Stress

Q: Millest tuleneb stress?

Vastus leiad õppematerjalist: Stress

Q: Mida teha teisiti?

Vastus leiad õppematerjalist: Stress

Q: Mille poole püüdlemine tundub tähtsam?

Vastus leiad õppematerjalist: Stress

Lichtfeldt, Kristin

Stress (1)

Keskkool - Psühholoogia - Psühholoogia

1 HALB

Esitatud küsimused

Millest tuleneb stress?
Mida teha teisiti?
Mille poole püüdlemine tundub tähtsam?

Rakvere Reaalgümnaasium
Kristin Lichtfeldt
10.T klass
STRESS JA SELLEST HOIDUMINE
Psühholoogia referaat
Hindajad: Eda Peinar
ja Liivo Raudver
Rakvere 2010

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
Stress – mis see on? Kas haigus või inimese väljamõeldud kaitse enda õigustamiseks umbes, et „ma olen närviline, mul on stress“? Käesolev referaat käsitleb teemat vaatenurgast, et stress on siiski pingeseisund. Selles töös on kirjutatud ka võimalikest stressi tekkepõhjustest ning antakse ka nõu, kuidas stressist vabaneda . 3
1. STRESS 4
1.1 Mis on stress? 4
1.2 Millest tuleneb stress? 4
2. STRESSIST HOIDUMINE 6
2.1 Lähedaste abil 6
2.2.1 Enesepingestamisest vabanemise teed 9
2.2.2 Igaühe õigused 10
KOKKUVÕTE 15
KASUTATUD ALLIKAD 16

SISSEJUHATUS

Stress – mis see on? Kas haigus või inimese väljamõeldud kaitse enda õigustamiseks umbes, et „ma olen närviline, mul on stress“? Käesolev referaat käsitleb teemat vaatenurgast, et stress on siiski pingeseisund. Selles töös on kirjutatud ka võimalikest stressi tekkepõhjustest ning antakse ka nõu, kuidas stressist vabaneda.

1. STRESS

1.1 Mis on stress?

Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. (2)
Stress on negatiivne emotsionaalne pingeseisund, millega kaasnevad biokeemilised , füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressitekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi seletatakse kui isikuhinnangu protsessi tulemust– hinnang sellele, kas isikuressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui omasuutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Seda mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. (2)
Sõna „stress“ võttis esmaskordselt kasutusele Hans Selye 1926. aastal.(1)

1.2 Millest tuleneb stress?

Stressi põhjustavad peamiselt mitmesugused katastroofid, elusündmused ja töö. Katastroofide alla kuuluvad näiteks autoõnnetused, loodusõnnetused, kriminaaltegevuse ohvriks lanegmine ja muu selline. Niisugused juhtumid võivad inimesse jätte jälje kogu eluks. Kui inimene ületab stressi taluvuspiiri, kujuneb tal post-traumaatiline stressihäire, mille sümptomid on:

tuimus maailma suhtes, oma tegevuste vastu huvi kaotamine ja teistest inimestest võõrdumine;

trauma taaselustamine oma mälestustes ja unenägudes;

unehäired, keskendumisraskused ja ülitundlikus(1)
Elusündmused võivad inimeses tekitada positiivset ja ka negatiivset stressi (abieluprobleemid, tööprobleemid, õpiraskused). Traumeerivate elusündmuste ja haiguste seose uurimine on selgitanud, et mõnda niisugust sündmust kogenud inimestel haigestumise risk suureneb. Kuid peale nende raskete juhtumite tuleb elus ette ka palju muud negatiivset stressi põhjustavaid olukordi . Seepärast on teadlased koostanud elumuutuste skaala, mille alusel saab öelda, kui suur on ühe või teise muutuse korral inimese haigestumisrisk.(1)
Tööstressi põhilisi stressitegureid võib jaotada 4 rühma.

Ülesannetega seotud stressorid tulenevad sellest konkreetsest tööst, mida inimene teeb. Mõni töö tekitab juba oma loomu poolest rohkem stressi kui teised, see võib olla tingitud ka töö ohtlikkusest (nt politseinikuamet). Stressi põhjustab ka see, kui inimene peab muretsema oma töökohapärast. Negatiivne stress tugevneb eriti siis, kui tööl algavad vallandamised või kui asutus liidetakse mingi teise asutuseda.(1)
Füüsilised stressorid seostuvad töö keskkonnaga – kas inimese tööpaik on otstarbekalt sisustatud, milline on tööruumide kujundus või temperatuur jne.(1)
Rollinõuded kaasnevad selle osaga, mida inimene asutuses täidab. Iga roll esitab teatud nõudmisi ja oodatakse vastavat käitumist. Aga mõnikord võib juhtuda, et inimene ei tea päris täpselt, mida roll temalt nõuab – näiteks puuduvad töö kirjeldused ja juhendid, ülemus ei ole tema kohustusi piisavalt selgitanud. Samuti avaldab kahjulikku mõju rollidevaheline konfliks, mis tekib siis, kui inimene teab küll täpselt mida peab tegema, kui see läheb vastuollu tema teiste rollide nõuetega. Näiteks nõuab ülemus temalt kauemaks tööle jäämist, aga lapsevanemana on ta lubanud tütrega teatrisse minna.(1)
Inimestevahelised suhted hõlmavad kõiki, kellega puututakse tööalaselt kokku. Üks konkreetseid stressitegureid võib olla ülemuse juhtimisstiil – kui ta ei arvesta alluvaid ja otsustab alati ainuisikuliselt.(1)

2. STRESSIST HOIDUMINE

2.1 Lähedaste abil

Vahest oled kuulnud ütlust: üks õun päevas hoiab haigused eemal. Ameerika Arstide Liit on selle rahvatarkuse sõnastanud ümber järgmiselt: "Sõber su kõrval hoiab arstist eemal."
Ootamatult üksi jäänud inimene satub pikemaks ajaks ja sügavamasse depressiooni kui see, keda ümbritseb toetavate sõprade ring. Oleme harjunud mõttega, et ümbruskond - nii keskkond, kus elame, kui inimesed, kellega suhtleme - avaldab mõju meie tervisele. Sotsiaalne toetus on ka hea tervise üks kindlamaid tagatisil.(2)
Sotsiaalse toetusringina mõistetakse inimesi, kellega on hea üksteisemõistmine ja kokkukuuluvustunne, millega kaasneb vastastikune usaldus ja lugupidamine. Need on inimesed, kellele võid loota ning kes hindavad sind, hoolivad sinust ja armastavad sind. Mõned uurijad peavad toetusringis määravaks sõprade arvu, kellega suheldakse, teised ühtekuuluvuse tunnetamist teist inimestega, kolmandad rahulolu oma sotsiaalsete suhetega. Taoline toetus võib tulla elukaaslaselt, lastelt , sõpradelt, headelt naabritelt, klubi- või töökaaslastelt.(2)
Toetuse väljendamiseks on erinevaid võimalusi.
Emotsionaalne toetus põhineb empaatial ehk teise inimese tundemaailma sisseelamisel, mida iseloomustavad armastus, usaldus ja hoolivus . Emotsionaalsel toetusel, selle olemasolul või puudumisel on inimese tervisele määravaim osa.(2)
Materiaalse toetuse all mõeldakse otsest käegakatsutavat ainelist abi ja teenuseid. Teavet pakkuv toetus tähendab kasu toovate nõuannete, soovituste ja informatsiooni jagamist. Hinnanguline toetus põhinev isiksuse tunnustamisel, tema kaasaelaval kuulamisel, mis on igaühele vajalik enesehinnangu kujundamisel.(2)
Paljudele inimestele on olulisem kas või üks sügavalt usalduslik lähisuhe kui mitu pinnapealset. Mitmed uurijad on leidnud, et mida laiem on lähedaste sõprade ja pereliikmete ring, seda pikem on inimese eluiga. Lähisuhete puudumine võib esile kutsuda nii kehalisi häireid kui kurvameelsust ja ärrituvust, aga ka käitumise muutusi (näiteks alkoholi kuritarvitamist, sagedast suitsetamist , vähest liikumist), mis omakorda võivad põhjustada tervise halvenemist.(2)
On täheldatud, et inimestel, kellel on head ja stabiilsed lähisuhted, on tõhusam immuunsüsteem. End üksi ja isoleerituna tundvate inimeste immuunsüsteemi tegevus on pärsitud. Uuringud on tuvastanud ka sõltuvussuhte sotsiaalse toetuse ja organismi stressihormoonide taseme vahel. Arvatakse, et vähene sotsiaalne toetus viib stressihormoonide tõusule organismis, mis omakorda põhjustab immuunsüsteemi funktsiooni langust ja tekitab vastuvõtliku pinna haigustele.(2)
Lähedaste inimeste toetus võib olla nii otsene kui ka kaudne. Kui sa oled ümbritsetud hoolivatest pereliikmetest ja sõpradest, on sul nende toetusel kergem muuta tavapärast käitumist tervise huvides, näiteks süüa vähem, kui oled ülekaaluline, tegelda tervisespordiga või loobuda suitsetamisest. Sotsiaalne toetus annab stressi korral ka puhvriefekti. Head sõbrad ja tuttavad kaitsevad inimest tugeva stressi korral negatiivsete mõjude eest. Solvumise või suurema rahasumma kaotamise puhul võib inimene arvestada oma lähedaste moraalse või materiaalse toetusega. Teiseks võivad lähisuhted aidata stressist jagu saada toimetulekuoskuste ja -võimete parandamise kaudu. Näiteks kriisisituatsioonis on igaühel kergem, kui leidub keegi, kellelt küsida abi.(2)
2.2 Enesepingestamisest jagusaamine
Tipptunni liiklusummikus siunab üks inimene olusid ja iseennast: "Ma ei suuda seda välja kannatada! Aeg kulub ja mul veel kümme asja teha!" Teine lausub leplikult ja rahumeelselt: "Mis parata, tuleb oodata. Ongi paras aeg pisut lõõgastuda ja mõtteid koondada."(2)
Tegemist on küll sama olukorra, kuid sellesse kahe täiesti erineva suhtumisega. Esimene isik viib enese ise närvipingesse, teine kasutab ooteaega pinge mahavõtmiseks.(2)
Enamasti toimib enesesisendus nii automaatselt ja märkamatult, et avastad selle alles siis, kui olukorrale juba teatud viisil reageerinud oled. Esimesena kirjeldatud isiku sisekõne pole muud kui rida halbu vaimseid harjumusi. Kui oled samal viisil reageerima õppinud, siis on see kahjulik õppetund olnud.(2)
Võib ka olla, et su stressitaluvuse piir sai sel hetkel ületatud. Ärritus ja viha peegeldavad üleväsimust ning olulise tarbe (vajadus kiiresti koju jõuda) rahuldamise tõkestatust või "piksevarda" otsingut juba varem kuhjunud pingete maandamiseks. Viimasel juhul võib süüdlaseks sattuda juhuslik asjaolu - näiteks sinu auto ees liikuv sõiduk, kehv ilm või ärritavalt ükskõikne kaassõitja(2)
Inimesed pingestavad end mitmeti. Järgnev oli vaid väike valik võimalikest enesepingestamise viisidest . (2)
Muretseja "toodab" endas sisemist ärevust. Kardab , et juhtub kõige halvem , hindab üle võimalike äparduste tagajärgi ja mõju, maalib enesele värvika pildi tõenäolisest läbikukkumisest. Talle on iseloomulikud väljendid: "mis siis kui…, aga kui…" Tema dialoog iseendaga võiks välja näha umbes nii: "Mis küll saab, kui ….asi untsu läheb, …nad mind ära ei kuula, …kui ma mõne apsu teen, …kui keegi mu välja naerab …" jne.(2)
Kriitik sisendab enesele madalat enesehinnangut. Ta mõistab ise oma käitumise üle kohut ja annab endale hävitavaid hinnanguid, tunnetab valuliselt oma puudusi, piiratust, nõrkust ja ebaedu . Märkab neid kõikjal ning tähtsustab üle nende mõju asjade käigule. Ei näe ega oska rakendada oma tugevaid külgi. Mõistab enese üle kohut iga väiksemagi eksimuse puhul ning röövib sellega ise oma enesekindluse . End teistega võrreldes tähtsustab seda, kui palju paremad on teised, mitte aga seda, millega ta ise hästi hakkama saab. Kõneleb endaga umbes nõnda: "Küll ma olen loll! Kas ma ei õpi seda kunagi õigesti tegema?" "Ennäe kui edukas (julge, kuulus, rikas) küll tema on!"(2)
Äpu "aretab" masendust. Sisendab endasse saamatustunnet ja lootusetust, kahtleb oma väärtuses. Kasutab väljendeid: "Ma ei saa…, ma pole iialgi võimeline…, niikuinii ma ei suuda.." Iseloomulik sisekõne: "Ma ei saa sellega niikuinii hakkama, parem juba mitte proovidagi." "Olen nii kurnatud ja väsinud, et ei suuda.", "Veel kümne aasta eest (või mitte varem kui kümne aasta pärast) oleks see võimalik, aga praegu on lootusetult hilja (või liiga vara)."(2)
Hiireke süvendab endas alaväärsustunnet. Sisendab endale elamishirmu, otsustusvõimetust ja abitust. Tundub, nagu tahaks ta igal sammul vabandust paluda selle eest, et ta on siia ilma sündinud. Teda kammitseb hirm jalus olla või ebameeldivusi põhjustada, seepärast püüab ta kõigile korraga meele järgi olla. Kahtleb endas: ootab, mida ütlevad pereliikmed , kardab oma arvamust avaldada. Lemmikväljend: "Oh mis nüüd mina, mis te nüüd…" Tüüpiline sisekõne: "Mida nad küll minust mõelda võivad… Mis ma küll ütlema ja tegema peaksin.. Kuidas olla nii, et nad minuga rahule jääksid.."(2)
Märter olemine tekitab kannatust ja soodumust haigestuda. Ta ilmutab suurt visadust, et hädaldamise ja kurtmise abil ümbritsevate tähelepanu võita ja oma tahtmist saavutada. Eesmärk on teiste kaudu ise oma tähtsustunnet tõsta. Selle nimel hoiab ta kaaslasi pidevalt kursis oma hädade ja probleemidega. Tema kaheks lemmikväljendiks on: "Kui raske mul on.. Ma ei suuda enam, ei jaksa.." Tüüpiline sisekõne: "Olen üksik ja õnnetu, nad peavad seda märkama ja mulle appi tulema… Väärin palju enam tähelepanu ja hoolitsust, sest ma olen ju tema heaks nii palju teinud.."(2)
Ülipüüdlik (perfektsionist) "toodab" kroonilist stressi ja läbipõlemist. Ta sarnaneb kriitikuga, kuid viimasest erinevalt ei halvusta ega suru ta midagi maha, vaid sunnib end tegutsema ühe kiiremini ja paremini. Püüab hoida kõike oma kontrolli all, olla kompetentne ning kõigile meeldida. Ei andest vigu ning seab oma väärtuse sõltuvusse välistest ajaoludest (tunnustus, kuulsus, materiaalne kindlustatus jms.), mitte eneseväärikusest. Lemmikväljendid: "Ma pean.., mul on tingimata vaja…, teisti pole võimalik.." Tüüpiline sisekõne: "Pean jõudma tippu. Pean välja nägema esinduslik ja edukas… Pean olema kõigi vastu kena ja lahke … Pean tegema seda ja teist või ma pole miskit väärt!"(2)
Vaenutseja käitub agressiivselt ja kardab, et talle püütakse kõikjal ja kõiges kahju tekitada. Tunnused: halvustab teisi (et ennast paremas valguses näidata), kaebleb, kontrollib kõike lõputult üle, oletab salasepitsusi ja kahtlustab teiste pahategusid või enesele lõksu seadmist. Lemmikväljendid: "Nad on ülekohtused…, mind kiusatakse taga, intrigeeritakse…" Iseloomulik sisekõne: "Mind tahetakse kindlasti ðantaþeerida. Pean olema valvas, ettevaatlik ja tähelepanelik. Parem on asjaolusid ennetada. Mul tuleb kõigeks valmis olla.(2)

2.2.1 Enesepingestamisest vabanemise teed

Kuidas võiksid enesega kõnelda kirjeldatud seitse inimest, et kasvavat stressi leevendada ja oma tundeid ja tuju ohjes hoida?(2)
Muretseja: Saan sellega hakkama. Isegi siis, kui juhtub midagi ootamatut, leian ma lahenduse või toetajad. Suudan vastu pidada ja ka halvima üle elada.(2)
Enesesüüdistaja: Luban enesele olla see, kes olen. Väärin lugupidamist nagu iga teinegi. Usun endasse ja austan end. Ma ei kahtle, et olen igati tunnustust ja respekti väärt.(2)
Äpu: Võtan asjad ette ükshaaval. Võin saavutada edu samm-sammult. Suudan üht-teist ja rõõmustan selle üle, mida olen teinud. Kunagi pole liiga hilja muutuda. Tähtis on see, et klaas on pooltäis, mitte pooltühi.(2)
Hiireke: Minulgi on õigus kohale Päikese all. Pälvin suurema lugupidamise sellega, et teen, mida ma ise tahan, mitte aga seda, mida teised tahavad. Mu enese soovid ja väärtused on sama tähtsad kui teiste omad. Mõtlen seda, mida tahan, ja ütlen, mida arvan.(2)
Märter: Tean, et suudan. Saan ise endaga üsna hästi hakkama ning kiidan ja autasustan end ise. Olen ise rahul sellega, mida olen teinud.(2)
Perfektsionist: Vigadest õpitakse. Kunagi pole liiga hilja proovida uuesti. Elu on liialt lühike, et seda surmtõsiselt võtta.(2)
Vaenutseja: Kõike pole vaja mõjutada ja pidevalt oma kontrolli all hoida. Tähtis on ise enesega hakkama saada ja endale oma väärtus selgeks teha. Las teistel olla oma elu elada.(2)

2.2.2 Igaühe õigused

Usk iseendasse ning kindlustunne saavutatakse oma õiguste väärtustamise kaudu. Oma õiguste meenutamine aitab stressi leevendada. Alljärgnevat loetelu võid sulle meelepäraste õigustega täiendada. (2)

Mul on õigus küsida, mida tahan.
Mul on õigus tunda kõiki tundeid, nii positiivseid kui negatiivseid.
Mul on õigus teha vigu ja olla ebatäiuslik.
Mul on õigus käituda vastavalt oma väärtustele.
Mul on õigus öelda "ei" alati, kui tunnen , et ma pole veel valmis, pole endas kindel, ei saa või ei soovi palvet täita.
Mul on õigus loobuda vastutamast teiste käitumise, tunnete ja probleemide eest.
Mul on õigus teiste lugupidamisele.
Mul on õigus olla vahel vihane nende peale, keda ma armastan.
Mul on õigus olla teistest erinev ja isikupärane.
Mul on õigus öelda "ma ei tea".
Mul on õigus tunda vahel hirmu ja öelda "ma kardan".
Mul on õigus mitte vabandada ja selgitada oma käitumist, kui ma seda ei taha.
Mul on õigus teha otsuseid, mis tuginevad mu enda arusaamisele.
Mul on õigus oma vajadustele.
Mul on õigus sõprusele ja armastusele.
Mul on õigus muutuda ja areneda.
Mul on õigus vahel eksida
Mul on õigus olla õnnelik.(2)

2.3 Aja planeerimine
Stressi käes vaevleva inimese aeg kulgeb eriliselt: kuigi teha näib olevat väga palju, ei suuda ta millestki peale hakata. Aeg kulub tulutult, käed rüpes, istumisele või mõttetult toas ringi tammumisele. Näib, nagu veenaks miski meie tegutsemise asemel hoopis ajapuudust kurtma ning sedasama nappi aega… tühiaskeldusele raiskama. Küllap pagetakse nõnda alateadlikult toimetulematuse hirmu eest(2)
Kuidas valitud eesmärke saavutada
Kui eesmärgid on selgelt sõnastatud, häälestub mõistus märkama rohkem võimalusi nende saavutamiseks. Olles midagi planeerinud 3-5 aastat ette, määratle ka see, millega peaksid valmis saama kahe, ühe, poole aasta pärast.(2)
Eesmärkide saavutamise etapid peaksid olema kavandatud nii, et teaksid, millega alustad homme, tuleval nädalal, järgmise kuu alguses. Üksikuid tegevusi saab planeerida mitte kauem kui 3-6 kuuks ette. Siit edasi näitab juba asjade käik, mida ette võtta või mida kõrvale jätta. Kui eesmärgid on väiksemateks lõikudeks jaotatud, tuleks leida kindel aeg nende poole rühkimiseks.
Kuid kui millelgi on võimalik untsu minna, siis see ka untsu läheb. Seetõttu peaksid olema valmis oma sihte vajaduse korral muutma . Mõne kuu möödudes tee kavandatus inventuur: kas eesmärgid on ikka realistlikud?, mida teha teisiti?, kas jääda seatud eesmärgile truuks või leida uus siht, mille poole püüdlemine tundub tähtsam?(2)
Aja otstarbeka kasutamise neli põhiprintsiipi on järgmised:

võimaluse äratundmine

eesmärgi seadmine

etappide kavandamine

tehtu analüüs ja hindamine (2)
Aja kokkuhoiu 12 kuldreeglit
1. Hommikul tõuse üles kohe kui ärkad.
Tuimuse ja raskustunde saab sooja (mitte jääkülma või kuuma) veega eemale peletada.(2)
2. Loo oma nädalapäevade, kuude ja aastate toimingutesse sobiv rütm.
Organismi harjutamine kindlal ajal midagi tegema (näiteks sööma, magama, pesema jne.) aitab kokku hoida ümberlülitumiseks kuluvat energiat ja aega. Mingi tüütu, kuid hädavajaliku töö (näiteks pesupesemine, koristamine, poes käimine, millegi remontimine) tegemine kindlal nädalapäeval hoiab kokku venitamise ja vabanduste otsimise aja ning väldib tarbetust muretsemisest tulenevat stressi. Millegi meeldiva (näiteks sõpradega kohtumised , pere ühisüritused) planeerimine kindlale nädalapäevale võimaldab kujundada rituaali, mis toidab hiljem meeli elujõudu andvate mälestustega.(2)
3. Vaheta tegevust enne, kui end ära kurnad.
Vaheldus mõjub värskendavalt. Seda kiputakse sageli unustama just vaimse töö korral. Igapäevased kodutoimetusedki võivad tähtsate tööde-tegemiste vahel lõõgastavaiks hetkedeks olla. Kui mõte probleemi kallal töötamisest puhkab, saad alateadvuse lahendusi otsima häälestada. Selleks tee enne uuele tegevusele ümberlülitumist kokkuvõte sellest, mida oled juba suutnud ära teha. Kui sul on päeva jooksul mitu olulist tööd teha, siis jäta nende vahele aega kergemaks tegevuseks, lõõgastumiseks ning uuele häälestamiseks. Kui jõuad millegagi kavandatust varem valmis, autasusta end puhkusega .(2)
4. Puhka terviseks .
Kui tunned , et oled "surnud punktis" ja töö ei edene, siis pole mõtet end vägisi jätkama sundida . Võta aeg maha ja lõõgastu, puhka (naudi näiteks vannis käimist, kosutavat und). Unenäod ja uitmõtted, mis sulle puhkamise ajal pähe tulevad, võivad juhatada ootamatule lahendusele, ilma et sul pruugiks probleemile teadlikult keskenduda.(2)
5. Õpi tundma oma ajatsoone
Inimese erksus muutub päeva jooksul. Kui oled lõokese tüüpi, siis tegutsed aktiivsemalt hommikul, kui öökulli tüüpi, siis virgud õhtul. Jälgi oma päevase töövõime muutumist mõne nädala kestel ning leia erineva energilisusega ajatsoonid. Tegevuste kavandamine oma ajatsoonidele vastavaks hoiab kokku kohanemiseks kuluvat energiat ning parandab uuringute andmeil tulemusi kuni neljandiku võrra.(2)
6. Vali tähtsaima jaoks parim aeg.
Tee igaks päevaks loend asjadest, millega tahad hakkama saada. Rühmita tegevused nii, et sul oleks mugav neid teostada, ning vali seejärel tähtsaim. Selleks jaota päeva toimetused tinglikult kolme gruppi: olulised ja tähtsad, vähemolulised pisiasjad. Tee kõige tähtsam ära siis, kui oled parimas vormis, tunned end erksalt ja suudad kõige tulemuslikumalt tegutseda. Kui see pole võimalik, siis vali aeg, mil sind kõige vähem segatakse. Süvene töösse põhjalikult, üksikasjadeni. Teise grupi, vähemtähtsate tegevuste käsilevõtmisel võid olla vabam: improviseeri, varieeri, luba enesele kõrvalepõikeid. Pisiasjadest püüa üle libiseda nagu rutiinist, mis ei vääri põhjalikku süvenemist ja tähelepanu. Pea meeles, et 80% tööst tehakse ära 20% aja jooksul kogu kulutatud ajast, seepärast alusta hoogsalt ja toimi sihikindlalt.(2)
7. Keskendu olulisele ja tunne sellest rõõmu.
Kavanda järgmisesse päeva juba eelmisel õhtul mõni selline tegevus, mis sind uut hommikut ootama paneb (põnev töölõik, huvitav hobi, erutav kohtumine, pereüritus jne). Kunstnik Salvador Dali'le meeldis virguda enesesisendusega: "Ärka üles, sind ootavad suured teod!" Päev lõpus leia see, mis sind on rõõmustanud, mida head oled teinud-näinud-kogenud ning millega eneses rahule jäänud.(2)
8. Õpi kasutama väikesi ajavahemikke.
Lõõgastu, kavanda midagi, tee kokkuvõtteid, korralda ära mõni pisiasi, tee ülestähendusi, märkmeid (kui jõudehetkel päevast kokkuvõtet teed ning oma märkmeid sirvid, võid avastada uusi seoseid ja tõlgendusi ning ootamatuid lahendusi). Olulistele kohtumistele, kokkusaamistele ja nõupidamistele mine kohale veidi varem, et häälestada end oodatavale ja orienteeruda ümbruses (see aitab kokku hoida hiljem toimunu taastamiseks kuluvat aega).(2)
9. Ole valiv.
Pole mõtet kõiki tegemata töid ise ära teha, kõiki ajalehti läbi lugeda ja filme ära vaadata. Paratamatult pead õppima otsustama selle kasuks, mis sulle kohane. Ei tasu muretseda nende asjade pärast, mis tegemata jäävad. Muretsemine on kõige efektiivsem aja raiskamise viis.(2)
10. Õpi ütlema "ei", kui sa ei jõua ega suuda.
Selleks võib kasutada järgmist skeemi:
a) korda sulle esitatud palvet või soovi
b) selgita lühidalt ja kindlalt, miks sa ei saa seda täita ( hoidu pikkadest selgitustest ja vabandustest, sest seda tajutakse kõhklemisena
c) ütle kindlalt ja selgelt ei
d) võid pakkuda asendusvariandi või teise aja (hoidu seejuures süütundest)(2)
11. Kavanda oma kalendrisse "aknad"
Jäta igasse päeva veidi sellist aega, millesse sa mitte midagi ei planeeri . Sest ikka tuleb ette ootamatusi, millega seda täita. Parimal juhul jääb see aeg su enese jaoks või meelistegevusega tegelemiseks.(2)
12. Ära võta endale üleliigseid kohustusi lootuses, et ehk kuidagi leiad aega nende täitmiseks.(2)

KOKKUVÕTE

Stressis olevate inimeste arv on tõusnud liiga kõrgele, et sellest mitte rääkida. Teema selle referaadi tegemiseks valisin justnimel sellepärast sellise. Referaati kirjutades sain enam-vähem päris hea ülevaate sellest mis asi siiski on stress ning kuidas sellest ka vabaneda. Lisaks selle oskan ma paremini kasutada ka tekstitöötlus programmi Microsoft Word. Ma arvan, et sain referaadi vormistamisega ja sisu edasiandmisega hästi hakkama ning sellise töö vormistamise oskus tuleb kindlasti ka hiljem elus kasuks.

KASUTATUD ALLIKAD

Rumberg , T.,Uljas, J. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri

http://www.ratastool.pri.ee/lugemist/stress.htm#15 [22. Veebruar]

http://www.slideshare.net/tkvg/stress-2742001 [22.veeburar]
16

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 59 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

59 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kristin Lichtfeldt Õppematerjali autor

Psühholoogia referaat, sain hindeks 5. Korralikult vormistatud, olemas kõik viited, kasutatud allikad jne.

stress psühholoogia referaat stressist hoidumine

Kasutatud allikad

https://www.slideshare.net/tkvg/stress-2742001

Sarnased õppematerjalid

docx

Stress ja kuidas seda vältida.

Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava

Psühholoogia

odt

Stress

Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Tavakeeles mõistetakse stressi närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ning võib tekitada ka kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud

Psühholoogia

doc

Stress

Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Stressi tekkepõhjused...........................................................................................................3 Kooli stress.......................................................................................................................3 Perestress..........................................................................................................................3 .........................................................................................................................................3 Kuidas vältida liigset stressi?.....................................................................

Inimese õpetus

pdf

Uurimustöö teemal stress

PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ..............................................

Psühholoogia

doc

Stress ja toimetulek stressiga

SISSEJUHATUS Stress on tänapäeva haigus, millega me puutume kokku nii kodus kui tööl. Stressi peetakse ,,kahekümnenda sajandi haiguseks", mis põhjustab rohkem vaevusi kui ükskõik milline tänapäeva meditsiiniline tuntud haigus. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda. Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me

Psühholoogia

docx

Stress ja sellega toimetulek

....................................................................................................... 18 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 19 2 Sissejuhatus Stress ja pinged on kaks sellist asja millega kõik inimesed kokku puutuvad. Tahan seda teemat veidi lähemalt uurida. Käesolevas referaadis annan ülevaate sellest, mis on stress ja miks see üldse tekib, kuidas sellega toime tulla ja millised võivad olla tagajärjed. Tahan teada, kas stressis inimene peaks abi otsima või saab selle leevendamiseks ka ise midagi ära teha. Töö eesmärgiks on see, et saaksin üleüldiselt rohkem teada stressi olemusest ja sellega kaasnevatest võimalikest probleemidest, suudaksin vajadusel iseendal ja ka mõnel

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia

docx

Kuidas stressist vabaneda?

Kuidas stressist vabaneda? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli.

Psühholoogia

docx

Stress

Tallinna Transpordikool Pille-Riin Kärner Stress Juhendaja: Margit Rajaste Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on stress? 3. Millest koosneb stressikogemus? 4. Stressiga toimetulek 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles uurimistöös püüan välja selgitada mis on stress, millest koosneb stressikogemus ning kuidas sellega toime tulla. Stressi on kogenud peaaegu iga täiskasvanud inimene. Stressiliike on väga erinevaid ja need väljenduvad inimestel erinevalt. Selles uurimistöös räägingi stressist lähemalt. Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

bellabeast: Väga abistav fail, tekst vasstas ootustele ning aitas mul väga edukalt töö valmis teha.

15:49 31-03-2013

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk