John Locke Teine trakaat valitsemisest (0)

1 Hindamata

John Locke “Teine trakaat valitsemisest. Essee tsviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest, eesmärgist.”
paragrahv 1-14:

poliitilise võimukandja võimu alama üle saab eristada isa võimust laste üle, peremehe võimust sulase üle, mehe võimust naise üle ja isanda võimust orja üle.
Niisiis, poliitiliseks võimus pean ma õigust teha seadusi surmanuhtluse ja sellest tulenevalt ka kõigi väiksemate karistuste tagatiseks, et korraldada ja kaitsta omandit ning rakendada ühiskonna jõudu seatuste täideviimisel ja riigi kaitsmisel võõramise ülekohtu eest- ja seda kõike üksnes avaliku hüvangu nimel.
et mõista pol.võimu õigest ja tuletada see tema alguses, peame võtma arvesse seisundis, milles kõik inimesed asuvad loomupäraselt - see on täieliku vabaduse seisund korraldada oma tegevust ning käsutada oma vara ja isikut loomuseaduse piirides nii, nagu neile endale õige tundub, küsimata kelletki luba ja sõltumata teiste inimeste tahtest.
See on võrdsuse seisund, milles kogu võim ja kohtumõistmine kuuluvad igaühele, kusjuures kellegi ei ole seda rohkem kui teistel.__ loomupärane võrdsus
Kuigi loomuseisund on vabaduse seisund, ei ole see siiski omavoli seisund, ning vaatamata sellele, et loomuseisundis on inimesele täielik vabadus käsutada oma isikut ja omale kuuluvat elusolendit, ei ole tal siiski vabadust hävitada ei ennast ega ühtegi temale kuuluvat elusolendit, kuigi viimaselt võib võtta elu, kui leidub mõni nende lihtsalt elushoidmisest üllam otstarve.
Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõists, mis on selleks seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olleks kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjutada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara.
Kuna kõik kuulub Issandale siis pole võimalik ette kujutada meie seas sellist allumissuhet, mis volitas meid üksteist hävitama.
Igaüks on kohustatud ennast alal hoidama ja mitte lõpetama oma elu tahtlikult ning hoidma nii palju kui võimalik alal kogu ülejäänud inimkonda.
Loomuseaduse täideviimine on antud iga inimese kätte.
Loomuseisundis võib üks inimene saavutada võimu teise inimese üle, ent see ei ole mitte piiramatu ega omavoliline võim, vaid ta võib ülesastujale kätte maksta ainult nii palju, kui kaine mõistus ja südametunnistus peavad võrdeliseks kurjategija teoga- nii palju kui on vajalik üleastumine korvamiseks ja ohjeldamiseks.
Kuna riiki ei saa karistada võõramaalast seadusestest üleastumise korral, siis peavad seda tegema inimesed loomupäraselt.

- igaühe õigust karistada kuriteo eest, et ohjeldada inimesi ja hoida ära teisi sellesarnaseid kuritegusid .
- ainult kannatanule kuuluv õigus saada hüvitist.

Kohtunik saab vähendada kuritegude eest ette nähtud karistust, kuid ta ei saa vähendada hüvitist- ainult kannatanu ise saab hüvitist vähendada
“Kes valab inimese verd, selle verd valab inimene” 1MS 9:6
( enesearmastus muudab inimesed erapoolikuks nii enda kui oma sõprade suhtes. ja teiselt poole viib nende kurjus , ägedus ja kättemaksuhimu neid teiste inimeste karistamisel liiga kaugele).
Jumal on inimeste erapoolikuse ja vägivalla ohjeldamiseks määranud ametisse valitsuse.

paragrahv 89-93:

poliitilise ehk tsviilühiskonnas leiame ainult seal, kus mingi hulk inimesi on niimoodi ühte ühiskonda liitunud, et igaüks neist loobub loomuseadusest täidesaatvast võimust ja annab selle üldususele.
absoluutne monarhia, mida mõned inimesed peavad ainsaks valitsemis vormiks, on tegelikult tsiviilühiskonnaga kokkusobimat.
Sest tsiviilühiskonna eesmärk in vältida ja parandada neid loomuseisundi ebamugavusi, mis paratamatult tekivad siis, kui iga inimene on kohtumõistjaks tema endaga seotud juhtudel.

paragrahvid 95-99:

tsiviilühisikonnad igaüks on kohustatud järgima enamuse otsuseid.
iga inimene peab nõustuma enamusega, kuna muidu poleks algsel kokkuleppel üldse mõtet, mille alusel ta liitub koos teistega ühte ühiskonnas.
Sest seal, kus enamus ei saa otsustada kõigi ülejäänute eest, seal ei saa nad toimuda ühe kehandina, ja selle tagajärjel saadetakse nad otsekohale taas laiali.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 17 allalaadimist

John Locke Teine trakaat valitsemisest #1

John Locke Teine trakaat valitsemisest #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kelv Õppematerjali autor

John Locke “Teine trakaat valitsemisest. Essee tsviilvalitsuse tegelikust al-gusest, ulatusest, eesmärgist.”

ajalugu filosoofia euroopa ideede ajalugu tartu ülikool valikaine lühikokkuvõte kokkuvõte john locke locke teine trakaat valitsemisest

Sarnased õppematerjalid

pptx

Loomuliku seisundi ja sõjaseisundi vahekord

Loomuliku seisundi ja sõjaseisundi vahekord John Locke 2014 Loomuseisund • Täieliku vabaduse seisund • Võrdsuse seisund • Ei ole omavoli seisund • /…/, Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõistus, mis on selleks seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara. • /.../,Igaüks on kohustatud ennast alal hoidma ja mitte lõpetama oma

Õigus

doc

Seminar John Locke

2. seminari küsimused 1. Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi? Loomuseisundi omadused peegeldavad inimese algseid tõekspidamisi ning iseloomulikke omadusi tihtipeale ka seda miks meid loomadest eristatakse. Nendeks on enesearmastus, ligimesearmastus, vabadus, vendlus, võrdsus, kui ka valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta

Filosoofia

docx

locke

üldise hüve eest. Õigus tegutsemisvabadusele on võim järgida avalikku hüve väljaspool seadust. valitsust võib laiali saata kui muudetakse seadusandlikku võimu: valitseja asendab seadused oma tahtega, valitseja takistab seadusandlikul võimul töötamast, kui muudetakse valijamehi või valimisviise ilma rahva nõusolekuta, kui seatakse rahvas võõrvõimu ikke alla, vastuvõetud seaduste täitmise järele ei valvata ja põhjustatakse tahtlikult anarhiat. Teine viis kuidas valitsus kaotab kehtivuse on kui seadusandlik kogu või kuningas või mõlemad käituvad usaldust reetes, püavad tungida alamate omandi kallale ja teha endast rahva üle omavolilist käsutajat.

Filosoofia

doc

Euroopa ideede ajaloo konspekt

Poros ja Penia. Armastuse muud liigid - rahaahnus jms, mida ei nimetata armastuseks - kõik armastavad. Harmoonias sünnitamine - ka luuletusi jms. Sünnitatakse igavese elu pärast. Ilus keha - selle kaudu hakkab nooruk mõistma kõiki ilusaid kehasid ja ei taanda ilu ainult kehale, vaid hakkab nägema ilusaid hingesid. Lõpuks ilu enda mõistmine. Armastuse tee. Kes aga on sünnitanud ja üles kasvatanud tõelise vooruse, võib saada meelepäraseks jumalale ja enam kui keegi teine surematuks. 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik- poliitilised tagajärjed Agape ja Eros. Indiviidide võrdsustumine läbi Jumala armu vendlus. Vastandumine senistele võimusuhetele: "Ärge arvake, et ma olen tulnud tooma rahu maa peale; ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka! Sest ma olen tulnud ajama inimest riidu tema isaga ja tütart tema emaga ja miniat tema ämmaga; ja inimese vaenlasiks saavad ta omad kodakondsed

Ühiskond

rtf

Thomas Hobbes "Leviaatan"

Tlk. 4 Edaspidi tõlgitud sõnaga ‘riik’. Tlk. 5 1 Mo, 1, 26. Tlk. Viimaseks, mis on pimeduse kuningriik.6 Esimese kohta kõlab ütlus, mida on hiljuti palju kuritarvitatud, et tarkust ei omandata mitte raamatuid, vaid inimesi lugedes. Selle tagajärjel meeldib väga neil inimestel, kes enamasti ei suuda anda ühtegi teist tõendit oma tarkusest, näidata, üksteist armutult seljataga hukka mõistes, mida nad arvavad olevat inimestest välja lugenud. Kuid on veel üks teine mitte just hiljuti avastatud tarkus, millest nad võiksid õppida üksteist tõeliselt lugema, kui nad vaid vaeva näeksid, ja see on: Nosce teipsum – loe iseennast. Vastupidi selle tarkusesõna praegusele kasutusele ei olnud see mõeldud selleks, et kiita heaks võimulolevate inimeste jõhkrust oma alamate suhtes ega julgustada madalast seisusest inimesi häbematule käitumisele neist kõrgemalseisvate isikute vastu, vaid õpetada meile, et ühe inimese mõtete ja tungide sarnasuse tõttu

Kirjandus

110

doc

Õigusfilosoofia ajalugu

leppe), siis kus lõpevad inimvabaduse piirid? Kas ja milles peaksid inimesed ühiskonnas olema võrdsed? Millised poliitilised kohustused on ühiskonna liikmel ja kodanikul? Et mõista, mida võidavad inimesed ühiskonnast arutletakse ka selle üle, milline oleks inimeste olukord ilma ühiskonnata ja riigita (nö looduslikus seisundis või loomuseisundis). 3) Küsimus valitsemisest, millised on valitsuse ülesanded/funktsioon (miks on valitsemist vaja, mis ülesandeid ta täidab) ja kuidas oleks valitsemist õige ja kohane korraldada, milline valitsemine on legitiimne nt Iraagis, aga paljuski ka Venemaal on rahvas toetanud tugevat juhti, mistõttu rahva jaoks pole niivõrd oluline, et oleks demokraatlikud valimised, vaid see, et riiki kindlakäeliselt juhitaks ning riigis oleks kord. Nt demokraatiat peeti kaua

Õigus

docx

Sissejuhatus ideede ajalukku

 Ludwig Wittgenstein  Varauusajal philosophia practica: Keel kui “tööriistade kogum”, erinevad kasutusviisid, sõnade Ethica –üksikisik inimelu projektid ja suhted, vara-ja uusajal oluline, sest mõjutas tähendused pole fikseeritud ka pol.suhteid  John L. Austin (1911-1960) “kõneaktide” teooria: Oeconomica- perekond Lokutiivne akt. Asjade nimetamise funktsioon Politica – ühiskond, pol.fil. Inimene kui ühiskondlik olend. Illokutiivne akt. Ütlemisega tehakse tegu (käskimine, palumine)  Milleks ideede ajalugu? 

Filosoofia

docx

Euroopa ideede ajaloo tähtsamad isikud

Rakendamine Inglismaal: o Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. "King in parliament" idee o Kodusõda: parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises ning absolutismi sisseseadmises o Paradoksaalne tulemus: parlamentlik absolutism. 1649-1660 Inglise Vabariik o Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes Bodin ja Hobbes: monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik vorm. John Locke Segavalitsuse idee juhtis välja võimude lahususeni. (John Locke: türannia vältimiseks vajalikud ,,piirajad ja takistajad". Eristusid 3 eritüüpi võimu: seadusandlik kõrgeim), täidesaatev, föderaalvõim (välisasjad). 2. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Locke'i ,,Teine käsitlus valitsemisest" (1689): 'võrdne vabadus seaduste all'. Locke võttis üle Hobbes'i arusaama vabadusest kui väliste piirangute puudumisest ning sidus selle oma

Ajalugu

Rohkem sarnaseid