Sissejuhatus kirjandusteadusesse: kordamisküsimused 2015 (0)

KORDAMISKÜSIMUSED
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab).
Enne 1800. → kirjandus = kirjutised , kirja pandud teadmised
al 18. saj lõpust → Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres)
Kirjanduse otstarve: Enne > head näited retooriliste vahendite kasutamisest
Praegu > tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta
4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb?
(1) poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus, muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem. Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne.), enamat kui tavatähendus.
(2) väljamõeldis - kujutlusvõime abil loodud. fakt >kujundlik
(3) esteetilise väärtusega objekt - ilusa, tõese ja väärtusliku seosed. sisu ja vormi seosed. Kunst kunsti pärast e. Nn. ‘eesmärgitu eesmärk’. Kirjandusteose loomisprotsess on eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see ei veena , informeeri jne.
(4) intertekstuaalne konstruktsioon - Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise; Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega; Eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine.
Mis on kirjanduse uurimise otstarve?
Humanistlik vaateviis - parem teadmine kirjandusest teeb meid ka paremaks inimeseks, ning kirjandust saab käsitleda nii, et see süvendaks, rikastaks ja avardaks meie elu.
Ingliskeelses maailmas on küsimust üsna sageli arutatud pealkirja all "Kriitika funktsioon". Inglise sõna criticism tähistab igasugust kirjanduse üle arutlemist, niihästi ajakirjanduslikku kui akadeemilist, Eestis pigem raamatuarvustamist.
Matthew Arnold Kriitika on omakasupüüdmatu püüdlus tundma õppida ja propageerida parimat , mida on kogu maailmas teada saadud ja mõteldud. Uuendab kultuuri. Peab keskenduma teosele "nagu see iseeneses päriselt on”. Loob atmosfääri tõeliste loomesaavutuste jaoks.
T. S. Eliot Kriitika eesmärk on kunstiteoste selgitamine ja maitse korrigeerimineteostevaheliste ajalooliste seoste uurimine . Kriitika peab tegelema esmajoones faktidega, mis aitaksid teostele valgust heita.
Northrop Frye Kriitik kui kunstniku ja publiku vahendaja . Kriitika peaks muutuma sotsiaalteaduseks, mis käsitleb kirjandust kui tervikut ühtses mõisteraamistuses. Kriitika peaks vaatlema kogu kirjandusuniversumit, selle žanre ja kategooriaid, kui kunstniku ja publiku vahendaja. Kriitika peaks muutuma sotsiaalteaduseks, mis käsitleb kirjandust kui tervikut ühtses mõisteraamistuses. Kriitika peaks vaatlema kogu kirjandusuniversumit, selle žanre ja kategooriaid.
Terry Eagleton Oluline on kriitika sotsiaalne funktsioon ja seos avaliku sfääriga. Tõstab esile valgustusaja kriitikat, mille hääl oli avalikkuses kuuldav ja aitas osalt ka avalikkust moodustada.
Millised teadmised ja kompetentsid on vajalikud selleks, et kvaliteetselt uurida kirjandust?
Teadmised: kirjanduskaanonist, kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist, žanritest ja kirjanduspraktikatest, kirjanduse analüüsimeetoditest (narratiivianalüüs, värsiõpetus, erinevad kirjandusteooriad), kirjanduskeele iseloomu joontest (kujundiline keel), keelteoskus.
Mis on žanr ? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus).
žanr - Kirjanduse (või mõne teise kunstiliigi) kategooria, mis põhineb teatud stilistiliste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil.
Tähtsus: Esteetiliste võtete summa. Arusaam struktuurist ja ainesest
LÜÜRIKA :
DRAMAATIKA :
EEPIKA :
Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused .
Analüüsikese võib olla nii autor, teos, lugeja kui kontekst.
Tekstikesksed lähenemised ( filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika , strukturalism, uuskriitika , semiootika , dekonstruktsioon).
Autorikesksed lähenemised (milliseid autori elu aspekte peetakse kirjandusteoste tõlgendamisel oluliseks).
Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti?
Kontekstikesksed lähenemised ( kirjanduslugu , uushistoritsim ja uus kultuurilugu , postkolonialistlik kriitika, ökokriitika , feministlik kriitika). Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? NB! Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest , sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt.
KIRJANDUSLUGU
1.Paigut. kirjandustekstid suuremasse kirjandusloo konteksti (kuid ka laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku, rahvuslikku, soolisesse jne.)
2. Kõige olulisem suund kirjanduslugu: jaotus perioodideks, tekst suhtes ajaloolise taustaga, tekstide dateering, konteksti ja teksti vastasmõjud, ajalooline metodoloogia . 8(vt. Moodle ‘Kirjandus(aja)lugu’)
3. UUSHISTORITSISM: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega , AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid samuti kirjandusliku nähtusena. (Vt Moodle’Uushistoritsism ja uus kultuurilugu’)
4.Ajalo tekstuaalsus ja tekstide ajaloolisus.
5. Ühiskonda mõjutavad võimustruktuurid sisalduvad nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides
6. KULTUURIUURINGUD: keskendub kultuurilise eneseväljenduse erinevatele aspektidele, kujutav kunst, film, TV, reklaamid , mood, arhitektuur , muusika , massikultuuri erinevad nähtused. Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna .
7. FEMINISTLIKKIRJANDUSTEOORIA: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, sellest lähtuvalt vajab kirjandus ja kirjanduskriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist. (Vt. Moodle ‘Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses’)
8. POSKOLONIALISLIK TEOORIA Keskendub kirjandustekstide analüüsile maades ja kultuurides, mis on olnud Euroopa koloniaalvõimu all (eelkõige Suur- Britannia kolooniad ), koloniaalideoloogia mõjud, teisestamine, hübriidsus, mimikri . Viimasel ajal tunduvalt laienenud nt postsotskolonialism (Vt Moodle ‘ Postkolonialism ’).
Mis on tõlgendamine? Mida peab tõlgendamisel silmas pidama ? Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika). Maailmakuulus kirjandusteooreetik Franco Moretti on pakkunud välja ka vastupidise mõiste: kauglugemine ? Mida see mõiste tähendab? (vt. kirjandusloo konspekt)
TÕLGENDAMINE on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse leping, regilaul) vahendus , ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste . Kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine nt. žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele.
TÕLGENDUSKÄIK:
a) probleemi identifitseerimine,
b) kontseptualiseerimine,
c) tekstis sisalduva tõestusmaterjali analüüs,
d) hüpoteeside & lahenduste pakkumine
 Erinevad tõlgendusteooriad
 Erinevad tõlgendusmeetodid
 Tõlgenduspoliitika
LÄHILUGEMINE (i.k. close reading ) mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel.
Lähilugemine vs kauglugemine. Lähilugemine ei võimalda nn. näha metsa puude taga, st kirjanduse kogupilti mingil ajaperioodil või kultuuriruumis.
Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine.
Kirjandusteooria:

Üldine poeetika , kirjanduse tingimuste ja reeglipärasuste uurimine

Seletab eeldusi ja väärtusi, millele toetuvad kirjanduskriitika eri vormid.
Päripäeva lugemine (reading with the grain) > tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub. Nt. „Suur Gatsby “: Romaan kritiseerib pealiskaudseid väärtusi, mis peab sotsiaalset staatust väärtuslikumaks kõikidest teistest väärtustest.
Vastukarva lugemine (reading against the grain) > tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega. Nt.“ Suur Gatsby“: Romaan samas ka propageerib väärtusi, mida ta kritiseerib: osasid tegelasi (Gatsby, Daisy) kujutatakse piisavalt atraktiivsetena, et nende poolt esindatud väärtused tunduksid ihaldusväärsed.
Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ja mis on selle iseloomulikud jooned? Millele pööratakse kirjandusteaduses tähelepanu luuleteoste analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt)?
(A. Merilai, “Poeetika”, lk 33) rütmiline kõne. keeleline heakõla. kordused. kõne- ja lausekujundid . tähendusühtsus. koondumine määrava mõtte ümber. kontrast . uudsus
Väljenduse eneseleosutav ehk poeetiline tegevus ilmneb alati, kui keel ehk suhtlusvahend muutub igapäevase tööriista asemel omaette eesmärgiks – loova tähelepanu, mängu objektiks .
Luule. Värss . Siire. Värsisüsteemid . Värsijalg. Levinumad värsimõõdud ( trohheus , jamb, daktül , amfibrahh , anapest . (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile?
Luule on kuulamiskunst. Tema ürgses aluskihis on itkud, hällilaulud, joiud, arbumissõnad. See tähendab, et kirjutatunagi on luule mõeldud kõigepealt kuulamiseks. Luule on loomisetegu. tüüpiline (või keskmine) luuletus on lühike tekst, kus on jäädvustatud kognitiivse minategelase tajusid, tundeid, mõtteid ja meenutusi . Äratundmist toetab rütmiline korrapära (nt värsimõõt, riim, skandeeriv esitus). Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Luuletus on keeruliselt väljendatud mõte.
Luule ehk poeesia .
Riim. Riimitüübid. Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Salm
Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet , võrdlus, metafoor , isikustamine , ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi?
Keeletarvitus jaguneb sõnasõnaliseks ja kaudsõnaliseks ehk kujundlikuks. Vastavalt sellele eristuvad ka ilukõnevõtted: kui kõnet kaunistavad lausekujundid on loomult sõnasõnalised, siis kõnekujundid (v.a. epiteet ja võrdlus) on mittesõnasõnalised, kaudsed väljendused.
Lihtsaim kõnekujund on EPITEET — kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend peamiselt nimisõna ilmestamiseks: maa on maksakarvaline; meie kubjas kullakene; Tee sa niidist piitsukene, / õlekõrrest varrekene ( rahvalaul ); Epiteet on sageli teiste stiilivõtete osaks: hallil ajal; elu kuldne allikas.
VÕRDLUS — kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdlust iseloomustavad sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne , vahel ka mõttekriips või koma : Ni kui vahotse jöe / Mürrisevad laened. Sõnasõnalise võrdluse üleminek kaudsõnaliseks loob metafoori — varjatud võrdluse.
METAFOOR ühendab erinavaid nähtusi sarnasuse alusel. Näiteks kujundis sinise taeva silm kantakse silma tunnused üle päikesele nende mõlema tähendusliku ühisosa alusel. Päike kui nähtus avaneb uuest vaatepunktist — silmasarnasena; silma olemus täieneb omakorda päikesesarnasusega. Metafoor lähtub lausetähendusest, kuid eemaldub sellest (taevas ei ole silmi — otsesõnaline väide oleks väär): ilmse sarnasuse tõttu silmaga aga vihjatakse päikesele. Otse öeldu (taeva silm) ja tegelikult mõeldu (päike) lahknevad, kuigi neil on ühisosa — tekib kaudosutus, vihje ehk tähenduse ülekanne. Metafoor on suurepärane vahend kulunud tähenduse värskendamiseks või tuntu abil tundmatule viitamiseks. Mõned näited mõistatusliku ala hõlvamisest: Miks läksid vara magama, / vara haudaje vajusid (rahvalaul)
ISIKUSTAMINE ehk personifi tseerimine — millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine: Mõte südant sööb (G. Suits); Nüüd nutab mu igatsus (E. Enno); Toomingad valvavad talu, / üle ussaia vaatavad kopli(H. Visnapuu).
ÜMBERÜTLUS ehk perifraas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes: Lauluisa; Kirjaneitsi; Emajõe Ateena ; Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale / ja Munamäe metsalt , murult / käib lahke Soome lahele? (M. Veske ); Tuli päike, tulisilm (A. Haava). Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kulla karvaline ; ilma nõela pistmata.
Sümboolne väljendus võib laieneda mõistukõneks ehk ALLEGOORIAKS, kus tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. H. Runneli luuletus “Üks veski seisab vete pääl ” kõneleb küll üksikust veskist, milles võib aga näha kogu ühiskonna võrdpilti. Nii et allegooriat esineb mujalgi kui vanades piiblilugudes ja valmides.
METONÜÜMIA sarnaneb metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe
ja sama nähtusega seostuva piires: ei prillid pane paljuks; oktoober sadu alla tilgutas (G. Suits). Kui sinise taeva silm on metafoor, mis võrdleb erinevaid asju, siis sinise taeva ratas või sinise taeva latern kalduvad metonüümia poole, kuna lähtuvad päikese enda ilmsetest ja vähem teise nähtuse tunnustest. Sinise taeva tuli (osa terviku asemel) või päike tungis tuppa (tervik osa asemel) on juba selge metonüümia.
PILTKUJUNDID Omaette valdkonna moodustavad piltkujundid, kus tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mittetäheliste sümbolite tarvituse või kirja ning pildi ühendamisega taotletakse kunstilist mõju.
Luule kinnisvormid: Ballaad . Sonett . Mõlema kinnisvormi puhul on vaja teada seda, mis on kinnisvormi põhitunnused (on need värsimõõdulised, riimilised, stroofilised?). Kas ballaadil ja sonetil on iseloomulikke tunnuseid ka temaatiliselt, millised need on? Kas tegemist on luule lüürika või lüroeepika alažanritega? Eksamiks valmistudes otsige välja vähemalt üks ballaad ja sonett (võib kasutada ka neid, mida käsitlesin loengus) ja määrake neis kinnisvormi iseloomulikud jooned. Millest on aru saada, et tegu on just soneti või ballaadiga?

Narratiivi mõiste. Mis on süžee ja faabula ? Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. Millist tüüpi proosateosele on see omane? Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi?
Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Loo korrastatus. Anakrooniad ( analepsis ja prolepsis). Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja ). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokusseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus . Tekstuaalne autor. Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?)
Narratiiv on rida sündmusi mingis ajalises järjestuses , sel on algus, keskpaik ja lõpp. 1) sündmused 2) ajaline korrastatus 3) jutustamine (esitus) 4) tegelased
Autor on „rohkem või vähem psühhologiseeriv projektsioon tekstiga sooritatavatest manipulatsioonidest: kõrvutustest, mida vajalikuks peetakse, tunnusjoontest, mida esile tõstetakse, järglusseostest, mida kehtestatakse, välistustest, mida peale surutakse” ( Foucault 2011: 80).
Proosažanrid . Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell . Milliste ühiskondlik-kultuuriliste muutustega on seotud romaanižanri esiletõus? Kas romaanižanri esiletõusu saab seostada mõne ühiskonnaklassiga? Millisega? Mis roll on tegelase kujutamise viisil romaanižanri arengus? Mille poolest erinevad realistlik ja modernistlik romaan? Valige eksamiks valmistudes välja kaks romaani, mis esindavad romaani erinevaid alažanre (nt üks realistlik ja üks modernistlik romaan). Määratlege mõni nende iseloomulik joon, mis näitab, et nad esindavad konkreetset romaani alažanri. Mis on romaani ja novelli põhinerinevused? Mis on novelli iseloomulikud jooned? Lugege eksamiks valmistudes läbi vähemalt üks novell ( võite valida nende novellides seast, mis on II iseseisva töö valikute seas, aga ärge valige seda novelli, mille põhjal proosaanalüüsi kirjutasite) ja määrake neis paar novellile iseloomulikku joont.
Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega.
Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval).
Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus ).
Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes?
Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole?
Kaanon . Mis on kirjanduskaanon ? Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud?
Intertekstuaalsuse mõiste. Millseid kirjandustekstide vahelisi seoseid toovad esile erinevad intertekstuaalsuse teoreetikud ja kuidas see mõjutab seda, kuidas mõtestatakse intertekstuaalsust (Nt. Bahtin , Bloom , Barthes )? Paroodia ja pastišš. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“ (vt slaidid)? Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Kas on aru saada, millise kirjanduskonventsiooni pihta on paroodia suunatud? Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastiššist).
Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris? Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Müütide kasutamisest kirjanduses (tooge mõni näide: mis teoses milliseid müüte on kasutatud ja kuidas mõjutab see teose tähenduse kujunemist? Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete põhjal kaotab müüt oma jõu või jääb see püsima?
Kirjandusteooria koolkonnad
Eraldi käsitleti loengutes soouurimuslikku perspektiivi kirjandusteaduses, postkolonialilismi, poststrukturalismi ja postmodernismi, uushistoritsismi. Põgus ülevaade uuskriitikast, stukturalismist, semiootikast leidub loengu „Kirjanduse uurimise põhipraktikad ja –suunad“ konspektis.
Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas?
Erinevaid strukturalistlikke lähenemisi (kirjandus)tekstile on palju ja need keskenduvad teksti erinevatele aspektidele. Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit )? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad strukturalistlike teooriate huviorbiidist välja?
Semiootika on samuti üks strukturalistlikke kirjanduse ja kultuuri analüüsiteooriad. Semiootika kesketeks mõisteteks on märk ja märgisüsteem: mida need semiootikas tähistavad ?
Uushistoritsism ja uus kultuurilugu. Mida tähendab L. Montrose’i väide ajaloo tekstuaalsusest ja teksti ajaloolisusest? Kuidas mõjutasid uushistoritsistide arusaamad kirjandus- ja ajalootekstide suhet? Uushistoritsistid nägid selget suhet kirjandustekstide ja ühiskonnas valitsevate hoiakute ja võimustruktuuride vahel. Millele nad eriti tähelepanu pöörasid? Kas uushistoritsistid leidsid, et kirjandusteosed peegeldavad ühiskonnas valitsevaid arusaamu, või loovad neid? Milline on uue kultuuriloo arusaam kultuurist? Kuidas see muudab meie arusaama kirjandusest?
Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses toetub feminislikule arusaamale ühiskonnas ja kultuuris valistevatest soohierarhiatest. Miks on oluline niisugust arusaama kanda üle kirjanduse analüüsi, ehk teisisõnu , kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega? Virginina Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: „Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal olema raha ja oma tuba“. See sisaldub Woolfi naistele ja kirjandusele keskenduvas essees „Oma tuba“ (1929). Kas nii väites keskendub Woolf kirjandusteksti või kirjanduse kontekste puudutavatele aspektidele? Kui me lähtume Woolfist, kuidas oleks vajalik uurida naiskirjanikke ja milliseid tegureid peaksime arvesse võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses?
Poststrukturalism ja postmodernism . Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika , pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard : tarbimine kui postmodernistliku
kultuuriidentiteedi üks põhialuseid ( kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze ’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile ?
Inimese suhtes ümbritsevasse ei ole midagi määratletut, ei ole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust.
Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? Mis on postkolonialistlik identiteet , mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu mimikri, hübriidsus, topetteadvus, mittekodusolemise tunne? Mida need mõisted tähendavad?
nii teemavaldkond kui teoreetiline raamistik postkolonialistlik identiteet kolonialistlik ideoloogia
Ökokriitika. Miks on vaja ökokriitilist lähenemist? Kuidas puutub keskkond kirjandusse? Looduskirjanduse põhitunnused, sh selle erinevus ilukirjandusest. Mil moel saab ökokriitikat rakendada klassikaliste kirjandusteoste analüüsimisel? Tooge mõni näide. Mida kujutavad endast sellised troobid , nagu wilderness, pastoraal , apokalüpsis ? Kas oskate tuua mõne näite nende kasutamisest ilukirjanduses? Kas ökokriitika harrastaja peaks ka ise matkama ja taimi tundma või piisab lugemisoskusest?
Kirjandusökoloogia kolm faasi:
Looduskirjanduse kolm põhilist kriteeriumi:
32