Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seminar John Locke (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi?
  • Millised võimud on inimestel loomuseisundis?
  • Milline on poliitilise ühiskonna tekke jaoks tarviliku kokkuleppe spetsifiika?
  • Kuidas Locke mõistab sõjaseisundit?
  • Mis roll on sõjaseisundi ideel arutluses ühiskonda astumisel?
  • Kuidas Locke mõistab orjandust?
  • Mis õigustab eraomandit Locke järgi?
  • Kuidas tekib eraomand maale?
  • Millal said need tema omaks?
  • Kui ta sõi Või kui ta neid keetis?
  • Kui ta need koju tõi?
  • Mis oli varem kõigi ühiseks kasutamiseks?
  • Kes vee kaevust välja tõmbas?
  • Kui palju ta on meile andnud?

Lõik failist

2. seminari küsimused
  • Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi?
    Loomuseisundi omadused peegeldavad inimese algseid tõekspidamisi ning iseloomulikke omadusi – tihtipeale ka seda miks meid loomadest eristatakse. Nendeks on enesearmastus , ligimesearmastus, vabadus, vendlus, võrdsus, kui ka valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala antud täiemõistuslikkuse kaotanud.
  • Millised võimud on inimestel loomuseisundis?
    Võim iseenda ning võrdsuslikkuse üle. Võim teise olevuse elu võtta, kui tema elusolemisest saab väiksem kasu kui surmast. Inimesel on võim enda tegusid ja vara oma äranägemise järgi kasutada. Inimesel ei ole võimu teha kurja ning võtta elu endalt, ligimeselt- teiselt inimeselt. Samuti ei ole tal õigust kahjustada teise vara ning vabadust. Inimesel on ka võim teist karistada nii, et tehtu talle ebasoodsaks muutuks ja seeläbi kahetsust tunneks. Samamoodi on inimestel õigus nõuda kahjutasu , ka kannatuste põhjustajal ebaausa karistuse korral.
  • Milline on poliitilise ühiskonna tekke jaoks tarviliku kokkuleppe spetsifiika?
    Poliitiline keha tekib kahe osapoole vahel kogukonnana siis kui leppe tulemusena on kahe poole isiklik loomuvabadus lõhutud ning kehtib jagatud loomuolemus. Kaubandusleppeid võrdluseks toov Locke tõdeb, et näiteks kahe saare kaubanduslepped ei taga poliitilise ühiskonna teket. Ühist peab olema rohkem.
  • Kuidas Locke mõistab sõjaseisundit?
    Sõjaseisund on vaenu ja vägivallatsemise ning selle õhutamise
  • Vasakule Paremale
    Seminar John Locke #1 Seminar John Locke #2 Seminar John Locke #3 Seminar John Locke #4 Seminar John Locke #5 Seminar John Locke #6 Seminar John Locke #7 Seminar John Locke #8 Seminar John Locke #9 Seminar John Locke #10 Seminar John Locke #11 Seminar John Locke #12 Seminar John Locke #13 Seminar John Locke #14 Seminar John Locke #15 Seminar John Locke #16 Seminar John Locke #17 Seminar John Locke #18 Seminar John Locke #19 Seminar John Locke #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor latitude Õppematerjali autor
    Locke seminari vastused

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    pptx

    Loomuliku seisundi ja sõjaseisundi vahekord

    Loomuliku seisundi ja sõjaseisundi vahekord John Locke 2014 Loomuseisund • Täieliku vabaduse seisund • Võrdsuse seisund • Ei ole omavoli seisund • /…/, Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõistus, mis on selleks seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara. • /.../,Igaüks on kohustatud ennast alal hoidma ja mitte lõpetama oma

    Õigus
    thumbnail
    3
    pdf

    TEINE TRAKTAAT VALITSEMISEST

    Poliitiline võim on seega küll sunnivõim, mis on reguleeritud seadustega, kuid see võim on saadud kokkuleppel rahvaga üldiseks hüvanguks. Mille tulemusena rahvas allub seadustele ja võim kaitseb ühiskonda vägivalla eest. Kui see aga nii ei ole ja võimu on kuritarvitatud või muul viisil ohustatud võib rahvas sellele vastu hakata ja oma õigusi nõuda. Üldiselt on antud käsitlus seaduste, võimude lahususe ja rahva tahte osas meile tuttav. Locke oma teooriatega on konstitutsioonilise demokraatia üheks alusepanijaks.

    Õigusfilosoofia
    thumbnail
    4
    docx

    locke

    Locke. Poliitiline võim on õigus teha seadusi karistuste tagatisega, et korraldada ja kaitsta omandit ning rakendada ühisk jõudu seaduste täideviimisel ja riigi kaitsmisel võõramaise ülekohtu eest. Inimene asub loomupäraselt täieliku vabaduse seisundis. See on ka võrdsuse seisund milles kogu võim ja kohtumõistmine kuuluvad igaühele. Loomuseisund on vabaduse, aga mitte omavoli seisund. Igaühel kaitsta loomuseadust ja selle täideviimist. Üks võib teisele teha nii palju, kui on vaja krovamiseks ja ohjeldamiseks, mitte enam. Ühe koha seadused ei kehti võõramaalasele, küll aga rakendub loomuseaduse jõud. Kannatajal on õigus hüvitusele, milles teistel õigus teda aidata. Õigus on tappa mõrtsukat. Kohtunik saab vähendada, karistust, mitte hüvitist. Karistama peab nii karmilt ja sellisel märral, et see tegu muutuks ebasoodsaks ja kardetuks. Tsiviilvalitsus on abinõu suurte ebamugavuste vastu, monarhia on aga loomuseadusega vastuolus. Loomuseisundis on küik isese

    Filosoofia
    thumbnail
    3
    doc

    John Locke Teine traktaat valitsemisest

    John Locke ,,Teine traktaat valitsemisest" John Locke oli inglise filosoof, kes oli materialistliku sensualismi rajaja. Ta põhjendas empirismi ning kritiseeris moodsat tunnetusteooriat. Oma teoses ,,Teine traktaat valitsemisest" arutleb ta inimeste loodusliku seisundi, sõjaseisundi ja omandi üle. Samuti peatub ta pikemalt ka poliitika ja valitsemise teemadel, mõtiskledes sealjuures seadusandliku ja täidesaatva võimu vahekorrast ning valitsuse laialisaatmise võimalustest.

    Õiguse filosoofia
    thumbnail
    4
    doc

    John Locke Teine trakaat valitsemisest

    John Locke “Teine trakaat valitsemisest. Essee tsviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest, eesmärgist.” paragrahv 1-14:  poliitilise võimukandja võimu alama üle saab eristada isa võimust laste üle, peremehe võimust sulase üle, mehe võimust naise üle ja isanda võimust orja üle.  Niisiis, poliitiliseks võimus pean ma õigust teha seadusi surmanuhtluse ja sellest tulenevalt ka kõigi väiksemate karistuste tagatiseks, et korraldada ja kaitsta omandit ning rakendada ühiskonna jõudu seatuste täideviimisel ja riigi kaitsmisel võõramise ülekohtu eest- ja seda kõike üksnes avaliku hüvangu nimel.  et mõista pol.võimu õigest ja tuletada see tema alguses, peame võtma arvesse seisundis, milles kõik inimesed asuvad loomupäraselt- see on täieliku vabaduse seisund korraldada oma tegevust ning käsutada oma vara ja isikut loomuseaduse piirides nii, nagu neile endale õige tundub, küsimata kelletki lu

    Filosoofia
    thumbnail
    2
    docx

    JOHN LOCKE, Teine traktaat valitsemisest

    JOHN LOCKE, Teine traktaat valitsemisest Kulla Kroon 10HP 1. Milised on põhilised teemad, mille üle Locke tekstis arutleb? Locke arutleb poliitilisest võimust,loomu-ehk vabaduseseisundi ja sõjaseisundi erinevusest ja nendest üldiselt.Ühiskonna ja poliitilise võimu mõjust kahele viimasele seisundile ning vabadusest. 2. Millise võimu (alg)allikaga Locke ei nõustu? Locke ei nõustu R.Filmeri õpetustega, et valitsejavõim on tulenenud Jumalast ja kõik maailma valitsejad on saanud oma võimu pärandina Aadamalt.Samuti ei nõustu Locke sellega,et võimuvalitsejal on absoluutne võim oma alamate elude,vabaduse ja varanduse üle ning see, nende tahe, on muutumatu ja jumalik.Ei ole ju enam maailmas perekonda, keda saaks pidada vanimaks või võimu pärijaks,seega on Locke arust vale arvata,et kogu võimu allikas on Aadamalt tulnud. 3

    Filosoofia
    thumbnail
    110
    doc

    Õigusfilosoofia ajalugu

    Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

    Õigus
    thumbnail
    36
    rtf

    Thomas Hobbes "Leviaatan"

    Thomas Hobbes (1588–1679) “Leviatan” (1651) 1 Sissejuhatus Inimese kätetöö jäljendab LOODUST (s.o kunsti, mille abil Jumal on teinud ja valitseb maailma) ka selles, nagu samuti paljudes teistes asjades, et inimene võib luua tehisliku elusolendi.2 Sest nähes, et elu pole muud kui kehaliikmete liikumine, mis saab alguse mingis inimese sees olevas juhtivas organis, siis miks me ei võiks öelda, et kõik automata (iseliikuvad masinad, mis liiguvad vedrude ja rataste abil, nagu näiteks kell) elavad tehislikku elu? Sest mis on süda, kui vaid vedru; ja närvid, kui vaid köied; ja liigesed, kui vaid nii paljud rattad, mis annavad liikumise kogu kehale, nagu seda on ette näinud Meister? Kunst läheb veelgi kaugemale ning jäljendab seda looduse ratsionaalset ja suurepärast teost – inimest. Sest kunsti abil on loodud see suur LEVIATAN3, mida nimetatakse ‘COMMON-

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun