Loomuliku seisundi ja sõjaseisundi vahekord John Locke 2014 Loomuseisund • Täieliku vabaduse seisund • Võrdsuse seisund • Ei ole omavoli seisund • /…/, Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõistus, mis on selleks seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara. • /.../,Igaüks on kohustatud ennast alal hoidma ja mitte lõpetama oma
Richard Hooker öelnud, et inimesed armastaksid teisi samapalju, kui iseendid. Selline tunnetus on inimeste vahel kes omavad samasugust loomupärast mõistmist oma elu juhtimiseks. Autor selles osas Hookeriga täiesti ei nõustu. Kõik inimesed on ühe kõikvõimsa ja lõpmatult targa looja meistriteosed, nad on tema sulased ja on tema korraldusel saadetud maailma tema asju ajama. Keegi ei tohiks tahtlikult lõpetada oma elu ja iga ühe kohus on kaitsta ülejäänud inimkonda. Igaühel on õigus karistada loomuõigusest üleastujaid sellisel määral, et takistada selle eiramist. Sellisel juhul omab iga inimene õigust karistada üleastujat ja olla loomuõiguse täideviijaks. Tõesti kummaline õpetus, kui võtta, et inimene on kohtunikuks iseendaga seotud küsimustes ja sõprade suhtes. Kas saab jääda erapooletuks? Inimesed võivad sõlmida omavahel kokkuleppeid, kuid nad jäävad siiski seotuks looduslikus seisundis
John Locke ,,Teine traktaat valitsemisest" John Locke oli inglise filosoof, kes oli materialistliku sensualismi rajaja. Ta põhjendas empirismi ning kritiseeris moodsat tunnetusteooriat. Oma teoses ,,Teine traktaat valitsemisest" arutleb ta inimeste loodusliku seisundi, sõjaseisundi ja omandi üle. Samuti peatub ta pikemalt ka poliitika ja valitsemise teemadel, mõtiskledes sealjuures seadusandliku ja täidesaatva võimu vahekorrast ning valitsuse laialisaatmise võimalustest.
inimesed asuvad loomupäraselt- see on täieliku vabaduse seisund korraldada oma tegevust ning käsutada oma vara ja isikut loomuseaduse piirides nii, nagu neile endale õige tundub, küsimata kelletki luba ja sõltumata teiste inimeste tahtest. See on võrdsuse seisund, milles kogu võim ja kohtumõistmine kuuluvad igaühele, kusjuures kellegi ei ole seda rohkem kui teistel.__ loomupärane võrdsus Kuigi loomuseisund on vabaduse seisund, ei ole see siiski omavoli seisund, ning vaatamata sellele, et loomuseisundis on inimesele täielik vabadus käsutada oma isikut ja omale kuuluvat elusolendit, ei ole tal siiski vabadust hävitada ei ennast ega ühtegi temale kuuluvat elusolendit, kuigi viimaselt võib võtta elu, kui leidub mõni nende lihtsalt elushoidmisest üllam otstarve. Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõists, mis on selleks
JOHN LOCKE, Teine traktaat valitsemisest Kulla Kroon 10HP 1. Milised on põhilised teemad, mille üle Locke tekstis arutleb? Locke arutleb poliitilisest võimust,loomu-ehk vabaduseseisundi ja sõjaseisundi erinevusest ja nendest üldiselt.Ühiskonna ja poliitilise võimu mõjust kahele viimasele seisundile ning vabadusest. 2. Millise võimu (alg)allikaga Locke ei nõustu? Locke ei nõustu R.Filmeri õpetustega, et valitsejavõim on tulenenud Jumalast ja kõik maailma valitsejad on saanud oma võimu pärandina Aadamalt.Samuti ei nõustu Locke sellega,et võimuvalitsejal on absoluutne võim oma alamate elude,vabaduse ja varanduse üle ning see, nende tahe, on muutumatu ja jumalik.Ei ole ju enam maailmas perekonda, keda saaks pidada vanimaks või võimu pärijaks,seega on Locke arust vale arvata,et kogu võimu allikas on Aadamalt tulnud. 3
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
Sellest tuleneb vabadus teha kõike, mida ta vastavalt oma mõistusele ja otsustele arvab olevat enda alalhoidmise tarvis kõige sobivamaks vahendiks. Mis on vabadus. VABADUSE all mõeldakse, vastavalt selle sõna täpsele tähendusele, väliste takistuste puudumist. Need takistused võivad tihti võtta inimeselt ära võimu teha seda, mida ta teha tahaks, kuid ei saa takistada teda kasutamast alles jäänud võimu nii, nagu tema arusaamine ja mõistus talle ette kirjutavad. Mis on loomuseadus. Õiguse ja seaduse erinevus. LOOMUSEADUS (lex naturalis) on mõistuse poolt avastatud ettekirjutus või üldine reegel, mis keelab inimesel teha seda, mis hävitaks tema elu või võtaks ära elu alalhoidmise vahendid ning jätta tegemata seda, millega tema arvates saab oma elu kõige paremini kaitsta. Kuigi need, kes sellel teemal sõna võtavad, kipuvad segi ajama mõisteid jus ja lex, õigus ja seadus, tuleks neid siiski eristada, sest ÕIGUS
seejuures, kui palju aega pidi mööduma, enne kui sõnad võim ja valitsus inimeste jaoks midagi tähendama hakkasid. Lõpuks räägivad nad kõik lakkamatult vajadusest, ahnusest, rõhumisest, soovidest ja kõrkusest, kandes seega loomuseisundisse üle ideed, mis on pärit ühiskonnast--metsinimesest kõneldes maalisid nad tegelikult pildi tsiviliseeritud inimesest.6 Enamikule meie filosoofidest pole tulnud mõttessegi kahelda selles, et loomuseisund kunagi eksisteeris, ehkki pühi raamatuid lugedes on täiesti selge, et kuna esimene inimene sai jumalalt kohe vaimuvalguse ja käsud, ei viibinud ta mitte kunagi selles seisundis. Ja kui uskuda Moosese raamatuid, nii nagu on kohane kõigile kristlikele filosoofidele, siis ei saa ju väita, et inimesed oleksid millalgi, kas või enne veeuputust, elanud puhtas loomuseisundis -- vähemalt mitte juhul, kui nad ei langenud sinna tagasi mõne erakordse sündmuse tagajärjel. Seda
Teoloogia oli Platonile osa poliitikateadusest, mis õpetas vähemusele, kuidas valitseda enamust. Religioon, nagu haridus, peab alluma riigi regulatsioonidele ja ülemvõimule ning seejuures tuleb religiooni reguleerida seadustega järgmisel viisil: lubatud on ainult avalik religioon; eraviisilised religioonid vähendavad inimeste riigikuulekust; et teatud uskumused kalduvad ebamoraalsusse, on vaja anda religioonile usutunnistus ka seadustega karistada valesti uskujaid. Selline usutunnistus sätestab, et ateism on: 1. jumalate olemasolu eitamine, 2. selle eitamine, et jumalad hoolivad inimeste käitumisest, 3. uskumus, et sooritatud pattu saab kergesti lepitada jumala ees. Platon nägi ateismi eest ette karistust kuni surmanuhtluseni. (üldtunnustatud jumalustesse mitteuskujaid nimetati vana-Kreekas ka ateistideks, ning neid kiusati taga ka demokraatlikus riigis,
Rahu on parem. Sõda tuleb alustada tulevast rahu silmas pidades. Ohtudest ei tohi nõnda hoiduda, nagu näiksid ara või nõrgana. Riigi juhtimisest: Kodanike huve kaitsta nii, nagu unustaks enda omad. Riiki tuleb hoida korras tervikuna. Sarnaselt eeskostega peab riigi valitsemine teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud. Suurele mehele on omased leplikkus ja halastus. Ka rangus. Iga noomimine või karistus peab olema vaba auhaavamisest. Karistada tuleb riigi huvides mitte karistaja huvides. Karistus ei tohi olla suurem süüst. Soove järgivais oludes tuleks vältida kõrkust, upsakust ja ülbust. Varandus ei tohi olla hangitud häbiväärselt või põlatud viisil Auline = sünnis. Sünnis on mõistust ja keelt arukalt kasutada, tegusid läbimõeldult korda saata. Õiglane on sünnis. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist "Meie sõprus Étienne de la Boétie'ga on võrreldamatu... selle ainus mudel on ta
Seega kui inimesed on olemas on olemas ka riik ja seega oleks loodusseisundi üle arutlemine mõttetu. Kuid samas siiski on jällegi mõned teoreetikud väitnud, et on tõendeid, et inimesed on suutnud elada ilma riigita. Selliseid argumente võib leida anarhistlike autorite argumentides. Aga siiski kui mõelda, et miks on olemas riik, siis võime siiski mõelda, mis toimuks siis, kui inimesed leiavad ennast ilma riigita maailmas (Wolff, 1996). Ka Locke on käsitlenud loodusseisundit, kuid tema ei väida, et see oleks kui sõjaseisund. Locke on öelnud, et on võimalik elada vastuvõetavat elu kui riiki ei eksisteeri. Locke väidab, et loodusseisund on täiusliku vabaduse seisund, võrdsuse seisund ning seotud Loodusseadusega. Tema arusaam õiguste kohta on järgmine: ühelgi inimesel pole loomulikku õigust ühtegi teist alla suruda. Locke arvas, et kellelgi pole loomulikku õigust valitseda selles mõttes, kui Jumal
Aga olgu prohveti ennustused, need kaovad; olgu keeled, need lakkavad, olgu tunnetus, see lõpeb ära. Sest poolik on, mida me tunnetame, ja poolik, mida me ennustame. Aga kui tuleb täiuslik asi, siis kaob see, mis on poolik! [---] Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus! (I Korintlastele, 13) Agape · Spontaanne, üldine, ei hooli objekti "väärtusest" · Loob selle väärtuse armastuse läbi (nt Aadam ei armastanud Eevat, SEST ta oli ilus, vaid Eeva ilu sai tõeks Aadama armastuse läbi.) · Inimene astub suhtesse Jumalaga ainult Jumala algatusel · Teisele suunatud, omakasupüüdmatu Eros · Igatsev, suunatud omandamisele · Saab alguse objekti iseseisvast väärtusest · Erose läbi tõuseb inimene Jumala poole · Enesekeskne, õnne ja surematuse saavutamisele suunatud Agape ühiskondlikud tagajärjed
John Locke John Locke sündis 1632. aastal, kui Euroopas vältas Kolmekümneaastane sõda, muuhulgas nägi ta ka Suur-Britanniat kodusõja päevil, mis algas 1642. aastal. Tihtipeale nimetatakse teda liberalismi isaks, kuna tema mõtted elust, vabandusest, omandist ning muudest aspektidest moodustavad klassikalise liberalismi alustalad. Locke eluajal toimus Stuartite restauratsioon, Londoni suur tulekahju ja Londoni katkuepideemia. Ta kasvas puritaanlikus perekonnas Bristolis, Somersetis , mis oli üks rahvastatumaid ning rikkamaid maakondi ta kodumaal. Õppis prestiižses Westminsteri koolis, mis asus Londonis ning 1652. aastal siirdus edasiõppima Christ Church ülikooli, mis paiknes Oxfordis. 1666. aastal tutvus ning sai heaks tuttavaks Anthony Ashley Cooperiga, kellest sai hiljem Shaftesbury krahv
Kui ta ei nõustu, siis ei kehti tema kohta riigi seadused ning tema suhtes pole seega miski ei õiglane ega ebaõiglane. Kui riik on juba rajatud ning suveräänile valitsemiseks õigus antud, ei tohi rahvas ilma suverääni loata uut lepingut sõlmida ega uut suverääni valida. Iga riigialam kannab vastutust suverääni iga teo eest, st mida iganes suverään ette ei võtaks, ei saa teda süüdistada ebaõigluses. Mitte ühegi suvrääni ei tohi ka hukata ega mingil muul moel karistada : karistades suverääni, kasristaksid inimesed teda tegude eest, milles nad ise süüdi on. Järelikult peavad riigialamad olema oma suveräänile kuulekad. Rahva osavõtt riigikorralduse kujundamisest piirub seega täielikult vaid suverääni valimisega. Seadusandja saab olla olla vaid suverään ning ainult tema saab seadusi ka tühistada. Suverään ise ei allu riigi seadustele, sest kuna tal on õigus seadusi välja anda ja tühistada, on tal võimalus teda
Need on need teadmised, mis ei ole tulnud elu jooksul LOCKE 1.Ratsionalismi kriitika: Locke usub, et me sünnime absoluutselt teadmatuna kõigest meist ümbritsevast, mitte mingeid kaasasündinud ideesid ei ole, vaid kõigi ideede algupära on kogemuses. Ta väidab, et ratsionalistide argumentatsioon kaasasündinud ideede kasuks on rajatud sellele, et leiduvat teatud printsiibid kas või nt vasturääkivuse lubamatuse reegel , mida üleüldiselt tõeseks ja kindlaks peetakse. Locke osutab esiteks, et tegelikult kõik inimesed nende printsiipidega siiski nõus ei ole; teiseks, isegi kui kõik nendega nõustuksid, ei tuleks neid printsiipe sellepärast veel kaasasündinud ideedeks pidada. 2.Inimtunnetuse ülesehitus Locke järgi: Tunnetuse astmed: 1.) Intuitiivne tunnetus, 2.)Demonstratiivne ehk tõestav tunnetus ja 3.) Meeleline tunnetus. Kõike ei ole võimalik tunnetada, st tõsikindlalt teada saada.
" Loomuseaduse teooria ideed: · Inimolendid on loomult mõistuslikud olendid, kes on selle loomuse saanud Jumalalt, kes lõi meid elama teatud viisil. · Isegi Jumalat tundmata võib mõistus kui meie loomuse olemus avastada need seadused, mis on vajalikud inimese õitsenguks. · Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ja neid tuleb kasutada, kui hindame ühiskonda ja positiivseid seadusi. Absoluutse moraali probleem Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega, dilemmadega, millele ei ole ühest vastust. Topelttagajärje doktriin (TTD) Teooria, mis annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb. On alati väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Nt
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
Absolutism Prantsusmaal. Domineeris 17. sajandil ning 18. algul. Selle hiilgavaimaks esindajaks peetakse Louis XIV, juhtlausega: "Riik, see olen mina" (l'Etat, c'est moi). Riigikorda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda, Jumala tahet enam kuigivõrd ei rõhutata, pigem peetakse absolutismi lihtsalt kõige loomulikumaks ja ideaalsemaks valitsemisviisiks. Louis XIV valitsusajal, kui absolutism rakendus Euroopa ajaloos ilmselt kõige hiilgavamalt ja ulatuslikumalt, tekkis sellele ka mitmeid toetavaid teooriaid, millest ühe autoriks oli ka kuningas ise. Ta uskus, et tema kohustus, aga ka samas nauding on oma alamatele pakkuda turvalisust ning tsentraliseeritud võimsa riigi poolt antavaid kõikvõimalikke hüvesid. Võim pidid tema arvates olema täielikult tsentraliseeritud, sest kui see pidanuks jagunema mitme inimese vahel, võisid nood seda kurjasti, oma kasuks ära kasutada. Sellise vaate järgi sai vaid kuningas esindada üldiseid hüvesid. Sellisele ratsi
kvantiteedi suunas. 21) ohud looduse uurimisel (Eessõna) Looduse tõlgendamiseks on vaja meetodit: “me ei ammuta tegu teost ega katset katsetest sarnaselt empiirikutele, vaid põhjuseid ja aksioome teost ja katsetest ning põhjustest ja aksioomidest uuesti teo ja katsed...” Looduse tõese tõlgenduse raskused: • Meeled – on küündimatud ja petlikud • Aru – sünnipärane loomus ja suunatus Metafoorid: ämblik, sipelgas, mesilane Locke: (1632-1704) 22) milles seisneb Locke`i tunnetusteoreetiline empirism (teadmine ja kogemus) Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Oletame siis, et vaim on niiöelda valge paber, kus pole ühtegi märki, [ja] millel puuduvad igasugused ideed. Kuidas ta siis täidetakse? Kust ta saab selle tohutu [ideede] varamu, mille inimese toimekas ja piiritu ettekujutusjõud [fancy] on peaaegu lõpmatu mitmekesisusega tema peale maalinud
unenägu, mitte reaalsus. Võib olla ka nii, et jumal või kuri vaim väljaspool meie mõistust tekitab meis kujutlusi. Milles siis saab kindel olla? Mis on tõsikindel teadmine, milles kahelda ei saa? Ka ekslike kujutlusi saab minus tekitada vaid siis, kui ma olen olemas mõtleva (ladina keeles cogito, ergo sum) olendina. See geniaalne üksik idee ongi tema filosoofia aluseks. Ratsionalistina uskus ta kaasasündinud ideede olemasolu, näiteks jumala idee. Uusaja empirism John Locke (1632 1704) vaatame tema kolme küsimust. Empirismi rajajana on tema põhilauseks: ,,Kõik meie teadmine, välja arvatud loogika ja matemaatika teadused, on pärit kogemuses". 1. Sünnipäraste ideede kriitika See on suunatud Platoni ja Descratesi vastu. Teadmiste sünnipärasus võib põhineda nende üldisel kehtimisel või esinemisel kõigi inimeste juures. See aga ei vasta tõele, näiteks paljudel inimestel pole aimugi meie jumalast
1. Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. 2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab. Tegevusvabadus võib olla täielik vaid seal, kus indiviidi tegu puudutab vaid tema enda huvisid. Taolisi olukordi esineb harva ning seetõttu algavadki tegevusvabaduse piirangud sealtmaalt, kus tegu riivaks teiste huve. Arvesse läheb mitte ainult tegelik, vaid ka võimalik teiste huvide riivamine. Näiteks võib purjus inimene arvata, et ta võib autoga hästi ettevaatlikult kõrtsist koju sõita
saavutatakse üksikisikuliselt. 8. Millist rolli mängib Hobbesi käsitluses suverään? Suverään on see, kes karistab seadustele mitteallujaid, hoides sellega inimesi seaduse juures. 9. Milline on Locki arusaam loodusseisundist? Locki järgi on loodusseisund täiusliku vabaduse seisund, võrdsuse seisund ja on seotud loomulike seadustega. Kellelgi pole õigust kedagi teist alla suruda. 10. Millise rolli annab Locke oma teoorias karistamisele? Locki järgi on isegi loodusseisundis olemas teostatav ja tõhus moraaliseadus, mida toetab loomulik karistamisõigus. Hobbesi järgi ei ole mõtet karistada, sest muidu tuleb see karistatu samasuguseid tõekspidamisi omavate sõpradega tagasi. 11. Mis osa mängib omand Locki käsitluses? Me kõik oleme Jumala omand, tema teenrid. 12. Kuidas mõistab Rousseau loodusseisundit?
raamatut riigis"; ,,Poliitilise teooria isa" Bodini suveräänsusteooria I : kord ja ühtsus riigis on tagatud suveräänsusega. Suveräänist ei saa olla ühtegi teist kõrgemat võimu, mis saaks teda piirata vms. Bodini suveräänsusteooria II : algselt oli rahvas kui tervikus aga loovutas suveräänsuse kui valis ametisse kuninga. Valitseja tahe sai seaduseks. Valitseja allub üksnes Jumala seadustele. Kuna inimlik sanktsioon puudub , karistada saab ,,üksnes" Jumal. Thomas Hobbes (1588-1679) oli oma poliitiliselt hoiakult rojalist. Inglismaa konflikti algul emigreerus Pariisi ning avaldas seal oma põhilised poliitilised teosed. 1651 konflikt rojalistliku eksiilkogukonnaga naases Inglismaale. Hobbes'i eesmärgid : uurida kuidas poliitliline keha funktsioneerib. Ta ütleb, et tema paneb aluse tõelisele poliitilisele teadusele ehk politoloogiale. Ülim eesmärk on saavutada riigi sees rahu.
Kreeka ja Rooma mõtlejate retseptsioon 14 Aristoteles (4. saj. eKr): polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm Aristotelese retseptsioon keskajal. Skolastiline aristoteliaan Aquino Thomas (13. saj.): a. poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond" (communitas perfecta), mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias Machiavelli ideed : Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving Nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis
muutu. Majade tagastamisel lepiti kokku, et kui remondi käigus ehitati ümber rohkem kui 50% majast, siis see pole enam sama maja (igaks juhuks püüame siinkohal mitte täpsustada kuidas seda protsenti arvutada ...). 3. Isiku samasus e. personaalidentiteedi probleem. Kokkulepe siin ei aita. Siin puutume kokku subjekti teadvuse mõistega, kusjuures peame arvestama, et teadvusi (mentaalseid maailmu) ei saa ei mitmeks lõhestada ega ka kokku sulandada. John Locke (1632-1704) vastas personaalidentiteedi probleemile isiku samasuse tunnustega: isiku määravad mälupildid ja assotsiatsioonid. R. Nozick'i (1938) reduplikatsiooni paradoks. A. C. Swinburne (1837-1909): Isik on sama, kui tal on sama hing. Võib osutuda, et küsimus hinge olemasolust ja olemusest võib osutuda praktiliseks probleemiks pärast teleportatsiooni kasutuselevõttu ... OLEMISE PROBLEEM Mis on tingimus, et võib öelda, et miski pigem on olemas, kui teda ei ole? Kui ei taju,
MORAAL / EETIKA kümne käsu valgusel Sissejuhatus Moraali (ladina keeles mos, mores "komme, tuju") all mõeldakse üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaamu heast ja halvast ehk õigest ning valest käitumisest. Sellega on olemuslikult seotud mingi arusaam, et on asju, mida võib ja peabki tegema, või mille tegemisest tuleb hoiduda. Kui tehakse, midagi sobimatut, siis sellele järgneb teiste inimeste poolne halvakspanu, hukkamõist või karistus. Kui aga käitutakse õigesti, siis on teised rahul ja võidakse kiitagi. Sõna eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, ethika, mis tõlkes tähendab "komme, kommetesse puutuv". Seega eetika tähendab enamvähem sama mis moraal. Tänapäeval mõistetakse selle all teadust, mis uurib moraaliküsimusi ehk kõlblusõpetust. Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu nähtuste kirjeldamisega, vaid ka määrab, millised need peaksid olema. Teisisõnu
rights when he is in the 'state of nature, i.e. a vacuum of law and obligation, since 'in such a condition, every man has a right to everything; even to one another's body'.13 But we could just as well say that in such a condition of things, where nobody has any duty not to take anything he wants, no one has any rights. The fact that we could well say this shows that the ordinary modern idiom of 'rights' does not follow Hobbes all the way to his contrast between law and rights. Nor did Locke or Pufendorf; yet they did adopt his stipulation that 'a right' (jus) is paradigmatically a liberty.14 Their successors are those who today defend the 'choice' theory of rights, which as we saw in the preceding section is one eligible way ofaccounting for most, but not all, of the modern grammar of rights. And even those who defend the 'benefit' theory of rights are far from using the idiom of Aquinas, since (in common with ordinary
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised
Liis Liström 12b ANTIKRISTUS Friedrich Nietzsche Raamatut kätte võttes ning selle eessõna lugedes, ehmusin. Nii otsekohest ning mõtlemapanevat eessõna pole ma iial ühesgi teoses kohanud. Filosoof kirjeldas seda, kellele on raamat mõeldud ning kes peavad tema lugejad olema. Tsteerides mõningaid lauseid, kõlaks see nii: "See raamat on mõeldud vähestele. Võibolla mõni neist vähestest pole veel sündinudki. Tingimusi, mis on minu mõistmiseks paratamatult vajalikud, tunnen liigagi hästi." Autor selgitab teoses seda, et elus pole vaja esitada iga asja kohta küsimusi, tuleb olla ükskõiksem. Inimesed ei tohiks karta keelatud vilju. Alati peab olema valmis millekski, mida ei tohiks eales ettegi kujutada. Need kes vastavad neile kõigile tingimustele, on raamatu lugemiseks valmis, ülejäänud on autori sõnul tähtsusetud-lihtsalt inimkond. Nietzsche seadi
inimnäo. Vanim tütar Sonja, kes on olude sunnil prostituudiks hakanud, on vaikne, valge peaga, kõhn, nägu alati kahvatu, kuid astub vaimsesse võitlusse uhke ja andeka Raskolnikoviga ja võidab. Tänu temale tunnistab Raskolnikov oma teo üles. Sunnitöölaagris toimub Raskolnikovis hingeline murrang. Sonja uskus absoluutse headuse võitu. Samas ei arva ta , et elu ongi vaid eneseohverdus ja kannatus. Raskolnikov kehastab Sonja silmis kõlbelist ilu ja jõudu. "Sonja idee" võitis "Raskolnikovi idee". c. Dunja, Pulheeria, Luzin ja Svidrigailov, Razumihhin Luzin on rikas mees, kes vaid , kes vaid loeb üle oma rahapakke ja soovib abielluda Dunjaga, mis on tüdrukule eelkõige kasulik, et aidata nii
antiigiideedes, kus ei olnud universaalse võimu kontseptsiooni vaid riigivõimukorralduseks oli polislik riik. Aristotelese järgi oli Kreeka polis poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Juba keskajal (13. SAJ) sai Aquino Thomas Aristotelesest inspiratsiooni ning leidis, et poliitilise elu põhivormiks on communitas perfecta (väiksem poliitiline kogukond) ehk eneseküllaline poliitiline kogukond, mis on võimeline oma elu korraldama, kohut mõistma ja kurjategijaid karistama. See ei pea hõlmama kogu Euroopat vaid võib vabalt olla väiksem kogukond sarnane linnriigile- aga kogukonnad peavad elama harmoonias. Teiseks partikularistlike mõtlemise juured on Rooma mõtlejate ideedes. Neilt saadi idee, et riigid ei ole omavahel hierarhias, vaid riik peab seisma oma enda huvide eest. Humanistid laenasid Cicerolt mõtte, et riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktis, kuna üksikisiku surm
2) Hääletaja võib anda alatu või pahatahtliku hääle--->Avalik hääletus, mitte salajne, siis on võimalik neid inimesi oma hääle eest vatutavaks pidada 13. Milles seisneb võimude lahususe idee? Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude lahususe idee elemente sisaldus juba antiikaja filosoofide (Platon, Aristoteles, Polybios) teostes. Uusajal käsitles seda ideed esimesena põhjalikumalt inglise filosoof John Locke, kes väitis, et seadusandlik võim tuleks jaotada kuninga ja parlamendi vahel. Moodsa vormi andis võimude lahususe põhimõttele Charles de Montesquieu oma teoses "Seaduste vaimust" (pr. k De l'esprit des lois), pidades vajalikuks riigivõimu kolmikjaotust seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis (system of checks and balances). 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
