50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marilynx
Õppematerjali autor
John Locke ,,Teine traktaat valitsemisest" John Locke oli inglise filosoof, kes oli materialistliku sensualismi rajaja. Ta põhjendas empirismi ning kritiseeris moodsat tunnetusteooriat. Oma teoses ,,Teine traktaat valitsemisest" arutleb ta inimeste loodusliku seisundi, sõjaseisundi ja omandi üle. Samuti peatub ta pikemalt ka poliitika ja valitsemise teemadel, mõtiskledes sealjuures seadusandliku ja täidesaatva võimu vahekorrast ning valitsuse laialisaatmise võimalustest. Looduslikuks seisundiks peab Locke sellist seisundit, milles inimesed loomu poolest on. See on täiusliku vabaduse ja võrdsuse olukord. Inimesel on loomuõiguse piirides vabadus
üldise hüve eest. Õigus tegutsemisvabadusele on võim järgida avalikku hüve väljaspool seadust. valitsust võib laiali saata kui muudetakse seadusandlikku võimu: valitseja asendab seadused oma tahtega, valitseja takistab seadusandlikul võimul töötamast, kui muudetakse valijamehi või valimisviise ilma rahva nõusolekuta, kui seatakse rahvas võõrvõimu ikke alla, vastuvõetud seaduste täitmise järele ei valvata ja põhjustatakse tahtlikult anarhiat. Teine viis kuidas valitsus kaotab kehtivuse on kui seadusandlik kogu või kuningas või mõlemad käituvad usaldust reetes, püavad tungida alamate omandi kallale ja teha endast rahva üle omavolilist käsutajat.
algataja kartuses ise elu kaotada, teeb ettepaneku kahju heastamiseks ning ohvri elu säästmiseks. (vastastikune kokkulepe). 6. Kuidas Locke mõistab orjandust? Orjanduse defineerib Locke kui maise lokaalse võimu järgi elamist, mille alla ei kuulu ühiskonnas ühiselt vastu võetud seadused ja otsused. Orjus on teise inimese tahe ning tihti ka vägivaldne sund enda heaks teist tööle panema. Inimesel ei ole endalgi oma elu üle võimu, ammugi ei saa teine siis seda ära võtta. Küll aga kui kaotab inimene oma süü läbi õiguse elule oma tegude eest, võib teine tema siit ilmast lahkumist pikendada teda enda kasuks tööle ärgitates. Sellist sundtöö- orjandusliiki Locke respekteerib. Samas möönab ta, et see pole muudkui sõjaseisundi edasikestmine. Kui aga ori arvab enda elu orjuse viletsusest suurema olevat, tõmbab ta endale sellega surma kaela. Seda ta tõenäoliselt ka soovib.
Loomuliku seisundi ja sõjaseisundi vahekord John Locke 2014 Loomuseisund • Täieliku vabaduse seisund • Võrdsuse seisund • Ei ole omavoli seisund • /…/, Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõistus, mis on selleks seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara. • /.../,Igaüks on kohustatud ennast alal hoidma ja mitte lõpetama oma elu tahtlikult, ning selsamal põhjusel peaks ta, juhul kui tema enda elu ei satu ohtu, hoidma nii palju kui võimalik alal kogu ülejäänud inimkonda. Ta ei tohi võtta ega kahjustada teise inimese elu ega seda, mis aitab alal hoida teise inimese elu - vabadust, tervist, ihuliikmeid või vara -, välja arvatud juhul, kui on tegemist õigusmõistmisega seaduserikkuja suhtes. * /.../,. Kui keegi loomuseisundis võib karistada tei
leppe), siis kus lõpevad inimvabaduse piirid? Kas ja milles peaksid inimesed ühiskonnas olema võrdsed? Millised poliitilised kohustused on ühiskonna liikmel ja kodanikul? Et mõista, mida võidavad inimesed ühiskonnast arutletakse ka selle üle, milline oleks inimeste olukord ilma ühiskonnata ja riigita (nö looduslikus seisundis või loomuseisundis). 3) Küsimus valitsemisest, millised on valitsuse ülesanded/funktsioon (miks on valitsemist vaja, mis ülesandeid ta täidab) ja kuidas oleks valitsemist õige ja kohane korraldada, milline valitsemine on legitiimne nt Iraagis, aga paljuski ka Venemaal on rahvas toetanud tugevat juhti, mistõttu rahva jaoks pole niivõrd oluline, et oleks demokraatlikud valimised, vaid see, et riiki kindlakäeliselt juhitaks ning riigis oleks kord. Nt demokraatiat peeti kaua
Inimesel on küll täielik vabadus, kuid ta ei tohi hävitada teise inimese vara või elu. 5. Mis toob inimesed Locke'i arvates loomuseisundist välja? Kus see toimunud on? Inimene tuleb loomuseisundist välja, kui ta astub teiste inimestega ühte kogukonda.Seal tegutsevad inimesed koos ja otsustavad asju koos, mitte ei tegutse oma mõistuse ja tahte järgi. Kuime midagi ihkame on see meil loomuses ja soovime seda saavutada.Seega leitaksegi keegi teine ja saavutatakse seda koos, mis tähendab ka loomuseisundust välja tulekut.See on toimunud tänapäevases maailmas kus on moodustunud poliitilised ühiskonnad. 6. Mis on sõjaseisukord- kuidas see tekib ja kuidas sellest välja pääseda?Sõjaseisund on seisund inimeses,kus tal on teise inimese vastu vaen ning soov teda või tema vara hävitada.See tekib erimeelsuste või üksteisele liiga tegemisega.Tänu sellele on
kui üks valvur olla saab, käsitöölisel on oma õnn ning käsitööline ei saagi kunagi olla õnnelik valitsejana, siis ta ei teostaks oma kutsumust). Elukestev õpe kui ümberõpe vastavalt turuvajadustele, on Platoni nägemuses mõeldamatu. Loodus on andnud inimestele nii õnne kui vastutust erinevalt. Valitsejate kohustuseks on valvata rikkusest ja vaesusest tulenevate kurjuste vastu (esimene toodab luksust/laiskust, teine kadedust/õelust). Kui sõdurid on õppinud teadma, mida tuleb karta ja mida mitte ning omandanud vastava väljaõppe, siis suudavad nad võita palju arvukama armee. ,,Iga indiviidi tuleb rakendada selleks, milleks loodus teda on kavandanud, üks üheks tööks, siis teeb iga inimene oma tööd ning on üks ja mitte mitu, nii on kogu linn üks ja mitte mitu." Haridus Kogu hariduse idee seisneb selles, et ühendada tuleb kaks asja - loomupärased anded ja väljaõpe
Sotsiaalpoliitiline filosoofia eksami kordamisküsimused Jonathan Wolffi ,,Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse" alusel vastused Sissejuhatus 1. Millised on poliitikafilosoofia küsimused? Laias laastus on neid kaks: ,,kes mida saab?" ja ,,kes selle üle otsustab?" Esimene seotud materiaalsete hüvede ning õiguste ja vabaduse jaotamisega (mille alusel peaks kellelegi midagi kuuluma/õigused ja kohustused olema). Teine seotud poliitilise võimu jaotamisega. Kellel peaks olema võim teisi käskida ja allutada neid karistusele. 2. Kas poliitikafilosoofia on normatiivne või deskriptiivne distsipliin? Selgitage! On mõlemat. Normatiivse poole pealt üritatakse teha selgeks ideaalseid reegleid või mõõdupuid. Deskriptiivse külje pealt tahetakse selgeks teha, et kuidas asjad peaksid olema: mis on õige, õiglane või moraalselt korrektne. Loodusseisund 1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid