1. Conditores iuris seaduse/õiguse loojad 2. Acquisitio hereditatis pärandi vastuvõtmine Delatio hereditatis pärandi viibimine/pärandi avanemine Substitutio heredis pärija asendamine 3. Paterfamilias perekonnapea Materfamilias pereema, perekonnapea abikaasa Filii/filiae familias lapsed/pere lapsed, perepojad/peretütred 4. Emptio venditio ost-müük, ostu-müügitehing Lex venditonis müügiseadus 5. Cura pordigi hooldus pillaja üle (vara esindaja) Cura furiosi hooldus vaimuhaige või nõrgamõistusliku üle Cura minorum hooldus alaealiste üle (alla 25. Aastane isik) 10. Matrimonium cum manu abielu (koos) mehe võimuga. Abielu vorm Roomas, milles naine oli oma mehe täieliku võimu all. Matrimonium sine manu abielu ilma (mehe) võimuta. Abielu vorm Roomas, milles Mehe võim oli piiratud või puudus üldse. In manu mariti abikaasa (mehe) võimu all st abielumehe võimu all 11
ntrae, pl. ntrrum loodus, laad, loomus, olemus Via f. abl. s. vi, pl. vis tee, tänav Epistula f. acc. s. epistulam, pl. epistuls läkitus, kiri Vta f. nom. s. vta, pl. vtae elu, elamine Cra f. dat. s. crae, pl. crs hool, mure, hoolitsus, hooldus Persna f. abl. s. persn, pl. persns isik, isiksus, roll, osa Prdigus m. abl. s. prdig, pl. prdigs pillaja, raiskaja Adversrius m. dat. s. adversri, pl. adversris vastane, vastaspool, vaenlane Dolus m. acc. s. dolum, pl. dols (sala)kavalus, pettus Flius m. gen. s. fili, pl. filirum poeg Lbertnus m. abl. lbertn, pl. lbertns vabakslastu, libertiin Fundus m. gen. s. fund, pl. fundrum maa(tükk) Arbiter m. acc. s. arbitrum, pl. arbitrs vandekohtunik, otsustaja, juhtija Magister m
tema tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, abielus või lesk. Abielumoraal oli kiriku relv ühiskondliku korrastamatuse vastu. Kirik eeldas, et ebielu on rajatud kummagi poole vabalt valitud kokkuleppele, aga väga tihti otsustasid selle üle vanemad. Kiriku abielu puudutavad eetilised põhimõtted kaitsesid üldiselt naist. See kajastub karolingide aja piiskop Priminose kõnes, kus ta ütleb, et olgu naine kuitahes viljatu, inetu, vanaeit, haisev, arg, vihane, halbade kommetega, pillaja, juhm, õgard, kergemeelne, riiuhimuline või laia suuga, pead sa teda pidama, tahad või mitte. Kuigi naise juriidiline positsioon oli mehe omast nõrgem, olid naistel siiski ka mõned õigused näiteks neil oli õigus kaasavarale ning selle haldamisele. Abielu lepingust selgus, et tavaliselt tõi mees abiellu maaomandi ning pruut majapidamiseks vajaliku vallasvara. Abielunaise tähtsaimaks kohustuseks oli oma abikaasa armastamine. Naine pidi olema
ette tulnud ja kus kolki saadud, kui tüdrukutega suhtlemises. Tüdrukutega on see häda, et kui poiss neile meeldib, siis olgu ta nii vastik kui tahes, ikka nad ütlevad, et tal on alaväärsuskompleks, aga kui poiss neile ei meeldi, siis olgu ta nii kena kui tahes või olgu tal kui sügav alaväärsuskompleks tahes, ikka nad ütlevad, et ta on ennast täis. Nii ütlevad isegi arukad tüdrukud. (lk 119) Holden on pigem rahu poolt. Raha suhtes on ta pillaja - mida ei raiska, selle kaotab. Holden vihkab enda sõnutsi üsna palju asju, inimesi ja tegusid, näiteks ka kui keegi kasutab sõna ,,võrratu", kuigi suurem osa sellest vihkamisest on hetketunne ja minu arvates pigem eitus enese ees. Vihkan elamist New Yorgis. Vihkan taksosid, Madisoni avenüü busse, kus juhid ja kõik teised su peale karjuvad, et sa väljuksid tagauksest, vihkan, kui mulle tutvustatakse tüüpe, kes nimetavad
Edasine tegevus kulgeb tänavatel, baarides ja vanade tuttavate, suvaliste tüdrukute, õe, õpetajate, taksojuhtide ja paljude teiste kõrvaltegelastega suheldes, kuigi keegi lõplikult Holdeni hingeseisundit ja probleeme ei mõistnud, nad ei vaevunudki teda ära kuulama(,,Ma tundsin end järsku nii üksildasena, soovisin, et oleksin surnud", kõlab mõte, mida Holden peast välja heita ei suuda). Rahaga Holden mõistlikult arveldada ei osanud, ta oli pillaja nagu ta vanaemagi ning baarides ringiseigeldes või taksoga sõites ta raha ei lugenud. Samuti leiab Holden, et emad on kõik kergelt peast põrunud ja muretsevad liiga palju, sind mõistmata(rongis sõites kohtab ta üht meeldivat naist, kes jutu käigus selgub, on ta klassivenna ema, ta taipab kelle ema ja teab milline molkus ta poeg on, sellest hoolimata ei ütle ta naisele seda otse näkku, vaid hakkab ajama iba heast, südamlikust ja targast
mida on paar korda ette tulnud ja kus kolki saadud, kui tüdrukutega suhtlemises. Holden ei tea täpselt, kes ta on ja kuhu kuulub või mis talle oleks sobiks, nii on ta eneseleidmise segaduses ja sooviks jääda selleks, kes ja kus ta praegu on. Holden vihkab enda sõnutsi üsna palju asju, inimesi ja tegusid, näiteks ka kui keegi kasutab sõna ,,võrratu", kuigi suurem osa sellest vihkamisest on hetketunne ja minu arvates pigem eitus enese ees. Holden on rahulik. Raha suhtes on ta pillaja - mida ei raiska, selle kaotab. Holden Caulfield on pikk ja kõhn, suitsetamisest nõrkade kopsudega põline New Yorki poiss, kes viimase aasta jooksul kuus ja pool tolli kasvanud. Tema siilipea on ühelt poolt hall. Holden on juba neljast koolist kehva õppeedukuse pärast välja visatud, tema tugevus on inglise keel, eriti kirjandite kirjutamine, samuti armastab ta lugeda. Sööb vähe, võttes enamasti vaid juustuleiba, kannab alkoholi enda meelest hiigla hästi
Pärast kontserti oli ta jutukas ja lõbus. Ka sõi ta suure isuga õhtut ja heitis magama. Huvid: Kirikumuusikat kuulas Paganini hääl meelel; ooperit ei sallinud ta suurt, iseäranis Saksa oma ei olnud talle meeltmööda; siiski pidas ta Saksa ooperit "Don Juan'i" suureks sünnituseks. Tornikellade mäng oli talle väga armas. Toredus oli temale üleüldse vasta meelt, nii et ta ka aumärkisid harva kandis. Noorena oli ta kaunis pillaja, vanemaks saades läks ta aga õige kokkuhoidjaks, nii et mõned tema ihnuseks hüüdsivad. Et ta seda mitte ei olnud, vaid hääd tegi, kus seda sündsa arvas olevat, tunnistavad mitmed rohked kingitused noortele muusikantidele. Näituseks olgu järgmine lugu: Kuulus helikunstnik Berlioz elas pea terve eluaja kaunis kehvalt; ja seda kõik ainult sellepärast, et ta oma ettevõttest kõvasti kinni hoidis, mis aga prantslastele ei meeldinud. Paganini pidas aga
siis läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe vanust tüdrukut, kellelt küsib, ega ta õde ei tunne. Tüdruk tunneb
siis läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe vanust tüdrukut, kellelt küsib, ega ta õde ei tunne. Tüdruk tunneb
siis läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe vanust tüdrukut, kellelt küsib, ega ta õde ei tunne. Tüdruk tunneb
kujutleb, et talle lasti kuul kõhtu) ja siis läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe vanust tüdrukut, kellelt küsib, ega ta õde ei tunne. Tüdruk tunneb
Tema peast käis mitmeid variante läbi kuni tal tuli suurepärane idee. Kuid plaan lükkus järjest edasi. Polnud julgust ettepanekut teha Tõnule. Ükspäev tuli Mari mune tooma. Kuna köögiuks oli lukus siis läks ta Kremeri juurde. Kremer nägi Marit esimest korda paremas riides ja nii puhta, nii imepuhta näoga ja oli üllatusest keeletu. Kuna Mari tahtis korvi kus munad olid tagasi hakkas Kremer neid lauale laduma. Üks muna kukkus aga maha. Ainult pillaja naeris, vilgas puna põsil, pealtnägija aga jäi üsna tema ootuse vastu tõsiseks. Kremer läks väga ähmi täis Mari käitumisest ja enne Mari minekut haaras tal käest ja käsutas et: "Ütle Tõnule, et ta homme kunturi tuleb -- ütle, et ta juba täna õhtu tuleb!" Viies peatükk: Kui Prillup ,,kunturist" tuli, ei targenud ta oma näole tunnetekohast ilmet anda niikaua kui härrastemaja aknad liiga tihedalt talle selga vaatasid. Ta kõndis paarsada meetrit kiiresti ja alles siis
läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe vanust tüdrukut, kellelt küsib, ega ta õde ei tunne. Tüdruk tunneb. Holden
Siia arvati ka vanemal ajal ka naissoost isikud ja pillajad.Vanimal pidid teovõimetute isikute eest hoolitsema sugulased, kusjuures hoolitsemine puudutas hoolealuse varandust. Seetõttu loeti algul loomuliseks eestkostjaks hoolealuse lähim pärija. Üksikud eestkoste ja hoolduse liigid: 1)eestkoste alaealiste üle 2. Eestkoste naiste üle. 3.hooldus hullumeelsete üle. Hullumeelne loeti täielikult teovõimetuks ja kuraator asendas teda täielikult 4 hooldus pillajate üle. Pillaja on isik kes ei pane piiri oma väljaminekuile. Pillajal on teatav teovõime. 23.Isavõimu tekkimise ja lõppemise viisid. Isavõimu tekkimise viisid olid järgmised 1.lapse sünniga seaduslikus abielus 2. On võimalik, et vallaslapsi seadustakse- legimatio. 3.Ka võidakse võõraid mittelihaseid lapsi võtta perekonda, mida võime nimetada lapsendamiseks laiemas mõttes. Isavõim oli põhimõtteliselt eluaegne. Tema normaalseks lõppemise viisiks oli isa surm. Nii vabaneb poeg isa võimu alt
Selle motiiviks loeti naise liigset usaldust ja nõrkust. Hooldus hullumeelsete üle. Selline hooldus oli kirjas juba XII tahvli seadustes. Hooldajaks olid lähisugulased ja pärijad. Justinianuse ajal määrati hullumeelsele hooldaja riigivõimu organi poolt. Hullumeelne loeti täiesti teovõimetuks ja hooldaja asendas teda täielikult. Erandina loeti hullumeelne teovõimeliseks nn. selgetel momentidel. Hooldus pillajate üle. Ka see oli kirja pandud XII tahvli seadustes. Pillaja oli isik kes ei pane piiri oma väljaminekuile, ta ise ja tema lähikondlased võivad sattuda kitsikusse. Pillajal on teatav teovõime, kuid seda on piiratud peamiselt varaliste tehingute sõlmimisel. Kasutatud allikad: Piirimäe, H.(koostaja). Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana- Rooma : XI klassi ajalooõpik.Tallinn : Koolibri, 1998 Janson, T. Roomlased ja roomlannad : elu antiikajal. Tallinn: Tänapäev, 2009 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused
(v.a ema ja vanaemana). Naised võisid end vabandada seaduse mittetundmisega. Samuti oli kehtetu tehing, millega naine võttis endale vastutuse võõra võla eest. Hooldus hullumeelsete üle- hooldajateks lähimad sugulased ja pärijad, Justianuse ajal hooldaja(kuraator) määrati riigivõimu organi poolt. Hullumeelne loeti täiesti teovõimetuks. Erandina loeti ta teovõimeliseks nn selgetel momentidel. Hooldus pillajate üle- pillaja on isik, kes ei pane piiri oma väljaminekutele, tal on teatav teovõime, kuid see on piiratud peamiselt varaliste tehingute sõlmimisel. ASJAÕIGUS Rooma õiguses täielikult välja arendatud vahetegemine asjaõiguse ja obligatsiooniõiguse vahel. Asjaõigus annab vahenditu võimu kindla asja peale. On suunatud kõikide kolmandate isikute vastu.(omanik ühel pool kõik teised teisel pool) Absoluutsed õigused.
magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe vanust tüdrukut, kellelt küsib, ega ta õde ei tunne. Tüdruk tunneb. Holden
lasti kuul kõhtu) ja siis läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe vanust tüdrukut, kellelt küsib, ega ta õde ei tunne. Tüdruk tunneb
Tal ei lubatud Eestisse naasta, aasta pärast tuli ikka. Töötas raudteel juhutöödel. Kirjutas ka luuletusi ja tõlkis. Avaldas vähe ja sedagi abikaasa nime all. Luuletama oli hakanud gümnaasiumis, millest on palju kadunud. 1966 suri vähki. LOOMING Esimene luulekogu ei saanud avaldamisluba. „Nimetu saar“ – absurdi draama. Pärast surma avaldati Loomingus „Olematus võiks ka olemata olla“. Ilmus ka väike luuleraama. „Päikese pillaja“. Kuulsaks sai pärast surma. Tartus oli juba eluajal kultuuriringkondades hinnatud. Werneri kohvikus käis koos kirjandusrühmitus, mille vaimseks juhuks ta oli – Alliksaare Akadeemia. Seal esitati omaloomingut, kuulusid: Madis Kõiv, Ain Kaalep, Paul-Erik Rummo, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, ja Mati Unt. Tõlkis ka vene autoreid: Ahmatova, Jessenin. Loomingus kolm perioodi: 1. Range ja vormipuhasluule. Itaalia sonetid, risriim. Ilu, luule, kunst. Vastandamine,
annaabi.ee 
