locke (0)

Locke . Poliitiline võim on õigus teha seadusi karistuste tagatisega, et korraldada ja kaitsta omandit ning rakendada ühisk jõudu seaduste täideviimisel ja riigi kaitsmisel võõramaise ülekohtu eest. Inimene asub loomupäraselt täieliku vabaduse seisundis. See on ka võrdsuse seisund milles kogu võim ja kohtumõistmine kuuluvad igaühele. Loomuseisund on vabaduse, aga mitte omavoli seisund. Igaühel kaitsta loomuseadust ja selle täideviimist. Üks võib teisele teha nii palju, kui on vaja krovamiseks ja ohjeldamiseks , mitte enam. Ühe koha seadused ei kehti võõramaalasele, küll aga rakendub loomuseaduse jõud. Kannatajal on õigus hüvitusele, milles teistel õigus teda aidata. Õigus on tappa mõrtsukat. Kohtunik saab vähendada, karistust, mitte hüvitist. Karistama peab nii karmilt ja sellisel märral, et see tegu muutuks ebasoodsaks ja kardetuks. Tsiviilvalitsus on abinõu suurte ebamugavuste vastu, monarhia on aga loomuseadusega vastuolus . Loomuseisundis on küik iseseisvate kogukondade valitsejad ja inimesed iseeneses nt indiaanlase ja sveitslase leping. Sõjaseisundis võib ründajat poolt hävitada. Ka varast. Sõjaseisund on olukord, kus kasutatakse teise vastu jõudu vüi plaanitakse seda teha ja inimeste üle ei ole kedagi, kelle poole abi saamiseks pöörduda. sõjaseisund lõpeb kui oht möödub ja mõlemad allutatakse võrdselt õiglasele kohtumõistmisele, kui sellist kohut pole kestab sõjaseisund. Ühiskonda astutaksegi sõjaseisundi kestmise välistamiseks. Ühiskonnas tähendab vabadus oma elu seadmsit alaliselt kehtivate seaduste järgi mis on kõigile ühised ja vastu võetud seadusandliku võimu poolt. Inimesel pole võimu anda end kellegi orjaks. Iga inimese isik on tema omand. Tema töö ja osavus samuti. Kui inimene muudab millegi olekut, tehes tööd, saab see tema omaks. Antud on nii palju, kui on tervislik nautida. Omand on nii palju, kui tal on vaja ja suudab ära tarvitada. Kes jätab teisele alles sama palju, kui too suudab kasutada, ei võtagi midagi ära. Kogukonnas on maa seadused, maa on ühine osadele inimestest nt inglastele. Töö annab õiguse maad omandada. Omandi suurus on töövõime ja vajadused. Poliitiline ühisk saab olla seal, kus igaüks on loobunud oma loomulikust võimust ja andnud selle ple kogukonnale kõigis olukordades , kus tal on võimalik paluda kaitset selle kogukonna loodud seadustelt. Absoluutne monarhia ei saa olla tsiviilvalitsuse liik, sest tsiviilühiskonna eesmärk on vältida ja parandada neid vigu, mis tekivad kui inimene on kohtumõistjaks iseenda üle, see kehtestab avaliku võimu kuhu igaüks saab pöörduda ja millele igaüks kuuletub. Absoluudi põhiprobleem on see, et ta lähtub loomuseaduse ja kohtumõistmise puhul enda kasuks ja sul puudub kaitse tema enda omavoli eest kuna ta on kõiges absoluutne. Ükski tsiviilühiskonnas elav liige ei saa olla vabastatud selle seadustest. Kõik on loomult vabad, võrdsed, sõltumatud, kedagi ei saa ilam tema nõusolekuta sellest seisundist välja tuua ja teise poliitilisele võimule allutada, ainus viis on vabatahtlikult loomupärane vabadus loovutada ja liituda tsiviilühiskonnaga, eesmärgil elada üksteisega mugavalt , ohutult, rahumeelselt, kasutada oma vara ja olla kaitstud võõraste eest. Otsuste aluseks on enamuse tahe . Peamine eesmärk miks ühineda riiklikesse ühiskondasdesse on omandi alalhoidmine. Loomuseisundis puudub seadus, kohtunik, jõud mis tagaks otsuse ja selle täideviimise. Kõrgeim ja esimene on seadusandlik võim, mis peab andma kõigele heakskiidu, kuuletumine lõpeb selles kõrgeimas võimus, kõik ühiskonnaliikmed peavad kuuletuma seadusandlikule võimule. Seadusandlikul võimul ei saa olla omavoli, ta peab valitsema toetudes alalistele pikaajalistele seadustele ja teadaolevate volitatud kohtunike abil. Maksud nõuavad samuti rahva nõusolekut ent on vajalikud.seadusandlik võim ei saa seda võimu üle anda kellelegi teisele.
4 punkti seadusandlikul võimul: valitseda välja kuulutatud ja kehtestatud seaduste kohaselt, seadused peavad olema vaid rahva hüvanguks, makse tohib tõsta rahva omandilt vaid rahva nõusolekuga, seadusandlik võim ei saa võimu üle anda.
Seadusandlikul võimul õigus suunata seda, kuidas rakendatakse riigi jõudu ühiskonna ja selle liikmete kaitsmiseks. Hea variant on korrapärane kooskäimine, ent mitte pidev koosistumine. Täidesaatev võim on eraldatud, jälgib täideviimsit j jõusse jäämist. On veel ka loomupärane võim, mis vastab sellele, mis kuulus igale inimesele enne ühiskonda astumist, see on nn föderatiivne võim, mis otsusstab sõja ja rahu, liitude ja liigade, lepingute üle kõikide riigita isikute ja kogukondadega. Mõnes riigis kus pole alalist seadusandlikku kogu kuulbu täidesaatev võim ühele isikule, teda võib nimetada kõrgeimaks võimuks ja tema jagab alamvõime, küll aga vannutakse lojaalsust mitte talle kui isikule vaidf seaduse kõrgeimale täideviijale. Täidesaatev võim peab töötama pidevalt. Rahval on õigus minna sõjaseisundisse täidesaatva võimuga, kui see takistab seadusandliku võimu tööd. Täidesaatev võib kogusid kokku kutsuda ja laiali saata, aga ta ei seisa neist kõrgemal. Võimu tegurtseda oma äranägemise järgi avaliku hüvangu nimel ja ilma seaduse ettekirjutuseta ja isegi selle vastu nimetatakse tegutsemisvabaduse õiguseks. Kui see kogukonna heaks, on see vaieldamatu tegutsemisvabaduse õigus, tegutsemisvabaduse õigus on rahva poolt valitsejatele antud luba teha vaba valiku järgi seal kus on seadusaugud ja alati üldise hüve eest. Õigus tegutsemisvabadusele on võim järgida avalikku hüve väljaspool seadust. valitsust võib laiali saata kui muudetakse seadusandlikku võimu: valitseja asendab seadused oma tahtega, valitseja takistab seadusandlikul võimul töötamast, kui muudetakse valijamehi või valimisviise ilma rahva nõusolekuta, kui seatakse rahvas võõrvõimu ikke alla, vastuvõetud seaduste täitmise järele ei valvata ja põhjustatakse tahtlikult anarhiat. Teine viis kuidas valitsus kaotab kehtivuse on kui seadusandlik kogu või kuningas või mõlemad käituvad usaldust reetes, püavad tungida alamate omandi kallale ja teha endast rahva üle omavolilist käsutajat.