Äri erialatöö tervistkahjustavad tegurid ja nende mõju inimorganismile (1)

Sisukord
Stress 2
Määratlus ja põhjused 2
Töövägivald 3
Ahistamine 3
Arvuti mõju tervisele 4
Arvutite kasutamisega kaasnevad tervisehäired 5
Mõju nägemiselundile 6
Mõju tugi- liikumisaparaadile 7
Stressiga seonduvad häired 8
Mõju nahale 9
Erialatöö tervistkahjustavad tegurid ja nende mõju minu organismile(ÄRI)

Stress

Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 50–60% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi kannatuste kui ka majandustulemuste halvenemise seisukohalt.

Tööstress võib mõjutada igat inimest mis tahes tasandil. See võib esineda igas sektoris ja iga suurusega organisatsioonis. Stress mõjutab inimeste tervist ja ohutust, kuid ka organisatsioonide ja riikide majandustulemusi.
Stress on teine kõige sagedamini registreeritud tööga seotud terviseprobleem, mis mõjutab 22% EL-27 töötajatest (2005). Nende inimeste arv, kes kannatavad stressiga seotud probleemide käes, mida põhjustab või süvendab töö, suureneb tõenäoliselt veelgi. Muutuv töömaailm seab kulutuste kärpimise ja väljasttellimise, ülesannete ja oskuste suurema paindlikkuse vajaduse, ajutiste lepingute kasutamise leviku, töö ebakindluse ja intensiivsuse suurenemise (suurem töökoormus ja pinge) ning töö- ja eraelu tasakaalutusega järjest suuremaid nõudeid töötajatele.
Stress põhjustab inimestele haigusi ja kannatusi, nii tööl kui ka kodus. See võib halvendada ka tööohutust ning süvendada muid tööga seotud terviseprobleeme, nt luu- ja lihaskonna vaevusi. Samuti mõjutab stress märkimisväärselt organisatsiooni äritulemit.
Tööstressi ja psühhosotsiaalsete riskide vähendamine pole mitte üksnes moraalne , vaid ka õiguslik kohustus. See on ka äriliselt väga kasulik. 2002. aastal põhjustas tööstress EL-15s majanduslikku kahju hinnanguliselt 20 miljardi euro ulatuses.
Hea uudis on see, et tööstressi saab käsitleda sama loogiliselt ja süstemaatiliselt nagu muid tervise- ja ohutusküsimusi. Stressiga seotud probleemidega tegelemise kohta leiab palju praktilisi näiteid kõikjalt EList. Õige lähenemise korral on võimalik töötajaid stressi eest kaitsta.

Määratlus ja põhjused

Inimestel tekib stress, kui nad tunnevad , et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus.
Kuigi stress on psühholoogiline nähtus, mõjutab see ka inimeste füüsilist tervist.
Tavalised tööstressi põhjustavad tegurid on muu hulgas kontrolli puudumine töö üle, asjakohatud nõuded töötajatele ning töökaaslaste ja juhatuse toetuse puudumine.
Stressi põhjustab töö sobimatus, kehvad suhted, psühholoogilise või füüsilise vägivalla esinemine töökohas ning töö- ja eraelu tasakaalutus.
Inimesed reageerivad olukordadele erinevalt. Mõni tuleb kõrgete nõudmistega paremini toime kui teine. Tähtis on just töötaja isiklik hinnang oma olukorrale. Ainuüksi olukorra kirjelduse põhjal ei ole võimalik teha kindlaks, kui palju stressi see põhjustab.
Lühiajaline stress, nt tähtaja lähenemisel, pole tavaliselt probleem – õigupoolest võib see aidata inimesel anda endast parima . Stress muutub riskiks ohutusele ja tervisele siis, kui see kestab pikka aega.

Töövägivald

Füüsiline vägivald on üks tõsisemaid tööga seotud ohte . Siia alla kuuluvad solvangud, ähvardused ja füüsiline rünnak. 2005. aastal teatas 4% töötajatest, et viimase 12 kuu jooksul on nende kallal tarvitatud reaalset füüsilist vägivalda.
Vägivald võib esineda kas organisatsiooni sees või sellest väljaspool. Vägivalla konkreetsed ilmingud võivad olla ettearvamatud, kuid olukorrad, kus vägivald esineb, on sarnased. Riskitegurite hulka kuulub kokkupuude üldsuse või rahaga ning töötamine üksinda. Vägivallajuhtumite tagajärjed – nt vigastused, traumajärgne stressihäire, haiguspuhkus või kehvad töötulemused – võivad olla äärmiselt tõsised nii üksikisiku kui ka organisatsiooni jaoks.
Organisatsioonid ei tohi sekkumisega oodata füüsilise rünnaku toimumiseni. Tõhusad sekkumised peavad vastama organisatsiooni tingimustele ning tuginema põhjalikule riskihindamisele.
Vägivalla ennetamisele suunatud lähenemised on tõhusamad kui üksikud, töötaja tasandil pärast õnnetust võetavad meetmed. Tõhusateks meetmeteks võivad muu hulgas olla piisava valgustuse ja videovalvesüsteemide paigaldamine, töökorralduse muutmine, et vältida töötajate üksinda töötamist, ning õpetamine, kuidas tulla toime klientidega seotud keeruliste olukordadega ning panna tähele ohumärke.
Samuti on tähtis, et oleksid olemas menetlused, mida järgitakse vägivallajuhtumi esinemisel, sh ohvrile psühholoogilise abi osutamine.

Ahistamine

Ahistamine (tagakiusamine, psühholoogiline ahistamine ja vägivald) tähendab korduvat põhjendamatut käitumist töötaja või töötajate rühma suhtes eesmärgiga isikut(isikuid) vigastada, alandada, alavääristada või ähvardada. Ahistamine, mis tavaliselt esineb organisatsiooni sees, võib hõlmata nii verbaalseid kui ka füüsilisi rünnakuid või märkamatumaid tegevusi, nagu sotsiaalne tõrjumine. Ahistamisega võidakse rünnata inimese väärikust, ametialaseid võimeid, eraelu, füüsilisi omadusi, rassilist kuuluvust, sugu või seksuaalset suunitlust. See on Euroopa töökohtades tõsine probleem, mis on äärmiselt kulukas nii töötajatele kui ka organisatsioonidele. Ahistamise ohvriks võib sattuda iga organisatsiooni mis tahes liige. Uuringute järgi teatas 2005. aastal ahistamisest/tagakiusamisest 5% Euroopa töötajatest. Mõnes ELi riigis kaebas selle üle 10–17% töötajatest.
Ahistamine töökohas põhjustab ohvritele, nende töökaaslastele, perekonnaliikmetele ja sõpradele väga palju stressi. Teatud juhtudel ei suuda selle all kannatavad inimesed tööl ja igapäevaelus normaalselt toimida. Ahistamine võib põhjustada traumajärgset stressihäiret, enesevalitsuse kaotust, ärevust, depressiooni, apaatiat, ärrituvust, mäluprobleeme, unehäireid, seedimisprobleeme ning lõppeda isegi enesetapuga. Sümptomid võivad püsida aastaid pärast vahejuhtumit.
Organisatsiooni tasandil võib ahistamine põhjustada töölt puudumise ja personalivoolavuse suurenemist ning tõhususe ja tootlikkuse langust. Samuti võivad osutuda kulukaks ahistamisega seotud kohtuasjadega kaasnevad õiguslikud kahjud.
Ahistamise ennetamisel on tähtis varajane sekkumine. Alustada tuleks riskihindamisest, mis aitab teha kindlaks sobivad meetmed. Selliste meetmete hulka kuuluvad näiteks ahistamisvastase poliitika koostamine, konfliktijuhtimise ja juhtimisalase koolituse pakkumine, töökeskkonna ümberkujundamine ning ohvrite abistamine ahistamise esinemise korral (nt nõustamine ja kahjutasu ).
Ahistamise vältimisel aitavad edu saavutada muu hulgas järgmised tegurid:

• tööandja ja töötajate pühendumine vägivallavaba töökeskkonna loomisele;
  
• lubamatu käitumise kindlaksmääramine;
  
• ahistamise tagajärgede ning kaasnevate karistuste kindlaksmääramine;
  
• selgitamine , kust ja kuidas ohvrid abi saavad;
  
• hoolitsemine selle eest, et kaebustele ei järgneks kättemaksu;
  
• selgitamine, kuidas kaebust esitada;
  
• nõustamis- ja tugiteenuste üksikasjade selgitamine;
  

Arvuti mõju tervisele

Arvutite laialdane kasutamine loob igale üksikule inimesele praktiliselt piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus plaanis. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi küsimusi töökohtadel.
Arvutite vahetut mõju nende kasutajate tervisele tuleb käsitleda mitmest aspektist,milleks on:

• arvutitest ja nende üksikseadmetestlähtuvad otsesed riskitegurid ;
  
• kujutise kvaliteet kuvari ekraanil ;
  
• mõju tugi-liikumisaparaadile, tulenevalt ergonoomiliste nõuete täitmisel töökoha kujundamisel;
  
• vahetu töökeskkonna seisund;
  
• psüühiline koormus,mille määravad töökoormus ja -pinge, töökorraldus jms tegurid. (=psühhosotsiaalsed riskid ).
  

Võimalikud spetsiifilised riskitegurid tervisele

• elektrostaatiline väli (ehk antistaatiline elektriväli)
  
• kiirgus, mida tekitab katoodkiiretoru.
  

Elektrostaatiline väli tekib kuvari sisselülitamisel ja hakkab kiiresti vähenema. Tekib positiivselt laetud ekraani ja kasutaja vahele, kui negatiivselt laetud elementaarosakesed suunduvad kohe ekraani pinnale.
Tänapäeval toodetavate kuvarimudelite puhul ei ületa staatilise elektivälja tugevus ohutuspiire.
Arvuti poolt tekitatav kiirgus on elektromagnetlaine voog. Elektromagnetväljadel on elektriline ja magnetkomponent, nende omavaheline seos on küllalt keeruline. Väljaspool kuvarit toimivaid välju hinnatakse eraldi, kuid nende toime on kompleksne.

• ultraviolettkiirgus (UVK) diapasoonis 200-400 nm;
  
• nähtav kiirgus lainepikkusel 400-700 nm;
  
• lähi- infrapunane kiirgus lainepikkusel 700-1050 nm;
  
• kauginfrapunane kiirgus lainepikkusel 1050-1 mm.
  

Ultraviolettkiirgus (UVK) diapasoonis 200-400 nm on kokkuleppeliselt jagatud A-, B- ja C- lainepikkusteks. Nendest lühilaine (UVC) energiavoog spektris 200-315 nm on tervisele ohtlik, kuid ka UVA ja UVB kiirguse ohutuse suhtes on mõned uurijad negatiivsel seisukohal.
UVK diapasoonis 200-315 nm ei tohi ületada 10 W/m2 Väärtuste ületamist võib esineda mõne arvuti puhul, kuid kiirgustasemed on tühised võrreldes kutsealaste standarditega.
Ultraviolettkiirgus neeldub ekraani paksus klaasis.
Iga soe keha (ka arvuti) kiirgab infrapunast kiirgust. Lainepikkusel 700-1050 nm on norm 0,05 W/cm2, lainepikkusel 1050 nm - 1 mm, 1-4 W/cm2. Arvuti infrapunakiirgus on tühiselt nõrk ja selle kiirgustasemed on potensiaalset ohtu põhjustavatest väärtustest allpool.
Arvuti töötamisel tekib pehme röntgenikiirgus. Selle allikaks on töötav elektronkiiretoru ,kuid kineskoobi klaasmaterjal väldib röntgenikiirguse lekke .
Röntgenikiirguse doosi ekspositsioonivõimsus mistahes ruumipunktis 5 cm kaugusel arvutist või selle ekraanist ei tohi ületada 7,7x10-5 Å/kg (0,003 R/s, või vastavalt 10,8 R/h).
Ioniseeriva ja mitteioniseeriva kiirguse tase on lubatust oluliselt madalam, võttes aluseks erinevate riikide rahvuslikud standardid.
Tänapäeval ei ole veel mitmete füüsikaliste tegurite kohta piisavalt teaduslikult põhjendatud andmeid, et kinnitada nende võimalikku ohtu tervisele või vatupidi- seda kindlalt välistada. Ei ole välistatud ka võimalik kombineerritud toime. See tähendab, et iga füüsikalise teguri toime eraldi käsitletuna on väheohtlik, kuid nende kogum võib avaldada organismile kahjulikku toimet.
Arvutite ruumis võib töökeskkond muutuda
Töökeskkonda ruumis iseloomustavad:

• füüsikalised parameetrid (õhu temperatuur, niiskus, müra);
  
• füüsikalis- keemilised ja keemilised parameetrid (ioonide ja keemiliste ainete sisaldus õhus).
  

Mitmed kaebused on sagedasemad inimestel, kes töötavad madala õhiniiskusega ruumis.
Arvuti ja selle lisaseadmete tööga kaasneb müra. Selle tase on madal (näiteks 1 m kaugusel ei ületa 45 dBA). Sellise intensiivsusega müra ei põhjusta kuulmisteravuse nõrgenemist, kuid võib süvendada töötajatel diskomfordi tunnet ja olla üheks täiendavaks stressiteguriks.
Arvuti töötamisel tekib kiirguste toimel õhu ionisatsioon (= aeroionisatsioon ). Elektronid eralduvad neutraalsetest aatomitest või molekulidest, mille tagajärjel tekivad positiivsed ioonid . Vabad elektronid liituvad teiste neutraalsete osakestega ja moodustavad negatiivsed ioonid.
Arvutite ruumis on täheldatud mitmete keemiliste ainete sisalduse tõusu (või nende tekkimist) :

• osoon
  
• formaldehüüd
  
• fenool
  
• kloorvinüül
  

Osoon tekib õhuhapnikust kiirguste toimel. Formaldehüüdi, fenooli , kloorvinüüli tekkimise allikaks ruumis on mõned viimistlusmaterjalid ja mööbel, mille valmistamisel on kasutatud puitlaastplaate (vaikliimidega).

Arvutite kasutamisega kaasnevad tervisehäired

Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on diskomfort, mis määrab võimaliku ohu tervisele. Diskomfort on häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus. Diskomfort puudutab sagedamini nägemiselundit ja/või tugiliikumiselundkonda.
Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks.
Et uurida ja hinnata arvutitööga seonduvate tingimuste ja töötajate tervise omavahelist seost, tuleb arvestada:

• tööülesannete raskust, vaimse töö koormust, nägemiselundi pinget;
  
• aega tööpäevas, mis kulub arvutitööle;
  
• töökeskkonna tingimusi, sh tööruumi mikrokliimat, õhu saastumist, müra tugevust jne;
  
• töökoha valgustehnilisi tingimusi (valgustuse tugevus, kontrastsus, heledus jms).
  

Ei ole välistatud ka mõnede inimeste teatav määramatus või hirm, mis võib esile kutsuda halba enesetunnet ja isegi arvuti kartmist.
Kirjanduses on andmeid arvutite kasutamisega kaasnevate võimalike tervisehäirete kohta. Need on saadud tähelepanekute, arvutikasutajate ankeetküsitluse, epidemioloogiliste ja eksperimentaaluuringute tulemusel. Saadud andmed on sageli vasturääkivad või ei ole statistiliselt esinduslikud.
Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hügieeniliste uuringute töörühm arvutite kasutamise alal analüüsis maailmas saadud arvukaid uurimistulemusi, milles käsitleti arvutite võimalikku mõju tervisele. Uurimistulemused avaldati kogumikus " Visual display terminals and workers health" (WHO, Geneva, 1987). Selles on esitatud 294 uurimistöö tulemused. Töörühm keskendus oma tegevuses järgmistele võimalikele tervisehäiretele:

• nägemishäired ja silmade haigused;
  
• tugi-liikumisaparaadi häired;
  
• stressiga seonduvad häired;
  
• nahakahjustused;
  
• mõju raseduse kulule
  

Mõju nägemiselundile

Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks

• kiirgused ;
  
• kuva virvendus (flicker); sageli rohkemmärgatav vaatevälja äärealadel;
  
• udune pilt;
  
• ekraani ülemäärane eredus;
  
• värvide mittekokkujooks;
  
• sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile);
  
• sobimatud valgustingimused;
  
• tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel;
  
• kuvari ebasobiv paigutus , mis põhjustab peegeldusi ekraanil;
  
• tööruumi sobimatu sisekujundus.
  

Arvuti mõju nägemiselundile käsitletakse kahes aspektis:

• nägemiselundi talituse ajutiste häiretega seotud kaebuste esitamise sagedus ja nende võimalikud põhjused;
  
• silmade patoloogiliste ja sageli pöördumatute muutuste tekkimise tõenäosus.
  

Nägemisega seotud sümptomeid saab jaotada järgmistesse liikidesse:

• Nägemissümptomid (" loor " silmade ees; kujutise kahekordistumine või virvendamine).
  
• Silmade sümptomid (silmade väsimustunne, nende temperatuuri tõus, valud silmades, ärritus, kipitus , punetus, sügelemine, suurenenud valgustundlikkus, pisaravool, kuivus jms).
  
• Kaasnevad sümptomid (nt peavalu, pearinglus).
  

Nägemise diskomfordi sagedus on erinev, kõikudes küsitletud töötajatelt tööpäeva lõpuks 40- 92% (aeg-ajalt) kuni 10- 40% (esinemine iga päev). See sõltub mitmest tegurist (ekraani heledus, töökoha valgustus , töökeskkond, uurimiste metoodika jms). Oluline on samuti töötajate sugu, vanus, tööiseloom, -korraldus, kaasnevad psühhosotsiaalsed tegurid jms.
Enamikus uuringutest esinesid silmade sümptomid sagedamini (!) kui nägemise sümptomid. Üldtunnustatud on seisukohad:

• arvutiga töötamine iseenesest ei kutsu esile nägemise diskomfordi tugevnemist;
  
• ei ole alust põhjenduseks, et arvuti kasutamine ei ole üldse seotud nägemise diskomfordiga;
  
• arvuti ekraanikujutise kvaliteediparameetrite ja töökoha valgustatuse parandamine võivad olukorda leevendada;
  
• nägemise diskomfort võib oluliselt vähendada töövõimet;
  
• esinevad silmahaigused ja nägemishäired võivad tugevdada diskomforti;
  
• nägemise diskomforti soodustab madal kaadrisagedus, halb töökoha valgustatus, suur vahe kuvari ja töölaua pinna valgustatuse vahel, töökoha peegeldavad ja läikivad pinnad, peegeldused kuvari ekraanil jms tegurid.
  

Uurimistulemuste andmetel ei ole siiski ühtset seisukohta nägemise diskomfordi võimalike põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad.
Uurimuste enamikust ilmneb:

• prillide kasutamisel on nägemise diskomfort sagedasem , võrreldes normaalse nägemisteravusega;
  
• nägemise defekte, mis puudutavad nägemisteravust, akommodatsiooni jt, on arvutiga töötajatel mõnevõrra rohkem, võrreldes kontrollgrupiga;
  
• silmalihaste talitlus muutub ajutiselt (=silmade väsimus), olles põhjustatud silmalihaste väsimisest ja silmade adaptsioonist, samuti kesknärvisüsteemi talitlusest;
  
• akommodatsiooni aeg võib pikeneda.
  

Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus.
Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega -kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Selle võimalike põhjustena tulevad arvesse:

• nägemise korrigeerimatus;
  
• ekraanist liiga kaugel istumine ;
  
• isikupärased omadused (ei suudeta kestvalt jälgida ekraani).
  

Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides, silmade kuivus (nn kuivade silmade fenomen ) ja silmapõletike teke.
Ei ole veenvaid andmeid, et arvutil töötamine põhjustab (või soodustab) glaukoomi, silma võrkkesta põletikku või teisi püsivaid silmakahjustusi.
On vaieldavaid andmeid selle kohta, et arvuti töö võib põhjustada lühinägelikkust.

Mõju tugi- liikumisaparaadile

Arvuti ja selle klaviatuuriga töötav inimene on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mittesobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisanduvad sellele töö monotoonsus, samade tööliigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaksmääratud tempo ja tööde järjestus.
Mõju tugi-liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt klaviatuuriga.
ÜTO Töörühma ettepanekul on võetud kasutusele termin "luulihasediskomfort". See väljendub valudes, väsimuses, krampides, "ärasuremises", värisemises jm, mis lokaliseeruvad erinevates kehaosades (kael, õlad, käed jt), ja tekivad erineva sagedusega (iga päev, aeg- ajalt, harva). Kaebustele võivad lisanduda ka käte, kaela ja ülakeha talitluse häired. Need kaebused on sagedased ka teistel kontoritöötajatel, kes arvutiga ei tööta. Siiski ollakse seisukohal, et arvutiga kestvalt töötajatel on "luu-lihsedikomfordi" kaebused sagedasemad, kui kontrollgrupina vaadeldud kontoritöötajatel.
Ollakse seisukohal, et igapäevase klaviatuuri ja hiirega töötamise tagajärjeks võib olla pidevast ülepingest tingitud kahjustus ja haigused, mis on põhjustatud lihaste korduvate koormuste poolt (=lihasväsimus). Nende põhjuseks on:

• istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud klaviatuur;
  
• ebasobiv iste;
  
• emotsionaalsed koormused;
  
• kestev töö klaviatuuriga.
  

Haigused ühendavad endas närvide, lihaste ja kõõluste haigusi, mis oma iseloomult on kirurgilised või neuroloogilised . Selliste haiguste hulgas võib olla vastava kehapiirkonna tendovaginiit, epikondüliit, tendosünoviit, stenoseeruv ligamentiit jm. Staatiline isteasend kutusb esile õlavöötme pinge, mistõttu ebaõige töörežiim võib põhjustada rühihäireid.
Üldunnustatud on järeldused:

• püsivate häirete tekkimise tõenäosus on vähene, kuid monotoonsed liigutused võivad põhjustada kroonilisi haigusi;
  
• ei ole piisavalt tõestust, et luulihasediskomfort põhjustab möödapääsmatult luu- ja lihastesüsteemi häireid või on nende kindlaks tunnuseks.
  

Stressiga seonduvad häired

Arvutiga töötamine on seotud stressiteguritega, mis on põhjustatavad töö spetsiifikast (kõrgendatud tähelepanu), keskonnast , iseloomust, koormusest, korraldusest jms. Lisaks sellele on need tegurid mõjustatavad töötajate individuaalsetest võimetest, töökogemustest, mitmetest harjumustest ja töövälistest olukordadest. Stressitegurite mõjul võivad tekkida mitmed füsioloogilised, psühholoogilised ja käitumuslikud muutused, mõnel juhul ka püsivad tervisehäired. Neid võib käsitleda ühtse terminina "stressiga seotud häired". Psüühiliste häiretena võivad esineda meeleolu muutused, halb enesetunne, agressiivsus, närvilisus, erutatavus, hirmutunne, rusutustunne, otsustusvõimetus. Käitumuslike muutustena tulevad arvesse unehäired ja isutus . Võivad esineda ka teatavad füsioloogilised muutused, nagu seedeelundite ning südame- veresoonkonna süsteemi häired, lihasepinge, suurenenud higitamine jms. Loetletud tervisehäirete ja kaebuste esinemissageduse kohta on erinevad ja vastuolulised andmed. Arvutitega töötajad kaebavad sageli peavalu. See võib olla kas astenoopia teisane sümptom või seotud stressiseisundi ja/või "luulihasediskomfordiga". Peavalu tugevus, iseloom ja esinemise sagedus võib olla erinev, olles mõjustatav töötingimuste erinevusest (tööasend, -kestvus, -koormus, nägemiselundi pinge, nägemise korrektsiooni puudulikkus jms.) Naised kaebavad peavalusid üldjuhul sagedamini kui mehed. Arvutitööl kestvalt erinevad stressitegurid võivad esile kutsuda tervisehäireid. Need võivad soodustada väsimust (isegi üleväsimust). Selle tõestuseks on mitmete psühhomotoorsete reaktsioonide hälvete sagenemine ja nende peiteaja pikenemine tööpäeva lõpul, ning muutused südameveresoonkonna talitluses. Pulsisagedus ja selle labiilsus on vaimse pinge kindel indikaator . Silmalihaste ja südameveresoonkonna keskused asuvad piklikus ajus lähestikku ja on vastastikku mõjustatavad. Seetõttu irradieerub silmalihaste ülepinge erutusena südameveresoonkonna keskusele, mis väljendub selle talitluse häiretes. On vaja veel täiendavaid uuringuid, et välja selgitada arvutitega töötajatel stressist põhjustatatavaid võimalikke tervisehäireid.

Mõju nahale

Kirjanduses on andmeid, et arvutid võivad põhjustada näonaha kahjustusi. On täheldatud:

• näonaha kahjustusi, mis väljenduvad nahapunetuses ja mittespetsiifilises lööbes; võib lisanduda nahaketendamine ja sügelemine;
  
• näol esinevate nahahaiguste ägenemist.
  

Kasutatud materjalid:
http://osha.europa.eu/et/topics/stress
http://osha.europa.eu/et/topics/stress/index_html/definitions_and_causes
http://osha.europa.eu/et/topics/stress/index_html/violence
http://osha.europa.eu/et/topics/stress/index_html/harassment
http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=26&Itemid=9
10