AjaluguMille
poolest on tuntud Gustav Fechner ?Gustav
Theodor Fechner 1801-1887 psühholoogia
sünd 1850 formuleeris psühhofüüsika kui teaduse, mis tegeleb
sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade
maailmaga ; mõned
peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse
sünnihetkeks psühhofüüsika
keskseks mõisteks on lävi; keha on
seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 -
inglite võrdlev anatoomia;
1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise
artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite
uurimisega;
1851 - Zend-
Avesta ; 1860 - (59) Elemente der
Psychophysik; 1876 - (75) Vorschule der Aesthetik; 1882 - (81)
Revision der Hauptpunkte der Psychophysik E. Boring nimetab
psühholoogia loojateks
Psühhofüüsika
rajaja oli Gustav Theodor Fechner (peateos 1860.a.), kes uuris
sensoorset tundlikkust (subjektiivse mulje intensiivsust) sel teel,
et tegi kindlaks inimeste võime eristada erinevaid
stiimulite intensiivsusi (kuna aistingu tugevust pole võimalik otseselt mõõta).
- Seda võimet iseloomustavad tundlikkuse absoluutne lävi ja eristuslävi.
Absoluutne
lävi
määratakse ära stiimuli minimaalse intensiivsusega, mille puhul ta
(vähemalt 50 % juhtudest) üldse avastatakse.
Eristusläve
määrab
ära antud stiimuli (n.ö. standardstiimuli) intensiivsuse selline
minimaalne muutus,
mis inimese poolt avastatakse. ….
Absoluutne
lävi erimeeltele
- Nägemine: ühe küünla leek pimedal selgel ööl ca 45 km kauguselt
- Kuulmine : kella tiksumine täelikus vaikuses ca 6 m kauguselt
- Haistmine : 1 tilk parfüümi 6-toalises korteris
- Puudutus: mesilase tiib, mis 1cm kauguselt kukutatud põsele
- Maitsmine: 1 teelusikatäis suhkrut 8 liitris vees
NärvisüsteemNimeta
ajukoore funktsioonid.Ajukoor
ehk neokorteks –
laseb meil enamsati mõistuspäraselt käituda.
Ajukoore töö on tagada käitumise paindlikus, kohasus
muutliku olukorraga, kuid selle juures sõltub ajukoore tõhusus koorealuste
tuumade talitlusest.
Mis
on tegevuspotentsiaal, kuidas see tekib ja levib? Kuidas levib erutus rakkude vahel?
Lk
61 ja 62Mis
on sünaps ja sünaptiline ülekanne?
Sünaps
[sün'aps] on koht, kus ühe neuroni
(närviraku)
neuriit ehk
akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi
või rakukehaga
või siis
meeleelundi ,
lihas-
või näärmerakuga.
Sünapsid määravad ära kesknärvisüsteemi
neuroneid ühendavad
elektriahelad ,
mistõttu nad on tajuks
ja mõtlemiseks
vajalike bioloogiliste "arvutuste"
eelduseks . Samuti
võimaldavad nad närvisüsteemi
ühendust organismi
teiste elundkondadega.
Kui
elektriline erutus jõuab
aksonit mööda närvilõpmesse, sulandub
säilituspõiekeste
membraan rakumembraani ning
virgatsained vabanevad rakkudevahelisse ruumi. Sageli vabanevad virgatsained
erutunud närvirakust paigas, kus teise neuroni
rakumembraan on vaid
kümmekonna nanomeetri kaugusel. Sellist närviimpulsiülekannet nim
sünaptiliseks.
Mis
on virgatsained? Tooge mõned näited ainetest ja seotud
funktsioonidest.Virgatsained
– on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul
närvilõpmetsest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes
retseptoritega.
Atsetüülkoliin
– Õppimine, mälu, ärkvelolek
Noradernaliin
– Tähelepanu, ärksus
Dopamiim
– Üldine motiveeritus, edasipüüdlikus
Serotoniin – Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni
ÕppimineMis
on õppimine? Nimeta liigidÕppimine
on uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise
käitumise
organiseerimine varasemate kogemuste alusel.
Harjumine ehk habituatsioon - seisneb selle äraõppimises. NT ingi korduv heli võib algul ehmatada, aga kui see korduvalt kõlab ilma eriliste tagajärgedeta, siis pole sellepärast mõtet tegevust katkestada või peitu pugeda.
Tundlikkuse teravnemine ehk sensitisatsioon – vastupidine protsess esimesele. Tundlikkuse ja tähelepanu teravnemine mingi stiimuli või sündmuse suhtes.
Klassikaline tingimine – õpitakse ära mingi seos stiimulite ja sündmuste vahel
Operantne tingimine – kus õpitakse ära mingi seos oma tegevuse ja selle tagajärgede vahel
Käitumise
mõiste ja mehhanismid .
Käitumine – keeruline protsess, mis eeldab
väga mitmesuguste organite ja organisüsteemide koostööd
ümbritsevas keskkonnas ettetulevate asjaolude jälgimisel
organismist endast lähtuvate seisundite ja vajaduste jälgimisega.
Käitumismehhanismid – nim vahendeid ja
võimalusi, mis organismil on käitumise korraldamiseks vastavalt oma
vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga.
Põhilised mehhanismid – närvitegevus,
hormonaalsete tasemete muutused, bioloogilised rütmid, kasvamise ja
arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine ning suhtlemine teiste organismidega .
Emotsioonid
Nimeta
põhiemotsioonid. Millised ajupiirkonnad tegelevad emotsioonide
regulatsiooniga?
Hirm, kurbus , rõõm, vastikus, viha, üllatus.
Emotsioonide regulatsiooniga tegelevad aju
vasak ja parem poolkera .
Vasak
poolkera – analüütilised oskused, loogiline mõtlemine, matemaatilised ja keelelised võimed
Parem poolkera – ruumitaju, võime asju
abstraktselt ja tervikpildina ette kujutada, muusikalised võimed
Oletatakse, et positiivsete emotsioonide
töötlus leiab aset pigem aju vasakus poolkeras ja negatiivsete
emotsioonide töötlus valdavalt aju paremas poolkeras. Lisaks on
paljud uurijad rõhutanud aju parema poolkera erilist rolli
emotsioonide kogemisel ja reguleerimisel, millest tulenevalt näiteks
kalduvad inimesed emotsionaalsetele küsimustele vastates pilku
vasakule pöörama.
Nimeta
tuntud emotsioonide uurijaid.
Jaak
Panksepa - Eestlane
Paul Ekman
Richard Davidson
Charles Darwin
Milline
on kultuuri mõju emotsioonide väljendamisele?
Rääkida võib universaalsetest
emotsioonidest, mis on kõigile omased ja kultuurispetsiifilistest
aspektidest. Näiteks head ja halvad uudised, suhted teiste
inimestega, lühi- või pikemaajaline kodust eemal viibimine jne. Nt
kui meie jaoks on hea olla paar tundi üksi kodus, siis utku eskimote
jaoks Kanada -Artikas tähendab see ennekõike sotsiaalset
isolatsiooni, põhjustades kurbust ja üksindust.
Sensoorsed protsessid. Meeled. Taju
Taju
definitsioon ja eesmärk.
Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt
saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund)
vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest.
Taju eesmärk on ümbritsevast maailmast
tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada adekvaatselt
esemete ja keskkonna omaduste üle.
Taju
absoluutsed piirid, suhtelised piirid.
Absoluutsed piirid – iseloomustavad eelkõige
mingi objekti omaduse minimaalset (või maksimaalselt) väärtust,
mida organism on suuteline tajuma.
Suhtelised piirid – objektide kõige
väiksematest erinevustest, mida tajusüsteem on võimeline avastama
Mis
on absoluutne lävi ja eristuslävi?
Absoluutne lävi – tundlikkuse alumine ja
ülemine lävi, mida inimene on võimeline tajuma.
Eristuslävi – väikse, objektide, ärrituste
erinevus, mida tajusüsteem on võimeline avastama
Alumine
lävi - minimaalne hulk energiat, mis
tekitab aistingu
•
Ülemine lävi - maksimaalne hulk energiat, mis
tekitab adekvaatse aistingu
•
Eristuslävi - minimaalne energia hulk, mis
tekitab
erinevuse aistingus
Mida
tähendab taju puhul kujunemise aeg, kestus, püsivus, kohanemine ?
Kujunemise
aeg – erutus levib piki närve teatud lõpliku kiirusega. Inimesel
on tajukujundi tekkimise aeg väga lühike. NT: on teada, et
ootamatult teele ilmuva takistuse märkamine ja selle peale
piduripedaalile vajutamine võtab vähemalt aega 0,3 sekundit.
Kestus
– Tajumine ei lakka siis, kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid
stiimul püsib veel mõnda aega nn sensoorses mälus. NT: Eredat
lühiajalist valgussähvatust võib tajuda veel 2 sekundit pärast
kustumist.
Püsivus – st. Seda et tajuvate asjade
omadused jäävad põhiliselt samaks ka väga erinevates
vaatlustingimustes. nt esemete värv ja heledus näivad püsivatena
kõige erinevamates vaatlustingimustes, va eredas või peaaegu
puuduvas valguses. Objektide kuju on väga erinevate vaatenurkade alt
vaadates püsiv ja äratuntav.
Kohanemine
– tajusüsteemid kohanevad väliskeskkonna muutuvate tingimustega.
Nt inimese kohanemine muutuva valgusenergia hulgaga . Kiiresti
muutuvate valgustustingimustega kohanemiseks muutub silmaava (pupilli) suurus. Nt – hämaras pupillid laienevad.
Mälu
Kirjelda
lühimälu ja pikaajalist mälu.
Lühimälu – tajutud materjal püsib lühikest
aega. Mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu on piiratud. Seal
püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäävat ühikut. See kui kaua meil
midagi lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali
organiseeritusest.
Känkimine
Pikaajaline
mälu – iseloomustab ajaline kestus ja väga suur maht. Arvatakse,
et pikaajalise mälu maht on isegi piiramatu. Arvatakse, et mingil
viisil siiski kõik meie kogetud asjad talletuvad kuidagi mällu. On
suur tõenäosus, et asjad mis on meeles kolm aastat pärast
õppimist, on meeles ka 30 aasta pärast.
Kirjelda
semantilist, episoodilist ja protseduurilist mälu.
Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi
teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud kuidagi isiklike
kogemustega. NT. Saaremaa pealinn on Kuressaare.
Episoodiline mälu – kus paiknevad mälestused
isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne
ajamõõde. Nt milline oli ilm, kui ma viimane kord tartus käisin.
Protseduuriline mälu – sisaldab oskusi ja
harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende
tegevuste peale mõelda. NT jalgratta sõit või auto juhtimine.
Mis
on vaba meenutamise ja äratundmise erinevus? Mis on meenutamise
ajendid?
Nt:
kui öelda 100 sõna, siis paluda neid sõnu meenutada ja öelda,
järjekord pole oluline. On tegemist vabameenutamisega. Meenuvad
umbes keskmiselt 35-40 % sõnadest. Kui aga öelda 200 sõna, millest
100 on varem kuuldud ning palume öelda – millised olid varem
kuuldud sõnad – on tegemist äratundmisega. Tuntakse ära
keskmiselt 95 % sõnu.
Meenutamise ajend – Nt: õppida ära kõik sõnad koos teiste sõnadega, mis
peaksid aitama meenutada esialgset sõna. Seda abistavat sõna
nimetatakse meenutamise ajendiks. Ehk kui palume inimesel meenutada
mingit sõna ning tal see meelde ei tule, siis ütleme abistava sõna,
mis aitabki meenutada sõna, mida palusime alguses öelda.
Oluline on seosed ja kontekst, millesse
meeldejäetav materjal salvestamise hetkel paigutatakse. Nt kui on
sõna palk ja ma talletan selle mällu seoses rahaga , mida
palgapäeval saan ja hiljem etteöeldav abistav tunnus on puu, siis
ei pruugi meil see sõna meelde tulla.
Mis on unustamise seaduspärasused? Mis on unustamiskõver?
Nimeta unustamise põhjused.
Seaduspärasused
Unustamisekõver – näitab unustamise kulgemist ajas. Kohe esimese paari tunni jooksul unustatakse peale
õppimist umbes 50 % õpitust, edasine unustamine kulgeb aeglasemalt.
Unustamise põhjused
Informatsioon kaob mälust seetõttu, et seda küllalt palju kohe ei korrata . Nt kui on vaja meelde jätta mõni nimi, aastaarv jne. Kui me piisavalt ei korda või seoseid ei loo mälus varem oleva infoga , unustame me kiiremini.
Interferents ehk vastastikune häirumine – nt kui alguses õpime ajalugu ja siis geograafiat, selgub kontrollimisel, et ajalugu ei ole hästi meeles. Eri ajal eri kohas meeldejäetud asjad võivad segi minna või takistada üksteise salvestumist mällu.
Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine – näide palk. See et meile asi ei meenu, ei tähenda veel seda, et ta on meil meelest, vaid antud kontekstis ja antud küsitlusviisi korral ei ole ta kättesaadav.
Konteksti mõju – inimestel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevatest kogemustest ja keskkonnast. Eriti tugevad (re)konstruktsioonid tekivad juhtudel, kui meeldetuletamisel esitatakse suunavaid küsimusi, mis viitavad otseselt mõnele eksitavale detailile sündmustes. Nt pealtnägijate tunnistuste analüüsimine.
Motiveeritud unustamine – Elusündmuste mälu. Nt sündmused mida inimene ei taha meenutada. Me püüame unustada ebameeldivaid sündmusi/ asju.
Mõtlemine
– on vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas
kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta.
Nimeta
ja kirjelda probleemide lahendamise etappe .
Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse
leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused.
Lahendamise etapid:
Probleemi märkamine – esmalt tuleb probleemi märgata. Probleemi ei pruugita ära tunda. NT:
Probleemi määramine ja esitamine – probleemi lahti mõtestamine: Mida tahetakse saavutada, Mis on olemas, Mida oleks veel vaja teha, et lahenduseni jõuda???? See on oluline etapp, et jõuda eduka lahenduseni. NT: Tuleb matemaatika kontrolltöö, pean selgeks tegema, millise osa peale töö tuleb, missugused küsimused võivad tulla, mida ma juba tean ja mida oleks vaja juurde õppida.
Strateegia valik – probleemi lahendamise tegevusplaan . Nt referaadi kirjutamine – võiks algul mõelda erinevatele alateemadele ja esitamise võimalustele, edasi valida neist endale sobivam .
Informatsiooni korrastamine – Teadmiste kogumine ja korrastamine.
Ressursside hindamine – Inimeste ressursid - > aeg, vahendid jne - > on piiratud. Oleme sunnitud valima , vastavalt oma võimalustele. Nt referaadi kirjutamisel tuleb jääda etteantud tähtaja piiridesse , seega pean teemat kitsendama ja koguma just nii palju infot, mida jõuaks ära töödelda.
Jälgimine – peame jälgima, kas jõutakse lahendusele lähemale või hoopis kaugenetakse.
Hindamine – lahendus käes, nüüd tuleks hinnata kogu eelnevat protsessi. Selle käigus võivad esile tulla uues probleemid ja ring hakkab otsast peale.
Millised
on meistrite ja algajate erinevused probleemide lahendamisel?
Eksperdid on inimesed, kes konkreetses
valdkonnas töötavad; nad peavad vastavaid teadmisi ja oskuski
päevast päeva kasutama. NT: Oma valdkonna arstid, füüsikud,
poemüüjad.
Algajad on tavainimesed, kellel on konkreetsest
valdkonnast mingid teadmised, kuid nad ei pea neid aktiivselt ja
pidevalt kasutama.
Paljudele ülesannetele, millega algajad on
raskustes, on ekspertidel lahendus mälus olemas.
Erinevused:
- eksperdid esitavad mõisteid teisiti, kui algajad;
- Kuidas probleem on määratletud ja esitatud – algajad kulutavad sellele vähem aega kui eksperdid. Eksperdid lähtuvad oma erialastest teadmistest. Nad defineerivad uudse probleemi oma eelnevate mõistete struktuurist lähtudes. Mida selgemalt on esitatud probleem, seda lihtsamalt ja kiiremini leitakse lahendus. Algajad aga töötavad tagurpidi : tundmatult infolt (mida ma pean leidma?) ülesandes toodud andmete suunas (missugune info on antud, missuguseid strateegiaid ma tean, et puuduvat infot leida.)
- Eksperdid ja algajad erinevad ka sellepoolest, kui hästi nad teavad seda, mida nad teavad ja teevad – neil on arenenud metateadmised.
Keel
Kirjelda
keele omandamise erinevaid teooriaid .
Õppimisteooria
– keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel,
harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel ehk kinnitamisel.
Keeleorganiteooria
– on keele keerukate reeglite omandamine, võimalik üksnes
sellepärast, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused.
Kognitiivne
teooria –
Bioloogiline
teooria –
Milline
on kõne areng raskendatud tingimustes? – metsikult kasvanud
lapsed, isolatsioon
meelepuuete
mõju kõne arengule. Kriitilise perioodi olemus ja tähtsus keele
arengus.
Vaimsed
võimed
Intelligentsuse
mõiste ja liigid.
Intelligentsus - tähendab võimet asjadest
aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida , näha toimuva
mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid.
Analüütiline intelligentsus
Loovus ehk keratiivne intelligentsus –
väljendub oskuses välja mõelda midagi täiesti uut või reageerida
leidlikult uutele ja ootamatutelke olukordadele.
Praktiline intelligentsus – on kasu siis kui
tuleb aru saada või lahendada igapäevaelus ettetulevaid olukordi .
Mis
on IQ?
Intelligence quotient ehk intellikentsuskvoot.
Intelligentsus on arukus ja taibukus, teine sõna quot – kui palju.
Näitab vaimse arengu suurust. Nt 12 aastane laps täidab testi ja
sai tulemuse mis vastab 15 aastase lapse keskmisele selles testis.
Kui testi tulemus on 100, siis vastab ta oma eale, kui rohkem siis on
ta vaimses arengus eespool .
Nimeta
vaimsete võimete tuntud uurijaid.
David
Wechsler, Raymond B. Cattelli, Wilhelm Stern, Charles Spearman,
Robert Sternberg
Arengupsühholoogia
Nimeta
E. Eriksoni teooria alusel arengustaadiumid ja kirjelda neid.
E.
H. Eriksoni ( 1902 -1994) arenguteooria on psühhosotsiaalne, st., et välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi.
Põhiidee
–
küpsus tähendab väljakujunenud eneseteadvust. Inimese arengut ei
määra ainult organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed
staadiumid. Elu
jooksul toimunud arengumuutusi võib vaadelda kui psühhosotsiaalse
arengu astmelisi järgnevusi.
Psühhodünaamiline kontseptsioon -
seletab
käitumist emotsioonide, tungidega.
Erik
Erikson
määratleb
8 arengufaasi inimese arengus.
1.
Usaldus vs.
mitteusaldus
(lootus)
- 0-1,5 a.
- +Usaldustunne kujuneb keskkonna toetusest
- - Usaldamatus , turvatunde puudumine
2. Iseseisvus vs.
häbi
ja kahtlus ( tahe )
- 1,5-3 a.
- +Kujuneb eneseusaldus kui avastamist julgustatakse
- -Kahtlemine iseendas , iseseisvuse puudumine
Initsiatiiv
vs.
süütunne
(eesmärk)
- 3-6 a.
- +Kujuneb algatusvõime, eesmärgikindlus
- -Passiivsus, süütunne
4.
Tegutsemine
vs.
alaväärsus
(kompetentsus)
- 6-12 a.
- +Kujuneb kompetentsuse tunne kui saadakse positiivset tagasisidet. Tähtis roll õpetajatel
- -Alaväärsuse, ebatäiuslikkuse tunne
5.
Identiteet
vs.
rollisegadus
(tõelevastavus).
- 12-20 a.
- +Teadlikkus enda tugevatest külgedest, enda aktsepteerimine
- - Rahulolematus
Intiimsus
vs.
isolatsioon
(armastus).
- 20-30 a.
- + Terviklikkus lähisuhetes, töös ja peres
- -Hirm suhete ees, üksindus
7.
Uue
põlvkonna kasvatamine
vs. stagnatsioon (hoolimine).
- 30-65 a.
- +Heameel omapoolsest panusest elu jätkamisse
- -Enda elu tühisuse tunnetamine, ei ole teinud midagi järgmise põlvkonna aitamiseks
8.
Ego
terviklikkus vs.
meeleheide
( elutarkus ).
- 65-…
- +Rahulolu saavutatu üle. Toimetulek surmaga
- -Kahetsus elus kaotatud võimaluste üle, kibestumine
Mis
on L.Võgotski arenguteooria põhiidee? Kuidas kasutatakse lähimat arengutaset ?
Lev
Võgotski (1896-1934) - poolt rajatud kultuurilis-ajaloolise psühholoogia
põhiidee:Kõrgemaid psüühilisi funktsioone saab
seletada
üksnes
kultuurist
lähtudes.
Õppimise mehhanismide seletamiseks tõi sisse lähima
arengutaseme
(ZPD) mõiste.
Võimalik on mõõta kahte probleemide
lahendamise oskuse taset:
- tegelik tase: mõõta lapse iseseisvat probleemide lahendamise oskust;
- potentsiaalne tase: mõõta probleemide lahendamise oskust täiskasvanute abi korral.
Lähim
arengutase on nende vahe. Seda teades on võimalik planeerida lapsele
efektiivsemat õpetust. Kooliõpetus peaks arengutaset
ennetama,
st. käima arengust ees.
Nimeta
S. Freudi teooria põhiideid. Millised on isiksuse komponendid Freudi teoori
järgi,
kirjelda neid. Nimeta ja kirjelda kaitsemehhanisme Freudi teooria
järgi.
Freudi teooria kohaselt mõjutavad enamikku
inimese käitumisest teadvustamata ja sageli konfliktsed tungid , mis
omakorda on määratletud lapsepõlvekogemuste poolt (teadvustes -
psüühika pealispinnal, eelteadvuses - teadvuse piirimaal,
alateadvusese - psüühika sügavamates kihtides)
Isiksus koosneb kolmest funktsionaalsest osast:
ID (miski), EGO (mina) ja SUPEREGO (ülimina)
Nimeta ja kirjelda kaitsemehhanisme Freudi
teooria järgi.
Kaitsemehhanismid :
Neurootilised kaitsed (repression-väljatõrjumine, nihe -tugevad tundded keelatud objekti
suhtets nihutatakse teisele objektile , vastureaktsioon -
alateadvuslik tunne väljendatakse selle vastandina, projektsioon -
probleemides süüdistatakse kedagi teist, ratsionaliseerimine -
ebasobivate põhjuste asemel tuuakse sobivamad, regressioon -
ilmnevad varasemate arengustaadiumite käitumismallid)
Primitiivsed kaitsed (eitamine - ängi
reaalseid põhjusi eiratakse, väljaelamine - tugevad alateadvuslikud
ängid elatakse välja tüli norides, lõhestumine - kaksikelu elamine, autistlik fantaasia - reaalsus asendatakse kujutlusega,
projektiivne identifikatsioon - kujutletakse end kellegi teisena, primitiivne idealiseerimine - olen jah paks, ja tahangi olla,
omnipotentsus - hakatakse tegelema kõigega, võetakse endale
ülejõukäivaid ülesandeid, alaväärtustamine - ennast alandamine)
Küpsed kaitsed ( kompenseerimine - puudujääk
kompenseeritakse oskuste või eduga mõnel teisel alal, asendamine -
objektilt suunatakse energia moraalselt aktsepteeritavale alale ,
allasurumine - teadvstatud repressioon, intellektualiseerimine -
läbikukkumine arutletakse rahulikult plusside ja miinuste üle,
ennetamine - hirmu tundmisel, hakkab otsima lahendust , altruism -
tegeletakse teise inimese probleemidega, huumor - elatakse välja
naljades, sublimatsioon - agressiivsus suunatakse sporti)
Isiksusepsühholoogia
Isiksuse
mõiste. Isiksuseomaduse mõiste.
Isiksus on
isikule
omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on
käitumise stabiilsuse aluseks.
Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad
omadused, nagu vajadused, temperament ,
võimed,
harjumused,
hoiakud,
väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli
isiksuseomadusteks;
nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi
kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all
enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi
peetakse teistest kesksemateks.
Nimeta
isiksuseomadusi. Nimeta tuntud isiksuseteooria ja millised on isiksuseomadused selle järgi?
Vajadused,
temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja
tüüpiline käitumisviis.
Freudi isiksuseteooria – Psühhoanalüüsi
kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast, Teisiti
öeldes on inimesed kolm motiveerivat jõudu.
- Id (Miski) -> Ego ( Mina) -> Superego (Ülimina)
Id
on isiksuse esmane süsteem,
sünnipärane psüühiline reaalsus.
Id
on samastatav bioloogiliste
tungidega;
sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid.
Id
on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste
protsessidega.
Id
lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus .
Peamised tungide grupid on seotud seksuaalsuse
ja agressiivsusega.
Neid on nimetatud ka elu- ja surmatungideks. Seksuaaltungi energiat
nimetatakse libiidoks.
Ego
on isiksuse
keskus, mis tegeleb adekvaatse suhtlemisega , tajumise, tõlgendamise
ja tegutsemisega.
Ego
on puhver Idi
ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist.
Ego
ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja
sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda.
Ego
kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi
lükata. Ego
otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada.
Ego
ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsuse testimine ; tegutsemine, suhete loomine ja süntees.
Superego
on sisemine kultuurinormide
ja -väärtuste kogum,
mis
omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt. Superego
kujuneb välja kõige hiljem, asendades vanemate kontrolli
enesekontrolliga.
Superego
on sarnaselt Id'iga
ebaratsionaalne. Kui Ego
tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata,
siis Superego
tahab seda täielikult tõkestada.
Superego
peamine emotsioon on süütunne.
Esialgu
oletas Freud , et Superego
kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et
Superego
on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise
tulemus. Superego
on sisemine agressor ja karistaja.
Tugev
Superego
tekib suurte vanemlike nõudmiste tõttu, sest tekkinud agressioon on
tugev ja selle väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii
liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul.
Sotsiaalpsühholoogia
Millised on sotsiaalpsühholoogia peamised uurimisvaldkonnad?
Kohanemine, hoiakud ja eelarvamused , diskursus , suhted, sotsiaalne
identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine , etnokeskus, eetilised küsimused sotsiaalspühholoogias ja väljakutseid tavapärasele
metodoloogiale.
Millised võivad olla uuringute puhul eksperimentaatori mõjud
ja mis on nõudmiste iseloom?
Mis mõjutab enesehinnangu kujunemist?
Milles seisneb omistuste tegemise teooria? Kirjelda
omistusvigu.
Mis on konformsus ?
Konformsus
Konformism - kui
inim. allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab
elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik.
- väline – võetakse teiste tõekspidamised omaks olude sunnil
- sisemine – teiste tõekspidamiste sisemine omaks võtmine
Konformsus – püsiv isiksuse om. Tekib
konformismi pideval esinemisel.
Omased jooned:
- sisendatavus
- emotsionaalne aheldatus
- alaväärsustunne
- mure teiste heakskiidu/hukkamõistmise pärast
- on seda tugevam, mida rohkem on grupis liikmeid
Allikad:
- püüd toimida õigesti ja toetuda seejuures teiste antud normidele
- püüd meelidida kaaslastele
- püüd saada tasu sobiva käitumise eest ja vältida karistusi ebasobiva käitumise eest
Kes uuris enesetõhusust ja mida see tähendab?
Mis on kontrollkese?
Nimeta ja kirjelda erinevaid agressiivsuse teooriaid.
- Instinktiteooria – agressiivsus on looduse poolt antud vajalik kaitsekilp, mis on konflikti puhkedes enesekaitse ja enesealalhoiu aluseks. Agressioon ja võitluskihk vallandavad üleolekutunde ja rahulolu
- Õ ppimise teooria – eeskujude järgimine. Agressiivse käitumise heakskiitmine võimendab sellist käitumist veelgi
- Frustratsiooniteooria – kogunenud pinged, viha, pettumused ja nendest tulenevad enesehinnanguprobleemid kutsuvad esile agressiivsuse
- Sotsioloogilised teooriad – agressiivsus on ühiskonnapoolne ootus. Inimesele on teadvustatud ootus tema käitumisele: “kõik mõtlevad, et ma olen agressiivne ja vägivaldne, eks ma peangi siis käituma vastavalt ootustele”
Konfliktide
lahendamine
Nimeta ja
kirjelda aktiivse kuulamise tehnikaid.
Tooge
näide mõnest olukorrast ja kuidas kasutate seal enesekehtestamist?
Allikas
vt:
Suhtlemisoskused ,
M. McKay, M. Davis, P. Fanning, 2000
seminar
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
204 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
dixy_m
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Esimesel kursuse??
Kõik kommentaarid