Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Seminar John Locke (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi?
  • Millised võimud on inimestel loomuseisundis?
  • Milline on poliitilise ühiskonna tekke jaoks tarviliku kokkuleppe spetsifiika?
  • Kuidas Locke mõistab sõjaseisundit?
  • Mis roll on sõjaseisundi ideel arutluses ühiskonda astumisel?
  • Kuidas Locke mõistab orjandust?
  • Mis õigustab eraomandit Locke järgi?
  • Kuidas tekib eraomand maale?
  • Millal said need tema omaks?
  • Kui ta sõi Või kui ta neid keetis?
  • Kui ta need koju tõi?
  • Mis oli varem kõigi ühiseks kasutamiseks?
  • Kes vee kaevust välja tõmbas?
  • Kui palju ta on meile andnud?
Vasakule Paremale
Seminar John Locke #1 Seminar John Locke #2 Seminar John Locke #3 Seminar John Locke #4 Seminar John Locke #5 Seminar John Locke #6 Seminar John Locke #7 Seminar John Locke #8 Seminar John Locke #9 Seminar John Locke #10 Seminar John Locke #11 Seminar John Locke #12 Seminar John Locke #13 Seminar John Locke #14 Seminar John Locke #15 Seminar John Locke #16 Seminar John Locke #17 Seminar John Locke #18 Seminar John Locke #19 Seminar John Locke #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor latitude Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k

Õiguse filosoofia
thumbnail
20
docx

Filosoofia p?eriood

1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me

Filosoofia
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus
thumbnail
60
docx

Sissejuhatus ideede ajalukku

IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab?  Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) ->  Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid  Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas.  Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia,  Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks.  Ludwig W

Filosoofia
thumbnail
32
doc

Keskaja filosoofia

· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei

Filosoofia
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
thumbnail
31
doc

Ideede ajaloo kotspekst

· Romantikud: Monarhia esteetiline ja poeetiline kvaliteet stimuleerib alamate kuulekust ja vooruslikkust. Orgaanilise kogukonna kese. Paternalism · 19. saj. algul pettumus Prantsuse revolutsioonis. Monarhismi taastajad: monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui rahvavõimu vormid. · Kuni I MS:"Liberaalse monarhia" idee vs vabariiklikud, sotsialistlikud ideed 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal · Segavalitsus -> Võimude lahusus · John Locke (1632-1704): · Türannia vältimiseks: "piirajad ja tasakaalustajad" (checks and balances). · 3 eri tüüpi võimu: o Seadusandlik (kõrgeim) o Täidesaatev o Föderaalvõim (välisasjad) · Alternatiiv II: segavalitsus · Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale

Filosoofia
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi

Filosoofia



Lisainfo

Locke seminari vastused

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun