Stress (2)

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 2
Stressi tekkepõhjused 3
Kooli stress 3
Perestress 3
3
Kuidas vältida liigset stressi? 5
Lähedaste inimeste toetus 5
Probleemolukordade lahendamine 6
Stress suhtlemisel 8
Stressiga toimetulek 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Stressi termini võttis 1926.aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye . Tema järgi on stress ehk kohanemissündroom organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stress ei tule alati kahjustustest, vaid mistahes tegevuse kaudu (nt. pallimäng).
Selye eristas kolme faasi: häire faas, vastupanu faas ja kurnatuse faas. Veel arvatakse seoses stressiga, et on olemas kahte liiki pingeid: positiivne ja negatiivne pinge.
Töös kirjeldan stressi tekkepõhjusi, stress suhtlemisel, koolistress , stressiga toimetulek.

Stressi tekkepõhjused

Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid
Igaüks teab, et teiste inimeste otsused ja teod mõjutavad ka enda eluolu, stressitaset ja enesetunnet. Kujutlegem näiteks juhtumit, kus sa oled apelsini enda jaoks köögikappi ära peitnud, seda võtma minnes aga selgub , et keegi teine on selle vahepeal üles leidnud ja kinni pistnud. Olukord, kus sa oled oodatava naudingu asemel, leiad eest tühja paberi. Tekkinud olukord tekitab pinget.
Otsused ja tegevused, mis meid isiklikult mõjutavad, võivad olla ka pere-elust kõrgemal ja kaugemal, nimetame neid asula, piirkonna, ühiskonnagrupi, kogu riigi ja ülemaailmseks ehk globaalseks tasandiks. Näiteks kui riigi valitsus otsustab tõsta kahekordseks bensiini aktsiisimaksu või kaotab õpilaste ühistranpordi kasutamisel kehtinud soodustuse, mõjutavad need otsused märgatavalt paljude kodanike pereelu ja isiklikku heaolu.
Me sõltume ühiskonnast kui oma vajaduste rahuldajast lisaks töökohaga kindlustamisele ja sissetulekute tagamisele ka teedevõrgu, koolide, posti- ja telefoniteeninduse , massimeedia, usuorganisatsiooni ja arstiabi osas.
Meie vajaduste muutumine ning nende rahuldamise tase sõltub paljustki lähikondlastest- pereliikmeist, töökaaslastest, naabritest, sõpradest jne.

Kooli stress

Kooli stress väljendub selles, et lapsed on ärrituvad, kurnatud , huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine, tekib koolihirm, popi tegemine, õppimisele käegalöömine. Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged tõusevad koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal, aga ka kooliaasta lõpul, kui üldine õpihuvi hakkab vähenema. Samuti kehva edasijõudmisega õpilastel on tihti stress. Samuti tekitab lastes stressi alaväärsuse ja kibestumise tunne. Ühtedel on küllaldaselt taskuraha, kuid teistel on napilt. Tõsist muret tekitab koolivägivald (nõrgemaid kiusatakse, teist tõrjutakse, mõnda pekstakse). Vanemais klassides annab tunda õpihuvi kahandav ebakindlus edasiõppimise võimaluste suhtes, sest programmid ja kõrgkooli vastuvõtu tingimused muutuvad kiiresti.
Suured klassid tekitavad stressi sellega, et õppimine - arusaamine on raskendatud Klassikaaslastega suhtlemisel tunnevad end üksi, tõrjutuna.

Perestress

Üheks sagedamaks stressi põhjuseks peres on rahapuudus ja sellest tulenevad halvad elu- ja olmetingimused ning aineline kitsikus. Kuigi väidetakse, et rikkus ei tee õnnelikuks, püüdlevad paljud pered sellise elustandardi poole, mis vastaks vähemalt tutvusringkonna keskmisele. Majanduslikke raskusi tasakaalustab pereliikmete mõistev, leplik suhtumine olukorda ning positiivse programmi olemasolu selle kohta, kuidas ja millal olud paranevad.
Lahkarvamused raha kulutamise osas vallandavad tihti perekonnatüli, kuigi probleemid peituvad tavaliselt hoopis sügavamal. Enamasti on naisele tähtsam, et mees sisendaks turvalisust ja kindlust ning looks kaitstuse tunde. Mehele on olulisemad naise usaldus ja tunnustus ning positiivne hinnang tema püüdlustele.
Konfliktid on tõsised kokkupõrked, millega kaasneb vastastikune süüdistamine, solvumine ning need kahjustavad tugevasti peresuhteid. Samas on väikesed vaidlused ja pisikesed peretülid mõne paari jaoks otsekui haarav kodune rituaal. Lühikesed vihahood ja oma õiguste eest seismise ägedus võivad tunduda mõjusalt võluvad, kummatigi tõlgendavad paljud vaidluse käigus tärkavat erutust erootiliseks. Veelgi enam sütitab partnerid ühiselt kellegi vastu või millegi eest võitlemise erutus , mis taas võib erootilist veetlust lisada ja naudingut suurendada.
Truudusetus -selle tekkele aitavad kaasa rahulolematus eluseltsilisega, seksuaalne rahuldamatus, hingeline üksindus, ja muidugi vaba veetleva naise või huvitava mehe silmapiirile kerkimine. Truudust kalduvad enam murdma need, kes ei suuda sõlmida püsisuhet täiskasvanu tasandil ning kipuvad partneris nägema kas kaitsvat vanemat või hooldamist ootavat last. Ka varajases lapsepõlves kogetud hülgamishirm suurendab truudusetust: tekib irratsionaalne püüd "ennetada" partneri kõrvalhüpet iseenda omaga. Partneri petmine võib olla ka oma sisekonflikti lahendamise ja elupingete väljaelamise üheks viisiks, põgenemiseks suhetes peituva valu ja iseenda eest. Truudusetuse soodustamises on oma osa ka neil erootilistel ahvatlustel, millega ajaviitetööstus meid pidevalt provotseerib.
Igas abielus on jahenemise perioode , kus eluseltsilise jaoks ei jätku hingesoojust ega mõistvust, kirglikkusest rääkimata. Kui siis kellegagi flirditakse või kergelt armutakse, ei tähenda see veel, et abikaasadevaheline suhe oleks katkenud. Kui neid julgustab teadmine, et teineteist maha ei jääta ja kumbki pool partnerit austab, kannatab suhe välja ka armumishoo. Tekkinud olukord esitab samas väljakutse oma paarisuhte erootilise külje värskendamiseks: elu tuleks korraldada nii, et leitaks enam ühist aega teineteisele ja nauditaks kahekesi koosolemist.
Mõnikord võib truudusekriis saada abielusuhte täiustamisele kaasaaitavaks jõuks. Truudusekriisist aitab üle selle meenutamine, et abikaasad ei saa kunagi pakkuda teineteisele kõike, mida üks naine või mees suudaksid vastastikku pakkuda.
Selleks, et paarisuhe võiks elada ja areneda, vajatakse oma abikaasale lisaks ka teisi inimsuhteid ja sõprust vastassugupoolega. Abielus peaks kindlasti säilima ka teatud privaatsus: kirjad, päevikud, harrastused , sõbrad.
Kui tõesti abieluvälise suhteta toime ei tulda, võiks õpetust võtta prantslaste sellealase eetika koodeksist:

• Suhe on kahe inimese omavaheline asi, sellest ei räägita kõrvalistele isikutele.
  
• Oma meest/naist ei halvustata ega räägita taga. Kui seda on tehtud, on teist reedetud ja ennast alandatud
  
• Täiendav liit sõlmitagu kindlas teadmises, mida see olemasoleva suhteg võrreldes juurde annab. Naised otsivad sagedamini hellust, mehed tunnustust ja seksuaalset mitmekesisust
  
• Suhet ei sõlmita sama tutvusringkonna piires: parem kui rivaalid ei tunne üksteist
  
• Suhe lõpetatakse kohe, kui see avalikuks tuleb ja kui selgub, et see kellegi osapooltest valu teeb.
  

Kuidas vältida liigset stressi?

Lähedaste inimeste toetus

Ootamatult üksi jäänud inimene satub pikemaks ajaks ja sügavamasse depressiooni kui see, keda ümbritseb toetavate sõprade ring. Oleme harjunud mõttega, et ümbruskond- nii keskkond, kus elame, kui inimesed, kellega suhtleme -avaldab mõju meie tervisele. Sotsiaalne toetus on ka hea tervise üks kindlamaid tagatisi .
Sotsiaalse toetusringina mõistetakse inimesi, kellega on hea üksteisemõistmine ja kokkukuuluvustunne, millega kaasneb vastastikune usaldus ja lugupidamine. Need on inimesed, kellele võib loota ning kes hindavad sind, hoolivad sinust ja armastavad sind. Mõned uurijad peavad toetusringis määravaks sõprade arvu, kellega suheldakse, teised ühtekuuluvuse tunnetamist teiste inimestega, kolmandad rahulolu oma sotsiaalsete suhetega. Taoline toetus võib tulla elukaaslastelt, lastelt , sõpradelt, headelt naabritelt klubi- või töökaaslastelt.
Emotsionaalne toetus põhineb empaatial ehk teise inimese tundemaailma sisseelamisel, kida iseloomustavad armastus, usaldus ja hoolivus . Emotsionaalsel toetusel, selle olemasolu või puudumisel on inimese tervisele määravaim osa.
Paljudele inimestele on olulisem kas või üks sügavalt usalduslik lähisuhe kui mitu pinnapealset. Mitmed uurijad on leidnud, et mida laiem on lähedaste sõprade ja pereliikmete ring, seda pikem on inimese eluiga. Lähisuhete puudumine võib esile kutsuda nii kehalisi häireid kui kurvameelsust ja ärrituvust, aga ka käitumise muutusi (näiteks alkoholi kuritarvitamist, sagedast suitsetamist , vähest liikumist), mis omakorda võivad põhjustada tervise halvenemist.
Lähedaste inimeste toetus võib olla nii otsene kui ka kaudne. Kui sa oled ümbritsetud hoolivatest pereliikmetest ja sõpradest, on sul nende toetusel kergem muuta tavapärast käitumist tervise huvides, näiteks süüa vähem, kui oled ülekaaluline, tegeleda tervisespordiga või loobuda suitsetamisest. Sotsiaalne toetus annab stressi korral ka puhvriefekti. Head sõbrad ja tuttavad kaitsevad inimest tugeva stressi negatiivsete mõjude eest. Solvumise või suurema rahasumma kaotamise puhul võib inimene arvestada oma lähedaste moraalse või materiaalse toetusega. Teiseks võivad lähisuhted aidata stressist jagu saada toimeltulekuoskuste ja -võimete parandamise kaudu. Näiteks kriisisituatsioonis on igaühel kergem, kui leidub keegi, kellelt küsida abi.
Väga oluline tervise ja psühholoogiline heaolu tegur on endast lugupidamine. Positiivne ja stabiilne enesehinnang on aga seotud lähisuhete kvaliteediga. Toetav, kinnitav ja hindav tagasiside lähedastelt inimestelt kinnitab usku enese väärtusse ja loob aluse sotsiaalsele identiteedile.
Toetava vestluse põhieesmärk on siira ja vahetu huvi tundmine selle vastu, mida teine mõtlen, mida ta tunneb ja mis ta hingele haiget teeb. kuulata ta ära, püüda teda mõista ja tunnustada sellisena, nagu ta on- see ongi parim inimlik toetus. Nii nagu laps vajab hellust ja hooldust selleks, et elada, nii vajab ka täiskasvanu emotsionaalset toetust ja tunnete jagamise võimalust selleks, et olla vaimselt tasakaalus.
See, et inimesed sageli ei oska olukorra nõuete kohaselt käituda, ei tulene niivõrd nende oskamatusest, kui sellest, et nad ei hinda oma võimeid ja keskkonna tingimusi realistlikult. Raskustega toimetulek oleneb paljugi sellest, kui palju sind aidatakse, ära kuulatakse, julgustatakse. Vahel piisab sellestki, et lähedased inimesed raskeil hetkil su tuju üleval hoiavad.

Probleemolukordade lahendamine

Keegi meist pole kindlustatud õnnetuste, äpardumiste, ajutiste tagasilöökide või ootamatute raskuste vastu elus. stressiseisundis, mis sellistes olukordades aitab koondada energiat toimetulekuks ja paremaks kohanemiseks, esine kolme tüüpi käitumist:

• Eitatakse juhtunut ja välditakse tugevat hingevalu põhjustavaid mõtteid ja tundeid
  
• Kohanetakse ja muudetakse oma suhtumist toimuvasse
  
• Otsitakse lahendust ja püütakse muuta olukorda
  

Olukorra eitamine on alateadlik kaitsereaktsioon , mis võib ilmneda ootamatute tugevat stressi tekitavate sündmuste korral. Juhtunu või selle episood näib mõneks ajaks otsekui ununevat. Selline rektsioon on organismile eluliselt vajalik, et anda psüühikale aega toimunu omaks võtta. Mälu taastub järk-järgult ning vastavalt sellele, kuidas toimunu läbi töötatakse.
Mõnikord tõrjutakse valusa sündmusega seotud tunded ja mõtted teadvusest välja ning tegeldakse mõnda aega tühja-tähjaga, millegi muu olulisega või otsitakse abi väättoimetuleku võtetest. Kui selline periood kestab üle paari nädala ning toob kaasa unetuse, peavalu, seedehäired ja muid kehalisi vaevusi , on põhjust abi otsida ja nõu küsida asjatundjatelt. Kui tunned end seejuures talutavalt ning suudad toimunuga seotu järk-järgult omaks võtta, võib seda aega käsitada jõu kogumisena edaspidiste muutuste läbiviimiseks, sest edaspidine sõltub sellest, kas leiad endas jõudu ise muutuda ja ümbritsevat muuta.
Olukorraga kohanemine on sellesse suhtumise muutmine ja sisaldab järgmisi võtteid:

• Enese kõrvutamine teistega nii, et toimunu paistab sulle paremas valguses, ei lahenda küll probleeme, kuid aitab ajutiselt olukorraga leppida-kuni leiad jõudu vajalikeks muutusteks
  
• Tunnetest kellelegi rääkimine aitab selgusele jõuda, mida toimunu sinu jaoks tähendab ning muudab sind sallivamaks. Halamine ja äärmuslik enesekriitilisus suurendavad valu. Kui sa ka nõnda mõtled, püüa oma suhtumist muuta ja valu vähendada.
  
• Elu õppetunni tõdemine ja selle sõnastamine aitab toimunusse sallivamalt suhtuda.
  
• Pingest tekkivat "ülekuumenemist" aitab vältida toimunusse või mõnda selle episoodi huumoriga suhtumine.
  

Olukorra muutmine. Pinget tekitavat olukorda on võimalik uurida ja muutma asuda vaid siis, kui eelistad probleemi üldisele kirjeldusele olukorra konkreetsest määratlemisest ning leiad vastuse järgmistele küsimustele: kellega seoses ja millal probleem ilmneb?, kuidas sa tavaliselt käitud?, mida sa kardad kaotada?, kuidas tahaksid käitumist muuta?.
Sündmuse kirjeldamisel tuleb eraldada üksteisest faktid, mõtted ja tunded:

• Mis toimus (millal? Kellega? Kuidas?)-püüa seejuures jääda faktide piiresse ning hoiduda oma tunnete ja tõlgenduste lisamisest
  
• Mida sa mõtlesid (endast? teistest isikutest? ümbrusest?)- nüüd on aeg sõnastada sündmuse mõjul tekkinud mõtted ja need enese jaoks süstematiseerida
  
• Mida sa tundsid (sel hetkel? Pärast? Mõne aja möödudes?)
  
• Kuidas tahaksid end tunda (millest oleks seda näha ja ära tunda, et sinu enesetunne on muutunud?)
  

Probleemi lahendamine, s.t. olukorra muutmine sinu vajadustele vastavaks:

• Millised on su eesmärgid -mõtle läbi, mida tahad saavutada, kuidas oodatav muutus sinu suhtes avalduda võiks, milliseid oma vajadusi sa probleemi lahendades paremini rahuldad
  
• Millised lahendused võiksid arvesse tulla-leia neid võimalikult palju
  
• Hinda lahendusi ja vali neist sobivam -otsusta ühe kasuks pärast iga võimaliku lahendi plusside ja miinuste kaalumist.
  
• Kavanda tegevused lahenduseni jõudmiseks ja planeeri aega vahekokkuvõtete tegemiseks
  
• Tegutse, et muuta- kui tunned, et ei tule üksi toime, siis küsi nõu ja abi, hangi täiendavat teavet ja oskusi
  
• Kui oled probleemi või mõne selle osa edukalt lahendanud, siis autasusta end
  

Stress suhtlemisel

Igaüks meist ootab mõistmist ja tähelepanu, kuid pole ju mahti kaasinimeste mõtte - ja tundemaailma märgata. Sellepärast võibki suhtlemisel saada komistuskiviks järgmised asjaolud :

• halb väljendusoskus
  
• ebakindlus
  
• endassetõmbumine
  
• ülepingutused
  
• ägestumine, solvumine, vihastumine
  
• halb kuulamisoskus
  
• nõrk tähelepanu
  
• valetamine
  

Suhtlemist kahjustavad ka müra, halb nähtavus, keelebarjäärid, kõrvaliste isikute kõrvalolek.

Stressiga toimetulek

Et saada võitu negatiivsest stressist sõltub see probleemide lahendamise kui ka emotsionaalsest oskusest . Lihtsamad toimetulekuvahendid on positiivsed ütlused. Näiteks: mul läheb kõik hästi, mul on hea olla, ma olen rahulik. Pingeid aitab vähendada läbimõeldud aja kasutamine. Igal hommikul koostadakse nimekiri sellest, mis tuleb päeva jooksul teha. Samuti saab stressi maandada füüsiliste harjutustega. Need inimesed on rohkem optimistlikumad. Kindlasti on stressiga kergem toime tulla, kui ei olda üksi. Tuge saab klassikaaslaselt, vanematelt, sõpradelt.
Stressiga toimetulek sõltub probleemide lahendamise ja emotsionaalse enesreguralatsiooni oskusest. Tähtis on, et hoida oma tundeid ja hea tuju. Vajalik on uskuda endasse ja austada end. Edu võib saavutada samm - sammult ning rõõmustada selle üle, mida oled teinud. Kunagi pole liiga hilja , vigadest õpitakse. Tähtis on enesega hakkama saamine ning endale oma väärtus selgeks teha.
Igipõline ja kõige sagedamini kasutatav viis pingete leevendamiseks ning muredest ülesaamiseks on loodusesse minek. Selle värskus, puhtus ja ilu loob meelerahu ja taastab hingelise tasakaalu. Siin mõned elu saladused

• Linnulaulu ja rohu sahina, tuule undamise ja meremüha, vee voolamise kuulamine toob tagasi hingerahu.
  
• Küdeva kamina või lõkketule, küünlaleegi või loojuva päikese vaatamine puhastavad hinge.
  
• Allikavesi või sõõm värsket tuult teevad meele erksamaks.
  
• Omakasvatatud köögiviljad on juba selle poolest tervislikud, et neisse on varutud su hoolitsus .
  
• Kui oled kurb, siis toeta selg vastu tamme, pärna, mändi või õunapuud, kuiutle end puuga üheks ning ammuta nii maast kui taevast elamise jõudu.
  

Kokkuvõte

Igasugune muudatus elus nõuab kohanemist: olgu see kooliskäimine, elukoha muutus, ebasõbralik pereelu, riigikorra vahetus. Häirida võib kiire elutempo või üksluisus, koolivahetus. Suuerd muutused toovad endaga kaasa ebakindluse, teadmatuse ja hirmu. Stress on organismi märguanne selle kohta, et elus tekkinud muudatusele peaks ka järgnema enese muutumine. Muutused on elu loomulik koostisosa - nendeta poleks arenemist . Samas pole kuigi tark end pidevasse stressi viia. Tähtis on luua päevaplaan ja järjestada tegevused tähtsuse järgi ning teha päevalõpul kokkuvõte.
See töö andis palju uusi teadmisi stressist, selle tekkepõhjustest ning kuidas tulla toime.

Kasutatud kirjandus

Inger Kraav, Kristi Kõiv //Inimeseõpetus 7.klass, Koolibri 2002

Harri Jänes //Tervise võti, Koolibri 2002

Stressi teejuht //Eesti Tervisekasvatuse Keskus, Tallinn 1997

Psühholoogia gümnaasiumile// Tartu Ülikooli Kirjastus 2002

EE 8
10