Inimese arengu etapid: 10 mln eKr1) inimahvid-u20 kg, kasutasid 4 jäset 3 mln eKr2) australopiteekus e. lõunaahvlane-1,5m 65kg, kõndis kahel jalal, küürus, tegeles korilusega 2mln eKr3)homo habilis e. osavinimene-pihukirves, algeline jahipidamine, ajumaht 600 cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjaotus, kihistumine, kirja teke, kõrgkultuur(teadus, kirjandus)
Seega orgaaniline aine võib küll hiljem ringiga põllule tagasijõuda, kuid arvestades kultuurtaimede paremat toitainete omastamist ja väiksemat transpiratsioonikoefitsienti, peaksime mulla orgaanilise aine moodustumise mõttes eelistama kultuurtaimi (ristik, lutsern, mesikas, kitsehernes) (E. Lauringson 2004). Kultuurtaimede normaalse tiheduse ja arengu korral jääb umbrohtude jaoks suhteliselt vähe kasvuruumi. Ökoloogilise viljeluse korral on seega olulisel kohal taimede kasvutihedus. Kui tavaviljeluses on üldiselt tendents külvisenormide vähendamise suunas, siis ökoloogilises viljeluses on vastupidi vajalik suurendada külvisenorme ~10% võrra. Kui kevadel on vajalik enne külvi umbrohtude ennetavaks tõrjeks täiendavalt mulda harida ja külv viibib, on soovitatav veel täiendavalt külvisenormi suurendada (E. Ilumäe 2004). Optimaalsele külvisügavusele külvatud seemned tärkavad kiiremini ja ühtlasemalt
inimrühmade liikumisega, samas ei ole ulatuslikku sisserännet Eestis tõestatud Eestis umbes 50 leiukohta, kultuurkiht õhuke, paljude segi teiste perioodidega Matusekohti teada paarkümmend. Matused enamasti kägarasendis, hauapanused, palju tööriistu sh venekirved Lameda ja kumerpõhjalised nõud. Nöörmustriga, vähem ka tekstiilvajutisega kaunistatud Neoliitikumis Vanimad kultuurkõrreliste tolmuteraleiud Eestis 4000-3500 a ema. Viljeluse laienemine toimus koos nöörkeraamika kultuuri levikuga umes 3000 eKr. Märgid karjakasvatusest: lamba kitse, veise ja sigade luid Jätkus kalapüük ja jaht, ilmselt esimesed alepõllud Viljelusmajanduse levikuga muutus asulakohtade paigutus, väheneb seotus suurte veekogudega, asustust hakkab mõjutama viljelusmajandusesk sobilik mullastik ja potensiaalsed karjamaad Kultuurkiht on asulakohtades õhuke, seda seostakse üksisperelise asustusviisi levikuga Reviirid muutuvad väiksemaks
kaitsealusel maa-alal. Sellega seotud kulutused oleksid umbes 126 miljardit eurot. Euroopa peaks suutma ise toota oma toiduaineid, välja arvatud troopilised viljad ja mõned pisemad erandid. Kalavarusid tuleb hoolikalt kaitsta ning nende arvukust kindlustada. Kui võetaks õppust Madalmaade kasvuhooneviljelusest ja rakendataks seda sama efektiivselt ka mandri teistes paikades, saaks omakasvatatud juurviljade tarbe hõlpsasti rahuldada igal pool. Metsade kohta käib sama põhimõte, mis viljeluse kohtagi. Pikemas perspektiivis on loodustervikule kasuks, kui metsadest tehtaks aeg-ajalt karjamaad ning seal kasvatataks aeg-ajalt energiaotstarbelist tarbepuud. Praegusest peenetundelisem pinnasetöötlus eeldab masinate kaalu vähendamist ning seeläbi ka maapinnale avaldatava surve vähendamist. Toitu ja metsa puudutavad uuendused läheksid maksma umbkaudu 804 miljardit eurot. Energeetika seisukohalt saaks kõige mahukamaks ettevõtmiseks ühendatud tuule-
koolitustel tootjatele. Püüame neid teavitada erinevatel viisidel oma toodete ja teenuse olmeasolust ning kvaliteedist. Kindlasti mõjuks väga hästi ilusad taimkatsed, mis tõestaks meie toote väärtust. Ja teise variandina sama segmenti püüda, võiksime proovida teha koostööd erinevate suurematele tootjatele kaupa müüvate vahendajatega, nagu näiteks Selteret, Scetelig ja muud taolised, kes siis saaksid meid soovitada, seda eriti, kui on märgata kliendil huvi sellelaadse viljeluse vastu. Nemad tunnevad tootjaid juba aastaid. Osaliselt võiks vähesel määral ning alguses katsetamiseks, hiljem ka raha eest, viia ja pakkuda erinevatesse teadus- ja haridusasutustesse oma tootenäidiseid või valmis substraate. Esmased meeldetulevad näited oleks kindlasti Luua Metsanduskool, Räpina Aianduskool, Järvamaa kutsehariduskeskus (Särevere õppekoht), ka Eesti Maaülikool. Saame loota, et need, kes on kord juba ostnud, on tootega rahul ning külastavad meid jälle.
loodusele jäetud maast, et ta on andnud üheksakümmend aakrit inimkonnale. Sest tema töö varustab teda nüüd toiduga kümnelt aakrilt,mis annab sama palju toodangut kui sada aakrit ühiskasutuses olevat maad. Ma olen hinnanud ülesharitud maad väga madalalt, pidades selle toodangut kümme korda suuremaks, kuid tegelikult on see erinevus pigem sajakordne. Ma küsin, kas tuhat aakrit looduse hoolde jäetud söötis maad Ameerika metsades, millel ei tegelda ei maaparandamise, viljeluse ega harimisega, annaks vaestele ja puudust kannatavatele elanikele sama palju eluks vajalikke hüvesid, kui annab kümme aakrit sama viljakat, kuid hästi haritud maad Devonshire'is? See, kes ennemaaomandi tekkimist kogus nii paljumetsikuid vilju, kui suutis, ning tappis, püüdis kinni või kodustas nii palju loomi, kui oli ta võimuses, see, kes nägi niimoodi vaeva looduse iseenesest tekkivate saadustega, et tööd tehes tõi ta
Tule kasutamine maastik muutus. Loodi uus keskkond. Viljelusmajanduse teke millal?, kuidas?, miks? Maaviljeluse algus rida suuri erinevusi inimühiskonnas. Algne maaviljelus palju töömahukam kui jahipidamine ja korilus. Põllumajandusel mõju loodusele, tehnikale, ühiskonnale. Seda muutust nim mõnikord neoliitiliseks revolutsiooniks. Termin iseenesest pole õige, protsessi algus ulatub paleoliitikumi. Viljeluse vanus. Dateeringuid erinevaid. Algul moodustas maaviljelus vaid ühe väikese osa inimeste toimetulekustrateegiate seas. Korilased korjasid taimi, võtsid osa neist juurtega kaasa, panid kodu lähedal kasvama. Või leiti kusagilt rikkalike viljadega alasid, mis piirati taradega, et kaitsta taimi loomade eest, kitkuti välja umbrohi. Inimesed proovisid vilja paremini säilitada. Kolm maaviljeluse iseseisvat keskust: 1. Vahemere idarannik (u 8000 eKr). 2. Kirde- Hiina (u 7000 eKr). 3
annaabi.ee 
