südameks filosoofilised vaated haridusest ja õppimisest (Elias 1980). Ivan Illich oli preester, kes uskus, et preestreid on liiga palju, ning 50 aastat õpetaja, uskudes samas, et lapsed õpivad kõige paremini kodus või igapäevasituatsioonides mitte 6 formaalhariduses (Wright 2003). 1971. aastal ilmus Ivan Illichi haridusvaldkonna peateos "Koolideta ühiskond" ("Deschooling Society"). 3.2 I. Illich ,,Deschooling society" 3.2.1 Raamatust kajastunud ideed llichi seisukohti analüüsides tuleb alustada ajastust, mil ta tegutses - 1960. aastad, periood, mida iseloomustab radikaalne kriitika kapitalistliku ühiskonna ja selle institutsioonide, sealhulgas koolide, suhtes. Illich väidab, et kool on ainult sotsiaalsete müütide säilitamise ja nende müütide ning tegelikkuse vastuolude tasandamise vahend
SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. Antipedagoogika ...............................................................................4 2. Ivan Illich.......................................................................................5 3. Ivan Illich ,,Koolideta ühiskond".............................................................6 KOKKUVÕTE........................................................................................9 KASUTATUD MATERJALID SISSEJUHATUS Antipedagoogikat ja nn musta kasvatust propageerisid Kesk-Euroopas A. Miller, E. Braunmühl, H. Kuppfer, I. Illich jt. Antipedagoogika kahtles koolikohustuse õiguses ja vajalikkuses
4 SLAID Koduõppe puudused Rahaline pool Ajanappus Vanemad peavad olema kannatlikud, motiveerima Teadmiste/oskuste/kogemuste nappus Suurem vaev, et laps sotsialiseeruks 5. SLAID 19. sajandi esimesel poolel domineeris Eestis valdavalt koduõpe, kuigi 18. sajandi lõpus mõtles aadel ka juba koolide rajamisele. Kuid siiski said esimesed hariduslikud alged lapsed kodust, enamasti emadelt, kes neid lugema õpetasid Ivan Illich ja koolideta ühiskond "Koolideta ühiskond" võib pidada koduõppe liikumise alusdokumendiks. Teoloog, filosoof, sotsioloog, ajalooline. Radikaalne mõtleja, kes kritiseeris kaasaegset tehnoloogiat, haridussüsteemi, standardiseeritud tervishoisüsteemi. Illichi vaidlusi tekitavad teosed levisid laialt 1970. aastatel, neist tuntuim on "Koolideta ühiskond" ("Deschooling Society" (1971)). Hariduses esindas Illich radikaalset alternatiivsuunda ning soovitas muuta ühiskonna koolivabaks
täiskasvanutega Pakkuda ise oma lapsele moraalset ja religiooset õpet Vanemate töö on reisiva sisuga Ei olda rahul kohalike koolidega Koduõppe puudused Rahaline pool Ajanappus Vanemad peavad olema kannatlikud, motiveerima Teadmiste/oskuste/kogemuste nappus Suurem vaev, et laps sotsialiseeruks Koduõppest.. 18. saj lõpus ja 19. saj. I poolel domineeris Eestis koduõpe 1970. aastatel Ivan Illich koolideta ühiskond Ameerikas hoogustus koduõpe 1960- 1970ndatel - kahtluse all riikliku kooli kvaliteet Koduõppes olevate laste arv kasvab MTÜ Eesti Koduõppe Keskus Koduõppe laienemine Tehnoloogia areng Ühiskonnas kasvav üleilmastmine Vanemad on teadlikumad ja valmis võtma vastutust oma lapse tuleviku ees Koduõppe erinevad suunad School-at-Home Unit study Unschooling Waldorf - pedagoogika
täiskasvanutega Pakkuda ise oma lapsele moraalset ja religiooset õpet Vanemate töö on reisiva sisuga Ei olda rahul kohalike koolidega Koduõppe puudused Rahaline pool Ajanappus Vanemad peavad olema kannatlikud, motiveerima Teadmiste/oskuste/kogemuste nappus Suurem vaev, et laps sotsialiseeruks Koduõppest.. 18. saj lõpus ja 19. saj. I poolel domineeris Eestis koduõpe 1970. aastatel Ivan Illich koolideta ühiskond Ameerikas hoogustus koduõpe 1960- 1970ndatel - kahtluse all riikliku kooli kvaliteet Koduõppes olevate laste arv kasvab MTÜ Eesti Koduõppe Keskus Koduõppe laienemine Tehnoloogia areng Ühiskonnas kasvav üleilmastmine Vanemad on teadlikumad ja valmis võtma vastutust oma lapse tuleviku ees Koduõppe erinevad suunad School-at-Home Unit study Unschooling Waldorf - pedagoogika
Edaspidi hakatigi koolidesse nõudma eeskätt neid lapsi, keda kodus ei suudetud õpetada. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Riigivõim hakkas kooliküsimustega tõsisemalt tegelema 17. sajandi lõpul, mil anti edasi kuninga nõue, et kõikide kirikute juurde oleksid ehitatud koolid ja rahvale õpetataks ristiusku. Seadustest hoolimata ei edenenud koolide ehitamine, kuid lugemisoskuse omandamiseni jõuti ka koolideta kihelkondades. PõhjaEestis jäi koolide arv ja lugemisoskuse tase LõunaEestist maha. Laste koolitulek sõltus põllutöödest ja kasutatavatest ruumidest. Õppimine võis alata, kui välitööd olid lõppenud. Seal, kus kooliruumiks oli rehetuba, algas õpetamine alles pärast rehepeksu. Kronoloogia: 1684 asutati Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks, ainsaks õpetajaks Forselius, õppeaeg 2 aastat.
Aga sellest hoolimata koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö toimus tavaliselt rehetoas. Rahvakoolid pärast seminari Riigivõim hakkas kooliküsimustega tõsisemalt tegelema 17. sajandi lõpul. Siis nõudis kuningas, et kõikide kirikute juurde oleksid ehitatud koolid ja rahvale õpetataks ristiusku. Seadustest hoolimata ei edenenud koolide ehitamine, kuid lugemisoskuse omandamiseni jõuti ka koolideta kihelkondades. PõhjaEestis jäi koolide arv ja lugemisoskuse tase LõunaEestist maha. LõunaEesti koolivõrk püsis ka peale Forseliuse hukkumist. 10 Aadlike seas püsis teatav vastuseis talupoegade hariduspüüdlustele, kuid sellest hoolimata olid koolid peagi olemas enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades. 1687- 1688
sealsele koolmeistrile palka. Aga sellest hoolimata koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö toimus tavaliselt rehetoas. RAHVAKOOLID PÄRAST SEMINARI Riigivõim hakkas kooliküsimustega tõsisemalt tegelema 17. sajandi lõpul. Siis nõudis kuningas, et kõikide kirikute juurde oleksid ehitatud koolid ja rahvale õpetataks ristiusku. Seadustest hoolimata ei edenenud koolide ehitamine, kuid lugemisoskuse omandamiseni jõuti ka koolideta kihelkondades. PõhjaEestis jäi koolide arv ja lugemisoskuse tase LõunaEestist maha. LõunaEesti koolivõrk püsis ka peale Forseliuse hukkumist. Aadlike seas püsis teatav vastuseis talupoegade hariduspüüdlustele, kuid sellest hoolimata olid koolid peagi olemas enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades. 1687-1688. aasta talvel õpetasid Forseliuse kasvandikud juba peaaegu kõigis MandriEesti maakondades. Seda võib lugeda üldise lugemisõpetuse alguseks Eestis.
laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Aga sellest hoolimata koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö toimus tavaliselt rehetoas. Rahvakoolid pärast seminari Riigivõim hakkas kooliküsimustega tõsisemalt tegelema 17. sajandi lõpul. Siis nõudis kuningas, et kõikide kirikute juurde oleksid ehitatud koolid ja rahvale õpetataks ristiusku. Seadustest hoolimata ei edenenud koolide ehitamine, kuid lugemisoskuse omandamiseni jõuti ka koolideta kihelkondades. PõhjaEestis jäi koolide arv ja lugemisoskuse tase LõunaEestist maha. LõunaEesti koolivõrk püsis ka peale Forseliuse hukkumist. Aadlike seas püsis teatav vastuseis talupoegade hariduspüüdlustele, kuid sellest hoolimata olid koolid peagi olemas enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades. 16871688. aasta talvel õpetasid Forseliuse kasvandikud juba peaaegu kõigis MandriEesti maakondades. Seda võib lugeda üldise lugemisõpetuse alguseks Eestis.
laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Aga sellest hoolimata koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö toimus tavaliselt rehetoas. Rahvakoolid pärast seminari Riigivõim hakkas kooliküsimustega tõsisemalt tegelema 17. sajandi lõpul. Siis nõudis kuningas, et kõikide kirikute juurde oleksid ehitatud koolid ja rahvale õpetataks ristiusku. Seadustest hoolimata ei edenenud koolide ehitamine, kuid lugemisoskuse omandamiseni jõuti ka koolideta kihelkondades. Põhja-Eestis jäi koolide arv ja lugemisoskuse tase Lõuna-Eestist maha. Lõuna-Eesti koolivõrk püsis ka pärast Forseliuse hukkumist. Aadlike seas püsis teatav vastuseis talupoegade hariduspüüdlustele, kuid sellest hoolimata olid koolid peagi olemas enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades. 1687/1688. aasta talvel õpetasid Forseliuse kasvandikud juba peaaegu kõigis Mandri-Eesti maakondades. Seda võib lugeda üldise lugemisõpetuse alguseks Eestis.
ja teadmistest ilma õpetaja abita. Kui koolis tema sõnul üldse midagi õpitakse, siis on õpetajad pigem segajad kui aitajad. Illich oli äge koolikohustuse vastane. Vabadus tähendab tema hinnangul õigust kasvada selliseks, nagu ise soovid. Kohustusliku kooli asemel peaks olema paindlik õppimiskogemusi pakkuv võrgustik (learning webs), milles lapsed võiksid osaleda oma soovide ja huvide kohaselt. Koolideta ühiskonna idee ei leidnud siiski üheski riigis toetajaid. R. Dearden (1976) on esitanud koolikohustuse kaitsmiseks neli argumenti. Koolil on lapse edaspidiseid huvialasid silmas pidades nii palju pakkuda, et sellega tutvumist ei või jätta juhuse, s.t lapse enda valiku hoolde. Kool suudab lastele tagada mingilgi määral võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saada. Koolitust ei saa mitte ainult need, keda kodu poolt suunatakse, ega ka mitte ainult
annaabi.ee 
