100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kullak
Õppematerjali autor
2. seminari küsimused 1. Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi? Loomuseisundi omadused peegeldavad inimese algseid tõekspidamisi ning iseloomulikke omadusi tihtipeale ka seda miks meid loomadest eristatakse. Nendeks on enesearmastus, ligimesearmastus, vabadus, vendlus, võrdsus, kui ka valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta
leppe), siis kus lõpevad inimvabaduse piirid? Kas ja milles peaksid inimesed ühiskonnas olema võrdsed? Millised poliitilised kohustused on ühiskonna liikmel ja kodanikul? Et mõista, mida võidavad inimesed ühiskonnast arutletakse ka selle üle, milline oleks inimeste olukord ilma ühiskonnata ja riigita (nö looduslikus seisundis või loomuseisundis). 3) Küsimus valitsemisest, millised on valitsuse ülesanded/funktsioon (miks on valitsemist vaja, mis ülesandeid ta täidab) ja kuidas oleks valitsemist õige ja kohane korraldada, milline valitsemine on legitiimne nt Iraagis, aga paljuski ka Venemaal on rahvas toetanud tugevat juhti, mistõttu rahva jaoks pole niivõrd oluline, et oleks demokraatlikud valimised, vaid see, et riiki kindlakäeliselt juhitaks ning riigis oleks kord. Nt demokraatiat peeti kaua
kui üks valvur olla saab, käsitöölisel on oma õnn ning käsitööline ei saagi kunagi olla õnnelik valitsejana, siis ta ei teostaks oma kutsumust). Elukestev õpe kui ümberõpe vastavalt turuvajadustele, on Platoni nägemuses mõeldamatu. Loodus on andnud inimestele nii õnne kui vastutust erinevalt. Valitsejate kohustuseks on valvata rikkusest ja vaesusest tulenevate kurjuste vastu (esimene toodab luksust/laiskust, teine kadedust/õelust). Kui sõdurid on õppinud teadma, mida tuleb karta ja mida mitte ning omandanud vastava väljaõppe, siis suudavad nad võita palju arvukama armee. ,,Iga indiviidi tuleb rakendada selleks, milleks loodus teda on kavandanud, üks üheks tööks, siis teeb iga inimene oma tööd ning on üks ja mitte mitu, nii on kogu linn üks ja mitte mitu." Haridus Kogu hariduse idee seisneb selles, et ühendada tuleb kaks asja - loomupärased anded ja väljaõpe
Nt: kui keegi ütleb, et ,,on tõsi, et sajab" siis, keegi kinnitab, et sajab. 46. Väljenduslik otstarve Strawson: fraasil ,,on tõene" veel ka väljenduslik otstarve: - ,,on see tõsi, et ..." - ,,on see ikka tõene, et .." - ,,kui seeon tõsi, no siis ma küll ei tea" ,,tõene" funktsioneerib siin üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajane ( a la ,,tõesti vä") 46. Hüpoteetilised otsused Peter T.Geach (1960) ja John R.Searle (1962) eristasid kategoorilisi ja hüpoteetilisi otsuseid. Hüpoteetilistes otsustes (,,kui p on tõene siis, Q) ei ole sõnal ,,tõene" kinnitavat rolli. Näide: ,,on tõsi, et päike paistab" ,,kui on tõsi, et päike paistab, siis.." 47. Tõde kui väärtus Crispin Wright (1992):deflatsionist seisab vastakuti dilemmaga. Kui ta väidab, et tõde pole midagi sellist, millest tuleks teha mahlane teooria,
· Ameerika vallutamine: kas indiaanlased on inimesed nagu meie või on nad metslased? Kohtuti teistlaadi tsivilisatsioonidega, kust see küsimus ka välja kasvas. Järeldus käitumisnormid, mida võidakse või ei tohi teha nende suhtes: kas peaks allutama või suhtlema kui võrdne-võrdsega, kas ristiusku võib neile ka vägivallaga viia? Eurooplane hakkas põhjalikumalt mõtlema, kes on inimene teine mõtlemine, hakkas küsima, kas Euroopa tsivilisatsiooni eluviis on ainus võimalik elumudel? Kahte laadi ideed: · Kirjeldavad ehk empiirilised ideed, mis põhinevad kogemusel või abstraktsel mõtlemisel: milline on inimene ja tema loomus, mis tungid teda juhivad, kas ta on egoistlik või altruistlik, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. · Normatiivne kuidas peab inimene käituma, milline on õige ühiselu korraldus.
Ludwig Wittgenstein Varauusajal philosophia practica: Keel kui “tööriistade kogum”, erinevad kasutusviisid, sõnade Ethica –üksikisik inimelu projektid ja suhted, vara-ja uusajal oluline, sest mõjutas tähendused pole fikseeritud ka pol.suhteid John L. Austin (1911-1960) “kõneaktide” teooria: Oeconomica- perekond Lokutiivne akt. Asjade nimetamise funktsioon Politica – ühiskond, pol.fil. Inimene kui ühiskondlik olend. Illokutiivne akt. Ütlemisega tehakse tegu (käskimine, palumine) Milleks ideede ajalugu?
1. Antiikajal Sparta: · 2 kuningat, gerousia (gerontide nõukogu), efoorid (valvasid kuningate järele), kodanike assamblee 2. Kaasajal Veneetsia: · Doodzh, Kümne Nõukogu, Suur Nõukogu · Stabiilsus: 1310-1797 16 Segavalitsuse idee juhtis välja võimude lahususeni. (John Locke: türannia vältimiseks vajalikud ,,piirajad ja takistajad". Eristusid 3 eritüüpi võimu: seadusandlik kõrgeim), täidesaatev, föderaalvõim (välisasjad). Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus Humanismi poliitiline voorusekäsitlus pidas valitsemise ülimaks eesmärgiks reputatsiooni, au (gloria), mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Selle saavutamiseks on vaja rahu (pax), sõdade ja konfliktide vältimist. See sõjavastane ideoloogia pidas
Poros ja Penia. Armastuse muud liigid - rahaahnus jms, mida ei nimetata armastuseks - kõik armastavad. Harmoonias sünnitamine - ka luuletusi jms. Sünnitatakse igavese elu pärast. Ilus keha - selle kaudu hakkab nooruk mõistma kõiki ilusaid kehasid ja ei taanda ilu ainult kehale, vaid hakkab nägema ilusaid hingesid. Lõpuks ilu enda mõistmine. Armastuse tee. Kes aga on sünnitanud ja üles kasvatanud tõelise vooruse, võib saada meelepäraseks jumalale ja enam kui keegi teine surematuks. 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik- poliitilised tagajärjed Agape ja Eros. Indiviidide võrdsustumine läbi Jumala armu vendlus. Vastandumine senistele võimusuhetele: "Ärge arvake, et ma olen tulnud tooma rahu maa peale; ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka! Sest ma olen tulnud ajama inimest riidu tema isaga ja tütart tema emaga ja miniat tema ämmaga; ja inimese vaenlasiks saavad ta omad kodakondsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid