Rootsi aeg (4)

1620 – Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le
1629 – Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile
1629 – Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte
1630-ndad – Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus
1630-ndad – Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25%
1630 – Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium
1631 – Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium)
1632 15. oktoober – Avatakse Tartu Ülikool
1632 – Gustav II Adolfi surm
1634 – Johan Skytte kutsutakse tagasi
1637 – Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika
1638 – Joachim Jheringi ametiaja algus
1642 – Väärusuga seondatud Pühajõe mäss
1642 – Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer.
1645 – Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa
1645 – Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis.
1656 – Rootsi-Vene sõja algus
1656 – Tartu Ülikool lõpetab tegevuse
1657 – Katk
1657 – Joachim Jheringi ametiaja lõpp
1658 – Vallisaare vaherahu
1660 – Karl XI sai troonile
1660 – Sünnib Bengt Gottfried Forselius
1661 – Rootsi-Vene sõja lõpp, Kärde rahuga jäävad alad Rootsile
1672 – Karl XI alustas iseseisvat valitsemist
1675 – Johann Fischeri ametiaja algus
1675 – Ilmuma hakkab saksakeelne nädalaleht „Ordinari Freytags Post- Zeitung “
1680 – Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale
1682 – Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale
1684 – Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks
1686 – Ilmub Forseliuse koostatud aabits
1686 – Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament
1686 – Liepa Piiblikonverents
1687 – Pilistvere Piiblikonverents
1687 – Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama
1688 – Forselius hukkub Läänemere sügistormis
1688 – Piiskopmõisa seminar lõpetab tegevuse
1690-ndad – Liivi sõja eelne väljaveotase ületatakse kahekordselt
1690 – Tartu Ülikool taasavatakse
1693 – Johan Hornung avaldab ladinakeelse eesti keele grammatika
1694 – Patkul ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega.
1694 – Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas maapäevad kindralkuberneri kontrollile.
1694 – Hakkab kehtima uus haldusjaotus , mis vastas peaaegu riigipiirile.
1695 – Eesti rahvaarv on üle 350 000-nde
1695 – Näljahäda algus (nn. Suur nälg)
1697 – Suri Karl XI, troonile tõusis Karl XII
1698 – Näljahäda lõpp, surnud oli 70 000 - 75 000 inimest
1699 - Johann Fischeri ametiaja lõpp
1699 – Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus Eestis
1699 – Poola, Venemaa ja Taani sõlmivad Rootsi vastu liidu
1699 – Tartu Ülikool kolib Pärnu
1700 12. veebruar – Riia linna ründamisega algab Põhjasõda
1700 oktoober – Karl XII saabub Eestisse
1700 19. november – Narva lahing
1701 – Rootsi kuningaväed lahkuvad Eestist
1701 detsember – Erastvere lahing
1702 juuli – Hummuli lahing
1703 – Venelased rüüstasid armutult Ida-Eestit
1704 mai – Kastre veelahing
1704 12. juuli – Tartu vallutamine
1704 9. august – Narva vallutamine
1708 – Vinni lahing
1708 – Tartu ja Narva elanike küüditamine, Tartu õhkulaskmine
1709 – Poltaava lahing
1710 29. september – Rootsi sõjavägi alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla
1710 – Pärnu Ülikool lõpetab töö
1710 – Katkuepideemia algus
1711 – Katkuepideemia lõpp
1721 – Uusikaupunki rahu, millega Eesti läks Venemaa alla
Eestimaa – Põhja-Eesti (Läänemaa, Virumaa, Harjumaa, Järvamaa)
Liivimaa – Lõuna-Eesti (Pärnu, Tartu, ka Saaremaa) ning Põhja-Läti
Kindralkuberner – kuninga poolt määratud kõrgeim valitsusametnik
Rüütelkonnad – koondasid aadlike, kaitsesid nende õigusi ning lahendasid kohalikke küsimusi
Maapäev – iga kolme aasta tagant toimuv rüütelkonna liikmete kokkutulek
Maanõunik – maapäeval eluajaks ametisse valitud lugupeetav aadlik, rüütelkonna esindaja
Maamarssal – rüütelkonna pealik , kes lahendas igapäevaseid probleeme
Adra - ja sillakohtunikud – mõisnike hulgast valitud, ülesandeks oli uurida ja karistada talupoegade väiksemaid kuritegusid
Mees- ja maakohtud – maakonna tasandil, arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju
Landesstaat – maariik, aadli omavalitsus
Uusasustamine – Sõdades hävinud rahvaarvu taastamine sisserände teel (Venelased, soomlased , lätlased, poolakad jne.)
Vene külad – Peipsi äärde rajatud venelaste külad
Reduktsioon – erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine (Liivimaal 80%, Eestimaal 54%, Saaremaal 30%)
Vakuraamatud – Seati sisse redutseeritud mõisates, sinna kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu
Kreisifoogtid – Liivimaal riigi poolt sillakohtunike asemel määratud politseilisi ülesandeid täitvad ametnikud
Rakmetegu – teotöö alaliik , keskmisest talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisa mees kas hobuse või härjapaari ja rakendiga
Abitegu – kiireloomulised hooajatööd
Mõisavooris – Talvine mitmesaja kilomeetri pikkune kaubavedu
Talurahvakaupmehed – Kõige laiema ostjaskonnaga, müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid põllusaaduste vastu.
Manufaktuurid – Suurettevõtted, kus valitses tootmine käsitöö läbi
Konsistoorium – Luterlik kirikuvalitsus
Kindralsuperintendent – seisis vaimulkkonna eesotsas, volipiirid olid võrreldavad piiskopiga
Vöörmündrid – Maarahva hulgast ametisse määratud koguduste majandusasjadega tegelejad
Köstrid – Kirikuõpetaja abilised , kes pidid maalapsi lugema õpetama
Immatrikuleerimine – Ülikooli õpingu- ehk matrikliraamatusse sissekirjutamine
Rõngasrist – Päikesevalguse sümbol, kujutati uhketel hauakividel
Bastionid – Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid.
Maamiilits – Põhjasõja ajal kohalikest moodustatud üksused
Johan Skytte – Asus Gustav II Adolfi käsul Liivimaad rootsistama, oli olnud tema õpetaja ja Uppsala kooli kantsler, tema eestvedamisel loodi Tartu ülikool
Karl XI – Rootsi kuningas, troonile sai 4-ja aastaselt, tõi kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli senistesse suhetesse. Viis läbi reduktsiooni. Kehtestas riikliku kontrolli kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle.
Johann Reinhold Patkul – Liivimaa aadlipositsiooni juht, haritud, kuid kiusliku loomuga. Anti kuninga solvamise ning mässu õhutamise eest kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega. Ometi õnnestus tal välismaale põgeneda.
Jacob Johan Hastfer – Kohaliku aadli murdmiseks teenistusse määratud Liivimaa kindralkuberner, teguvõimas ja kuningale truu
Pulli Hans – Eesti tuntuim kaupmees , arvati Tartu linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks
Joachim Jhering – Rootsi valitsusaja tegusaim piiskop Eestis, suutis luteri kiriku kindlale alusele seada
Johann Fischer – Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent, edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ning kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa kiriku
Bengt Gottfried Forselius – Õpetas tasuta talupoisse, oli Piiskopmõisa seminari ainuke õpetaja, määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks, kuid tagasiteel Rootsist hukkus
Heinrich Stahl – Tallinna toomkiriku õpetaja, koostas esimese eesti keele grammatika
Martin Gilläus – Kirikulaulude tõlkija, sai hariduse Tartu Ülikoolis, mõned tema tõlked on tänini kasutusel
Reiner Brockmann – Kadrina pastor , Tallinna gümnaasiumi pastor, tuntuim eestikeelne nn. juhuluuletaja
Christian Ackermann – Kuulsaim ja produktiivseim Tallinna puunikerdaja
Karl XII – Rootsi kuningas, tõusis troonile 15-aastaselt, näitas Põhjasõja ajal üles ülimat osavust.
August II Tugev – Poola kuningas
Peeter I – Venemaa tsaar
Frederik IV – Taani kuningas
Stephan Raabe – Eesti talupoeg, kes aitas Rootsi väed Pühajõel võidule
Boriss Šeremetjev – Vene väejuht
Käsu Hans – Puhja köster, teatavasti esimene eesti soost luuletaja („Nutulaul“)