi leevendajana“ on antud üldine ülevaade Saku Gümnaasiumi 8.-9.-ndate klasside teadmistest teemal muusikateraapia. Ajal kui igapäevane stress on jõudnud juba üpris noorte kooliõpilasteni, on muusikateraapia selle raviks suurepärane vahend.
Uurimistöö valimi moodustasid Saku Gümnaasiumi 8.-9.-ndate klasside õpilased, kuna selles vanuses on nad juba võimelised erinevaid emotsionaalseid seisundeid hästi ära tundma ning neid vajadusel ka lihtsamalt analüüsima.
Uurimismeetodina on kasutatud katset, mille käigus tuli täita ankeetküsitlus, selgitamaks , millised on õpilaste teadmised muusikateraapiast. Samuti taheti teada, milliseid emotsioone tekitavad neis erinevad ette mängitud palad. Kõikidele uuringus osalenutele kehtisid samad tingimused.
Uurimusest järeldus, et:

rohkem kui pooled küsitletutest on varem kuulnud muusikateraapiast, sealhulgas on poiste ja tüdrukute osakaal üsna võrdne;

pea kolmveerand vastanuist arvavad, et muusikateraapiaga on võimalik inimesi ravida;

umbkaudu pooled vastajad pöörduksid stressi ravimiseks muusikateraapia poole;

küsimuses, kus tuli lugude kuulamise järgi kirjutada, millised emotsioonid tekkisid, said rohkem nimetatud rahustavad ning rõõmustavad tunded. Sellest võib järeldada, et õpilased vaevlevad stressi ja pinge käes ning muusika suudab neid rahustada ja veidigi õnnelikumaks muuta.
Tööle püstitatud kolmest hüpoteesist kaks leidsid kinnitust. Nimelt võib öelda, et õpilased kasutaksid stressi ravimiseks muusikateraapiat ning see aitab neil stressist vabaneda, kuna juba katse raames väikese testi läbiviimine rahustas neid. Tõsise stressi leevendamiseks on siiski vaja pikemat raviperioodi. Küll aga jäi kinnitamata hüpotees, et õpilaste teadlikkus muusikateraapiast on vähene, kuna üle poole vastanuist olid vähemasti juba enne kuulnud muusikateraapiast, mis on iseenesest väga positiivne.
Antud tööga soovin tänada oma juhendajat Inga Nurmet ning uurimitöö aluste õpetajat Mari Tuisku.
Ettepanekud edasistele uurijatele: kuna muusikateraapia on vahend stressi leevendamiseks, siis võiks uurida stressi algallikaid ning võimalusi selle ennetamiseks.

KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU

Aldridge, David. 2009. Music therapy research: A review of references in the medical literature. University Witten Herdecke. Witten, Germany . [ Uurimistöö]

Kossar, K. 2012. Mida suudab muusikateraapia? Muusika, 10, lk 13-15.

Kriisa, Heleen-Kristiin. 2012. Muusikateraapia vajadus hariduslike erivajadustega õpilaste koolis. Talinna Ülikool. Tallinn. [ Bakalaurusetöö]

Lukk , E. Muusikateraapia. [03.11.2012]. Internet: http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2382&ArtID=3580&action=article

Pehk, A. 2010. Muusikateraapia. [ 07.11.2012]. Internet: http://www.muusikateraapiakeskus.ee/eraisikule/muusikateraapia/

Stojakova, Valeria. 2012. Muusikateraapia rakendamise võimalused ja takistused erivajadustega inimestega institutsioonides muusikateraapiat rakendavate spetsialistide vaatenurgast. Tallinna Ülikool. Tallinn. [ Bakalaurusetöö]

LISAD

Lisa 1. Katse küsimustik.

Tere, olen Indrek Valgma , Saku Gümnaasiumi 10. klassi õpilane ning viin läbi uurimustööd teemal „Muusikateraapia koolistressi leevendaja“. Seoses sellega soovin viia Saku Gümnaasiumi 8.-9. klasside vahel läbi katse. Selleks soovin, et te vastaksite alljärgnevatele küsimustele. Uuringu tulemused on anonüümsed. Kõik küsimused on kohustuslikud ning valikvariantidega küsimustes tõmmake sobivale variandile joon alla.
Vanus:.............
Klass:...............
Sugu:...............
Kas olete kuulnud kunagi sellisest teraapialiigist nagu muusikateraapia?

• Jah
  
• Ei
  

Nüüd kõlavad viis lugu. Palun kirjeldage, milliseid emotsioone antud lood teis tekitavad ning millises olukorras neid kuulaksite?

Leo Brouwer – etüüd nr. 6

Louis Armstrong – La vie en rosa

Nirvana – Heart shaped box

Taylor Swift – Love story

Bob Marley – One love
Kas teie arvates on muusikateraapiaga võimalik inimesi ravida?

• Jah
  
• Ei
  

Kas kaaluksite probleemi korral abi otsimist muusikateraapiast?

• Jah
  
• Ei
  

Lisa 2. Meeste emotsioonide võrdlus.

Lisa 3. Naiste emotsioonide võrdlus.