Rakvere Reaalgümnaasium
Kristin Lichtfeldt
10.T klass
STRESS JA SELLEST HOIDUMINEPsühholoogia referaat
Hindajad: Eda Peinar
ja Liivo Raudver
Rakvere 2010
SISUKORD
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
Stress – mis see on? Kas haigus või inimese väljamõeldud kaitse enda õigustamiseks umbes, et „ma olen närviline, mul on stress“? Käesolev referaat käsitleb teemat vaatenurgast, et stress on siiski pingeseisund. Selles töös on kirjutatud ka võimalikest stressi tekkepõhjustest ning antakse ka nõu, kuidas
stressist vabaneda . 3
1. STRESS 4
1.1 Mis on stress? 4
1.2 Millest tuleneb stress? 4
2. STRESSIST HOIDUMINE 6
2.1 Lähedaste abil 6
2.2.1 Enesepingestamisest vabanemise teed 9
2.2.2 Igaühe õigused 10
KOKKUVÕTE 15
KASUTATUD ALLIKAD 16
SISSEJUHATUS
Stress
– mis see on? Kas haigus või inimese väljamõeldud kaitse enda
õigustamiseks umbes, et „ma olen närviline, mul on stress“?
Käesolev
referaat
käsitleb
teemat vaatenurgast, et stress on siiski pingeseisund. Selles töös
on kirjutatud ka võimalikest stressi tekkepõhjustest ning antakse
ka nõu, kuidas stressist vabaneda.
1. STRESS
1.1 Mis on stress?
Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava
närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab
kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja
meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. (2)
Stress on negatiivne emotsionaalne
pingeseisund, millega kaasnevad
biokeemilised , füsioloogilised,
kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud
stressitekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega
kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks
väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi seletatakse kui
isikuhinnangu protsessi tulemust– hinnang sellele, kas
isikuressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte.
Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana
kui omasuutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks
juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini
tegema kui suudame. Seda mõistetakse tavakeeles ärritava
närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab
kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja
meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. (2)
Sõna „stress“ võttis esmaskordselt
kasutusele Hans Selye 1926. aastal.(1)
1.2 Millest tuleneb stress?
Stressi
põhjustavad peamiselt mitmesugused katastroofid, elusündmused ja
töö. Katastroofide alla kuuluvad näiteks autoõnnetused,
loodusõnnetused, kriminaaltegevuse ohvriks lanegmine ja muu selline.
Niisugused
juhtumid võivad
inimesse jätte jälje kogu eluks. Kui
inimene ületab stressi taluvuspiiri, kujuneb tal post-traumaatiline
stressihäire, mille sümptomid on:
tuimus maailma suhtes, oma tegevuste vastu huvi kaotamine ja teistest inimestest võõrdumine;
trauma taaselustamine oma mälestustes ja unenägudes;
unehäired, keskendumisraskused ja ülitundlikus(1)
Elusündmused
võivad inimeses tekitada positiivset ja ka negatiivset stressi
(abieluprobleemid, tööprobleemid, õpiraskused). Traumeerivate
elusündmuste ja haiguste seose uurimine on selgitanud, et mõnda
niisugust sündmust kogenud inimestel haigestumise risk suureneb.
Kuid peale nende raskete juhtumite tuleb elus ette ka palju muud
negatiivset stressi põhjustavaid olukordi . Seepärast on teadlased koostanud elumuutuste skaala, mille alusel saab öelda, kui suur on
ühe või teise muutuse korral inimese haigestumisrisk.(1)
Tööstressi
põhilisi stressitegureid võib jaotada 4 rühma.
- Ülesannetega seotud stressorid tulenevad sellest konkreetsest tööst, mida inimene teeb. Mõni töö tekitab juba oma loomu poolest rohkem stressi kui teised, see võib olla tingitud ka töö ohtlikkusest (nt politseinikuamet). Stressi põhjustab ka see, kui inimene peab muretsema oma töökohapärast. Negatiivne stress tugevneb eriti siis, kui tööl algavad vallandamised või kui asutus liidetakse mingi teise asutuseda.(1)
- Füüsilised stressorid seostuvad töö keskkonnaga – kas inimese tööpaik on otstarbekalt sisustatud, milline on tööruumide kujundus või temperatuur jne.(1)
- Rollinõuded kaasnevad selle osaga, mida inimene asutuses täidab. Iga roll esitab teatud nõudmisi ja oodatakse vastavat käitumist. Aga mõnikord võib juhtuda, et inimene ei tea päris täpselt, mida roll temalt nõuab – näiteks puuduvad töö kirjeldused ja juhendid, ülemus ei ole tema kohustusi piisavalt selgitanud. Samuti avaldab kahjulikku mõju rollidevaheline konfliks, mis tekib siis, kui inimene teab küll täpselt mida peab tegema, kui see läheb vastuollu tema teiste rollide nõuetega. Näiteks nõuab ülemus temalt kauemaks tööle jäämist, aga lapsevanemana on ta lubanud tütrega teatrisse minna.(1)
- Inimestevahelised suhted hõlmavad kõiki, kellega puututakse tööalaselt kokku. Üks konkreetseid stressitegureid võib olla ülemuse juhtimisstiil – kui ta ei arvesta alluvaid ja otsustab alati ainuisikuliselt.(1)
2. STRESSIST HOIDUMINE
2.1 Lähedaste abil
Vahest oled kuulnud ütlust: üks õun päevas hoiab haigused eemal.
Ameerika Arstide Liit on selle rahvatarkuse sõnastanud ümber
järgmiselt: "Sõber su kõrval hoiab arstist eemal."
Ootamatult üksi jäänud inimene satub pikemaks ajaks ja
sügavamasse depressiooni kui see, keda ümbritseb toetavate
sõprade ring. Oleme harjunud mõttega, et ümbruskond - nii
keskkond, kus elame, kui inimesed, kellega suhtleme - avaldab mõju
meie tervisele. Sotsiaalne toetus on ka hea tervise üks kindlamaid
tagatisil.(2)
Sotsiaalse toetusringina mõistetakse inimesi, kellega on hea
üksteisemõistmine ja kokkukuuluvustunne, millega kaasneb
vastastikune usaldus ja lugupidamine. Need on inimesed, kellele võid
loota ning kes hindavad sind, hoolivad sinust ja armastavad sind.
Mõned uurijad peavad toetusringis määravaks sõprade arvu, kellega
suheldakse, teised ühtekuuluvuse tunnetamist teist inimestega, kolmandad rahulolu oma sotsiaalsete suhetega. Taoline toetus võib
tulla elukaaslaselt, lastelt , sõpradelt, headelt naabritelt, klubi-
või töökaaslastelt.(2)
Toetuse väljendamiseks on erinevaid võimalusi.
Emotsionaalne toetus põhineb empaatial ehk teise inimese
tundemaailma sisseelamisel, mida iseloomustavad armastus, usaldus ja hoolivus . Emotsionaalsel toetusel, selle olemasolul või puudumisel
on inimese tervisele määravaim osa.(2)
Materiaalse toetuse all mõeldakse otsest käegakatsutavat ainelist
abi ja teenuseid. Teavet pakkuv toetus tähendab kasu toovate
nõuannete, soovituste ja informatsiooni jagamist. Hinnanguline
toetus põhinev isiksuse tunnustamisel, tema kaasaelaval kuulamisel,
mis on igaühele vajalik enesehinnangu kujundamisel.(2)
Paljudele inimestele on olulisem kas või üks sügavalt usalduslik
lähisuhe kui mitu pinnapealset. Mitmed uurijad on leidnud, et mida
laiem on lähedaste sõprade ja pereliikmete ring, seda pikem on
inimese eluiga. Lähisuhete puudumine võib esile kutsuda nii
kehalisi häireid kui kurvameelsust ja ärrituvust, aga ka käitumise
muutusi (näiteks alkoholi kuritarvitamist, sagedast suitsetamist ,
vähest liikumist), mis omakorda võivad põhjustada tervise
halvenemist.(2)
On täheldatud, et inimestel, kellel on head ja stabiilsed
lähisuhted, on tõhusam immuunsüsteem. End üksi ja isoleerituna
tundvate inimeste immuunsüsteemi tegevus on pärsitud. Uuringud on
tuvastanud ka sõltuvussuhte sotsiaalse toetuse ja organismi
stressihormoonide taseme vahel. Arvatakse, et vähene sotsiaalne
toetus viib stressihormoonide tõusule organismis, mis omakorda
põhjustab immuunsüsteemi funktsiooni langust ja tekitab
vastuvõtliku pinna haigustele.(2)
Lähedaste inimeste toetus võib olla nii otsene kui ka kaudne. Kui
sa oled ümbritsetud hoolivatest pereliikmetest ja sõpradest, on sul
nende toetusel kergem muuta tavapärast käitumist tervise huvides,
näiteks süüa vähem, kui oled ülekaaluline, tegelda
tervisespordiga või loobuda suitsetamisest. Sotsiaalne toetus annab
stressi korral ka puhvriefekti. Head sõbrad ja tuttavad kaitsevad inimest tugeva stressi korral negatiivsete mõjude eest. Solvumise
või suurema rahasumma kaotamise puhul võib inimene arvestada oma
lähedaste moraalse või materiaalse toetusega. Teiseks võivad
lähisuhted aidata stressist jagu saada toimetulekuoskuste ja
-võimete parandamise kaudu. Näiteks kriisisituatsioonis on igaühel
kergem, kui leidub keegi, kellelt küsida abi.(2)
2.2
Enesepingestamisest jagusaamine
Tipptunni liiklusummikus siunab üks inimene olusid ja iseennast: "Ma
ei suuda seda välja kannatada! Aeg kulub ja mul veel kümme asja
teha!" Teine lausub leplikult ja rahumeelselt: "Mis parata,
tuleb oodata. Ongi paras aeg pisut lõõgastuda ja mõtteid
koondada."(2)
Tegemist on küll sama olukorra, kuid
sellesse kahe täiesti erineva suhtumisega. Esimene isik viib enese
ise närvipingesse, teine kasutab ooteaega pinge mahavõtmiseks.(2)
Enamasti toimib enesesisendus nii automaatselt ja märkamatult, et
avastad selle alles siis, kui olukorrale juba teatud viisil reageerinud oled. Esimesena kirjeldatud isiku sisekõne pole muud kui
rida halbu vaimseid harjumusi. Kui oled samal viisil reageerima
õppinud, siis on see kahjulik õppetund olnud.(2)
Võib ka olla, et su stressitaluvuse piir sai sel hetkel ületatud.
Ärritus ja viha peegeldavad üleväsimust ning olulise tarbe
(vajadus kiiresti koju jõuda) rahuldamise tõkestatust või
"piksevarda" otsingut juba varem kuhjunud pingete
maandamiseks. Viimasel juhul võib süüdlaseks sattuda juhuslik
asjaolu - näiteks sinu auto ees liikuv sõiduk, kehv ilm või
ärritavalt ükskõikne kaassõitja(2)
Inimesed pingestavad end mitmeti. Järgnev oli vaid väike valik
võimalikest enesepingestamise viisidest . (2)
Muretseja
"toodab" endas sisemist
ärevust. Kardab , et juhtub kõige halvem , hindab üle võimalike äparduste tagajärgi ja mõju, maalib
enesele värvika pildi tõenäolisest läbikukkumisest. Talle on
iseloomulikud väljendid: "mis siis kui…, aga kui…"
Tema dialoog iseendaga võiks välja näha umbes nii: "Mis küll
saab, kui ….asi untsu läheb, …nad mind ära ei kuula, …kui ma
mõne apsu teen, …kui keegi mu välja naerab …" jne.(2)
Kriitik sisendab enesele madalat
enesehinnangut. Ta mõistab ise oma
käitumise üle kohut ja annab endale hävitavaid hinnanguid,
tunnetab valuliselt oma puudusi, piiratust, nõrkust ja ebaedu .
Märkab neid kõikjal ning tähtsustab üle nende mõju asjade
käigule. Ei näe ega oska rakendada oma tugevaid külgi. Mõistab
enese üle kohut iga väiksemagi eksimuse puhul ning röövib sellega
ise oma enesekindluse . End teistega võrreldes tähtsustab seda, kui
palju paremad on teised, mitte aga seda, millega ta ise hästi
hakkama saab. Kõneleb endaga umbes nõnda: "Küll ma olen loll!
Kas ma ei õpi seda kunagi õigesti tegema?" "Ennäe kui
edukas (julge, kuulus, rikas) küll tema on!"(2)
Äpu "aretab"
masendust. Sisendab endasse
saamatustunnet ja lootusetust, kahtleb oma väärtuses. Kasutab
väljendeid: "Ma ei saa…, ma pole iialgi võimeline…,
niikuinii ma ei suuda.." Iseloomulik sisekõne: "Ma ei saa
sellega niikuinii hakkama, parem juba mitte proovidagi." "Olen
nii kurnatud ja väsinud, et ei suuda.", "Veel kümne aasta
eest (või mitte varem kui kümne aasta pärast) oleks see võimalik,
aga praegu on lootusetult hilja (või liiga vara)."(2)
Hiireke
süvendab endas alaväärsustunnet.
Sisendab endale elamishirmu, otsustusvõimetust ja abitust. Tundub,
nagu tahaks ta igal sammul vabandust paluda selle eest, et ta on siia
ilma sündinud. Teda kammitseb hirm jalus olla või ebameeldivusi
põhjustada, seepärast püüab ta kõigile korraga meele järgi
olla. Kahtleb endas: ootab, mida ütlevad pereliikmed , kardab oma
arvamust avaldada. Lemmikväljend: "Oh mis nüüd mina, mis te
nüüd…" Tüüpiline sisekõne: "Mida nad küll minust mõelda võivad… Mis ma küll ütlema ja tegema peaksin.. Kuidas
olla nii, et nad minuga rahule jääksid.."(2)
Märter olemine
tekitab kannatust ja soodumust
haigestuda. Ta ilmutab suurt visadust,
et hädaldamise ja kurtmise abil ümbritsevate tähelepanu võita ja
oma tahtmist saavutada. Eesmärk on teiste kaudu ise oma
tähtsustunnet tõsta. Selle nimel hoiab ta kaaslasi pidevalt kursis
oma hädade ja probleemidega. Tema kaheks lemmikväljendiks on: "Kui
raske mul on.. Ma ei suuda enam, ei jaksa.." Tüüpiline
sisekõne: "Olen üksik ja õnnetu, nad peavad seda märkama ja
mulle appi tulema… Väärin palju enam tähelepanu ja hoolitsust,
sest ma olen ju tema heaks nii palju teinud.."(2)
Ülipüüdlik
(perfektsionist) "toodab"
kroonilist stressi ja läbipõlemist. Ta
sarnaneb kriitikuga, kuid viimasest erinevalt ei halvusta ega suru ta
midagi maha, vaid sunnib end tegutsema ühe kiiremini ja paremini.
Püüab hoida kõike oma kontrolli all, olla kompetentne ning kõigile
meeldida. Ei andest vigu ning seab oma väärtuse sõltuvusse
välistest ajaoludest (tunnustus, kuulsus, materiaalne kindlustatus
jms.), mitte eneseväärikusest. Lemmikväljendid: "Ma pean..,
mul on tingimata vaja…, teisti pole võimalik.." Tüüpiline
sisekõne: "Pean jõudma tippu. Pean välja nägema esinduslik
ja edukas… Pean olema kõigi vastu kena ja lahke … Pean tegema
seda ja teist või ma pole miskit väärt!"(2)
Vaenutseja
käitub agressiivselt ja kardab, et
talle püütakse kõikjal ja kõiges kahju tekitada.
Tunnused: halvustab teisi (et ennast paremas valguses näidata),
kaebleb, kontrollib kõike lõputult üle, oletab salasepitsusi ja
kahtlustab teiste pahategusid või enesele lõksu seadmist.
Lemmikväljendid: "Nad on ülekohtused…, mind kiusatakse taga,
intrigeeritakse…" Iseloomulik sisekõne: "Mind tahetakse
kindlasti ðantaþeerida. Pean olema valvas, ettevaatlik ja
tähelepanelik. Parem on asjaolusid ennetada. Mul tuleb kõigeks
valmis olla.(2)
2.2.1 Enesepingestamisest vabanemise teed
Kuidas võiksid enesega kõnelda kirjeldatud seitse inimest, et
kasvavat stressi leevendada ja oma tundeid ja tuju ohjes hoida?(2)
Muretseja: Saan sellega hakkama. Isegi siis, kui juhtub midagi
ootamatut, leian ma lahenduse või toetajad. Suudan vastu pidada ja
ka halvima üle elada.(2)
Enesesüüdistaja: Luban enesele olla see, kes olen. Väärin
lugupidamist nagu iga teinegi. Usun endasse ja austan end. Ma ei
kahtle, et olen igati tunnustust ja respekti väärt.(2)
Äpu: Võtan asjad ette ükshaaval. Võin saavutada edu samm-sammult.
Suudan üht-teist ja rõõmustan selle üle, mida olen teinud. Kunagi
pole liiga hilja muutuda. Tähtis on see, et klaas on pooltäis,
mitte pooltühi.(2)
Hiireke: Minulgi on õigus kohale Päikese all. Pälvin suurema
lugupidamise sellega, et teen, mida ma ise tahan, mitte aga seda,
mida teised tahavad. Mu enese soovid ja väärtused on sama tähtsad
kui teiste omad. Mõtlen seda, mida tahan, ja ütlen, mida arvan.(2)
Märter: Tean, et suudan. Saan ise endaga üsna hästi hakkama ning
kiidan ja autasustan end ise. Olen ise rahul sellega, mida olen
teinud.(2)
Perfektsionist: Vigadest õpitakse. Kunagi pole liiga hilja proovida
uuesti. Elu on liialt lühike, et seda surmtõsiselt võtta.(2)
Vaenutseja: Kõike pole vaja mõjutada ja pidevalt oma kontrolli all
hoida. Tähtis on ise enesega hakkama saada ja endale oma väärtus
selgeks teha. Las teistel olla oma elu elada.(2)
2.2.2 Igaühe õigused
Usk iseendasse ning kindlustunne saavutatakse oma õiguste
väärtustamise kaudu. Oma õiguste meenutamine aitab stressi
leevendada. Alljärgnevat loetelu võid sulle meelepäraste õigustega
täiendada. (2)
- Mul on õigus küsida, mida tahan.
- Mul on õigus tunda kõiki tundeid, nii positiivseid kui negatiivseid.
- Mul on õigus teha vigu ja olla ebatäiuslik.
- Mul on õigus käituda vastavalt oma väärtustele.
- Mul on õigus öelda "ei" alati, kui tunnen , et ma pole veel valmis, pole endas kindel, ei saa või ei soovi palvet täita.
- Mul on õigus loobuda vastutamast teiste käitumise, tunnete ja probleemide eest.
- Mul on õigus teiste lugupidamisele.
- Mul on õigus olla vahel vihane nende peale, keda ma armastan.
- Mul on õigus olla teistest erinev ja isikupärane.
- Mul on õigus öelda "ma ei tea".
- Mul on õigus tunda vahel hirmu ja öelda "ma kardan".
- Mul on õigus mitte vabandada ja selgitada oma käitumist, kui ma seda ei taha.
- Mul on õigus teha otsuseid, mis tuginevad mu enda arusaamisele.
- Mul on õigus oma vajadustele.
- Mul on õigus sõprusele ja armastusele.
- Mul on õigus muutuda ja areneda.
- Mul on õigus vahel eksida
- Mul on õigus olla õnnelik.(2)
2.3
Aja planeerimine
Stressi käes vaevleva inimese aeg kulgeb eriliselt: kuigi teha näib
olevat väga palju, ei suuda ta millestki peale hakata. Aeg kulub
tulutult, käed rüpes, istumisele või mõttetult toas ringi
tammumisele. Näib, nagu veenaks miski meie tegutsemise asemel hoopis
ajapuudust kurtma ning sedasama nappi aega… tühiaskeldusele
raiskama. Küllap pagetakse nõnda alateadlikult toimetulematuse
hirmu eest(2)
Kuidas valitud eesmärke saavutada
Kui eesmärgid on selgelt sõnastatud, häälestub mõistus märkama
rohkem võimalusi nende saavutamiseks. Olles midagi planeerinud 3-5
aastat ette, määratle ka see, millega peaksid valmis saama kahe,
ühe, poole aasta pärast.(2)
Eesmärkide saavutamise etapid peaksid olema kavandatud nii, et
teaksid, millega alustad homme, tuleval nädalal, järgmise kuu
alguses. Üksikuid tegevusi saab planeerida mitte kauem kui 3-6 kuuks
ette. Siit edasi näitab juba asjade käik, mida ette võtta või
mida kõrvale jätta. Kui eesmärgid on väiksemateks lõikudeks
jaotatud, tuleks leida kindel aeg nende poole rühkimiseks.
Kuid kui millelgi on võimalik untsu minna, siis see ka untsu läheb.
Seetõttu peaksid olema valmis oma sihte vajaduse korral muutma . Mõne
kuu möödudes tee kavandatus inventuur: kas eesmärgid on ikka
realistlikud?, mida teha teisiti?, kas jääda seatud eesmärgile
truuks või leida uus siht, mille poole püüdlemine tundub
tähtsam?(2)
Aja otstarbeka kasutamise neli põhiprintsiipi on järgmised:
võimaluse äratundmine
eesmärgi seadmine
etappide kavandamine
tehtu analüüs ja hindamine (2)
Aja kokkuhoiu 12 kuldreeglit
1. Hommikul tõuse üles kohe kui ärkad.
Tuimuse ja raskustunde saab sooja (mitte jääkülma või kuuma)
veega eemale peletada.(2)
2. Loo oma nädalapäevade, kuude ja aastate toimingutesse sobiv
rütm.
Organismi harjutamine kindlal ajal midagi tegema (näiteks sööma,
magama, pesema jne.) aitab kokku hoida ümberlülitumiseks kuluvat
energiat ja aega. Mingi tüütu, kuid hädavajaliku töö (näiteks
pesupesemine, koristamine, poes käimine, millegi remontimine)
tegemine kindlal nädalapäeval hoiab kokku venitamise ja vabanduste
otsimise aja ning väldib tarbetust muretsemisest tulenevat stressi.
Millegi meeldiva (näiteks sõpradega kohtumised , pere ühisüritused)
planeerimine kindlale nädalapäevale võimaldab kujundada rituaali,
mis toidab hiljem meeli elujõudu andvate mälestustega.(2)
3. Vaheta tegevust enne, kui end ära kurnad.
Vaheldus mõjub värskendavalt. Seda kiputakse sageli unustama just
vaimse töö korral. Igapäevased kodutoimetusedki võivad tähtsate
tööde-tegemiste vahel lõõgastavaiks hetkedeks olla. Kui mõte
probleemi kallal töötamisest puhkab, saad alateadvuse lahendusi
otsima häälestada. Selleks tee enne uuele tegevusele
ümberlülitumist kokkuvõte sellest, mida oled juba suutnud ära
teha. Kui sul on päeva jooksul mitu olulist tööd teha, siis jäta
nende vahele aega kergemaks tegevuseks, lõõgastumiseks ning uuele
häälestamiseks. Kui jõuad millegagi kavandatust varem valmis,
autasusta end puhkusega .(2)
4. Puhka terviseks .
Kui tunned , et oled "surnud punktis" ja töö ei edene,
siis pole mõtet end vägisi jätkama sundida . Võta aeg maha ja
lõõgastu, puhka (naudi näiteks vannis käimist, kosutavat und).
Unenäod ja uitmõtted, mis sulle puhkamise ajal pähe tulevad,
võivad juhatada ootamatule lahendusele, ilma et sul pruugiks
probleemile teadlikult keskenduda.(2)
5. Õpi tundma oma ajatsoone
Inimese erksus muutub päeva jooksul. Kui oled lõokese tüüpi, siis
tegutsed aktiivsemalt hommikul, kui öökulli tüüpi, siis virgud
õhtul. Jälgi oma päevase töövõime muutumist mõne nädala
kestel ning leia erineva energilisusega ajatsoonid. Tegevuste
kavandamine oma ajatsoonidele vastavaks hoiab kokku kohanemiseks
kuluvat energiat ning parandab uuringute andmeil tulemusi kuni
neljandiku võrra.(2)
6. Vali tähtsaima jaoks parim aeg.
Tee igaks päevaks loend asjadest, millega tahad hakkama saada.
Rühmita tegevused nii, et sul oleks mugav neid teostada, ning vali
seejärel tähtsaim. Selleks jaota päeva toimetused tinglikult kolme
gruppi: olulised ja tähtsad, vähemolulised pisiasjad. Tee kõige
tähtsam ära siis, kui oled parimas vormis, tunned end erksalt ja
suudad kõige tulemuslikumalt tegutseda. Kui see pole võimalik, siis
vali aeg, mil sind kõige vähem segatakse. Süvene töösse
põhjalikult, üksikasjadeni. Teise grupi, vähemtähtsate tegevuste
käsilevõtmisel võid olla vabam: improviseeri, varieeri, luba
enesele kõrvalepõikeid. Pisiasjadest püüa üle libiseda nagu
rutiinist, mis ei vääri põhjalikku süvenemist ja tähelepanu. Pea
meeles, et 80% tööst tehakse ära 20% aja jooksul kogu kulutatud
ajast, seepärast alusta hoogsalt ja toimi sihikindlalt.(2)
7. Keskendu olulisele ja tunne sellest rõõmu.
Kavanda järgmisesse päeva juba eelmisel õhtul mõni selline
tegevus, mis sind uut hommikut ootama paneb (põnev töölõik,
huvitav hobi, erutav kohtumine, pereüritus jne). Kunstnik Salvador
Dali'le meeldis virguda enesesisendusega: "Ärka üles, sind
ootavad suured teod!" Päev lõpus leia see, mis sind on
rõõmustanud, mida head oled teinud-näinud-kogenud ning millega eneses rahule jäänud.(2)
8. Õpi kasutama väikesi ajavahemikke.
Lõõgastu, kavanda midagi, tee kokkuvõtteid, korralda ära mõni
pisiasi, tee ülestähendusi, märkmeid (kui jõudehetkel päevast
kokkuvõtet teed ning oma märkmeid sirvid, võid avastada uusi seoseid ja tõlgendusi ning ootamatuid lahendusi). Olulistele
kohtumistele, kokkusaamistele ja nõupidamistele mine kohale veidi
varem, et häälestada end oodatavale ja orienteeruda ümbruses (see
aitab kokku hoida hiljem toimunu taastamiseks kuluvat aega).(2)
9. Ole valiv.
Pole mõtet kõiki tegemata töid ise ära teha, kõiki ajalehti läbi
lugeda ja filme ära vaadata. Paratamatult pead õppima otsustama
selle kasuks, mis sulle kohane. Ei tasu muretseda nende asjade
pärast, mis tegemata jäävad. Muretsemine on kõige efektiivsem aja
raiskamise viis.(2)
10. Õpi ütlema "ei", kui sa ei jõua ega suuda.
Selleks võib kasutada järgmist skeemi:
a) korda sulle esitatud palvet või soovi
b) selgita lühidalt ja kindlalt, miks sa ei saa seda täita ( hoidu pikkadest selgitustest ja vabandustest, sest seda tajutakse
kõhklemisena
c) ütle kindlalt ja selgelt ei
d) võid pakkuda asendusvariandi või teise aja (hoidu seejuures
süütundest)(2)
11. Kavanda oma kalendrisse "aknad"
Jäta igasse päeva veidi sellist aega, millesse sa mitte midagi ei planeeri . Sest ikka tuleb ette ootamatusi, millega seda täita.
Parimal juhul jääb see aeg su enese jaoks või meelistegevusega
tegelemiseks.(2)
12. Ära võta endale üleliigseid kohustusi lootuses, et ehk
kuidagi leiad aega nende täitmiseks.(2)
KOKKUVÕTE
Stressis olevate inimeste arv on tõusnud liiga kõrgele, et sellest
mitte rääkida. Teema selle referaadi tegemiseks valisin justnimel
sellepärast sellise. Referaati kirjutades sain enam-vähem päris
hea ülevaate sellest mis asi siiski on stress ning kuidas sellest ka
vabaneda. Lisaks selle oskan ma paremini kasutada ka tekstitöötlus
programmi Microsoft Word. Ma arvan, et sain referaadi vormistamisega
ja sisu edasiandmisega hästi hakkama ning sellise töö vormistamise
oskus tuleb kindlasti ka hiljem elus kasuks.
KASUTATUD ALLIKAD
Rumberg , T.,Uljas, J. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri
http://www.ratastool.pri.ee/lugemist/stress.htm#15 [22. Veebruar]
http://www.slideshare.net/tkvg/stress-2742001 [22.veeburar]
16
Kõik kommentaarid