Inimeste kaal ja tervislik eluviis (0)

KEILA GÜMNAASIUM

10b klass
Mark-Hendrik Mäeste

Inimeste kaal ja tervislik eluviis

Referaat
Juhendaja N. Sidorova
Keila 2009

Sisukord

Sissejuhatus 3

Referatiivne osa 4-6

Kokkuvõte 7
Kasutatud allikad 8
Lisa 9

Sissejuhatus

Referaadis tuleb juttu inimese kaalust ja tervislikust eluviisist. Mõlemad on tänapäeval väga aktuaalsed teemad, millest kirjutatakse sageli ajalehtedes ning tervise- ja naisteajakirjades. Hüpoteesiks on väide, et ülekaalulised inimesed ei tee sporti.
P.S vaata lisa.
Referatiivne osa
1.1 Mis on tervislik toitumine?
Tervislik toitumine tähendab süüa nii, et see meie olemist ei kahjustaks. Süüa tuleks 3 põhitoidukorda ja 2 oodet päevas. Valida tuleks midagi igast toiduainete grupist (teravili, puu-ja köögivili, piim ja piimatooted , seemned, õlid) Eelistada toitaineterikkamaid toiduaineid ja vähendada maiustuste ja kiirtoidu tarbimist Süüa tuleks siis, kui oled näljane ja peatuda siis kui kõht saab täis(1)
1.2 Austus toidu vastu
Aupaklik suhtumine toidusse võiks alata juba sellest, et söögilaua taha istudes unustame kõik mured. Mingil juhul ei tohi sööma hakata tusasena või vihasena.
    Seedimisele aitab kaasa kui sööme aeglaselt, närime toidu hästi läbi ja naudime toidu lõhna ja maitset .
     Peale sööki võiks jalutada värskes õhus. Suvisel ajal on lubatud ka kerge lõunauinak, et kompenseerida lühikeseks jäänud ööst tingitud magamist. Samas ei maksa seda ette võtta vahetult peale sööki.
   Kevadel ja suvel süüakse enamasti köögiviljast tehtud toite. Sügisel ja talvel
teraviljatoite, pirne, ploome, õunu, kartuleid , tomateid.
   Et seedimine kõigega toime tuleks, peaks ühest küljest piirama sügisel toortoitu, mis sobib suurepäraselt suveaega. Sügisel eelistame soojendavaid suppe, teisest küljest aga vältima raskelt seeduvaid praetud toite ning niiskust ja külma sisaldavat õlut ( alkoholilembelistele sobib sügisesse paremini vein).
   Saksa imearst Paracelsus( 400 a tagasi):
Kuni 20.eluaastani söö nii palju, kui saad, kuni 50 eluaastani nii palju kui pead, üle selle nii vähe kui võimalik.
   Hiina medidsiini magister Toomas Tiik:
  Süüa tuleb mitmekülgselt, õigete vahedega, vastavalt eale, aastaajale ja koormusele. Liigsed ambitsioonid, olgu võimu, raha, kuulsuse või kindlustunde osas, sunnivad inimest liigselt sööma. ( Ja on ka maksa ebakõlade peapõhjuseks.) Liigse söömisega antakse aga stressile üha hoogu juurde.
  Tervislik ehk tasakaalustatud toit koosneb erinevatest toitainetest, mille koosmõju rahuldab inimese kasvamiseks ja organismi tervisliku funktsioneerimiseks vajaliku toiduvajaduse.
  Toidu peamiseks koostisosadeks  on:
Vesi, valk, rasv , süsivesikud, vitamiinid , mineraalained, kiudained .(2)

1.3 Vale toiduvalik põhjustab stressi

Stress on organismi häireseisund, mis keha hormonaalse tasakaalu põhjalikult sassi ajab. Stressiga peab võitlema, sest stressihormoonid avaldavad halba mõju kõigile elunditele , enim aga südamele. Õige toiduvalik aitab sellest kõigest hoiduda.

Lühiajaline stress võib mõnikord olla isegi hea ja normaalne nähtus, mis parandab keha füüsilist sooritusvõimet, tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaliselt mõjub see organismile hävitavalt. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist , veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Ka organismi vastupanuvõime haigustele nõrgeneb.
Samas saab stressi leevendada kõige tavalisema igapäevase toiduvalikuga, mingeid spetsiaalseid toidulisandeid ega kompleksvitamiine pole eraldi süüa vaja, kinnitab Kuopio ülikooli toitumisteadlane Sari Voutilainen. "Kõige tähtsam on süüa mitmekülgselt!"
Kindlasti tuleks aga jälgida toidu kalorsust. "Stressiseisundis eritavad neerupealsed stressihormooni kortisooli, mis enamikul inimestel suurendab söögiisu, teistel aga kaob isu sootuks. Kortisool põhjustab vajadust just magusa ja rasvase järele. See on jäänuk ürgajast, kus stress tähendas: võitle või põgene! Just kiirelt imenduvad süsivesikud on sellistes situatsioonides parim energiaallikas . Stressiseisund aga energiavajadust ei suurenda, seega kipub inimestel, kes söömisega end lohutavad, kehakaal kergesti suurenema," hoiatab teadlane . (3)

2.1 Kui kehakaal teeb muret
Sööma ei pea ainult puu- ja köögivilju. Ainult taimetoitu kasutades ei saa organism kõiki vajalikke aineid. Tervisliku toitumise seisukohalt on vajalik toitainete mitmekesisus . Toiduks tuleb kasutada kõiki toitaineid. Jaapanlased on seisukohal, et iga päev vajatakse toiduks 30 eri produkti . Igale nende rühmale võib leida viisi, kuidas igat toiduainet kasutada. See toimugu vastavalt järgmise tabeli andmetele.
Suurt tähtsust omab toidu valmistamisviis. Aineid on soovitav aurutada või keeta , mitte küpsetada, kuivatada, rasvas või õlis keeta. Toiduna tuleb rangelt piirata rasva ja rammusate toiduainete, suhkru ja soola kasutamine. Ka alkohoolsed joogid sisaldavad väga rohkesti kaloreid. Omakorda kahe liitri vedeliku joomine aitab mitte ainult kaalu vähendada, vaid kindlustab hea enesetunde ja välimuse. Tähtis on meeles pidada ka seda, et ruttu kaotatud kilogrammid võivad peatselt taastuda, kui mainitud soovitused täitmata jäetakse. (4)

Kokkuvõte

Uurimuses toodud hüpotees pidas üldislet paika: 6 ülekaalulisest ei tegele spordiga 5 vaadeldavat. Seega võib sellest järeldada kindlat seost kehaliselt aktiivse tegevuse ja kehakaalu vahel. See aga ei välista võimalust , et spordiga mittetegelev isik ei ole ülekaaluline (või lausa alakaaluline). Positiivseks üllatuseks tuli fakt , et suurim osa on normaalkaalus.
Allikate loetelu
http://koolielu.edu.ee/vkhkturism/luule/toitumine_koolieas/?TOITUMISSOOVITUSED_KOOLIEAS:MIS_ON_TERVISLIK_TOITUMINE%3F(1)
http://www.hot.ee/toitumine1/page4.html (2)
http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=15874 (3) http://www.terviseleht.ee/200044/44_midasyya.php (4)
Lisad
Nimi
Keha mass (kg)-m
Pikkus (m)- l
Kaalu indeks
Kas tegeleb spordiga?
Kätlin
65
1,7
22,4913495
Jah
normaalkaaluline
Maria
45
1,64
16,7311124
Jah
alakaaluline
Annika
53
1,67
19,0039084
Ei
alakaaluline
Ellen
75
1,63
28,2283865
Ei
ülekaaluline
Lembe
77
1,7
26,6435986
Ei
ülekaaluline
Andres
69
1,69
24,158818
Ei
ülekaaluline
Toivo
95
1,8
29,3209877
Ei
ülekaaluline
Ott
97
1,83
28,9647347
Jah
ülekaaluline
Pilvi
68
1,62
25,9106843
Ei
ülekaaluline
Ille
66
1,68
23,3843537
Ei
normaalkaaluline
Vaike
59
1,71
20,1771485
Jah
alakaaluline
Anu
53
1,64
19,7055324
Jah
alakaaluline
Tarmo
65
1,75
21,2244898
Jah
normaalkaaluline
Heindrik
69
1,8
21,2962963
Jah
normaalkaaluline
Kristjan
70
1,77
22,3435156
Ei
normaalkaaluline
Steven
71
1,78
22,4087868
Jah
normaalkaaluline
Toomas
64
1,65
23,5078053
Ei
normaalkaaluline
Jaana
60
1,7
20,7612457
Ei
alakaaluline
Imbi
55
1,61
21,2183172
Ei
normaalkaaluline
9