Seda nimetatakse HOMUNKULUSEKS. 4) Lõhnatundlikkus mõjutab maitsetundlikkust. JAH 5) Seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse TRANSDUKTSIOONIKS. 6) Kepikesed ja kolvikesed(rods and cones - inglise k.) on retseptorid, mis on seotud NÄGEMISEGA. 7) Eristuslävi on: Vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab). 8) Weberi seadus võimaldab omavahel võrrelda erinevaid sensoorseid modaalsusi. JAH 9) Me oleme kohanenud maailma nägema nii, Seetõttu nagu seda on olnud evolutsiooniliselt kasulik näha....
Silmas ajuni mahub liikuma ühes sekundis palju informatsiooni. Silma võrkkesta osad, vastavalt kuju järgi on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on seotud värvide eristamisega ja kepikesed valgete, mustade, hallide toonide eristamiseks. Kanapimedus võrkkestas vähe kepikesi. Päris pimedas ei näe ükski loom ka, minimaalset valgust on ikka vaja. Värvide eristamisega kasutatakse sageli mõiste värvipimedus daltonismi korral, daltoonikud. Nad ei näe teatud värvitoone, ei erista rohelist ja punast. See, mida näeme, on elektromagnetilised lained. Aga ei eristata kõiki elektromagneteid, nt röntgenkiirgus. Kuulmismeel me kuuleme õhuvõnkeid. Trummikile, selle taga on keskkõrv (kõige väiksemad luud alasi, haamrike, jalus). Selle ülesanne on võimendada õhuvõnkeid, mis jõuavad sisekõrva, seal on tigu. Seal n...
Boring nimetab psühholoogia loojateks Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (peateos 1860.a.), kes uuris sensoorset tundlikkust (subjektiivse mulje intensiivsust) sel teel, et tegi kindlaks inimeste võime eristada erinevaid stiimulite intensiivsusi (kuna aistingu tugevust pole võimalik otseselt mõõta). · Seda võimet iseloomustavad tundlikkuse absoluutne lävi ja eristuslävi . Absoluutne lävi määratakse ära stiimuli minimaalse intensiivsusega, mille puhul ta (vähemalt 50 % juhtudest) üldse avastatakse. Eristusläve määrab ära antud stiimuli (n.ö. standardstiimuli) intensiivsuse selline minimaalne muutus, mis inimese poolt avastatakse. .... Absoluutne lävi erimeeltele · Nägemine: ühe küünla leek pimedal selgel ööl ca 45 km kauguselt · Kuulmine: kella tiksumine täelikus vaikuses ca 6 m kauguselt...
Tunned kõiki maitseid koos ning seega saad ka toidu maitse. Maitse meelt mõjutavad: lõhn, temperatuur, suitsetamine jne Keha ja naharetseptorid võtavad info vastu ning see liigub mööda närvirakke edasi ajju. Sensoorne tundlikkuse ala : temperatuur külm ja soe, valutundlikus-kiire ja aeglane, nahatundlikus puudutus, Liigesetundlikus on sellised rakud mis reageerivad pingutusele ja painutamisele. 4. Mida tähendavad absoluutne lävi ja eristuslävi ? Milleni võib viia ärritava stiimuli edasine suurenemine/kasv üle tundlikkuse ülemise absoluutse läve? · Absoluutne lävi määratakse ära stiimuli minimaalse intensiivsusega, mille puhul ta (vähemalt 50 % juhtudest) üldse avastatakse. · Eristuslävi - antud stiimuli (n.ö. standardstiimuli) intensiivsuse selline minimaalne muutus, mis inimese poolt avastatakse. 5. Milles seisnevad Weberi ja Fechneri seadused, kuidas on need omavahel seotud?...
DALTONISM OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ....
Eristusläveks nimetatakse minimaalset stiimuli väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline vähemalt 75%-l (75% sellepärast, et välistada juhuslik äraarvamine, mis on 50%) katsekordadest avastama. Volkmanni katsetest selgub, et algpikkuse kasvades suureneb ka eristuslävi . Weberi seadus: eristusläve jagatis algpikkusega on ligikaudu püsiv ehk konstantne. S / S = C, kus algpikkus on S (sõnast stiimul), eristusläve suurus S, nende suhe C (konstantne). Kuigi Weberi seadus ei kehti alati, on paljud nägemise, kuulmise, puudutuse ja muud eristusläved kirjeldatavad selle reegliga. Weberi seadus üldisemalt näitab, et inimese silm, sarnaselt teiste meeltega, ei taju stiimuli absoluutset suurust, vaid suhtelisi suurusi....
Puuteaistingule lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Aistingutel on neli põhidimensiooni: intensiivsus, kvaliteet, aeg ja ruum. Intensiivsus aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi . Ärrituse minimaalset toimivat tugevust nim tundlikkuses alumiseks absoluutseks läveks. Nt kuulmise alumine absoluutne lävi on 16 Hz (alla selle võnkesagedusi me ei kuule). Ärrituse maksimaalset intensiivsust, mille korral tekib adekvaatne aisting nim tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve kõrgus ja tundlikkus on omavahel pöördvõrdelises seoses: mida madalam lävi, seda suurem tundlikkus ja vastupidi. Tundlikkust saab harjutamise ja treeninguga suurendada...
Retseptorid on keha erinevates piirkondades ja erineval arvul. Kõige rohkem sõrmeotstes, keelel, huultel. Inimene tunneb nende abil pindu ja konarusi. Aistingutega on ka seotud erinevaid mõisteid protsesside muutumise kirjeldamiseks. Absoluutne lävi kindel ärritaja suurus, mille puhul tekib aisting. Eristuslävi väikseim ärrituse erinevus aistingu muutumiseks. Komparatsioon aistingu kadumisel või raskendatud tekkimisel üritavad puuduvat meelt töötavad meeled asendada, mis omakorda muutuvad tundlikumaks. Adaptsioon ärritaja nõrkuse korral aisting tugevneb. Ärritaja suure tugevuse korral aisting nõrgeneb. Tugeva ja püsiva ärrituse korral kaob aisting ära. Sünteesia haruldane nähtus, kui ühe teise aistingu tekkimisel tekib ka teine aisting (nt Korsakov...
Tänu Kantile kujuneb 19. saj. Selleks, et ta väiteid ümber lükata, kõige raskemaks osutub viimase ümberlükkamine. Teadusliku Ps. teke 19. saj. Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Galton 19. saj. Ps. tekkis inimese eristuslävedest. Saksa arst E. Weber uuris inimese raskuse eristamist. Eristusläved kuidas inimene eristab erinevate esemete omadusi, kui suur on eristuslävi . Weberi teadus eristuslävi pole muutuv, see on koguaeg sama. Hamilton püüdis Kanti viimast väidet ümber lükata. Uuris kui palju mahub inimese teadvusse korraga asju. Inimese lühiajaline mälu 7 +/ 2. Fechner Räägitakse WeberFechneri seadusest. F püüdis ühendada füüsikalist maailma inimese vaimse maailmaga. Tal õnnestus tõestada, et neid seoseid saab matemaatiliselt seostada(inimese taju mulje muutub valgustugevuse mõjul) Wundt 1879. aastal Ps. kui teaduse sünd...
Erinevate modaalsuste aistingute piirid (vt. lk 88 89) Aistingute üldised seaduspärasused Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne mõjumäär (nt. tugevus), mis veel kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab veel adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes. Eristuslävi minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Analüsaatori tundlikkuse muutumine. Adaptatsioon kohanemine, meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. A aitab kaitsta meeleorganeid, tagab oluliste ärritajate vastuvõtu. Positiivne adaptatsioon - tundlikkuse suurenemine (nt. pimedusadaptatsioon). Negatiivne adaptatsioon - aistingu kadumine või tundlikkuse nürinemine....
Närvisüsteemi funktsioonid Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; Närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks. Seljaaju Juhtefunktsioonerutuse ülekandumine teistele närvikeskustele Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) Piklik aju vereringe ja hingamise juhtimiskeskus Väikeaju lihaste toonus, liigutuste koordineeritus, tasakaal Vaheaju (taalamus, hüpotaalamus) koorealuse päritoluga agressioon, toitumiskäitumine, seksuaalne käitumine, antagonistlik käitumine,lendamine Retikulaarformatsio on aktiveerib NS teised osad virgeseisundi tekitamiseks, une ajal varjestab foonisignaalide eest Limbiline süsteem meeleolu, emotsionaalne käitumine, tegevusvalmidus Hüpotaalamus Kontrollib hüpofüüsi talitl...
Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit...
Aistingud on adekvaatsele ärritajale reageerimise vorm- ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, ka intensiivsus ja vältus. Psühhofüüsika- distsipliin, mis pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Gustav Theodor Fechener Põhimõisted Läved (absoluutsed lävi, eristusläved) & tundlikkus Alumine lävi Ülemine lävi Eristuslävi Mida kõrgemad läved, seda madalam on tundlikkus ja vastupidi. Välja arenenud selleks, et tagada liigi tegevuseks otstarbeka, vajaliku info vastuvõtt. Läved kui nähtus ja ajukoore muutlik aktivisatsioonitase tagavad organismile eluliselt vajalikud aistingud ja reaktsioonid. Erutusläve kõgrendamise teel muudetakse mitteaktuaalsed impulsid alalävisteks ning kaitstakse sel moel organismi tarbetute reaktsioonide ja asjatu...
Kuulmine on väga oluline inimestevahelises suhtlemises. Inimene kuuleb helisid sagedusel 16-20000 Hz Aistingute dimensioonid Intensiivsus et aisting üldse tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega. · tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks · tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab · eristuslävi ühe ja sama ärritaja kõige väiksem erinevus, mida inimene tajub. Kvaliteet võrrelda ei saa erinevaid aistinguid, vaid ühe ja sama aistingu kvaliteeti. Aeg - aistingu kujunemise kiirus. Ruum ärritaja asukohta ruumis on võimalik määrata nägemis, kuulmis- või haistmisaistingu abil. SEADUSPÄRASUSED Adaptsioon ärritajaga kohanemine. Kompensatsioon - ühe aistingu korvamine teisega. Sünesteesia teise aistingu koosteke. Näiteks temperatuuri aistingu koosteke...
Puuteaistingule lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Aistingutel on neli põhidimensiooni: intensiivsus, kvaliteet, aeg ja ruum. Intensiivsus aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi . Ärrituse minimaalset toimivat tugevust nim tundlikkuses alumiseks absoluutseks läveks. Nt kuulmise alumine absoluutne lävi on 16 Hz (alla selle võnkesagedusi me ei kuule). Ärrituse maksimaalset intensiivsust, mille korral tekib adekvaatne aisting nim tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve kõrgus ja tundlikkus on omavahel pöördvõrdelises seoses: mida madalam lävi, seda suurem tundlikkus ja vastupidi. Tundlikkust saab harjutamise ja treeninguga suurendada...
Järelikult kui rääkida helivaljusest amplituudi terminites, siis kuluks selleks suur hulk arve. Kuid on olemas teine, parem võimlaus. Oleme juba kogenud, et lihtsam on rääkida tasemest, võttes kasutusele suhtelise ja logaritmilise ühiku detsibelli. See, kui tillukesi helitaseme erinevusi inimene tajub, sõltub heli astmest. Mõistliku tugevusega helide puhul on eristusläve suurus umbes 0,5 dB, kuid kuuldeläve ligiduses tõuseb eristuslävi märgatavalt. Inimese suur tundlikkus taseme-erinevuste suhtes tähendab, et eri valjusega helisid peab olema väga palju. Saab näidata, et kuulde. Ja valuläve vahel on ruumi umbes 280 sama kõrgusega, kuid erineva valjusega heli jaoks. Kui sooritada sama inventuur helikõrguste vallas, leiame, et madalaima ja kõrgeima heli vahele mahub umbes 1400 heli. Arvestades nii valjus- kui ka kõrguserinevusi, selgub, et inimene eristab umbes 400 000 heli!!!Sealjuurespeetakse silmas siinushelisid...
Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühho...
Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs. Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu, närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Nägemine Nägemismeel on kõige tähtsam selle kaudu saab 80-90% informatsioonist. Nägemisaisting tekib valguse mõjul silma võrkkesta valgustundlikes rakkude...
Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud - on kujunenud ajaloo käigus ja on kuntslikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlust mi...
Nägemisaistingu tekkimine: Valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes erutus, mis liigub närviimpulssidega peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. 25. Aistingu tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks Aistingu tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab Eristuslävi ühe ja sama ärritaja väiksem erinevus, mida inimene märkab 26. Adaptatsioon ärritajaga kohanemine (valguse käest hämarasse tuppa minek: alguses ei näe midagi, hiljem silmad kohanevad) 27. Taju omadused: 1) püsivus e konstantsus (lumi on alati valge) 2) valivus e selektiivsus (mõjutavad elukutse, tervis, vanus, sugu, huvid jne) 3) mõtestatus (mõtlemine, kogemused segavad või raskendavad) 4) avaldavad mõju tundmused e emotsioonid 28...