Stress (1)

Stress
Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud, mis on suutnud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A. Baum 1990)
Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis – ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressi võib nimetada ka üldiseks kohanemissündroomiks. See on eelkõige seotud sellega, kuidas me endale asju tõlgendame või endale seletame ning millise hinnangu anname olukorrale. Stress võib olla samal ajal nii kasulik kui ka kahjulik. Kasulik on stress juhul, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust . Kahjulik on stress siis, kui see on seotud piirangute, nõudmiste või sunniga, kuna see omakorda võib tekitada negatiivseid tundmusi ning tugevat närvipinget ning see kõik võib kahjustada inimese vaimset tervist. Kuna keegi pole meist stressi suhtes kaitstud, siis oleme me kõik stressi poolt mõjutatud. Stress võib seostuda inimese töö või töövälise eluga, seega tuleks stressi hoida sellisel tasemel, mida suudetakse taluda tervisehäireid tekitamata . Stressi tunnused on eelkõige närvilisus, pingestatus, kärsitus, unehäired, söögiisu kadumine, agressiivsus jms. Stress võib olla kas ajutine või pikaajaline, nõrk või tugev. Selle tugevus oleneb sellest, kui tugevad ja kauakestvad on olnud stressi põhjused ning kui suur on inimese paranemise võime.
Kuidas stressist jagu saada? Kui stress vaevab, seatakse tihti küsimärgi alla enese väärtuslikkus ja unustatakse, et sõbrad ja perekond saavad toetada. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord on seda lihtne teada saada, teinekord aga mitte. Samuti võiks rääkida oma murest mõnele lähedasele. Kui mingil juhul ei saa rääkida sõbra või lähedasega, võiks otsida abi professionaalselt nõustajalt. Igatahes ei tohiks oma murega üksi jääda ja püüda kõike ise ära lahendada.
Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Selleks on välja töötatud mitmeid harjutuste süsteeme, mille omandamine võtab aega. Aga on ka lihtsamaid lõõgastumise viise. Töökohal/koolis aitab näiteks hetkeks pingest vabaneda poosi vahetus või hetkeks pilgu mujale lülitamine ( aknast välja või maalile ) või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine . Samuti tuttava lauluviisi ümisemine. Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üldse võiks rohkem tegeleda huvialadega ja lubada endale meeldivat.
8.b
Sander Häng