Stress (0)

STRESS
Termini võttis kasutusele 1926.a kasutusele Hans Selye.
Stress – organismi mittespetsiifiline (üldine) vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stress on seotud kohanemisega.
Stress – pingeseisund, mis tekib siis, kui inimese võimalused ja keskkonna nõudmised ei ole tasakaalus.
Stress ei ole alati halb. Mingil määral on stress vajalik, et inimene tunnetaks keskkonna nõudmisi ja oleks motiveeritud tegutsema. Halb on see, kui stress ületab optimaalse taseme, hakkabs egama inimese igapäevaelu ja ohustab tema tervist.
Stressi põhjused:
Stressi tekitajat nim stressoriks.
Negatiivne pinge – distress
Positiivne pinge – eustress
Stressi võib tekitada:

Mingi ühekordne mõjutus

• õnnetus (loodus- või liiklusünnetused, kuriteo ohvriks langemine jm)
  
• raske haigestumine
  
• elukoha muutus
  
• töökoha kaotus
  
• tõsine konflikt jm
  

Pidev mõjutus

• pidevad halvad suhted kodus, tööl, koolis
  
• kiusamine
  
• halvad elutingimused
  
• ebastabiilsus ühiskonnas
  
• rahulolematus tööga
  
• teise liiga suured ootused/nõudmised, nt tööl või koolis
  
• rollikonfliktid (nt ülemus nõuab pidevalt ületundedide tegemist ja kannatab lapsevanema roll) jm
  

Stressi võivad tekitada ka meeldivad sündmused, millega kaasnevad suured elumuutused ja vajadus kohaneda, näiteks:

• kooli lõpetamine
  
• uuele töökohale asumine
  
• abiellumine
  
• lapse sünd jm
  

Stressitaluvus on individuaalne, sõltub palju isksuseomadustest.
A-tüüpi isiksus (kiired, teevad mitut asja korraga, vihastavad kergesti, kannatamatud, ei oska hästi puhata , on pealiskaudsemad – suurem tõenäosus stressile).
B-tüüpi isiksus (rahulikumad, põhjalikumad, oskavad puhata, seavad realistlike eesmärke).
STRESSI STAADIUMID:

Häirestaadium – Algab stressoriga kokkupuutumisest. Inimene kogeb ärevust, tunneb, et tal ei ole vahendeid ja võimalusi tekkinud olukorda lahendada (nt saab teada, et järgmisest kuust tõstetakse korteriüüri). Kui inimene tunneb, et ta saab muutunud olukorraga hakkama (nt suureneb ka sissetulek), ülemäärast stressi ei teki.

Vastupanustaadium – Inimene tegeleb (mõttes) lahendamata probleemiga, see pingestab ja kurnab organismi ning psüühikat. Kui probleemile leitakse lahendus (nt on võimalus mujalt kokku hoida, et kõrgemat üüri maksta või leida tasuvam töökoht), olukord laheneb ja kolmandat staadiumi ei järgne.

Kurnatusstaadium - Tekib siis, kui stressori mõju jätkub ja olukorrale ei leita lahendust . Organism on pidevast pingest kurnatud , võivad tekkida füsioloogilised süptomid (pea- ja kõhuvalud, vererõhu tõus jm), suureneb vastuvõtlikkus mitmesugustele haigustele.
Stress võib olla soodustav tegur:

• südame-veresoonkonnahaigused
  
• maohaavad
  
• unehäired
  
• psüühilised häired
  
• ennastkahjustav käitumine (nt alkoholitarbimine
  
• depressioon
  
• käitumishäired jm
  

STRESSIGA TOIMETULEK:
-Füüsiline tegevus ja sport
Psüühilist pinget (mida stress ju on) saab edukalt maandada füüsilise pingutusega.
-Probleemi ümberhindamine
Kui olukord on paratamatu, saab keskenduda olukorra võimalikele headele , mitte halbadele külgedele. Raskest olukorrast saab mõelda mitte kui ületamatust probleemist, vaid kui väljakutsest, võimalusest enda arendamiseks , millegi uue omandamiseks.
-Stressiks valistumine enne saabumist
Raskem on toime tulla nende probleemidega, mis tulevad ootamatult, kuna siis oleme ette valmistumata. Kui inimene teab ette, et võivad tekkida teatud raskused, saab ennast psühholoogiliselt (alateadlikult?) ette valmistada.
-Sotsiaalne toetus
Jagatud mure on pool muret.
-Huumor
Kuni inimene suudab enda üle naerda, ei ole kõik kadunud.
-Positiivne mõtlemine
Hea on korrata endale aeg-ajalt positiivseid mõtteid – ma saan, ma oskan, ma võin, ma suudan.
-Puhkus ja lõdvestustehnikad
Piisav uni – ööuni vähemalt 8 tundi, vajadusel lõunauinak.
Puhkepäevad: (kohustustevabad päevad), võimalus olla üksi, jooga jm.
ARENGUPSÜHHOLOOGIA PÕHIMÕISTED
Arengupsühholoogia – uurib inimese arngut viljastamisest alates. Tegeleb vanusega seotud psüühiliste ja käitumuslike muutuste teadusliku seletamisega.
Areng – igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt.
Füüsiline ja motoorne areng – seisneb kasvamises
Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemise jt tunnetusprotsesside areng.
Sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) – emotsioonid, suhtlemine .
Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige-vale.
Vaimne areng – teadmised, oskused.
Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus. Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus (muutus võib olla nii pos kui neg).
Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldumine murdeeas jm).
Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine.
Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb väga kiiresti (nt 2-3 eluaasta – kõne kiire areng; 8-9 eluaasta – suur vastuvõtlikkus nähtavate asjade suhtes, nt vägivallafilmid).
Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil (nt kõne omandamine on võimalik ajavahemikus 1,5 ea – murdeiga).
Optimaalne periood – periood, kus areng toimub kõige pareini ja kergemini )õppimise ja õpetamise seisukohast ). Nt 3a. – eneseteenindamisoskuste arenemine (söömine, enda järelt koristamine ).
Arenguperioodid:

• sünnieelne periood
  
• vastsündinud (1 kuu), imik (0-1 a)
  
• varane lapseiga e eelkooliiga (2-7ea)
  
• keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12ea)
  
• murdeiga e vanem kooliiga (12-18ea)
  
• varane täiskasvanuiga (18-30-ndad)
  
• keskmine täiskasvanuiga (40-50-ndad)
  
• hiline täiskasvanuiga (60-...)
  

ARENGUKRIISID:
Arengukriis – perioodi arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist.
Arengukriisid on ette ennustatavad – toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga.

• Lasteaeda minek
  
• Kooliminek
  
• Murdeiga
  
• Kooli lõpetamine
  
• Tööleminek
  
• Abiellumine
  
• Lapse sünd
  
• Lahutus
  

Arengupsühholoogia ajalugu: Darwin , Pavlovi , Jean Piaget (kognitiivne areng), Lev Võgotski, John Bowlby .
Jean Piaget
Egotsentrismi periood – laps hindab kõike enda seisukohast (nt peitusemäng).
Vee anuma järgi staadiumi kindlaks määramine