Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamis küsimused ja vastused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas
  • Psühholoogia aine
    Psühholoogia – teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja
    avaldumisvorme.
  • Psühholoogia harud ( teoreetilised ja rakenduslikud)
    Teoreetilised:
    Üldpsühholoogia – täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine
    Psühhodiagnostika – psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid
    Psühhofüsioloogia – uurib psüühika füsioloogilisi aluseid
    Sotsiaalpsühholoogia – inimese käitumise eripära gruppides
    Diferentsiaalpsühholoogia – inimgruppide (nt rasside , soo) psüühilise
    eripära uurimine
    Arengupsühholoogia – psüühika areng erinevatel eluetappidel
    Patopsühholoogia – psüühiliselt haigete eripära uurimine
    Kognitiivne psühholoogia – tunnetusprotsesside uurimine
    Eksperimentaalpsühholoogia – eksperimendi kui meetodi käsitlemine
    Rakenduslik :
    Tööstuspsühholoogia
    Meditsiinipsühholoogia
    Õiguspsühholoogia
    Pedagoogiline psühholoogia
    Personalipsühholoogia
    Reklaamipsühholoogia
    Spordipsühholoogia
  • Psühholoogia uurimismeetodid
    Eksperiment – jaguneb loomulikuks e väljaeksperimendiks ja
    laboratoorseks (kahe grupi olemasolu, sõltumatute ja sõltuvate
    muutujate määratlemine)
    Vaatlus – enese ja teiste vaatlus, tulemuste registreerimise
    meetodid
    Vestlus /küsitlus/ anketeerimine
    • Test – kirjalikud, projektiivtestid ja käitumistestid
  • Testile esitatavad nõuded
    • Standartiseeritus – standardsete protseduuriliste nõuete olemasolu
    • Valiidsus – mõõta seda, milleks ette nähtud
    Reliaablus – sisemine püsivus
    • Adapteeritus – vastavus kultuurile, normide olemasolu
  • Aistingu mõiste ja liigid
    Aisting – keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv
    psüühiline protsess
    Aistinguga seotud mõisted
    Analüsaator – ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem
    Absoluutsed läved:
    Alumine lävi – minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu
    Ülemine lävi – maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse
    aistingu
    Eristuslävi – minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus
    Weber- Fechneri seadus – ärritaja tugevuse kasvades aritmeetiliselt,
    kasvab taju geomeetriliselt
    6.Aistingutega seotud nähtused ( sensoorne isolatsioon , adaptatsioon , sünesteesia)
    Sensoorne isolatsioon – absoluutne stiimulite puudumine, meelte
    väljalülitamine
    Ebaspetsiifiline tundlikkus – samalaadsete aistingute saamine erinevate
    meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga)
    Sünesteesia – sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale
    analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi ( soojad ja külmad värvid,
    rasked ja kerged lõhnad)
    Adaptatsioon – kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne),
    uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine
    (selektiivne)
    Sensibilisatsioon – tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori
    mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite
    mõjutamisel)
    7.Taju mõiste ja liigid
    Taju – esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess.
    Tajude liigitus:
    • nägemistaju
    kuulmistaju
    • kompimistaju
    • liigutustaju
    • maitsmistaju
    • haistmistaju
    • ajataju
    ruumitaju
    8.Taju omadused
    Taju omadused:
    • taju terviklikkus – püüdlus tervikliku struktuuri poole
    • taju konstantsus – taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest
    • taju mõtestatus – maailma tajumine tähendustes
    • taju valiv iseloom – sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist
    • taju apertseptsioon – sõltuvus varasemast kogemusest
    • taju aktiivsus – organsüsteemide aktiivne olek tajus
    9.Tahteline ja tahtmatu tähelepanu
    Tahtamatu tähelepanu tekib sel juhul kui inimene ei ole püstitanus eesmärki olla tähelepanelik
    Tahteline tähelepanu on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objektile või tegevusele
    10.Mälu protsessid
    meeldejätmine
    assotsiatsioonid – seosed, mis tekivad protsessi käigus
    tahteline ja tahtmatu omandamine
    mnemotehnika – mälutehnikad, nt loci meetod
    mälu maht – arvatakse, et mällu on salvestatud kõik sündmused, kuid
    me ei suuda neid meenutada (psüühiline ühik on komp, mitte bitt )
    • säilitamine
    retro - ja proaktiivne pidurdus – ettehaarav ja tagasihaarav pidurdus
    (kas järgnev materjal kustutab eelneva või vastupidi)
    unustamiskõver – unustamine on kõige intensiivsem esimestel
    päevadel peale omandamist (nn Ebbinghausi kõver)
    • reprodutseerimine
    äratundmine
    meenutamine
    meenumine
    reministsents – tugevate emotsionaalsete elamustega seotud nähtused
    ei meenu kohe pärast sündmust, vaid alles mõne aja pärast
    11.Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi
    Mäluliigid:
    • sensoorne – nn kajamälu, kohe pärast kujundite nägemist, maht 5-7
    elementi
    • lühimälu – 20-30 sekundit peale omandamist, aluseks
    reverberatsiooni ring, elektriliste impulsside ringlemine ajus, kuni
    biokeemiliste protsesside tekkeni
    • püsimälu – mällu jääv peale 30 sekundit
    • operatiivmälu – kindlaks perioodiks salvestatav
    12.Mäluhäired
    Mäluhäired:
    • Alzheimeri tõbi – haigus, mis tekitab mälukaotuse
    • Eidetism – nähtus, kus pildiliselt jäävad mällu peale ühekordset
    vaatlust kõik detailid, ka pisimad
    • Amneesia – mälulünk, ettehaarav või tagasihaarav
  • Mõtlemise operatsioonid
    • analüüs
    • süntees
    • üldistamine
    • võrdlemine
  • Emotsioonide mõiste ja liigid
    Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale.
    • Meeleolu – püsiv foon tegevusele
    • Ärevus – spetsiifiline seisund, mis takistab tegevuse edukust
    Stress – pinge
    Frustratsioon – takistusest tulenev viha
    Afekt – lühiajaline väga tugev emotsioon, mis halvab teadvuse
    Kirg – pikaajaline väga tugev emotsioon
    • Nn. kõrgemad tundmused (intellektuaalsed ja esteetilised)
    Empaatia – sissetundmise võime
  • Meeleolu, afekt, kirg
    • Meeleolu – püsiv foon tegevusele
    • Afekt – lühiajaline väga tugev emotsioon, mis halvab teadvuse
    • Kirg – pikaajaline väga tugev emotsioon
  • Stressi mõiste ja stressorite tüübid
    Stress – pinge
  • Läbipõlemine
    On inimesel,kes oma töökohustuste täitmisel on sunnitud suhtlema paljude inimestega
  • Frustratsioon
    Frustratsioon – takistusest tulenev viha
  • Vajadused ja motivatsioon
    Vajadus on psüühiline seisund, mis tekib millegi puudusoleku
    Tunnetamisest:
    • Primaarsed (bioloogilised): õhk, janu, toit, uni, seks, liikumine,
    muljed
    • Sekundaarsed (sotsiaalsed)
  • Intelligentsuse mõiste
    Intelligentsuse all mõistetakse üldist vaimset võimekust.
    Erinevad vaated intelligentsusele:
    • kiire ja adekvaatne kohanemine uute situatsioonidega
    • maksimaalne õppimine kogemusest
    • abstraktse mõtlemise ja sümbolite kasutamise oskus
  • IQ ja EQ
  • Temperamendi tüübid
    • koleerik – avatud ja närviline
    • sangviinik – avatud ja tasakaalukas
    flegmaatik – suletud ja tasakaalukas
    • melanhoolik – suletud ja närviline
  • Isiksuse kontrollkese ( eksternaalsus ja internaalsus)
    Ekstravertsustendents eelistada inimesi üksiolekule
    Introvertsus – tendents eelistada üksiolekut inimestele
  • Isiksuse struktuur, komponendid
    Isiksuse komponendid:
    • Ego (teadvuslik mina)
    • Isiklik alateadvus (teadvusest väljatõrjutu)
    • Kollektiivne alateadvus (inimese kui liigi mineviku kogemus,
    autonoomsed arhetüübid)
    Isiksuse struktuur - Superego (ülimina)-Ego (mina)-Id (see)
  • Eneseteadvus ja mina-pilt, nende kujunemine
    Eneseteadvus on teadvus, millel on subjekti enda omadused
    Mina pilt on kujutlused ja reaktsioonid iseenda kui objekti, antud situatsioonist osavõtja kohta, milles eriliselt tähtsad on teiste inimeste arvamus.
  • Isikutaju ja selles esinevad vead
    Isikutaju
    • Isikutaju toimub tavaliselt üldiselt üksikule (isikut tajutakse kõigepealt kui teatavasse rühma kuulujat, alles seejärel kui unikaalset)
    • Kui on tegemist tähtsa situatsiooniga, püütakse teadlikult ignoreerida stereotüüpide mõju

  • Kordamis küsimused ja vastused #1 Kordamis küsimused ja vastused #2 Kordamis küsimused ja vastused #3 Kordamis küsimused ja vastused #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 127 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kava Õppematerjali autor
    2010

    Sarnased õppematerjalid

    Psühholoogia ja loogika
    5
    docx

    Psühholoogia ja loogika

    1. Psühholoogia aine -> Mõiste tuleneb kreeka keelest ("psyche" ­ hing, "logos" ­ õpetus). "Hinge" asemel tänapäeval kasutusel "psüühika". Psühholoogia ­ teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme (käitumist ja mentaalseid protsesse uuriv distsipliin). 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) -> Teoreetilised: Üldpsühholoogia - täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika - psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia - uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia - inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia - inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia - psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia - psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia - tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia -eksperimen

    Psühholoogia
    Psühholoogia ja loogika
    11
    docx

    Psühholoogia ja loogika

    PSÜHHOLOOGIA AINE Psühholoogia ­ on teadus inimese ja loomade käitumisest ­ süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia ­ on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud - on kujunenud ajaloo käigus ja on kuntslikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlust mingist nähtuste valdkon

    Psühholoogia
    Psühholoogilised nähtused ja psühholoogia
    4
    docx

    Psühholoogilised nähtused ja psühholoogia

    1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt - Humoraalne (kehamahlade) teooria ­ psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega - Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas - Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni - Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine - Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine - Eksortsism ­ kurja vaimu välja ajamine 2. Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut? Algas psühholoogia võidukäik, tekkisid mitmed suunad ja toimus pidev areng 3. Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna suundade põhiideed, uurimisobjekt(id) (nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid). - Psühhoanalüütiline psühholoogia- psüühilite häirete r

    Psühholoogia
    Psühholoogia alused konspekt
    20
    docx

    Psühholoogia alused konspekt

    TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia ­ teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik ­ levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik ­ kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline ­ nii metoodiliselt kui sisuliselt rakenduslikule psühholoo

    Ülevaade psühholoogiast
    Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann
    59
    docx

    Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann

    Psühholoogia üldküsimusi Ptk1. 1.1 Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtusest ja käitumisest. Kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus, teadus). Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Lisaks sellele mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelu nähtusi. Psüühika on determineeritud nii ühiskondlik-ajalooliselt kui ka bioloogiliselt. Psüühilised nähtused jagunevad: 1. Psüühilised protsessid - vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub:  Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanu, kujutlus, mälu, mõtlemine)  Emotsionaalse protsessidena  Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena 2. Psüühilised seisundid – selle all mõistetaks

    Üldpsühholoogia
    Bachmann ja Maruste
    40
    doc

    Bachmann ja Maruste

    lindistamine, pildistamine, üles kirjutamine). Mitme vaatleja haaramist vaatlusesse Vestlus ­ Intervjuu, küsitlus. 39 Küsitlus - kirjalik ja suuline (intervjuu) Küsitlusele eelneb eeltöö, mille käigus luuakse küsimustik. - sõnad - lausete pikkus - küsimuste järjekord (tundlikud teemad) - küsimuste hulk - valikvastused - avatud küsimused - intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) - küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Test ­ Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Objektiivtestid ­ välistavad subjektiivsed arvamused.

    Sissejuhatus psühholoogiasse
    PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR
    39
    pdf

    PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

    (nt. lindistamine, pildistamine, üles kirjutamine). Mitme vaatleja haaramist vaatlusesse Vestlus ­ Intervjuu, küsitlus. Küsitlus - kirjalik ja suuline (intervjuu) Küsitlusele eelneb eeltöö, mille käigus luuakse küsimustik. sõnad lausete pikkus küsimuste järjekord (tundlikud teemad) küsimuste hulk 2 valikvastused avatud küsimused intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Test ­ Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Objektiivtestid ­ välistavad subjektiivsed arvamused.

    Psühholoogia
    Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
    107
    docx

    Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

    Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat ­ Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment

    Psühholoogia




    Kommentaarid (2)

    lalalaaa profiilipilt
    lalalaaa: Päris hea.
    12:33 01-04-2012
    katja1992 profiilipilt
    katja1992: aitäh
    00:12 31-05-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun