Emotsioonid (1)

Emotsioonid
Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks , mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks. Inimesed peaksid rohkem teadma nende elu niivõrd mõjutavast faktorist, mis otsustab meie elust nii suure osa ja on ka natuke salapärane. Just seepärast ma selle teema valisin, lootuses uutest teadmistest ka endale tulevikus kasu saada.
Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näovärvis jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille, nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.
( http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf )
Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus , rõõm ja üllatus. ( http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/Kl_ps.ht m)
Mõned teoreetikud kahtlevad, kas primaarseid emotsioone on üldse võimalik eristada. Teised soovitavad jagada emotsioonid niinimetatud “perekondadesse.”
Näiteks:
Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha
Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon
Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, mure jahmatus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, kabuhirm, ( foobia , paanika)
Lõbu: nauding , lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus , võlutus, rahuldus , eufooria , maania , ekstaas
Armastus: tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus , poolehoid, kiindumus , imetlemine
Üllatus: šokk, hämmastus, imestus
Vastikus: põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivustunne, ärritus
Häbi: süütunne, kohmetus, tusk , alandus, kahetsus
(“Emotsionaalne intelligentsus ” lk 337-338)
Psühholoogia prototüüpilise (põhilise) definitsiooni kohaselt on kolm emotsiooni peamist omadust järgmised:

Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks;

Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses;

Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon )
Uute meetodite abil, mis lasevad heita pilku kehasse ja ajju, avastavad teadlased üha uusi füsioloogilisi üksikasju selle kohta, kuidas emotsioonid valmistavad keha ette erinevateks reaktsioonideks:

• Viha korral voolab veri kätesse, et oleks kergem relva haarata või vastast lüüa; südametegevus kiireneb ning vallanduvad hormoonid, näiteks adrenaliin, annavad piisava energiavajaduse jõuliseks tegutsemiseks.
  
• Hirmu korral voolab veri skeletilihastesse, näiteks jalgadesse, et kergemini põgeneda, nägu kahvatub, sest veri juhitakse sealt ära. Samal ajal keha kangestub, kuigi ainult hetkeks, võib-olla selleks, et anda aega hinnata, kas poleks targem end ära peita . Juhteteed aju emotsioonikeskuses vallandavad hormoonide voo, mis teevad kogu keha erksaks, rahutuks ja tegutsemisvalmiks, ning tähelepanu koondub hädaohule, et oleks võimalik paremini hinnatakuidas reageerida.
  
• Peamiseks õnnetundest põhjustatud bioloogiliseks muutuseks on suurenenud aktiivsus negatiivseid tundeid pärssivas ja energiat tõstvas ajukeskuses ning muremõtteid tekitavate keskuste rahustamine. Kuid füsioloogias ei teki mingeid erilisi muutusi peale rahu, mis laseb kehal häirivatest emotsioonidest põhjustatud bioloogilistest erutustest kiiremini taastuda . Selline konfiguratsioon laseb kogu kehal puhata , kuid seab selle ka valmis ja meelestab innustavalt ükskõik millise käsil oleva ülesande suhtes või erinevate eesmärkide poole püüdlemiseks.
  
• Armastus, õrnad tunded ja seksuaalne rahuldatus toovad kaasa parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsiooni – vastandi füsioloogilistele enesemobilisatsioonidele “rünnak-või-põgenemine” reaktsiooni korral, mis on ühine hirmule ja vihale. Parasümpaatiline mudel, mida ka “lõdvestusreaktsiooniks” nimetatakse, on kogu keha hõlmav reaktsioonide kogum, mis tekitab üldist rahu ja rahulolu, soodustab koostööd.
  
• Kulmukergitus imestuse puhul annab meile suurema vaatevälja ja silma võrkkestale langeb rohkem valgust. See võimaldab ootamatu sündmuse kohta rohkem informatsiooni saada, kergendab arusaamist tegelikult toimuvast ja laseb koostada parima tegevuskava.
  
• Igal pool maailmas on vastikust väljendav näoilme üks ja seesama ning see kannab sama mõtet; millelgi on ebameeldiv maitse või lõhn, kas otseses või ülekantud tähenduses. Vastikust väljendav näoilme – ülahuul on viltu tõmmatud, nina kergelt krimpsus – viitab , nagu on märkinud Darwin , ürgsele püüdele sulgeda mürgise lõhna ees sõõrmed või sülitada välja mürgine toit.
  
• Kurbuse peamiseks eesmärgiks on aidata meil kohaneda raske kaotusega, olgu selleks siis lähedase inimese surm või suur pettumus. Kurbus vähendab energiat ja entusiasmi tegutseda, eriti meelelahutuse ja naudingute osas, ning kurbuse süvenedes ja depressiooni lähenedes aeglustab keha ainevahetust. Selline endassetõmbumine laseb leinata kaotatut või purunenud lootust, mõista
  
• selle tagajärgi oma elukäigule; kui aga energia hakkab taastuma, teha plaane , kuidas uuesti otsast peale hakata.
  

(“Emotsionaalne intelligentsus” lk 21-22)
Emotsioonide liigid:
meeleolu - pikemat või lühemat aega kestev emotsionaalne seisund. Annab pikema aja jooksul mõju teistele psüühilistele protsessidele;
afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna ;
kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks;
stress - emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis-ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn. üldine kohanemissündroom;
frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel;
ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon )
Emotsioonide füsioloogilised alused:
Emotsioonide kandjaks on neid läbi elav inimene ja seetõttu on tundmused alati subjektiivsed. Emotsioonides on 2 komponenti:

emotsiooni väljendus;

väljendust põhjustav sisemine tunne.
Emotsioonis on alati:

kehaline komponent ;

hinnanguline suhtumine.
Emotsioon avaldub:

kehalised muutused, näoilme;

tunne, subjektiivne läbielamine.
Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon )
Emotsioonikäsitluse ajaloost:
Antiikfilosoofid Aristoteles ja Epikuros on oma traktaatides puudutanud emotsioonide
teemat ja eristanud tunnetusprotsessidega seotud kirgede neli põhiliiki, milleks on rõõm, kurbus, ihaldus , hirm.
1649 . aastal üritas R. Descartes traktaadis “Hinge kirgedest” leida kire
füsioloogilist alust ning taandada tunnete mitmekesisus kuuele primaarsele kirele,
milleks temal olid rõõm, kurbus, imestus, soov, armastus, vihkamine.
Spinoza on oma traktaadis “Eetika” pühendanud emotsioonide käsitlemisele
rohkesti tähelepanu ja püüdnud tuua välja seoseid eri liiki afektide vahel ning neid
omavahel süsteemi viia. Keskseteks afektideks peab ta armastust ja vihkamist.
Spinoza väidab, et afekti saab edukalt ületada ainult vastuafekti abil.
Ch. Darwin on oma 1889. aastal ilmunud kuulsas töös “Emotsioonide
väljendumisest inimestel ja loomadel” käsitanud emotsioone organismi eriliste
kohandumis-protsessidena, mis on omased nii inimestele kui muudele loomadele.
Emotsioonide väljendusliigutused pole muud kui kasulikult assotsieerunud
harjumused, milles on kinnistunud organismile vajalikud reaktsioonid. Darwini
ideedest on kasvanud välja niinimetatud rudimentaarne emotsiooniteooria (Spencer, Ribot), mis arvas , et emotsioonid ja nende väljendusliigutused kui eelmisel evolutsioonietapil väljakujunenud kohastumuslikud reaktsioonid on rudimentaarsed, kaotanud inimese edaspidises evolutsioonis oma tähenduse. Sellest seisukohast on ainult üks samm emotsioonide väljasuremise ettekuulutamiseni.
( http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf )

Tundeeluhäired ehk emotsionaalse funktsiooni häired
Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused.
Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni).
( http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.ht m)
Muutused emotsionaalses reaktiivsuses võivad ilmneda seisunditena:
1. Hüpopaatia - tuimenenud emotsionaalsus. Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine.
2. Apaatia - erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon. Emotsionaalsete reaktsioonide puudumine.
3. Afektlabiilsus - väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine. Nt kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel.
4. Emotsionaalne inadekvaatsus - emotsioonide mittevastavus ideede, mõtete või kõnega.
5. Ambivalents - kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes kindlal ajamomendil.
( http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.ht m)
Meeleolu
Eutüümne meeleolu - normaalne meelolu, s.t depressiivse või kõrgenenud meeleolu puudumist.
Aleksitüümia - võimetus või raskused emotsioonide kirjeldamisel või teadvustamisel.
( http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.ht m)
Meeleolu alanemine
Lein või mure - reaalsele kaotusele kohane kurvameelsus
Depressioon - e. haiguslik kurvameelsus. Sündroom, mis ei piirdu ainult meeleolu alanemisega. Üks sagedasemaid depressiooni tunnuseid on huvide ja rõõmutunde kadumine (st nõrgenenud võime kogeda positiivseid emotsioone).
Düsfooria - pahur , rahulolematu meeleolu
Labiilne meeleolu - meeleolu kõikumine eufooria ja depressiooni või ärevuse vahel.
Ärrituv meelolu - kergesti ärrituv ja  vihastuv. Viha vallandumislävi on alanenud.
Anhedoonia - huvide ja rõõmutunde kadumine ning eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest.
( http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.ht m)
Kõrgenenud meeleolu
Hüpertüümia - mittehaiguslikult kõrgenenud meeleolu
Maania - sündroom, mis ei piirdu üksnes meeleolu ülemäärase kõrgenemisega.
Eufooria - intensiivne ülev meeleolu koos kõrgenenud enesehinnanguga (nt. alkoholjoove)
Ekstaas - kõrgenenud meeleolu ( http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.ht m)
Kehalised vaevused seoses emotsionaalsete häiretega
Emotsionaalsete häiretega seotud kehalised vaevused on tegelikult normaalsed füsioloogilised nähtused, mille eesmärk on organismi mobiliseerimine emotsionaalse stressi situatsioonis. Samas puudub ülemääraste tunnete korral vegetatiivsetel muutustel kohastumuslik tähendus ning need hakkavad inimest selgelt häirima suvalise tegevuse sooritamisel.
Äärmuslikud hälbed vegetatiivses regulatsioonis võivad muutuda inimest hirmutavateks stiimuliteks, nt südame kloppimine, õhupuudustunne, pigistustunne rindkeres jms. paanikahäire korral.
( http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.ht m)
Depressiooni korral on sagedased:

• anoreksia - isutus ;
  
• hüperfaagia - söögiisu suurenemine;
  
• insomnia - uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või liigvarajane ärkamine hommikul ;
  
• hüpersomnia - liigunisus ; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine ;
  
• meeleolu ööpäevased variatsioonid - enesetunne on regulaarselt halvem hommikul, vahetult pärast ärkamist ja paraneb päeva jooksul;
  
• alanenud liibido
  
• kõhukinnisus
  

( http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.ht m)
Ülemäärase ärevusega seotud kehalised vaevused:

• südame kloppimine
  
• higistamine
  
• värisemine, vappumine
  
• suukuivus
  
• hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudustunne)
  
• valud rindkeres
  
• iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus
  
• lihaspinge ja lihaspingega seotud valud
  
• kuumad ja külmad hood
  
• tuimusetunne või surinad
  
• pearingluse-, ebakindlustunne
  
• tükitunne kurgus , neelamisraskused
  

( http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.ht m)
Afektiivsed sündroomid:

• Ärevussündroom
  
• Depressioonisündroom
  
• Maaniasündroom
  

( http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.ht m)
Emotsiooni komponendid.
Emotsionaalses käitumises võib eristada järgmisi komponente: emotsioone põhjustavad sündmused; sündmuste kodeerimine (sündmuste liigitamine erineva tähendusega kategooriatesse, näiteks alandus, solvamine jne.); hinnang, mis määrab kindlaks sündmuse valentsi (positiivne-negatiivne) ja olulisuse; füsioloogilised reaktsioonid; tegevusvalmidus (erinevad emotsioonid vallandavad erinevaid tegevusi nagu näiteks põgenemine, agressiivsus, apaatia jt.); emotsioonide avaldumine (näoväljendused, häälitsused jne.); kontroll (emotsionaalsete reaktsioonide tahtlik pidurdamine või võimendamine).
Emotsiooniteooriad.
Erinevad teoreetilised lähenemised peavad mingit ühte komponenti emotsioonide tekkeahelas teistest olulisemaks. Füsioloogilise kallakuga uurijad peavad oluliseks eelkõige füsioloogilist masinat, mis emotsioone teenindab. Kognitiivse suuna esindajad peavad aga oluliseks maailma mudelit, mille vahendusel maailma tajutakse.
Teooriad võib tinglikult jagada järgmistesse tüüpidesse.
1) Psühhoevolutsiooniline emotsioonide teooria. See suund saab alguse Ch.Darwini võrdlevatest uurimustest. Selle rühma teooriatel on ühine see, et emotsioonid arvatakse pärinevat otstarbekatest kohastumuslikest käitumistest. Seega igal emotsioonil on oma evolutsiooniline ajalugu, mis seob teda ajalooliselt loomariigiga. Emotsioonid kujutavad endast sündimisest kaasaantud "masinavärki", mille käivitumine ja kulg on vaid osaliselt tahtele alluv. Uuemates lähenemistes
on emotsioonide baasiks arvatud emotsioonide väljendusi, mille subjektiivne üleelamine ongi emotsioon (S.Tomkins, C.E.Izard, R.Plutchik).
2) Organismi seisundite teooria. W.James'i teooria (ka James-Lange teooria) maksiim ütleb näiteks, et me ei nuta mitte sellepärast, et on kurb, vaid kurb on sellepärast, et me nutame. Emotsioon on keha vistseraalsete (siseelundite) seisundite üleelamine subjektiivse tundmusena ja füsioloogiliste seisundite spetsiifilisus eri emotsioonide korral.
3) Tsentraalse närvimehhanismi teooria. W.Cannon'i teooria peamised argumendid: "külmad emotsioonid" (adrenaliini manustamine ) ja deaferenteeritud loomade emotsionaalne käitumine. Emotsionaalset käitumist kontrollivad ajukeskused ja aju elektriline stimuleerimine (J.Olds).
4) Kognitiivsed emotsioonide teooriad. S.Schachteri kognitiivne emotsioonide teooria: aktivatsioon , märgistamine ja emotsioon. Emotsioonide tunnetusliku interpretatsiooni teooriad (R.S. Lazarus ). R.S.Lazarus peab emotsioone oluliseks indiviidi kohanemise juures keskkonnaga, mispuhul toimub pidev keskkonna ja enese suhete hindamine kasu või kahju seisukohast, mida need võivad tuua. Igale emotsioonile arvatakse olevat omane teatav “ keskne teema”, mida ta keskkonnassuhete osas hõlmab. Keskkonna hindamine ja käitumise reguleerimine toimub nende kesksete teemade ja neist tulenevate emotsioonide põhjal.
5) Psühhoanalüütilised emotsioonide teooriad. Hirmu ja häbi käsitlused psühhoanalüüsis. Freudi hirmu teooriad. Objektiivne hirm, neurootiline hirm ja moraalne hirm. Hirmu repressiooni (väljatõrjumise), separatsiooni ja konflikti
teooria. Komplekside käsitlus ja kaitsemehhanismid .
(www.psych.ut.ee/psych/index.cgi/d&45ae15b333ca443d868ba)
Emotsionaalne intelligentsus
ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ), mille võime jagada viide peamisesse valdkonda:

• Oma emotsioonide teadustamine
  
• Emotsioonide juhtimine
  
• Enesemotivatsioon
  
• Emotsioonide äratundmine teistes
  
• Suhtekorraldus
  

(“Emotsionaalne intelligentsus” lk. 60-61)
Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada.
Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega . Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus )
IQ ja EQ ei ole vastandlikud pädevuse liigid, pigem lihtsalt eraldiseisvad. Meis kõigis seguneb intellekt ja emotsionaalne terasus; stereotüüpidele vaatamata kohtab suhteliselt harva inimesi, kelle IQ on kõrge, EQ aga madal või vastupidi. Tegelikult korreleerub IQ nõrgalt mõnede EQ aspektidega, kuid siiski nii lõdvalt, et selgesti on tegemist kahe suuresti iseseisva struktuuriga.
(“Emotsionaalne intelligentsus” lk. 62)
Emotsioonide teke:
Kokkuvõte:
Inimesed kohtuvad iga päev niivõrd paljude erinevate ja paljude emotsioonidega, oskamata neist suurt osa tõlgendada. Võib-olla kui kaasinimesed saaksid aru mõne teise hinges valitsevast kriisis osataks teda ehk aidata. Eesti on enesetappude numbri poolest maailmas esirinnas ja paljude enesetappude põhjustajaks on depressioon, mida omakorda põhjustab nõrgenenud võime kogeda positiivseid emotsioone. Emotsioonid ja nende väljanäitamine võib tuua probleeme ja avalikku alandamist, kuid emotsioonides on ka palju head. Tänu neile suudame me tunda rõõmu, olla üllatunud või armunud.
Emotsioone on palju uuritud ja toodud välja erinevaid teooriaid, kuid siiski ei olda jõutud ühele kindlale arusaamale, jättes avastamisrõõmu ka järgmistele põlvkondadele.