Sisukord
Stress 2
Määratlus ja põhjused 2
Töövägivald 3
Ahistamine 3
Arvuti mõju tervisele 4
Arvutite kasutamisega kaasnevad tervisehäired 5
Mõju nägemiselundile 6
Mõju tugi- liikumisaparaadile 7
Stressiga seonduvad häired 8
Mõju nahale 9
Erialatöö tervistkahjustavad tegurid ja nende mõju minu organismile(ÄRI)

Stress

Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 50–60% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi kannatuste kui ka majandustulemuste halvenemise seisukohalt.

Tööstress võib mõjutada igat inimest mis tahes tasandil. See võib esineda igas sektoris ja iga suurusega organisatsioonis. Stress mõjutab inimeste tervist ja ohutust, kuid ka organisatsioonide ja riikide majandustulemusi.
Stress on teine kõige sagedamini registreeritud tööga seotud terviseprobleem, mis mõjutab 22% EL-27 töötajatest (2005). Nende inimeste arv, kes kannatavad stressiga seotud probleemide käes, mida põhjustab või süvendab töö, suureneb tõenäoliselt veelgi. Muutuv töömaailm seab kulutuste kärpimise ja väljasttellimise, ülesannete ja oskuste suurema paindlikkuse vajaduse, ajutiste lepingute kasutamise leviku, töö ebakindluse ja intensiivsuse suurenemise (suurem töökoormus ja pinge) ning töö- ja eraelu tasakaalutusega järjest suuremaid nõudeid töötajatele.
Stress põhjustab inimestele haigusi ja kannatusi, nii tööl kui ka kodus. See võib halvendada ka tööohutust ning süvendada muid tööga seotud terviseprobleeme, nt luu- ja lihaskonna vaevusi. Samuti mõjutab stress märkimisväärselt organisatsiooni äritulemit.
Tööstressi ja psühhosotsiaalsete riskide vähendamine pole mitte üksnes moraalne , vaid ka õiguslik kohustus. See on ka äriliselt väga kasulik. 2002. aastal põhjustas tööstress EL-15s majanduslikku kahju hinnanguliselt 20 miljardi euro ulatuses.
Hea uudis on see, et tööstressi saab käsitleda sama loogiliselt ja süstemaatiliselt nagu muid tervise- ja ohutusküsimusi. Stressiga seotud probleemidega tegelemise kohta leiab palju praktilisi näiteid kõikjalt EList. Õige lähenemise korral on võimalik töötajaid stressi eest kaitsta.

Määratlus ja põhjused

Inimestel tekib stress, kui nad tunnevad , et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus.
Kuigi stress on psühholoogiline nähtus, mõjutab see ka inimeste füüsilist tervist.
Tavalised tööstressi põhjustavad tegurid on muu hulgas kontrolli puudumine töö üle, asjakohatud nõuded töötajatele ning töökaaslaste ja juhatuse toetuse puudumine.
Stressi põhjustab töö sobimatus, kehvad suhted, psühholoogilise või füüsilise vägivalla esinemine töökohas ning töö- ja eraelu tasakaalutus.
Inimesed reageerivad olukordadele erinevalt. Mõni tuleb kõrgete nõudmistega paremini toime kui teine. Tähtis on just töötaja isiklik hinnang oma olukorrale. Ainuüksi olukorra kirjelduse põhjal ei ole võimalik teha kindlaks, kui palju stressi see põhjustab.
Lühiajaline stress, nt tähtaja lähenemisel, pole tavaliselt probleem – õigupoolest võib see aidata inimesel anda endast parima . Stress muutub riskiks ohutusele ja tervisele siis, kui see kestab pikka aega.

Töövägivald

Füüsiline vägivald on üks tõsisemaid tööga seotud ohte . Siia alla kuuluvad solvangud, ähvardused ja füüsiline rünnak. 2005. aastal teatas 4% töötajatest, et viimase 12 kuu jooksul on nende kallal tarvitatud reaalset füüsilist vägivalda.
Vägivald võib esineda kas organisatsiooni sees või sellest väljaspool. Vägivalla konkreetsed ilmingud võivad olla ettearvamatud, kuid olukorrad, kus vägivald esineb, on sarnased. Riskitegurite hulka kuulub kokkupuude üldsuse või rahaga ning töötamine üksinda. Vägivallajuhtumite tagajärjed – nt vigastused, traumajärgne stressihäire, haiguspuhkus või kehvad töötulemused – võivad olla äärmiselt tõsised nii üksikisiku kui ka organisatsiooni jaoks.
Organisatsioonid ei tohi sekkumisega oodata füüsilise rünnaku toimumiseni. Tõhusad sekkumised peavad vastama organisatsiooni tingimustele ning tuginema põhjalikule riskihindamisele.
Vägivalla ennetamisele suunatud lähenemised on tõhusamad kui üksikud, töötaja tasandil pärast õnnetust võetavad meetmed. Tõhusateks meetmeteks võivad muu hulgas olla piisava valgustuse ja videovalvesüsteemide paigaldamine, töökorralduse muutmine, et vältida töötajate üksinda töötamist, ning õpetamine, kuidas tulla toime klientidega seotud keeruliste olukordadega ning panna tähele ohumärke.
Samuti on tähtis, et oleksid olemas menetlused, mida järgitakse vägivallajuhtumi esinemisel, sh ohvrile psühholoogilise abi osutamine.

Ahistamine

Ahistamine (tagakiusamine, psühholoogiline ahistamine ja vägivald) tähendab korduvat põhjendamatut käitumist töötaja või töötajate rühma suhtes eesmärgiga isikut(isikuid) vigastada, alandada, alavääristada või ähvardada. Ahistamine, mis tavaliselt esineb organisatsiooni sees, võib hõlmata nii verbaalseid kui ka füüsilisi rünnakuid või märkamatumaid tegevusi, nagu sotsiaalne tõrjumine. Ahistamisega võidakse rünnata inimese väärikust, ametialaseid võimeid, eraelu, füüsilisi omadusi, rassilist