10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
juura juura
Õppematerjali autor
oma orjaks mutes. Ka läheb sinna alla vargus, kus tänapäeva inimesele küllalt metafooriliselt tunduvale varguse mõistmisele kui orjusele allutamisele on lubatavaks karistuseks surm. Varguse ohver võib toimingut käsitleda kui tema omandit ihkava teona, järeldades, et varas ka veel midagi muud ihkab. Vägivaldse varguse korral näiteks elu, mistõttu ohvril on õigus end kaitsta ning tasuda vargale surmaga kui suudab. 5. Mis roll on sõjaseisundi ideel arutluses ühiskonda astumisel? Ühiskonnas lõpeb sõjaseisund siis kui otsene oht inimese elule on möödas ning erapooletu kohtunik või lepitaja suudab osapooled rahustada, neile määratud teatud koormised üksteise suhtes. Suudab nende toimingute tõttu ära hoida konflikte ka tulevikus ning säästa mõlema osapoole elu. Ühiskonnas, kus ei eksisteeri vastavaid lepitajaid kehtib mõlema osapoole jaoks loomuvabadus ning
John Locke “Teine trakaat valitsemisest. Essee tsviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest, eesmärgist.” paragrahv 1-14: poliitilise võimukandja võimu alama üle saab eristada isa võimust laste üle, peremehe võimust sulase üle, mehe võimust naise üle ja isanda võimust orja üle. Niisiis, poliitiliseks võimus pean ma õigust teha seadusi surmanuhtluse ja sellest tulenevalt ka kõigi väiksemate karistuste tagatiseks, et korraldada ja kaitsta omandit ning rakendada ühiskonna jõudu seatuste täideviimisel ja riigi kaitsmisel võõramise ülekohtu eest- ja seda kõike üksnes avaliku hüvangu nimel. et mõista pol.võimu õigest ja tuletada see tema alguses, peame võtma arvesse seisundis, milles kõik inimesed asuvad loomupäraselt- see on täieliku vabaduse seisund korraldada oma tegevust ning käsutada oma vara ja isikut loomuseaduse piirides nii, nagu neile endale õige tundub, küsimata kelletki lu
valitsejad ja inimesed iseeneses nt indiaanlase ja sveitslase leping. Sõjaseisundis võib ründajat poolt hävitada. Ka varast. Sõjaseisund on olukord, kus kasutatakse teise vastu jõudu vüi plaanitakse seda teha ja inimeste üle ei ole kedagi, kelle poole abi saamiseks pöörduda. sõjaseisund lõpeb kui oht möödub ja mõlemad allutatakse võrdselt õiglasele kohtumõistmisele, kui sellist kohut pole kestab sõjaseisund. Ühiskonda astutaksegi sõjaseisundi kestmise välistamiseks. Ühiskonnas tähendab vabadus oma elu seadmsit alaliselt kehtivate seaduste järgi mis on kõigile ühised ja vastu võetud seadusandliku võimu poolt. Inimesel pole võimu anda end kellegi orjaks. Iga inimese isik on tema omand. Tema töö ja osavus samuti. Kui inimene muudab millegi olekut, tehes tööd, saab see tema omaks. Antud on nii palju, kui on tervislik nautida. Omand on nii palju, kui tal on vaja ja suudab ära tarvitada
JOHN LOCKE, Teine traktaat valitsemisest Kulla Kroon 10HP 1. Milised on põhilised teemad, mille üle Locke tekstis arutleb? Locke arutleb poliitilisest võimust,loomu-ehk vabaduseseisundi ja sõjaseisundi erinevusest ja nendest üldiselt.Ühiskonna ja poliitilise võimu mõjust kahele viimasele seisundile ning vabadusest. 2. Millise võimu (alg)allikaga Locke ei nõustu? Locke ei nõustu R.Filmeri õpetustega, et valitsejavõim on tulenenud Jumalast ja kõik maailma valitsejad on saanud oma võimu pärandina Aadamalt.Samuti ei nõustu Locke sellega,et võimuvalitsejal on absoluutne võim oma alamate elude,vabaduse ja varanduse üle ning see, nende tahe, on muutumatu ja jumalik
John Locke ,,Teine traktaat valitsemisest" John Locke oli inglise filosoof, kes oli materialistliku sensualismi rajaja. Ta põhjendas empirismi ning kritiseeris moodsat tunnetusteooriat. Oma teoses ,,Teine traktaat valitsemisest" arutleb ta inimeste loodusliku seisundi, sõjaseisundi ja omandi üle. Samuti peatub ta pikemalt ka poliitika ja valitsemise teemadel, mõtiskledes sealjuures seadusandliku ja täidesaatva võimu vahekorrast ning valitsuse laialisaatmise võimalustest. Looduslikuks seisundiks peab Locke sellist seisundit, milles inimesed loomu poolest on. See on täiusliku vabaduse ja võrdsuse olukord. Inimesel on loomuõiguse piirides vabadus oma elu korraldamiseks ning kogu võim ja kohtumõistmine on vastastikune. Looduslikku
seisundis. Kõk inimesed on looduslikus seisundis loomupäraselt ja nad jäävad sinna kuni nad omal tahtel annavad nõusoleku saamaks mõne poliitilise ühiskonna liikmeks. Sõjaseisund on viha ja hävituse seisund. See inimene kes püüab teist inimest allutada oma absoluutse võimu alla ja paneb end sõjaseisundisse teise inimese suhtes. Sest see kes saaks mind enda võimu alla ilma minu nõusolekuta kasutaks mind nii nagu talle meeldib. Siit tuleb välja erinevus loodusliku seisundi ja sõjaseisundi vahel. Esimese puhul elavad inimsed mõistuspäraselt koos ilma omamata ühist ülemust maa peal, kes saaks mõista kohut nende üle. Teisel juhul samas olustikus, ühise ülemuse puudumisel, kui keegi kasutab teatud jõudu teise isiku suhtes, siis läheb ta selle isiku suhtes sõjaseisundisse. Näiteks sellisel juhul, kui keegi üritab röövida minu mantlit või hobust võin ma ennast kaitsta ohustava jõu eest. Olenemata sellest kas minu elu on ohus
tegude autoriks on teinud suur rahvahulk vastastikuste lepingute alusel enda hulgast igaühe, eemärgil, et ta võiks kasutada nende kõigi tugevust ja vahendeid nii, nagu ta peab otstarbekaks nende rahu ja ühise kaitse tagamiseks. Kes on suverään, kes alam. Ja seda, kes seda isikut kannab, nimetatakse SUVERÄÄNIKS, ja öeldakse, et tal on suveräänne võim, ja kõik ülejäänud on tema ALAMAD. Sellise suveräänse võimuni võib jõuda kahel moel. Üks on loomuliku jõu abil, nagu siis, kui mees sunnib oma valitsemisele alluma oma lapsed ja veel nende lapsed, olles suuteline neid keeldumise puhul hävitama, või siis, kui ta sõjaga alistab vaenlased oma tahtele ja jätab nad ellu vaid allumise tingimusel. Teine viis on, kui inimesed lepivad omavahel kokku, et nad alluvad vabatahtlikult mõnele inimesele või inimeste kogule, usaldades, et ta kaitseb neid kõigi teiste eest. Seda viimast võib nimetada
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet sellel, mis on inimese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid