1.Puidu tihedus Tihedus on mahuühiku mass (materjali massi ja mahu suhe). Puidu tihedus sõltub puidu niiskusest. Põhilised tegurid mis määravad konkreetse puiduliigi tiheduse: OP-sügispuidu osakaal aastarõngastes LP- libriformikiu seinapaksuse ja välisdiameetri suhe Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke) Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus. Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis. Puidu tihedust määratakse: Stereomeetrilise meetodiga, kaalumismeetodiga 2. Puitaine tihedus Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 ...
Tartu Kutsehariduskeskus EV213 Nimi Saematerjalide valmistamine Ehitusmaterjalid- ja konstruktsioonid Juhendaja : Agu Rukki Tartu 2013 Sisukord 1. Tugevussorteeritud ehituspuit......................................................1 1.1.Masinsorteerimine.....................................................................1 2. Immutatud saematerjal................................................................3 3. Saematerjalid siseviimistluses (sisevooder)................................4 1. Tugevussorteeritud ehituspuit Puidu kasutamine ehituses on tänu tema omadustele väga levinud, seda nii viimistlus- kui konstruktsioonimaterjalina. Arusaadavalt on
Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). Maavarad: kivisüsi, maagaas, rauamaak, nikkel, uraan, sool, pruunsüsi, vask, kaaliumkarbonaat, ehituspuit, ehitusmaterjalid, põllumaad. Loodusnähtused: vulkaanid, maavärinad jne. puuduvad. Loodusvöönd: enamjaolt lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. RAHVASTIK Rahvused, nende osakaal: sakslased 91,5%; türklased 2,4%; muu 6,1% (sh. kreeklased, itaallased, poolakad, venelased, hispaanlased jne. Usundid: protestantlus 34%, katoliiklus 34%, moslem 3,7%, muu 28,3%. Sündimus: 8,18 sündi 1000 inimese kohta
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase ...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus ...
Enne pindade katmist on soovitatav lasta immutatud puidul piisavalt kuivada. Immutamisjärgsel puidu töötlemisel, nagu saagimine, puurimine, hööveldamine jne, tuleb töödeldud kohad katta "Ensele" otsapindade konservandiga. Immutatud puit on pika kasutuseaga, seega tarvikud ja kinnitusvahendid peaksid olema sama vastupidavad (tsingitud, roostevabast terasest, vasest või pronksist). Immutataud materjalide kasutusala on väga lai, näiteks ehituspuit niisketes tingimustes, terrassid, aia-ja maastikukujundus, kaitsepiirded ja tarad, jne. HÖÖVELMATERJALID Immutatud hööveldatud materjali kasutatakse eelkõige niiskes keskkonnas või välitingimustes, kus on oluline materjali mõõdutäpsus ja / või pinnatöötluse kvaliteet.Immutada võib kõiki erinevate profiilidega hööveldatud materjale. Levinumad kasustuskohad on terrassid, tarad, piirded, fassaadid jne.
Kodune töö Juhendaja: xxx Tallinna 2015 Ehituspalk Ehitus kasutatavad puuliigid: Kuusk-Ehitaja seisukohast on kergem töödelda. Kuusepalk kipub kuivades rohkem lõhenema, kui mänd. Sobib paremini katuse ja väliseina voodriks, sest tõrjub vett paremini ning kuusepuit kahjustub aeglasemalt. Kuusk on kergem kui mänd. Mänd- Tugev ja vastupidav ehituspuit. Männipalk kardab sinetust ning tuleb hoolikalt katta ja kuivatada, et hallitus ei tekkiks. Ehituspalki tuleks langetada Talvel siis on palk seen- ja putukkahjustustele vähem vastuvõtlikum. Palkseina remondiks sobiva ehituspuidu kuivamisaeg on 12-24 kuud, sõltuvalt palgi läbimõõdust. Kuivast, umbes 20% niiskussisaldusega puidust palksein vajub kuuni 3 % ehk 30 mm ühe meetri koht. Toore puidu vajumisvaru on vanade palkseintega võrreldes liiga suur. Palksein
Backstein der -e telliskivi Bad das -''er vannituba Badewanne die -n vann Balken der - palk Bau der -ten ehitus Baufachmann der Fachleute ehitusspetsialist Baufirma die -en ehitusfirma Baugrundstück das -e ehituskrunt Bauholz das x ehituspuit Bauingenieur der -e ehitusinseneer Baukalk der x ehituslubi Baukonstruktion die -en ehituskonstruktsioon Baustoff der -e ehitusmaterjal Bauwerk das -e ehitis Betonbau der -ten beoonehitis Blechofen der -'' plekkahi Block der -''e plokk Bohrer der - puur
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Töökoha riskianalüüs Teostaja: xxxxx Kood: xxxxx Tallinn 2014 1. Ettevõtte ja töökoha ülevaade Firmast Kuressaares asuv Saare Ehituspuit OÜ on puittoodete müügiga tegelev firma. Ettevõtte kuulub ühte Reta Puit OÜ-ga ning mõlemate puhul on omanikeks Rein ja Andres Kirst. Nüüdseks on Rein Kirst tegevusest kõrvale läinud ja mõlema direktoriks on Andres. Eelkõige müüakse kohapeal saetud värsket ja kuivatatud saematerjali. Kuna viimane tuleb kohe kõrval asuvast samade omanikega firmast Reta Puit, on hinnad olematu transpordikulu tõttu soodsad. Saadaval on nii roovitused, lauad, prussid kui ka tugipostid.
VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk), TK (terveoksaline kuusk) ja OK (okslik kuusk). Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem, mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitusinfokaardis RT 211010750-et. Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse
oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. PUIDU OMADUSED Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga Sisekoor katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või Väliskoor Mähk ehk INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse ehk korp ehk niin kambium vastava märgiga.
oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. PUIDU OMADUSED Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga Sisekoor katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või Väliskoor Mähk ehk INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse ehk korp ehk niin kambium vastava märgiga.
tegemist on suhteliselt suure riigiga ja kliima, pinnamood pole just parim, on seda Tansaania jaoks vähe. Peamised puuliigid: kamper, aafrika mahagon, kadakas, bambus, mandlipuu, mänd, akaatsia, eukalüpt. Suuremad metsamassiivid asuvad riigi kagu- ja loodeosas . Edela- ja kirdeosas on vähem metsa, sest neis piirkondades on suured mäed. Kõige tähtsam metsa toodang on küttepuud ja sellele ennustatakse ka suur tõusu. Metsa sektorist on kõige tähtsam siiski ehituspuit, mis läheb peamiselt ekspordiks. Tarbepuidu toodang oli Tansaanias 1999.a 39mln rm, mis kõik oli kasutatud küttena. Tansaania toodab ka paberit kohalikust töötlemata materjalist, saepuru, pehmet puitu. Suurem osa tööstuslikust ümarpidust on kasutatud postide jms. põllumajanduslikuks otstarbeks. Metsandus kindlustab aastas enam kui 700000 inimesele töökoha. 13
tegemist on suhteliselt suure riigiga ja kliima, pinnamood pole just parim, on seda Tansaania jaoks vähe. Peamised puuliigid: kamper, aafrika mahagon, kadakas, bambus, mandlipuu, mänd, akaatsia, eukalüpt. Suuremad metsamassiivid asuvad riigi kagu- ja loodeosas . Edela- ja kirdeosas on vähem metsa, sest neis piirkondades on suured mäed. Kõige tähtsam metsa toodang on küttepuud ja sellele ennustatakse ka suur tõusu. Metsa sektorist on kõige tähtsam siiski ehituspuit, mis läheb peamiselt ekspordiks. Tarbepuidu toodang oli Tansaanias 1999.a 39mln rm, mis kõik oli kasutatud küttena. Tansaania toodab ka paberit kohalikust töötlemata materjalist, saepuru, pehmet puitu. Suurem osa tööstuslikust ümarpidust on kasutatud postide jms. põllumajanduslikuks otstarbeks. Metsandus kindlustab aastas enam kui 700000 inimesele töökoha. Metsa toodang 1990-1997 -ümarpalk -küttepuud ja puusüsi -tööstuslik palk
Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk), TK (terveoksaline kuusk) ja OK (okslik kuusk). Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem, mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud Puidu omadused ja kasutamine sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. 4.2 Kvaliteedi ja mõõtmete valik Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit. Kui kahtlete, valige pigem paks
INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi ku...
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 1 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID.............................................................................................. 1 KATUSED............................................................................................................................... 2 PUIDU OMADUSED............................................................................................................... 4 PUIDU KULU.......................................................................................................................... 9 VUNDAMENT....................................................................................................................... 14 KONSTRUKTSIOONID......................................................................................................... 16 SOOJUSTAMINE..............
Kõvad puitkiudplaadid (MDF ja HDF plaadid) Ristvineer Spoon : Treitud spoon lehtedena Höövelspoon lehtedena Koostatud spoonisärk Valida tuleb selline tooraine, mille kasutamine : Tagab parima kvaliteediga lõpptulemus Tagav suurima tööviljakuse On hinnalt kõige sobilikum antud eseme või toote valmistamiseks Massiivpuit peab olema kuivataud ja peab oma niiskuselt vastama tehtava töö iseloomule : Ehituspuit ( seinad, katused ) 15....15% Laudsepatööd (uksed, aknad) 12...15% Tisleritööde jaoks (mööbel ) 8...10% Parim tulemus saadakse, kui kasutatava materjali niiskus vastab sellest valmistatud toote kasutuskoha keskkonna parameetitele ehk tasakaaluniiskusele . Igasusne materjal peab olema ladustatud vastavalt nõuetele Materjali hoidetingimused peavad tagama Kaitstuse väliskeskkonna mõjude eeest (niiskus, temperatuur)
Kartong 1000 t 1,1 1,9 - - Puidu ja puittoodete ekspordi (EEK) jaotus 2000.a. 2002.a. Kokkupandavad majad 5,4% 7% Tööstuslik ümarpuit 24,9% 15? Tselluloosi laast ja küttepuit 4,3% 4 Saematerjal 26,9% 26 Spoon, vineer 3,6% 3 Tisleri- ja ehituspuit 5,3% 4 Mööbel 15,4% 16 Laast- ja kiudplaat 6,0% Muu 8,2% 8 2002.a. puidutööstuse eksport koguekspordist 19,5% 11 094,3 miljon kr sellest mööbel ja detailid 16%. 1.4.Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus Metsaümbertöötlemise tööstus: mehhaaniline, keemiline, bioloogiline ja hüdrotermiline. Tselluloosi-ja paberitööstus -tselluloos, paber, kartong
-- kõik toimingud viljaseemne külvamisest kuni leiva valmistamiseni tuleb panna töö arvele ning neid tuleb käsitada töö tulemusena. Loodus ja maa varustasid meid omalt poolt üksnes materjalidega, mis on iseenesest peaaegu väärtusetud. Võiks teha kummalise loetelu asjadest (kui me suudaksime neid kõiki eristada), mida töökus ühe leiva valmistamise protsessis soetas või ära kasutas enne, kui see leib meie lauale jõudis: raud, küttepuu, nahk, puukoor, ehituspuit, kivi, tellised, süsi, lubi, lina, värvained, vaik, tõrv, tammetõrud, köied ja kõik teised materjalid, mida kasutatakse laeval, mis on toonud kohale kõik vahendid,mida töömehed kasutavad ühe või teise töö tegemisel -- kõige selle kokkuarvamine oleks peaaegu võimatu või vähemalt läheks liiga pikale. 44. Kõigest eelnenust on selgunud, et kuigi asjad loomuseisundis on antud ühiseks kasutamiseks, asus igas inimeses endas (iseenda isandana ning oma isiku ja oma
säilinud vanalaevadest suurim. See väärikas laev ehitati vahetult enne Teist Maailmasõda, aastatel 1937-39 Hiiumaal Õngu küla rannakoplis. Alguses vedas laev Loksalt telliseid Saaremaa randa Jaagurahule ning palke saartelt Tallinna, kuid suurema osa oma noorusest veetis ta välismaal. 1998. a. pukseeriti laev Taanist tagasi Hiiumaale. - Laevameister Peeter Himmist ning sepasellid kutsuti Saaremaalt, sealt toodud ka ehituspuit. Kõigepealt ehitanud meister platvormi, kuhu teinud elusuuruses laeva kaarte plaani. Selle järgi tahuti välja tammepuust päriskaared, mis keskelt tapiga kiilupuu külge ühendati. Valminud kaarestiku ümber hakati aurukastis kuumutatud laudu painutama. Plangud neediti kere külge suurte tsingitud neetidega, mille jaoks oli eelnevalt augud ette puuritud. Väljastpoolt kaeti needid puust punniga. Ka purjed õmmeldi Hiiumaal Õngul, Peedu talus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
