Kasutusel on lõppriim. Rütm on kõigil kiire. Häälikukordusi pole. Helijäljendusi pole kasutatud. Kõnekujundid 1. „Külm puhang“ Epiteet: päev õheneb hapraks, kõik palavad sõnad Võrdlus: ja nagu oleks pühitset vett mulle piserdat lauba kurdu Isikustamine: päev õheneb Metonüümia: vaevalt veel talle söendab toetuda varvas Hüperbool: ja siis – ja siis, kivistund roosid Oksüümoron: palavad sõnad jäätusid suus Riim: lõppriim (varvas-arvas) 2. „Kodumaa“ Epiteet: Rada on vaevakividest tihke Metafoor: vaevakividest Isikustamine: üdiseb rabu, kohendab abu Metonüümia: kärbitud tiibu Hüperbool: sammude raskus
suhtes, millistele inimlikele aspektidele see keskendub. Kõigile neile on ühine see, et nad kujutavad endast olemismetafooride laiendusi ja aitavad maailma nähtusi mõtestada - muudavad need palju selgemaks ja võimaldavad meil mõista laialivalguvaid abstraktseid mõisteid. Näiteks mõiste inflatsioon - puhul, kui majanduslike ja poliitiliste tegurite tõttu kanname suuri majanduslikke kaotusi, annab metafoor INFLATSIOON ON VASTANE meile nende kaotuste kohta vähemasti seletuse. 8. Metonüümia Metafoorid ja metonüümia on väga sarnased, kuid eri tüüpi protsessid. Metafoor kujutab endast ühe asja käsitamist mingi teise asjana, mille esmaülesanne on hõlbustada mõistmist. Metonüümia seevastu täidab põhiliselt viitamise funktsiooni, lubab meil kasutada ühte entiteeti mingi muu entiteedi asendajana, ent sarnaselt metafooriga pole metonüümia üksnes kõnekunstiline, vaid moodustab jällegi osa meie tavalisest argimõtlemisest, kujundades mõtteid, suhtumisi ja tegutsemist
Enamik meist ei adu tõsiasja, et need väljendused on loomult metafoorsed. Siiski on kõige kergemini äratuntavad sellised olemismetafoorid, mille puhul füüsilist objekti esitatakse isikuna (isikustamine), näiteks: · See fakt räägib vastu tavateooriatele · Inflatsioon paneb meie kasumid nahka. Isikustamine kujutab endast üldist katuskategooriat, mille alla mahub lai valik mitmesuguseid metafoore, mis kõik tõstavad esile kas isiku või isikusse suhtumise eri aspekte. Metonüümia on sarnane isikustamisele, ning metonüümiat nimetatakse sellist juhtumit, kus kasutame ühte entiteeti selleks, et viidata teisele, esimesega seotud entiteedile, näiteks: · Singivõileib ootab oma arvet. Väljendit singivõileib kasutatakse osutamaks reaalsele inimesele, kes oli restoranis tellinud ja söönud singivõileiba. Sellised väljendid ei käi metafoorse isikustamise alla, kuna me ei omosta singivõileivale selle paremaks mõistmiseks inimlikke omadusi
Luuletuses mängivad tähtsat rolli kõik komponendid- sõna, kujundus, esitus, aeg. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Litotees Ellips Palindroom Sünekdohh Sidesõnatus Personifikatsioon Sidesõnakus Allegooria Inversioon Perifraas Eufemism Kõnekujndid Eufemism- peiteline väljend Nt: võsavillem, susi, vikatimees
Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse pingeliselt tugevnevaid sõnu Ellips- kergesti juurdemõeldav sõna või sõnade väljajätt lausest ilma et teksti tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (valmid, loomamuinasjutud) Sümbol- võrdkuju, milega tähistatakse abstraktset ideed või mõtet Personifikatsioon- isikustamine. Elutule esemele elusolendi omaduste andmine Hüperbool- Liialdav suurendamine suurema mõju saavutamiseks
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet
· arhailine keel · sisekadu toimumata - lõpukadu toimumata · viisid on retsitatiivsed ühetoonilised · kujunditerikas: kõnekujundid: - epiteet - metafoor - võrdlus (võrdlusalus, võrreldav, võrdlussõna (kui, nagu)) - sünekdohh (osa on terve asemel või vastupidi) - eufemism (peitemini) - personifikatsioon - hüperbool (lõputu suurendamine) - litootes (lõputu vähendamine) - metonüümia (peidetud võrdlus sarnasuse alusel) lausekujundid: - kordus (sõna, lause või värsi täpne kordamine) - inversioon (sõnade ebatavaline järjekord) - gradatsioon (pinge järk-järguline tõus või langus) - antitees (vastuväide kõrvutatakse eitavaid mõisteid või omadusi) - retooriline küsimus RIIMILINE RAHVALAUL · parallelismirühmade asemel stroofid e salmid · algriimi asemel lõppriim (paaris-, süli-, ristriim)
meisterlikkus kurnatus distants osalus kreatsioon/totalitaarsus dekreatsioon/dekonstruktsioon süntees antitees paradigma süntagma metafoor metonüümia narratiiv antinarratiiv Jumal-isa püha vaim genitaalne/falliline polümorfne paranoia skisofreenia päritolu/põhjus erinevus/jälg
aristotelesel on teine semiootiline vaatenurk kuidas me saame mingisugusest märkide kogust sisu loogika väljendub keeles, grammatikas. me suudame aru saada asjadest sp et oskame loogiliselt mõelda. troop mõttefiguur(võrdlus metafoor jne) retoorika tegeleb figuratiivse tõega. kõnefiguur ei tekita raskuseid(pole oluline et kas sõna ei tähenda seda mida ta noh ei tähenda) SINEKDOHH(metonüümia 1 liik) pars pro toto osa terviku asemel(eesti-hollandi jalkamats kus sõna sõnalt ei mänginud eesti hollandiga vaid väike osa hollandist võistles väikse osa eesti vastu). metafoor ülekandmine. aristotelese järgi on metafoor lühendatud võrdlus. benjamin(a, keda võrreldakse) on laisk(võrdlus) nagu(=) siga(B, kellega võrreldakse). Lühendamine: benjamin on siga
10. Kadrioru park- park Tallinnas, mille rajas Peeter I katariina II- le. 11. Mootorsaega läbi kadrioru pargi- mingi terviku lõhkumine paljudeks osadeks. Stiilikujundid Epiteet: valge kitli pikad käised, valge palat kõrge laega, tuleb tammekepi toega, Eesti põlve uueks looma. Võrdlus: supi hind saab võrdseks praega Metafoor: pihk kõik pirrud leeki torkab, supi hind saab võrdseks praega, valge kitli pikad käised, Metonüümia: kad tarvis hargi, roidan mööda võsa ääri, kaelas Vanemuise kannel, saia käigust väljub Anvelt, pirrud leeki torkab, hing saab päitsed, valge kitli pikad käised, Kalev kolgib siili, Eesti põlve uueks looma. Hüperbool: Emajõkke suubub Niger , pihk kõik pirrud leeki torkab, Allegooria:Valge palat kõrge laega; Kadrioru park; Mootorsaega läbi kadrioru pargi Refrään: aga ükskord algab aega Elips: kaelas vanemuise kannel, Saadses enne hinnapiiri, Inversion: kuni kalev kolgib siili,
poolt idee vahel, et antud kultuuris ringlevad koodid seavad piirid sellele, mida on võimalik ütleda, ja idee vahel, et koode saab enam või vähem vabalt, enam või vähem teadlikult valida. Teine küsimus puudutab tropoloogiat kui diskursuseteooriat. White'ile on oluline tuvastada need baasstruktuurid, millest lähtudes on võimalik produtseerida kõiki võimalikke figuraalseid diskursusi, see tähendab klassikalise ja uusklassikalise retoorika nelja troopi (metafoor, metonüümia, sünekdohh ja iroonia). Siit Chartieri teine küsimus: kas on õigustatud kasutada keelelise ja poeetilise prefiguratsiooni tropoloogilist mudelit, arvestamata retoorika ajalooliselt väga muutlikku tähendust ja eri autorite erinevat lähedusastet selle kõnekorrastusviisiga, mis renessansist 19. sajandini ei ole püsinud sugugi ühtse ja muutumatuna. White oma vastuses toob välja, et tropoloogia teooria, mida ta on kasutanud
Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Luuletus on keeruliselt väljendatud mõte. Luule ehk poeesia. 9 10 Riim. Riimitüübid. Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Salm 11 Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Keeletarvitus jaguneb sõnasõnaliseks ja kaudsõnaliseks ehk kujundlikuks. Vastavalt sellele eristuvad ka ilukõnevõtted: kui kõnet kaunistavad lausekujundid on loomult sõnasõnalised, siis kõnekujundid (v.a. epiteet ja võrdlus) on mittesõnasõnalised, kaudsed väljendused. Lihtsaim kõnekujund on EPITEET — kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk
Testidest selgub, et sõna ei ole mitmetähenduslik. Kuigi saab välja tuua mõne sünonüümi ja ühe antonüümi, ei sobi sõna moodustustesti jaoks, sest tal ei ole erinevaid tähendusi, millest sõna saaks edasi tuletada. 6. Prototüüpanalüüs Sõna NAER prototüüpne tähendus on LAGIN. Küsitlesin 7 inimest, kellest 3 peavad naeru prototüübiks laginat. Perifeersemateks ehk vähem prototüüpseteks osutusid NAERATUS, ITSITUS, LÕKERDUS ja KIHIN. 7. Metafoor ja metonüümia · Naer läbi pisarate (= kurb naer) · Imal naer, hapu naer (= võlts naer) · Ajab surnudki naerma (= loll tegu, rumalus) 8. [Skeemkujutlus sõna NAER selgitamiseks ei saa kasutada skeemkujutlust.]
Maailm, mida me tunneme, on maailm, mida me ise loome. Kood ühine märgisüsteem, mille abil on kommunikatsioon üles ehitatud. - nt. keel. Süsteem, kuhu märgid asetsevad. Käsitlus - analüüs, eritlus, lahkamine, käsitelu, vaatlus. Käsitus - arusaam, arvamus, kujutlus, kujutelm, ettekujutus, nägemus, mulje, oletus, mõte. Küberneetika - teadus reguleerimisest ja kontrollist. Selle rajas ameerika matemaatik Norbert Wiener. Metonüümia (kr metnymia) - kõnekujund, kus stiilivõttena asendatakse tavaline nimetus ebatavalisega suhte alusel. Tegelikkuse esitlemine on vältimatult metonüümne: me valime tegelikkusest alati osa, mis esindab tervikut (pars pro toto). Märk- osutab kellelegi midagi mingis suhtes või omaduses Performatiivsed ütlused lause ütlemine on teo tegemine, tegemist võib kirjeldada kui ütlemist. Pradigma - Märkide kogum, mille seast üks või mõni valitakse kasutamiseks.
sinine pluus, ilus tüdruk · Metafoor - piltlik väljend kadus kui tina tuhka, kihutas tuhatnelja · Võrdlus - kahte asja võrreldakse ühiste tunnuste alusel (kui, nagu, olev kääne) säras nagu päike, eit paistis eemalt poolkuuna · Personifikatsioon - elutule on antud elusa omadused päike piilub pilve tagant, lill kiikus tuule käes · Eufenism - peitenimetus (hunt-võsavillem) · Metonüümia - tähenduse ülekanne (kuningas kroon - kroonitud pea) vs metafoor (peatänav - tuiksoon ühiseid tunnuseid pole) · Perifraas - seotud ajalooga ümberütlev väljend (apteek - ladina köök) · allegooria - mõistujutt · hüperbool - liialdamine (ääretu meri) · litootes - liialdatud vähendamine (pöialpoiss - väikest kasvu) · oksümooron - vastandväljendus (kuum lumi, elav surnu) Kõlakujundid · Onomatopöa - loodushäälte jäljendamine
Semantilised tunnusjooned on vähimad määratavad tähenduselementid. Need on binaarsed(kas olemas või mitte) lapse' tunnusjooned on [+inimene, täiskasvanu, + ja meessoost] b. Prototüüpanalüüs - keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi. Prototüübi tunnuseks pole mitte ainult välimus, vaid ka selle tüüpiline funktsioon. 11. Metafoor ja metonüümia ning tähendusvõrgustikud. a. Metafoor see on üks semantika põhimõttest, mida tähendab sõna või väljendi kasutamine sarnasuse alusel uudses, ülekantud tähenduses; b. Metonüümia - sõna v. väljendi kasutamine ülekantud tähenduses ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise vm. suhte alusel. c. Tähendusvõrgustik see on referendi/tegelikkuse (keeleväline olend, omadus,
seanss täispikk film sigaret suits siluett varipilt, ühevärviline kontuurpilt; piirjooned, tume kujutis heledal taustal spetsialist oma ala asjatundja Strateegia sõjaline plaan sümfoonia pikem orkestrihelitöö Sümpoosion teadlaste erialane nõupidamine; vaimuka vestluse ja meelelahutusega pidusöök Vana- Kreekas Sünekdohh metonüümia alaliik: tähendusülekanne osa ja terviku suhte alusel Sahh Iraani monarh; argi tuli (malemängus) Sanss võimalus, väljavaade Sarlatan asjatundjana esinev võhik, petis Saslõkk varda otsas küpsetatud lamba-, sea- vm liha Sedööver meistriteos, tippteos, tähtteos Seff, seffi ülemus, ülem, juhataja Sovinism marurahvuslus, rahvusupsakus
Märk peab olema märgatud ja suunatud neile, kes sellest aru saavad. Märk ei ole kunagi isoleeritud. Selleks, et märk oleks märk, peab olema vähemalt kaks situatsiooni. Märk on alati märgisüsteemi osa. Ka märgi puudumine on märk. Näiteks liiklusmärgi puudumisel on samuti oma tähendus. Iga märgisüsteem on osa mingist suuremast süsteemist, millel on normid ja reeglid. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. - SÜNTAGMAATIKA Süntagmaatika on märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, objeki, mõiste asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, objektist või isikust. NT selle asemel, et öelda ,,kokku said Euroopa riikide kuningad", ütleme ,,kokku said Euroopa kroonitud pead". - PARADIGMAATIKA Paradigmaatilised seosed on tähekujulised ning võivad tekkida akustiliste kujundite või tähistatavate sarnasuse põhjal. Paradigmaatilised suhted
denotatiivne ja konotatiivne tähendus, tavatähendus ja juhutähendus, vaba tähendus ja seotud tähendus, leksikaalne tähendus ja grammatiline tähendus, nominatiivne tähendus ja ekspressiivne tähendus, otsene tähendus ja ülekantud tähendus. 12. Tähendusülekanded, mitmetähenduslikus Tähendusülekanded põhinevad assotsiatsioonidel. Iseloomulikumad tähendusülekanded on metafoor ja metonüümia. Metafoor on sõna või väljendi kasutus uudses sarnasuse või analoogia alusel ülekantud tähenduses,varjatud võrdlus. Nt nägude meri, kivikõrb`tänapäeva uuslinn', peatänav on linna tuiksoon; spordikeelest poliitikakeelde üle kantud: relvastumise võidujooks, valimiskampaania on jõudnudlõpusirgele, poliitikute vägikaikavedu, probleem söödeti ette, valitsus heitis palli opositsioonile tagasi, eelsoojenduseks vaieldi päevakorra üle.
keele omandaja (uus kõneleja) omistab vanema põlve käest kuuldud sõnadele teistsuguse grammatilise struktuuri. See võib toimuda ka keelekontaktide tulemusena. Interrogatiivpronoomen = relatiivpronoomen (toimub paljudes keeltes): Eesti Kes on seal käinud? Inimesed, kes on seal käinud, teavad ise. Eestivene (hakkab levima): , , . 'üliõpilased, kes on selle eriala lõpetanud, oskavad (sellest) rääkida' Vrd Venemaa vene, normatiivne: , , . (2) reinterpretatsioon (metonüümia kaudu) nimisõna > kaassõna > verbi juurde kuulub määrsõna 1) Puu juured on kõverad. 2) Puu juurel kasvavad seened. 3) Puu juures (= lähedal) kasvavad seened. 4) Keegi peab valvama haige juures. 5) Keegi peab haige juures valvama. 6) Keegi peab juures valvama. (3) analoogia laiendab reanalüüsi käigus toimunud muutusi ehk teisisõnu vorm laiendab kasutusala. Võrrelge (1) ja (2) ning (3) ja (4) 1) Puu juures on mõra.
tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu. Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiillause metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus oksüümoron Kliimaks sünesteesia Antikliimaks eufemism Antitees
.............................................................................6 4.3 Kategoriseeritud ja idealiseeritud kognitiivsed mudelid...........................................................7 4.4 Kognitiivne leksikaalne semantika............................................................................................8 4.5 Mõistemetafoori teooria.............................................................................................................8 4.6 Kontseptuaalne metonüümia......................................................................................................9 4.7 Mentaalse vahemiku teooria......................................................................................................9 4.8 Kontseptuaalne segunemise teooria.........................................................................................10 5. Kognitiivne lähenemine grammatikale: juhtmõtted.......................................................................10 6
kõneleja emotsionaalset suhtumist sellesse. (armsad kaasmaalased) Võrdlus- kõrvutamine mingi ühistunnuse alusel sidesõnade kui, nagu, otsekui abil. Troobid- piltlikud väljendid, milles sõnu seostatakse ebatavaliselt, semantiliselt kaheplaaniliselt Troobid: Metafoor- ehk ülekanne on varjatud võrdlus, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste ja tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda, et tekib uus kujutlus. n. Jänespüks, tähtis nina. Metonüümia- ehk ümbernimetus on mingi asja või nähtuse nimetuse asendamine ajalise, ruumilise, põhjusliku vms suhte alusel ebatavalise piltliku nimetusega. Terviku väljendamiseks kasutatakse selle osa. Kuningas- kroonitud pea, Berliini müüri langemine- kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Hüperbool- ehk kunstiline liialdus on kirjeldatava asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, mingi otsustuse, väite või tunnusega ülepakkumine.
terza rima) 3.nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4.viisik ehk viisikvärss (kvint); 5.kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6.seitsmikvärss (nt. Rhyme royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood), Troilus and Criseyde 7.Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Epiteet- kirjeldav või kaunistav lisandsõna, ehk poeetiline täiend. Nt mustav on ta põhi, salalik ta süle. Võrdlus- kõrvutamine ühistunnuse alusel.Tihti eelneb sidesõna või mõttekriips (nagu, kui jne) Nt Nii kui taeva pikne. Metafoor- ühendab erinavaid nähtusi sarnasuse alusel.Nt sinise taeva silm- ilmse sarnasuse tõttu silmaga vihjatakse päikesele. Metafoori alaliigid:
ja mõned sõnad ei esine kunagi koos. Kollokatsioon- sõnade harjumuslik koosesinemine. Sõnadel on teatav paariline, nn kinnistunud kontekst,millega see seostub ( hobune hirnub, oja vuliseb,meri mühab). Püsiühendid- sõnaühendid e.tarindid,mis on suhteliselt püsivalt fikseeritud, kuigi mõningane varieerumine on võimalik, aga see muudab ühendi tähendust. Idioomid- kivistunud sõnaühendid,tavaliselt tekkinud metafoori või metonüümia kaudu. Osi ei saa laiendada ega asendada sünonüümidega. Leksikaalsemantiliste suhtete võrgustik- kujuneb paradigmaatiliste, süntagmaatiliste ja assotsiatiivsete seoste alusel. Võrgustikul on tuum ja perifeeria, mingi perifeerne element võib olla teise võrgustiku tuumaks. Võrgustik peegeldab komponentide lähedussuhteid ja hõlbustab teksti mõistmist. Võrgustikuga arvestamine soodustab võõrkeeleõppes sõnavara omandamist. Grammatika-peegeldab
" Viktor Shklovski ,,Kunst kui võte" Poeetilise keele ja tavakeele eristamine ,,Kummastumise" võte (ostranenije, defamiliarization, Verfremdung) Süzhee ja faabula (plot/story) Juri Tõnjanov ,,Kirjanduslikust evolutsioonist" Kirjandusliku süsteemi mõiste Kirjanduslik evolutsioon on süsteemide või sünkroonsete seisundite vaheldumine ,,Dominant": süsteemis domineerivate elementide grupp; dominantide vaheldumine Roman Jakobson Keele poeetiline funktsioon Metafoor ja metonüümia Selektsioon ja kombinatsioon Claude Lévi-Strauss ,,Strukturaalne antropoloogia" (1958); ,,Metsik mõtlemine (1962); ,,Mythologica I-IV" (1967- 71) Igas kultuuris on täheldatav püüd oma ümbritsevat keskkonda klassifitseerida Metsik mõtlemine: omane ,,primitiivsetele" kultuuridele: arhailine, maagiline maailmavaade, millel on lihtsalt teised eesmärgid, kui moodsal linnaühiskonnal Binaarsed opositsioonid (vastandlikud paarid nagu üleval-all, avatud-suletud) kui
Meisterlikkuse / Logod Ammendumine / Silence Art Object / Lõpetatud tööd Protsess / Performance / Happening Loomine / Summeerimisnäidiku Decreation / Lammutamine Süntees Antitees Kohalolek Puudumine Kesestamine Levimine Zanr / Piirikivi Tekst / interteksti Semantika Retoorika Paradigma Syntagm Metafoor Metonüümia Valik Kombinatsioon Paranoia Skisofreenia Jumal Isa Püha Vaim Metafüüsika Iroonia Modernism ja postmodernism: Mondernism - usk progressi, toetumine mõistusele ja autoriteedi ning traditsiooni tagasilükkamine;usk teaduse võimsusesse; võtmesõnadeks on tõde, õiglus ja vabadus; arenes kaasaegne tootmine ja linnastumine; tõusid esile liberalsed demokraatiad ning ühes sellega tolerans,
Asendi järgi Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne Levinuimad riimitüübid: aa bb, abab, abba. Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Kõnekujundeid (troope) ja lausekujundeid (figuure)kasutatakse teksti kunstilise mõju suurendamiseks erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavuse poolest. Kõnekujundeid: *epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale *metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti *isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule *allegooria: mõistukõne, tekst tervikuna vihjab millelegi, millest juttu ei tehta
ühendamisega. 1. Akrostihhonid värsside algul, sees või lõpus asuvate sõnade esitähtedest moodustatakse teisi sõnu või nimesid. 2. Palindroom seda võib lugeda eest taha ja tagant ette, ilma et tähendus muutuks 3. Piltluule on mõeldud rohkem silmadele ja mõistusele kui kõrvadele ( kõrval võib olla pilt ) 9. Kõnekujundid. Kuidas ilmneb metafoori, metonüümia, võrdluse ja epiteedi eriline tähendus kujundisüsteemis? 1. Epiteet kirjeldav või kaunistav lisandsõna e poeetiline täiend ( peamiselt nimisõna ilmestamiseks ) 2. Võrdlus kõrvutamine ühistunnuse alusel ( iseloomustavad sidesõnad: kui, nagu, otsekui, justkui jne ) 3. Metafoor ühendab erinevad nähtusi sarnasuse alusel. Nt sinise taeva silm ( Kujundlikku pilti võib sõna-sõnaliselt edasi arendada )
Segariim: aaca, ababcc, aaabbb Salm e stroof Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on o Kaksik e s (distihhon) o Kolmik e kolmikvärss (tertsett) o Nelik e nelikvärss (katrään) o Viisikvärss (kvint) o Kuuikvärss (sekstett) Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Kõnekujundid – troobid Epiteet – kirjeldav, kaunistav lisandsõna e poeetiline täiend Võrdlus – kõrvutamine ühistunnuste alusel Metafoor – ühendab erinevaid nähtuseid sarnasuse alusel Isikustamine – millelegi mitteinimlikule inimlike tunnuste omistamine
selgelt välja kujunenud kasutusalad. kommunikatiivne kompetents- sisaldab mudelit lingvistilise kommunikatsiooni osade märgistamiseks. Selleks et rääkida keelt korralikult, ei piisa ainult grammatika ja sõnavara omamisest, peab tundma ka konteksti. Konversatsioonianalüüs- (ehk vestlusanalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Mõistestus- Kehastamine- Allikvaldkond- Sihtvaldkond- Metonüümia- viitab ühe entiteedi kaudu teisele. Metafoor ja metonüümia on sarnased mõlemad ei puutu vaid keelde, vaid on osa igapäevaelust ja muudavad inimesele maailma asjade mõistmise lihtsamaks, põhinevad kogemustel. Lisaks on metonüümil viitamise eesmärk üks entiteet asendab teist. Metonüümia erijuht on sünekdohh, mille puhul esindab osa tervikut. Metonüümiale rajaneb portreede traditsioon inimene on tuvastatav näo, mitte teiste kehaosade kaudu.
· personifikatsioon ehk isikustamine viletsus luurab meid ringauditooriumi pinkide all 7. perifraas ehk ümberütlus Lauluisa 8. allegooria ehk mõistukõne 9. sünestees päiksevalguse lämmatav lõhn levis üle linna 10. metonüümia Mul on Tammsaare lugemine pooleli · sünekdohh Kogu rahvas armastab Anu Saagimit 11. tabu ehk sõnakeeld 12. eufemism Kus teil siin saab käsi pesta? 13.iroonia 14.hüperbool ääretu meri 15.litootes D
Antonüüm - vastandsõna. Metafoorid • Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad. • Hunt: susi, hallivatimees, metsakoristaja, kriimsilm, metsakutsu, võsavillem, metsatöll, pajuvillem. Metafoorsed elukutsed: Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, toru-jüri, kondiväänaja, köögi-kata, seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid • Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia - teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt “Mahtra sõja autor elas kastellaani majas.” -> “Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus.” Fraselogism - piltlik ümberütlus (käib nagu kass ümber palava pudru, keerab hauas ringi). Homograaf - sama kirjapilt, erinev hääldus (palk, kooli). Homofoon - sama hääldus, erinev kirjapilt (maia, majja; müüa, müüja). Paronüümid - kirjapildilt ja häälduselt sarnased, perekond kuuluvad sõnad
kuvalda. Antonüüm vastandsõna. Metafoorid · Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad. · Hunt: susi, hallivatimees, metsakoristaja, kriimsilm, metsakutsu, võsavillem, metsatöll, pajuvillem. Metafoorsed elukutsed: Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, torujüri, kondiväänaja, köögikata, seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid · Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt "Mahtra sõja autor elas kastellaani majas." > "Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus." Fraselogism piltlik ümberütlus (käib nagu kass ümber palava pudru, keerab hauas ringi). Homograaf sama kirjapilt, erinev hääldus (palk, kooli). Homofoon sama hääldus, erinev kirjapilt (maia, majja; müüa, müüja). Paronüümid kirjapildilt ja häälduselt sarnased, perekond kuuluvad sõnad
V) (2) anagramm sõnamäng, kus tähed sõnas/lauses liigutatakse ümber, et saada uus sõna/lause (mother-in-law woman Hitler), on tuntud antiikajast saadik. (3) palindroom on keelend, mis edas- ja tagurpidi lugedes on täpselt samasugune (kirik) (4) akrostihhon luuletus, mille ridade algustähed moodustavad mingi sõna/lause (sini-must-valge) (5) piltluule (konkreetne luule jm R. M.) 9. Kõnekujundid e troobid. (Kuidas ilmneb metafoori, metonüümia, võrdluse ja epiteedi eriline tähendus kujundisüsteemis?) (1) epiteet - kirjeldav ja kaunistav sõna; poeetiline täiend, mis väljendab tunnust, omadust, luulelist varjundit või siis kõneleja suhtumist ja kuulub nimisõna ja pärisnime juurde. (punastav taevas) (2). oksüümoron ehk vastandväljendus (kriiskav vaikus) (3) võrdlus (poiss on priske kui pirukas) (4).parallelism struktuurikordus? (silmad silmudeks, tissid turskadeks, sääred särgedeks, varbad vaalaskaladeks P-E.R)
mitte aga püstitanud küsimust nende sõnade süntagmaatil. suhtest. (Kui metafoor ühendab kaht sõna, siis samas võiks rääkida ka ühendatavate sõnade süntagmaatil. suhtest. Tradits retoorika kõrval peaks olema ka teine perspektiiv, milles metafoori käsitletaks kui süntagmaatilist juhtumit (substitutiivne suhe on räme lihtsustus metafoori kohta). Genette’i “Figuurid” 3, kus vaadeldakse Prousti loomingut läbi metafoori ja metonüümia. Siin on retooril. figuure vaadeldud süntaktiliste kategooriatena (ka de Man ei süvene metonüümia staatusesse). Metonüümia seondub just süntagmaatikaga, metonüümia muutub seeläbi grammatilise sünonüümiks, troobiks jääbki ainult metafoor. De Manil ongi metafoor ja grammatika. Ch. Brook-Rose teos “Metafoori grammatika” (A Grammar of Metaphore, 1958 – vaatleb metafoori läbi grammatil. kategooriate, loob süsteemi metafooride klassifitseerimiseks, ja see on
b ) võrdlus - N : Nii kui vahuse jõe. c) metafoor - ülekantud tähendus välise tähenduse alusel. N : puust palitu, taevasilm d) isikustamine - mitte inimlikule elu omastamine N : Mõte südant sööb e) ümberütlemine - tabu, eufenism N : põrguvürst, arumrõõm f) sümbol - võrdkuju(asendab nähtust või abstraktset mõtet) g) mõistukõne ehk allegooria N : veski seisab vete pääl h) vastandväljendus ehk oksüümoron N : kuum lumi i) metonüümia - ülekantud tähendus mingi muu suhte alusel, mitte välime sarnasus. N : Lugesin Vildet j) lausekujund - figuur, mõttekordus N : teele, teele kurekesed k) antitees - vastandlike mõtete kõrvutamine N : rõõm:mure l) gradatsioon - tegevuspinge tõus või langus N : must, sinine või punane m) metooriline küsimus - n) inversioon - sõnada ebaharilik kasutamine lauses o) kalambuur - sõnamäng N : arvus 11 ühed ei saali üksteist
* hüperdaktülriim: neli silpi, täristades-väristades Asendi järgi Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne Levinuimad riimitüübid: aa bb, abab, abba. Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Kõnekujundeid (troope) ja lausekujundeid (figuure)kasutatakse teksti kunstilise mõju suurendamiseks erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavuse poolest. Kõnekujundeid: *epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale *metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti *isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule
naisriim), asendi järgi (paarisriim, ristriim, süliriim jne). • Riim on oluline luuletuse rütmi ja kõlavuse ehk eufoonia kujundaja. Riimid seovad tähenduselt erinevad väljendid ühtsesse kõlatervikusse ja loovad selle abil uusi tähendusseoseid. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. • Epiteet – kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend enamasti nimisõna täiendamiseks (sinav lumi) • Võrdlus – kõrvutamine ühistunnuse alusel (mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar) • Metafoor – varjatud võrdlus, ühendab erinevaid nähtuseid sarnasuse alusel (sinise taeva silm – päike) • Isikustamine – ehk personifitseerimine. Millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine (mõte südant sööb)
kohisema; süü seisis, selge ja sale, ta ees ning sirutas käsi; pimedus embab ta keha. 5. Sümbol- loorber- kuulsus; kõrb- tühi ja lootusetu; ma mõtlesin maast, kuhu janunen jõuda- mõeldakse surma. 6. Allegooria- metsloom, sa oled olnud mulle vend, kui kilgates mu peale peeti jahti, su kiskjakoopas kodus tundsin end; 7. Vastandväljendus- pime päev; tõeluse südamikku sügavalt, lähedalt; 8. Metonüümia- Süü seisis selge ja sale, ta ees; Lausekujundid 1. Kordus- anafoor ilmneb luuletuses ,,Unelõhe", kus kordub sõna linn. Linn, mida olen põhjanud ja põland, linn põhjamaine, põletav karm ja pime, pilklik, armukade- epifoor- korratakse ,,kaua veel" Korratakse sõna sõudma: karjatust kuulsin, mis tasa ja kaua veel pean sõlmedest päästma paadi ja sõudma kaikus kaljude vahel ja sõudma.
on ühte nägu; Laiskus, laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind; Mats linnas, lill rinnas; Oh ihu, ära värise, küll varsti tuleb kevade; Siga läks üle silla, saba tegi tilla-lilla; Ära aja jonni, kukud solgitünni! Vanasõnade kommunikatiivseist funktsioonidest, kujundeist ja lausevormist Need kolm on omavahel seotud asjad. Troobid Mõttekujundite e. nn. troopide põhitüübid on metafoor ja metonüümia. Metafoor on tunnust omistava (predikatiivse) funktsiooniga troop, mis seob kahelt eri mõistealalt pärit mõisteid, esitades tavaliselt midagi vaimset millegi füüsilisena ja/või midagi inimlikku millegi mitteinimlikuna, või ka vastupidi -- midagi abstraktset või mitteinimlikku millegi inimlikuna (viimase troobi nimetuseks on personifikatsioon). Näiteks: Jaan on eesel (inimest esitatakse loomana); närtsinud eideke (inimest esitatakse taimena); elutormid (inimlikku esitatakse
schema - on skemaatiline, abtraktne ; ei ole detailne kujundskeem on abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest = pidevalt ettetulevad, esilekerkivad etc annavad mingi üldise mustri/malli kujundskeem tekib füüsilise kogemuse kaudu ja annab aluse ülekanneteks teistesse kognitiivsetesse valdkondkondadesse kujudskeem on side kehalise /füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade /nagu keel/ vahel metonüümia - pimesool tahab koju minna nägu inimese asemel ; punaepea naerab lollkalt vm mehhanismid : 1. elus elutut asendamas (looja loodu asemel ; nt loen tammsaaret) 2. konkreetne asendab abstrakset (ta on südametu, pea suus etc) tähenduste kujunemine -grammatiseerumine (arenemise suund on konrk. - abstraksemaks ee - ees - eemal) -ülekannete süstemaatilisus kognitiivsed-tunnetuslikud põhisuhted (langacker, talmy) -inklusioon -identsus -separatsioon (eristus)
Indeksid on märgid, mille vorm ja tähendus on seotud järelduse kaudu. Mõnikord nimetatakse indeksiteks keeles sõnarühma, mille referent selgub alati ainult kasutusolukorras, nt näitava asesõna kasutus (see) koos osutava zestiga. Lisaks kitsamale indeksi mõistele kõneldakse aga ka üldisemalt indeksiaalsusest keeles, nt võib hääle ja häälduse põhjal arvata isiku pärituolu, kainuse või purjusoleku, soo jms. Tähendusülekannetes on indeksiaalne eelkõige metonüümia, mis on tähenduse ülekanne ühe valdkonna sees kokkupuute või/ja järelduse kaudu. 7. Foneetika ja fonoloogia - Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Fonoloogia uurib lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja
Märk ei ole kunagi isoleeritud. Selleks, et märk oleks märk peab olema vähemalt kaks situatsiooni, nt ukse vahel olev tool. Märk on alati märgisüsteemi osa. Füüsiline märgi puudumine on samuti märk. Näiteks liiklusmärgi puudumine on samuti tähendusrikas. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi, millel on normid ja reeglid, osa. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. 2. SÜNTAGMAATIKA Märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, mõiste, eseme või isiku asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, mõistest, esemest või isikust. Nt selle asemel, et öelda 'kokku said Euroopa riikide kuningad', ütleme 'kokku said Euroopa kroonitud pead'; Selekteerimine on seotud sarnasusega. Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks teisega, mis on ühelt poolt ekvivalentne ja teiselt erineb sellest.
kommunikatiivne ruum, millest väljaspool semiootilisi protsesse ei ole või ei saagi olla.Семиотическое пространство, по своей сущности равное культуре. Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 Vladimir Vernadski biosfääri mõiste mõjul. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. SÜNTAGMAATIKA - Märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, mõiste, eseme või isiku asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, mõistest, esemest või isikust. Nt selle asemel, et öelda 'kokku said Euroopa riikide kuningad', ütleme 'kokku said Euroopa kroonitud pead'; Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks teisega, mis on ühelt poolt ekvivalentne ja teiselt erineb sellest.
Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. See on klassikalise semantika põhimõiste. 78. Sünonüümia Sünonüümia- samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Klassikalise semantika põhimõiste. 79. Metafoor Metafoor- ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises. Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse inimesele juba tuttavate mõistetega, nt elukevad. 80. Metonüümia Metonüümia- suhtel põhinev põhjus-tagajärg. 81. Kujundskeem Kujundskeem- abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest=pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli. 82. Semantika metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded?????????????????? 83. Tähenduse kujunemine Tähenduse kujunemine tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt.
Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. See on klassikalise semantika põhimõiste. 78. Sünonüümia Sünonüümia- samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Klassikalise semantika põhimõiste. 79. Metafoor Metafoor- ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises. Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse inimesele juba tuttavate mõistetega, nt elukevad. 80. Metonüümia Metonüümia- suhtel põhinev põhjus-tagajärg. 81. Kujundskeem Kujundskeem- abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest=pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli. 82. Semantika metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded?????????????????? 83. Tähenduse kujunemine Tähenduse kujunemine tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt.
Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. See on klassikalise semantika põhimõiste. 78. Sünonüümia Sünonüümia- samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Klassikalise semantika põhimõiste. 79. Metafoor Metafoor- ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises. Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse inimesele juba tuttavate mõistetega, nt elukevad. 80. Metonüümia Metonüümia- suhtel põhinev põhjus-tagajärg. 81. Kujundskeem Kujundskeem- abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest=pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli. 82. Semantika metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded?????????????????? 83. Tähenduse kujunemine Tähenduse kujunemine tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt.
tajudest visuaalsel teel!) tajukogemuslik. · Schema- skemaatiline, abstraktne, ei ole detailne. · Kujundskeem on abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest =pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli/mustri. · Kujundskeem tekib füüsilise kogemuse kaudu ja annab aluse ülekanneteks teistesse kognitiivsetesse valdkondadesse · Kujundskeem... Metonüümia *pimesool tahab koju minna Nägu inimese asemel Mehhanisme: ELUS ELUTUT ASENDAMAS ''loen tammsaaret mitte tõde ja õigust'' KONKREETNE ASENDAB ABSTRAKTSET nähtav objekt asendab tegevust v tunnet Pea suu; ta on südametu; läheb kõrvust mööda; nahka päästma Tähenduse kujunemine Grammatiseerumine Ülekannete süstemaatilisus Kognitiivsed~tunnetuslikud põhisuhted *inklusioon *identsus *separatsioon *assotsiatsioon +aktiivtsoonid: Punkt Joon
· Onomatopöa. Helijäljendus. Röökiva öö pöörastes pööristes · Vääretümoloogia: pelgalt kõla kokkulangemine võimaldab tähendust samastada: Iga maja ei ole majakas Iga kaja ei ole kajakas Iga kasu ei ole kasukas Kõik viisid ei ole viisakad Artur Allikas · Kalambuur. Sõna piiride ümberjaotamine: kana nahas, seisavad nad kananahas. Viit viit viivad viiskümmend virtinat. 8. Kõne- ja lausekujundid. Metafoor ja metonüümia Kõla-, sõna- ja lausekujundid on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest. Kõlakujund hälbib häälikute tavatu esinemissageduse poolest, sõnakujund harilikust erineva, ülekantud tähenduse, lausekujund erilise struktuuri poolest. 1. kujund on markeeritud keelend. Oma olemuselt ei ole kujundlikkus keele eriomadus. 2. kujundlikkus eeldab alati tavalise ja tavatu suhet. See suhe avaldub alateadlikus või teadlikus võrdluses. 3
annaabi.ee 
