Loomuliku seisundi ja sõjaseisundi vahekord John Locke 2014 Loomuseisund • Täieliku vabaduse seisund • Võrdsuse seisund • Ei ole omavoli seisund • /…/, Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõistus, mis on selleks seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara. • /.../,Igaüks on kohustatud ennast alal hoidma ja mitte lõpetama oma
inimesed asuvad loomupäraselt- see on täieliku vabaduse seisund korraldada oma tegevust ning käsutada oma vara ja isikut loomuseaduse piirides nii, nagu neile endale õige tundub, küsimata kelletki luba ja sõltumata teiste inimeste tahtest. See on võrdsuse seisund, milles kogu võim ja kohtumõistmine kuuluvad igaühele, kusjuures kellegi ei ole seda rohkem kui teistel.__ loomupärane võrdsus Kuigi loomuseisund on vabaduse seisund, ei ole see siiski omavoli seisund, ning vaatamata sellele, et loomuseisundis on inimesele täielik vabadus käsutada oma isikut ja omale kuuluvat elusolendit, ei ole tal siiski vabadust hävitada ei ennast ega ühtegi temale kuuluvat elusolendit, kuigi viimaselt võib võtta elu, kui leidub mõni nende lihtsalt elushoidmisest üllam otstarve. Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõists, mis on selleks
ühiskondliku leppe sõlmimise tulemusena tekkis riik, mille ülesandeks on kaitsta tööga saadud (eraisiku) omandit.Täidesaatev (kuningas) ja seadustandev (parlament) võim peaks olema lahutatud. Kas tema mõtted sarnanevad tänapäeval valitsevale olukorrale? Põhjenda oma vastust. 9. Kas te nõustute Locke'i mõtetega? Põhjendage oma seisukohta pikemalt.Nõustun Locke'i mõtetega inimeste seisukohalt;et inimesel on loomuseisund ja ka sõjaseisund.Mõlemais neis on see inimese enda valik kas ta tuleb sealt välja või mitte.Tavaliselt juhtub see siis, kui loomuseisundi puhul pole meil seda, mida ihkame või vajame abi mujalt,või siis sõjaseisundis aitab meil sellest välja tulla üksnes meie endi jaoks õiguse jalule saamine.On ka inimesi, kes loomuseisundist väljuda ei suuda.Nad võivad küll lubadusi ja kokkuleppeid teha, kuid tegelikuses on nad siiani
võimalik praktiliselt läbi viia! Kõnelda ainult tõsiasjade ja tegevuse abil. Teine metoodiline käsk ISETEGEVUS! Ilma selleta pole õppimisest rõõmu; kes selle esile manab, on õige õpetaja. Kui kasvandik enese mõistust tarvitab, siis on need teadmised, mida ta omab, tõeliselt tema omandus. Nii hoitakse alal inimese tähtsaim tööriist tema terve mõistus. Rousseau suur idee nr 1: ühiskondlik leping Kirjeldatav loomuseisund kujutas endast üht suurt heolu. Rõhutab, et riigieelsesstaadiumis kuulus inimestele täielik vabadus. Inimesed moodustasid valitsuse, tuues oma isikliku vabaduse ohvriks ühiskonna vajaduste ees. Valitsuse ülesandeks peab olema üldise tahte elluviimine. Rousseau suur idee nr 2 : üldine tahe Ei orjuslik ega militaarne kord kujuta endast legitiimset valitsust. Kõik inimesed osalevad ühiskondlikus lepingus vabatahtlikult.
sekundaarseteks. Primaarsed omadused on esmajärgulised ja tõelised omadused, mis on püsivad, absoluutsed ja sõltumatud sellest, kes neid täheldab. Näiteks mõni arv, liikumine, vorm. Sekundaarsed omadused on siis teisejärgulised ning need vahelduvad vastavalt sellele, kes neid vaatleb. Näiteks värv ja temperatuur. Point on selles, et primaarsed omadused on objektis endas, teisejärgulised aga meeltes nad sünnivad objekti ja vaatleja vastasmõju tulemusel. 4.Loomuseisund ja ühiskond: Loomuseisund ehk ühiskonna-eelne olukord. Loomuseisundis elavad inimesed koos moraalireegleid järgides, kuid ühise valitsuseta. Kõigil on piiramatu õigus karistada moraaliseaduste rikkujaid. Olemas on eraomand, mis tekib töö kaudu. Kuna kõigil on mure oma omandi säilimise pärast, luuakse valitsus. Kõrgeim võim on mitteabsoluutne seadusandlik kogu. Rahval on õigus mässata valitsuse vastu, mis ei valitse tema huvides (selline valitsus on rahvaga sõjaseisukorras).
ja normid elu korraldamiseks, mille suhtes keegi ei saa olla asjatundmatu.5 4 Locke tsiteerib "Teises traktaadis" 16 korralmõjuka anglikaani teoloogi Richard Hookeri (1554 1600) teost Of the Laws of Ecclesiastical Polity (mille eri osad ilmusid aastatel 15931661). 5 Richard Hooker, Of the Laws of Ecclesiastical Polity, I raamat, ptk 8, lõik 7. Algtekstis Hooker jätkab: "nimelt, selleks et meile ei tehtaks kahju, ei tohi ka me ise seda teha; et meid ei koheldaks 6. Kuigi loomuseisund [State of Nature] on vabaduse seisund, ei ole see siiski omavoli seisund, ning vaatamata sellele, et loomuseisundis on inimesel täielik vabadus käsutada oma isikut ja oma vara, ei ole tal siiski vabadust hävitada ei ennast ega ühtegi temale kuuluvat elusolendit, kuigi viimastelt võib võtta elu, kui leidub mõni nende lihtsast elushoidmisest üllam otstarve. Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõistus, mis on selleks seaduseks, õpetab
Varauusaegsed moraaliteooriad Egoistlikud: Thomas Hobbes, Samuel Pufendorf, Bernanrd Mandeville Altruistlikud: Francis Hutcheson, Krahv Shafesbury, Jean-Jackques Rousseau Hutcheson altruismist Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks. (vanemate armastus laste vastu). Tõeliselt moraalsed teod on need, mis tehtud armastusest teiste vastu. Omakasu segunemine motiividesse vähendab moraalset väärtust. Hobbes Loomuseisund: kõigi sõda kõikide vastu. Inimene on loomult egoist, inimese käitumist juhib enesearmastus. Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surma. Moraal põhineb kokkuleppel, see kõigile kasulik Kaastunne Hobbes'i järgi Isegi kaastunne on egoistlik tunne sama häda võib tabada ka meid endid Ta väidab, et kõige vähem kaastunnet selliste õnnetuste vastu, mis tuleneb suurest patususest ja
seejuures, kui palju aega pidi mööduma, enne kui sõnad võim ja valitsus inimeste jaoks midagi tähendama hakkasid. Lõpuks räägivad nad kõik lakkamatult vajadusest, ahnusest, rõhumisest, soovidest ja kõrkusest, kandes seega loomuseisundisse üle ideed, mis on pärit ühiskonnast--metsinimesest kõneldes maalisid nad tegelikult pildi tsiviliseeritud inimesest.6 Enamikule meie filosoofidest pole tulnud mõttessegi kahelda selles, et loomuseisund kunagi eksisteeris, ehkki pühi raamatuid lugedes on täiesti selge, et kuna esimene inimene sai jumalalt kohe vaimuvalguse ja käsud, ei viibinud ta mitte kunagi selles seisundis. Ja kui uskuda Moosese raamatuid, nii nagu on kohane kõigile kristlikele filosoofidele, siis ei saa ju väita, et inimesed oleksid millalgi, kas või enne veeuputust, elanud puhtas loomuseisundis -- vähemalt mitte juhul, kui nad ei langenud sinna tagasi mõne erakordse sündmuse tagajärjel. Seda
Võimust tuleneb ka väärikus. ,,Inimese väärtus ..., nagu kõikide teiste asjade puhul, on tema hind; see tähendab, nii palju, kui antakse tema võimu kasutamise eest: ja ei ole sellepärast absoluutne; vaid asi, mis sõltub teise inimese vajadusest ja otsusest: ja ei ole sellepärast absoluutne; vaid asi, mis sõltub teise inimese vajadusest ja otsusest." Kõrge ja madal kuulsus omab tähendust ainult ,,võrdluses väärtuse määraga, mida iga inimene ise endale omistab." Loomuseisund ja motiiv loomuseisundist väljumiseks 55 Mis siis oleks, kui riiki ei oleks? Kui puuduks riiki loov kodanikevaheline kokkulepe... Kes karistaks siis varast, tagaks autoriõiguse, omandi jne? Ekskurss: Hobbes kirjeldab vaid üht lähenemist ja arusaama! Nt anarhistid vaidlevad ju talle sisuliselt vastu öeldes, et inimloomus oleks piisavalt hea, kui seda ei rikuks kasvatus, riik,
Teine traktaat valitsemisest - liberaalse poliitika alusepanija vimu loovutades jätavad inimesed endale põhiõigused. Niisiis, poliitliseks võimuks pean ma õigust teha seadusi surmanuhtluse ja sellest tulenevalt ka kõigi väiksemate karistuste tagatisega, et korraldada ja kaitsta omandit ning rakendada ühiskonna jõudu seaduste täideviimisel ja riigi kaitsmisel võõramaise ülekohtu eest - ja seda kõike üksnes avaliku hüvangu nimel. Inimeste loomupärane täiesti vaba seisund. Kuigi loomuseisund on vabaduse seisund, pole see omavoli seisund. Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohustuseks igaühele. Mõistus on selleks seaduseks ja õpetab, et ei tohi kahjustada teiste inimeste elu, tervist, vabadust ega vara. Et see toimiks, on igaühel õigus karistada loomuseadusest üleastujaid sel määral, mis hoiaks ära uue rikkumise. Seadused ei hõlma võõramaalasi. Üleastumine põhjustab kahju teisele inimesele. Lisaks karistusõigusle peab olema ka hüvituskord.
Hobbesi lahendus Demokraatia hilisus Põhilahendus: suverääni sisseseadmine Demokraatia kultus on hiline nähtus Põhjendas inimloomusega. Anarhismi tingimustes on konflikt paratamatu Lääne poliitiline mõte on olnud ainuvõimu-keskne; rahvavõimude suhtes Loomuseisund: pole seadusi ega omandit, valitseb “kõigi sõda kõigi vastu” tugev kriitika Loomuseadus: tee kõik mis võimalik rahu tagamiseks Veel 19. saj. algul oli sõnal “demokraatia” halvustav tähendus Moraalne kohus sõlmida võimu loovutamise leping, millega luuakse suverään Demokraatia probleemid ja kriitika
mõtlemata, kui palju aega pidi mööduma, enne kui sõnad võim ja valitsus inimeste jaoks midagi tähendama hakkasid. Lõpuks räägivad nad kõik lakkamatult vajadusest, ahnusest, rõhumisest, soovidest ja kõrkusest, kandes seega loomuseisundisse üle ideed, mis on pärit ühiskonnast - metsinimesest kõneldes maalisid nad tegelikult pildi tsiviliseeritud inimesest. Enamikule me filosoofidest pole tulnud mõttesse kahelda selles, et loomuseisund kunagi eksisteeris, ehkki pühasid raamatuid lugedes on selge, et kuna esimene inimene sai jumalalt kohe vaimuvalguse ja käsud, ei viibinud ta kunagi selles seisundis. Kui uskuda Moosese raamatuid, ei saa väita, et inimesed oleks millalgi, kas või enne veeuputust, elanud puhtas loomuseisundis - vähemalt mitte juhul, kui nad ei langenud sinna tagasi mõne erakordse sündmuse tagajärjel. Seda paradoksi on äärmiselt raske kaitsta ja täiesti võimatu tõestada
Inimesed lähtuvad küll omahuvist, kuid nende vahel ei teki mingit lepitamatut sõda nagu Hobbes seda arvas. Loomuseisundis on inimesel ka kohustused, ta ei tohi tappa teist inimest, ta on kohustatud hoidma ennast ja kogu inimkonda. Loomuseisundis on inimesel loomuõigused: võõrandamatud õigused elule, varale ja vabadusele (life, liberty and estate), sellest loomuõigusest üleastujate suhtes on kohtumõistjateks inimesed ise, nemad on loomuõiguse rakendajad. Rahulik ja vaba loomuseisund murtakse vaid siis, kui teatud inimesed, kes ei ela mõistuspäraselt, lähevad teise inimese elu, vara ja vabaduse kallale. Sõjaseisund. See, kes astub teise inimeste õiguste vastu, see seab end automaatselt ennast sõjaseisundisse teisega inimesega (state of war) ning sel juhul on igal inimesel õigus ennast kaitsta. Locke ütleb, et varast võib tappa, kuna selle varastamise katsega on ta juba sinule kallale tunginud ning loodusliku seisundi purustanud
annaabi.ee 
