Facebook Like

Rootsi aeg (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629–1699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla.
Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure  aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks.
Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi  valitsusaeg , uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[ viide ?], kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis (Eestimaa kubermang ) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis ( Liivimaa kubermang) Rzcezpospolita võim, Saaremaa kuulus aga Taani kuninga võimu alla.
Rootsi kuningad:
  • 1611 –1632 Gustav II Adolf
  • 1632–1654 Kristiina
  • 1654–1660 Karl X Gustav
  • 1660–1697 Karl XI
  • 1697–1718 Karl XII

Rzeczpospolita valitseja, Poola kuningas ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst:
  • 1587 –1632 Zygmunt III Waza
  • 1632–1648 Władysław IV Waza
  • 1648– 1668  Jan II Kazimierz

Taani kuninga asehalduri võim Saaremaal kehtis kuni 1645. aastani, mil Taani kaotas sõlmitud Brömsebro rahulepinguga oma valdused Eestis.
Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis Balti erikorra  osana osaliselt isegi kuni 19. sajandi lõpuni.
Levinud on komme nimetada seda aega " vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni  1695 .-97. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon , riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine,  talurahvakoolid  ja rahvavalgustuS tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis
Eesti alade minek Rootsi valdusse
Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel.
  • 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn.
  • 1581. aastal, pärast Paide vallutamist Rzeczpospolitalt, läks kogu Põhja-Eesti ja Hiiumaa Rootsile.
  • 1629. aastal Altmargi vaherahuga loovutas Rzeczpospolita kõik Väina jõest põhja pool asuvad Rzeczpospolita alad Rootsile, selle tulemusel läks kogu Mandri-Eesti Rootsi võimu alla.
  • 1645. aastal Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja  Muhu  saare.
  • 1660. aastal  Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare.

Poola aeg Lõuna-Eestis – Rootsi aeg Põhja-Eestis – Saaremaa Taani riigi osana.

Rootsi aja algus


Aastal 1629 sõlmiti  Preisimaal  Altmargi külas (praegu Stary Targ  Poola Vabariigis) vaherahu (Altmargi vaherahu), millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad  Liivimaa hertsogkonna alad Rootsile.
Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail  1643 –1645 peeti Taani ja Rootsi vahel Torstensoni sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu endise Vana-Liivimaa eestlaste maa läinud Rootsi riigile.

Rootsi kuningriigi valitsusalad


Rootsi valdused Baltimaades jagunesid viieks suuremaks poliitiliseks üksuseks:
  • Eestimaa provints ( 1673 . aastast alates kindralkubermang) keskusega Tallinnas Toompeal;
  • poliitiliselt eraldiseisva osana Tallinna linn;
  • Liivimaa kindralkubermang;
  • Riia linn (mis oli Stockholmi järel suuruselt teine linn Rootsi valdustes);
  • Saaremaa provints.

Läänemereprovintsidega piirnesid veel kagus  Ingerimaa kubermang ja põhjas Soome suurvürstiriik, mis kuulusid samuti Rootsi kuningriigile.

Idaprovintside valitsemine


Eestimaa ja Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli Rootsi kuninga määratud ning otse talle allusid Eestimaa ja Liivimaa  kindralkuberner , kes elasid vastavalt Tallinnas Toompeal ja Riias, Riia lossis:
  • aastatel 1561– 1674 Eestimaal kuberner ja aastatel 1674–1710, kindralkuberner;
  • aastatel 1621–1710 Liivimaa kubernerid;
  • aastatel 1629–1710 Liivimaa kindralkuberner.

Vastavalt 1634. aasta Rootsi „valitsemiskorraldusele” (regeringsform) oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli 1. juuniks ilmuda Stockholmi aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada.
Põhja-Eesti tugev aadliomavalitsus leidis tollal ja edaspidigi Rootsi kuningriigi keskvõimu poolt aktsepteerimist, hiljem liidetud Liivimaad kohtles Rootsi võim teisiti. Eestimaa rüütelkonna ja Tallinna linna alistumist Rootsile käsitati vabatahtliku sammuna, ent Liivimaa oli Rzeczpospolitalt vallutatud territoorium , mille puhul ei peetud vajalikuks aadliga samal määral arvestada. Rzeczpospolita võimu ajal õiguslikult ja majanduslikult allasurutud Liivimaa aadel lootis Eestimaa seisuste õigusliku seisundi laienemist ka Lõuna-Eestile – sellele vihjavaid lubadusi olid enne piirkonna vallutamist jaganud varasemad Põhja-Eestit valitsenud Rootsi kuningad. Kuid Gustav II Adolf kinnitas 1629. aastal Liivimaa aadli privileegid vaid osaliselt, Rootsi riik laskis käest oma majandusliku ja sellest tulenevalt ka poliitilise positsiooni Liivimaal, annetades suurema osa maadest eravaldusse (peamiselt riigi ees teeneid omavale Rootsi kõrgaadlile).
Rootsi riigi seisuste esindusel, Rootsi riigipäeval – Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlil esindust ei olnud.
Rootsi aja alguses, Gustav II Adolfi valitsemisajal moodustati kohtukondade Liivimaa maakonnad , mis ei olnud rahvuslikult koostiselt ühtlaselt moodustatud. Rootsi aja lõpus, reduktsiooni ajal 1694. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks distrikti. Liivimaa kindralkuberneri Jacob Johann Hastferi korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja-Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe , eraldades Pärnu maakonnast Salatsi, Väike-Salatsi, Ruhja, Härgmäe,  Luke  ja Valga ning ühendades nad Riia kohtukonnaga. Alūksne, Gulbene ja Läti osa Adseli kihelkonnast liideti Võnnu või Kokenhuseni maakohtukonda. Karl XI korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva – eestlaste ja lätlaste – elualale. Distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati.

Rüütelkonnad


Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti– ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eesti– ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna algselt Taani valduses olev Saaremaa, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga .
Rüütelkonnad koondasid Liivimaa aadliseisusest maavaldajaid, pidasid kohalikku Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklit, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema määratud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel (Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju alaliselt tegutseva organina maanõunike kolleegiumi 12 (Saaremaal 6) maanõunikku (Landrat), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse.
Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega tegelesid Eestimaa rüütelkonna peamees ja Liivimaa rüütelkonna maamarssal . Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast.

Baltisakslased ja Rootsi aadelkond


Pärast seda, kui Poola vallutas 1561. aastal Liivimaa, asutati seniste ordu maavalduste asemel riigimõisad, mis anti valitsemiseks Poola kuninga poolt valitud Poola ja Leedu päritolu aadlikele, Liivimaa vallutamise järel aga Rootsi-Poola sõja tulemusel andis Rootsi kuningas need maavaldused (staarostimõisad) Rootsi kõrgaadlile.
Kuningas Gustav II Adolfi ja kuninganna Kristiina ajal said sellised perekonnad nagu  Oxenstierna , De la Gardie,  Fleming  ja Gyllenhielm võimsad läänistused Läänemere provintsides. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal Eestis De la Gardie suguvõsa, kellest kolm põlvkonda tegutses Eestis, teine rootsi päritolu aadliperekond, kes võib end võrrelda De la Gardiedega, on  Stenbockid .

Kohtud ja korrakaitse


Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu  adrakohtunikud , Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine . Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast.
Maakondade tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal  maakohtud , mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.
Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal kuni 1703. aastani Tartus asunud  Tartu õuekohus ning pärast 1703. aastal Riiga üleviimist Liivimaa Õuekohus, kus arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju.
Iga kohtuotsuse võis kaevata edasi Rootsi kuningale , kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants.

Rahvastik


Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 elas Eesti
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rootsi aeg #1 Rootsi aeg #2 Rootsi aeg #3 Rootsi aeg #4 Rootsi aeg #5 Rootsi aeg #6 Rootsi aeg #7 Rootsi aeg #8 Rootsi aeg #9 Rootsi aeg #10 Rootsi aeg #11 Rootsi aeg #12 Rootsi aeg #13 Rootsi aeg #14 Rootsi aeg #15 Rootsi aeg #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-08-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kot0d Õppematerjali autor

Lisainfo

Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629–1699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla.


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

19
doc
Rootsiaeg
17
pdf
17-sajand Rootsi aeg
6
doc
Varauusaeg Eestis
5
doc
Rootsi aeg
7
doc
Rootsi aeg
7
doc
Rootsi aeg
6
docx
ROOTSI AEG
2
doc
Rootsi aeg



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun