Paljunemine (GAMETOGENEES ja ONTOGENEES) (0)

GAMETOGENEES
SPERMATOGENEES

•  Spermatogeneesi kulg
Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse
saabudes (mitoosi teel)
I.  Küpsemine, toimub meioosi teel,
kujunevad spermatotsüüdid
II.  Transformatsioon ehk kujunemisfaas,
kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja
kaob suurem osa tsütoplasmast
Tulemuseks nelis spremi
Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni
tund peale seemnepurset.
•  Toimub munandites, tema vääniliste seemnetorukeste spermatogeenses epiteelis
•  Algab looteeas, toimub sprematogoonide paljunemine, seejärel seiskub ja
taaskäivitub suguküpsuse saabudes.
•  Häirete puudumisel kestab elu lõpuni
•  Eelasrakust spermini kestab tsükkel 75-85 päeva. Tekivad pidevalt
•  Eritingimused
o  Keha temp. 2-3 kraadi madalam temp.
o  Eraldatud keha vereringest, sest immuunsüsteemirakud hävitaksid
spermatogeense epiteeli (see kehavõõras). Eraldatus tagatakse
hematotestikulaarse barjääriga (munanite varustamine toidu ja hapnikuga)
•  Reguleerivad hormoonid
o  Lutropi n LH (stimuleerib testosterooni tootmist, mis reguleerib
spermatogeneesi)
o  Fol itropi n FSH, reguleerib suguorganite arengut
•  Häirete põhjused
o  Nautained-tulemuseks väheli kuvad, vigased spermid
o  Naissuguhormoonide analoogid-pärsib testosterooni taset
o  Temperatuur
o  Põletikulised protsessid
o   Stress
OVOGENEES
•  Ovogeneesi kulg
I. Paljunemine – looteeas, kujunevad ovogoonid
II. Kasvamine – suguküpsuse saabudes, toimub
peamiselt tsütoplasma hulga suurenemise arvelt
(valkude varu, mitokondrite hulk), tulemuskes
ovotsüüdid
III. Küpsemine – toimub meioos, tsütoplasma
jaguneb ebavõrdselt tütarrakkude vahel (1
munarakk ja 3 polotsüüti) Polotsüüdid hukkuvad


•  Toimub munasarjades
•  Algab looteeas munasarja algmete kujunemise ja munarakueelrakkude
paljunemisega (hiljem juurde ei teki). Looteeal õppus protsessid pi rduvad, jätkuvad
suguküpsuse saabudes
•  Lõppeb menopausiga (ki lamks). Eestis 45-55 eluaasta vahel
•  Munaraku areng etapid kokku võttes 2,5-3 kuud
•  Menstruatsioonitsükkel (ovulatsioonist ovulatsioonini) 28 päeva (lunaarkuu)
•  Iga kuu küpseb üks munarakk, üks kuu ühes, teine kuu teises munasarjas
•  Polüovulatsioon – korraga küpseb 2 munarakku (mõlemas munasarjas üks)
•   Eripärad
o  Ei kesta surmani (välditakse väärarengu teket, sest munarakud elu jooksul
kahjustuvad ja ei uuene
o  1-st eelrakust saadakse 1 munarakk
o  Kõikidel imetajatel viljastatakse munarakk meioosi käigus
•  Reguleerivad hormoonid
o  Hüpofüüsi eessagara hormoonid
§  Lutropi n LH (stimuleerib ovulatsiooni ja kol askeha moodustumist ja
tema hormoonide ( progestiinid ) tootmist.
§  Fol itropi n FSH (stimuleerib fol i kuleid (munaraku kasvu ja küpsemist)
o  Munasarja hormoonid
§  Östrogeen (reguleerib limaskesta paksenemist ja sootunnuste,
suguorganite kujunemist)
§  Progestroon (limaskesta ja rinnanäärmete areng, emaka
kontraktsiooni takistamine)
•  Häired
o  Põletilikulised protsessid
o  Nautainete põhjustatu
o  Munajuhade kitsenemine
o  Meessuguhormoonide tarvitamine
o  Ebakohane ri etus, mis põhjustab külmetust

SUGURAKKUDE EHITUS
•  Eripärad
o  Haploidse kormosoomistikuga
o  Muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe
o  Küpsed sugurakud paljunemisvõimetud
o   Ainevahetus allasurutud
o  Kõrgelt diferentseeritud, st raku eri osad on erineva bioloogilise tähtsusega
o  Ei kuulu ühegi koe koostisse
o  Kõige tulemus: kehavõõrad rakud
•  Munaraku ehitus
o  Suurte mõõtmetega
o   Rebu , mis koosneb valkudest ja lipi didest
o  Mitokondreid oluliselt rohkem kui spermis
o   Kestad
§  Esmaskest/rebukest (sünteesib munarakk ise, kõikidel)
§  Teisene kest/oolemm (sünteesib munasari, oleneb organismi
rühmast)
§  Kolmandas kest/koorin (sünteesib munajuha , oleneb organismi
rühmast)
•  Munaraku jaotus
o  Rebu hulga järgi
§  Peaaegu rebuta (nn aktsialased)
§  Vähese rebuga – ürgimetajatel, kukkurloomadel
§  Keskmise rebu hulgaga – kahepaiksetel
§  Suure rebu hulgaga – lindudel, kaladel, putukatel , roomajatel
o  Rebu paiknemise järgi
§  Ühtlaselt (pärisimetajatel)
§  Keskel (lindudel)
§  Ühes otsas (kahepaiksetel, tigudel )
§  Kitsa ribana keskosa ja ääre vahel (vesikirnud)
•  Seemneraku ehitus
o  Pea
§  Tihedalt kokkupakitud DNA akrosoomis (ensüümid, mis lagundavad
munarakukesta sissepääsemiseks)
o  Keha
§   Kael + vaheosa
§  Kaelas tsentriool ja vaheosas mitokondrid
o  Saba
§  Vibur liikumiseks
ONTOGENEES
•  Ontogenees erinevatel organismidel
o  Vegetatiivsetel paljunevatel : algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb
surmaga
o  Eoselise paljunemisega organismidel: algab eose idanemisega ja lõpeb
surmaga
o  Suguliselt paljunevatel organismidel: algab viljastumisega ja lõpeb surmaga,
areng jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesika
EMBRÜOGENEES
POSTEMBRÜOGENEES
•   Viljastumine , sügoot
•   Koorumine , sünd, idanemine
•   Lõigustumine , moorula
•  Areng erinevate tüüpide järgi
•  Blastulatsioon, blastotsüst
(otsene, moondega) ja neil erinevad
•  Gastrulatsioon, gastrula
etapid noorukieas ehk juveni lses
•  Histo- ja organogenees ; koed ja
eas
organid
•  Suguküpsus ehk fertiilsus ehk
•  Koorumine, sünd, seemne
generatiivne etapp
küpsemine
•   Vananemine ehk raukumine ehk
seniilsus
•  surm
EMBRÜOGENEES
•  Viljastumine
o   Isas –ja emassuguraku ühinemine, mil ega peab kaasnema rakutuumade
seostumine
o  Jaotatakse kehasiseseks ja kehaväliseks
Koht
Energeetilised kulud
Tõenäosus  Näited
Kehasisene  Emase
Väiksed (sugurakke
Suur
Imetajad , linnud ,
suguteedes  vähe, eriti
roomajad
munarakke)
Kehaväline  Vees
Väga suured
Väike
Kahepaiksed, kalad ,
(sugurakke on palju)
sõõrsuud
o  Monospermia – munarakku tungib ja viljastab üks sperm
o  Polüspermia – munarakku tungib sadu sperme, kuid viljastab üks, teised
lagundavad rebu ja on toiduks lootele .
o  Viljastumine inimesel
§  Toimub munajuha laienenud osas
§  Munaraku eluiga 24h (viljastumisvõime 12-18h)
§  Spermi eluiga naise organismis 48h, max 72h
§  Viljastumise eelduseks on ca 1000 spermi jõudmine munarakuni
§   Permid peavad alluma naise suguteede eritiste mõjudele, mis
ki rendab nende li kumist
§  Monospermia tagatakse membraani laengu muutusega ja
kortikaalplaadi tekkega
o   Viljatus
§  Mehepoolsed põhjused
•  Vigaste spermide suur hulk
•  Spermide vähene li kuvus
•  Spermas puuduvad spermid
•   Sperma praktiliselt neutraalne
•  Vähe spermat
§  Naisepoolse põhjused
•  Munajuha läbimatus
•  Munarakkude pärilikkuse kahjustumine
•  Põletilikulised protsessid
§  Bioloogiline sobimatus
•  Naise tugevalt happelised suguteede eritised
•  Immuunvastuse kujunemine spermide vastu
•  Naise ja mehe anatoomiline või psühholoogiline sobimatus
•  Lõigustumine
o  Rakkude jagunemisvi s, mis algab sügoodist
o  Järjepidev jagunemine
o  Jaguneb kaheks
§  Osaline lõigustumine – lõigustub ainult looteketas (omane
paljurebustele)
§  Täielik lõigustumine – kogu sügoodi ulatuses
o  Tulemuseks on kobarloode ehk moorula
o  Tähtsus:hulkraksuse ja tuuma-tsütoplasma suhete taastamine
•  Blastulatsioon
o  Rakkude ümberpaiknemine, et tekib kobarast põisloode ehk blastula
o  Väline rakkude kiht ( kihid ) – blastoderm ja õõs -blastotsööl
o  Blastulad kannavad erinevaid nimetusi
o  Inimesel blastotsüst
§  Blastoderm koosneb välisest rakkude kigist trofoblastist ja sisemisest
rakkude kogumikust embrüoblastist
§  Toimub munajuhas (loode jõuab emakasse blastotsüstina)
§  Kestus 2-3 päeva
§  Sel es staadiumis toimub mitmikute kujunemine (oleneb mitu
embrüoblasti tekkis)
•  Gastrualtsioon
o  Väga täpne rakkude li tumine, et tekivad lootekestad ja lootelehed ,
tulemuseks gastrula  
§  Lootekestad kolm rakkude kihti trofoblastist
§  Lootelehed ainuõõssetel ja käsnadel 2, kõrgematel loomadel 3
o  Lootelehtede teke 2-s staadiumis
§  Varane – kujunevad endo - ja ektoderm
§   Hiline – kujuneb mesoderm
o  Kestab ca nädala (seega sel ajal paigutuvad tulevaste organite alged oma
kohale)
o  Alguses, emakasse jõudes pesastud (ca 50% loodetest)
o  Lootelehed
§  Ektoderm – marrasnahk koos tema tekistega ja nahanäärmed,
närvisüsteem, meeleelundite närvirakud
§   Endoterm – enamus hingamiselunditest, mandlid, sooltoru ,
seedenäärmed (ka maks), seedeelundid
§  Mesoderm – luustik ja lihastik , veresooned , naha alumised kihid,
vedelad sidekoed ning kuse- ja suguelundkond, sisenõrenäärmed
o  Lootekestad – ajutised organid, mis tagavad eduka lootelise arengu
§   Rebukott – inimesel väga väike ja väheoluline , osa sel e rakkudest
li guvad arenevatesse suguelunditesse ja neist saavad sugurakud
§   Amnion ehk vesikest
•  täidetud veepõhise lootevedelikuga
•  jääb loodet ümbritsema sünnini
•  Ülesanded: kaitse, joogi- ja urineerimiskeskkond, eraldab
teistest lootekestadest
§  Al antois ehk kusekott
•  Temast kujuneb histo- ja organogeneesi ajal
nabaväät(nabanöör)
§   Koorion ehk kõldkest
•  Arenedes muutub hatuliseks
•  Ühineb sel iselt emaka limaskestaga
•  Moodustab koos limaskestaga platsenta
•  Ülesanded: kattev kaitsefunktsioon (nt. toodab valke, mis
mõjutavad ainevahetust loote huvides)
o  Platsenta ehk emakook
§  Kujuneb samaaegselt histo- ja organogeneesiga
§  Kujuneb koorionist ja emaka limaskestast, vahele ulatud osaliselt
amnioni rakke (nabaväädi ühinemiskohal)
§  Imetajatel 5 eitüüpi, olenevalt ema ja lootepoolse osa koosmõjust
§  Inimesel HEMOKORIAALNE platsenta, st. Loote koorionihatud nagu
ujuksid ema verega täidetud ruumides (ema ja loote veri ei saa kokku)
§  Ülesanded
•   Gaasivahetus loote ja ema vahel
•  Ainevahetus (lootele toitained , emale kusiained)
•  Toodab erinevaid hormoone
•  Kaitsebarjäär ema poolt kahjulikele ainetele ja
haigustekitajatele
•   Laseb läbi antikehi (immuunsuse tagamine)
•   Histogenees
o   Diferentseerumine
§  Rakkude eristumine, rakkude spetsialiseerumine kindlate ülesannete
täitmiseks
§   Saavutatakse erinevate geenide avaldumisega erinevates rakkudes
§  Mõjutavad faktorid
•  Sügoodis rakusisene mõju – tsütoplasma eriliste omadustega
(eri raku osades erineva omadusega )
•  Hulkraksuse tasandil rakkudevahelised kontaktid hormoonide
näol
•  Rakkude elutalitluse vaheühendid (metaboli did)
•  Diferentseerumine on histo- ja organogeneesi aluseks
o  Histogenees
§  Kudede kujunemine
§  Mittespetsi filine ehk üldine etapp, kus avaldub veel 90-95%
geenidest . Sel ajal rakud jagunevad, kasvavad, toimub aine- ja
energiavahetus ning nende paigutus on ühelaadne. Rakkude
bioloogiline rol , koeline kuuluvus pole lõplikult välja kujunenud.
§  Spetsi filine etapp, si n algab rakkude pöördumatu diferentseerumine,
mil e käigus avaldub 10% geenidest. Avaldub koele omaste valkude
sünteesis, mil e tagajärjel hakkab rakk talitlema koele omaselt . Si t
pole enam võimalik üle minna teistesse kudedesse. Kujuneb välja
koele omane rakkude paigutus ning rakkude ja rakuvaheaine
vahekord
o  Organogenees
§  Järgneb histogeneesile ja seisneb kudede baasil organite kujunemises
ja arengus
§  Aluseks 3 protsessi: rakkude valikuline jagunemine, rakkude valikuline
hukkumine ja rakkude migratsioon (ümberpaiknemine)
§  2 nädalal eristuvad lõpusevaod ja nende kohal lõpusetaskud (hiljem
arenevad taskutest kuulmekäik ja lõpusekaarte algetest üla- ja
alalõug )
§  2 kuul on saba, hiljem taandareneb
§  Algul arenevad 3 neerualget. Si s aftrobeerub esimene mõlemal
sugupoolel. Tüdrukutel ka teine, kuid poistel areneb teisest
seemnejuha ja sugunäärmed . Kolmandast arnevad mõlemal neerud
§  Poiste suguelundid hakkavad poiste omast eristuma peale 6-7
nädalat, mil hakkab munanditest erituma hormoone testosterooni ja
munandid laskuvad kehaõõnest välja
§  Närvisüsteemi areng
•  Närviplaadi kujunemine, närvivalli kujunemine, närvitoru
kujunemine, närvitoru esimene ots laieneb , kujuneb kolm
ajupõiekest, nendest kujuneb 5 peaaju osa
o  Teratogenees
§  Väärarengute teke loodetel
§  Põhjuseks teratogeenid : füüsikalised, keemilised ja bioloogilised
§  Mõju sõltub embrüo algstaadiumist
§  1-2 arengunädalal hukkub 75% kahjustatutest
§  2nädal-2kuu struktuursed väärarengud, mis sündides näha
§  alates 3 kuust on füsioloogilised häired ( lihastoonus , tasakaalu- ja
käitumishäired )
§  Mõju sõltub teratogeeni kogusest
§  Reeglina tugevate väärarengutega lapsed sünnini ei jõuac-ciseeseslik
abort
§  Üldjuhul väärarengutega sünnivad surnult või surevad enne
suguküpsust
§  Füüsikalised teratogeenid
•  Kiirgused: radioaktiivne, röntgen, elektromagnet, infrapuna
•  Mehaanilised mõjutused: vibratsioon , muljumine, kukkumised ,
löögid, surve
§  Keemilised teratogeenid
•   Ravimid : antibiootikumid , hormoonpreparaadid
•  Olmekemikaalid_ nitrolakid, värvid, li mid, orgaanilised
lahustid , pesuvalgendajad, pestitsi did
•   Tubakasuits : nikotiin (NS)
•   Alkohol , toiduainete konservandid
§  Bioloogilised teratogeenid
•  Pärilikkus
•  Vi rused, mis läbivad raseduse ajal platsenta
•   Bakterid – süüfilis
•   Algloomad – nende toksi nid
•  Ebaõige toitumine
•  Ema haiguslik seisund – diabeet , alkoholism, kilpnäärme üle-
või alatalitlus, langetõbi
§  Kri tilised perioodid loote arengus
•  Viljastumine kuni 8s päev (emakavälise raseduse oht)
•  2-3 arengunädal (väärarengud, iseeneslik abort)
•  3-12 nädal: kõigi organite alged
•   Sünnitus (enneaegne, pikk – hapnikupuudus, mehaanilised
traumad
•  Sünnitus
o  Ca 40 nädalat pärast vi mase menstruatsiooni algust
o  Kolm faasi
§   Avanemisfaas – emaka kokkutõmbed sagenevad ja tugevnevad,
avaneb emakakael
§  Väljutusfaas – sel e alguseks on lapse pea tunginud sügavale
väikevaagnasse, kõhulihaste abil suurendatakse rõhku kõhuõõnes,
mis lükkab lapse välja
§  Päramiste faas – irduvad emakook, nabaväät ja lootekestad


POSTEMBRÜOGENEES
•  Kasvamine
o  TÜÜBID:
§  Organismi mõõtmete ja/või bioloogiliste struktuurise pöördumatu
suurenemine ajas
§  Pidev kasv – organism kasvab kogu elu (taimed, seened, mõned
kilpkonnad)
§  Pi ratud kasv – toimub teatud mõõtmeteni, et saavutaks
suguküpsuse, si s seiskub (enamik loomali ke)
§  Perioodiline kasv – kasv soodsatel ajaperioodidel, etappide kaupa
(puud parasvöötmes, vähilaadsed peale kestumist , karbid jne)
§  Ebaproportsionaalne kasv – teatud kehapi rkonnad kasvavad
mingil ajal ki remini kui teised (inimene)
•  NÄIDE INIMESEST
o  Algeslt pea, mis intensi vselt kasvab 4 esimest
aastat ja 9. aastasel 90% suurusest
o  Silmad kuni 6 eluaastani, si s kasv peatub
o   Luud ja lihased alates sel est kuni puberteedi
lõpuni, ol es sel ajal intensi vsem, seejärel
aeglustub
o  Lümfoidkude kuni puberteedini ja si s aeglustub
o  Puberteedieas intensi vistub sugunäärmete kasv
jne
§  Tagasipöörduv kasv – ainult inimesel, organismi lühenemine
(selgroolülide vaheliste ketaste kulumine)
o  KASVUVIISID
§  Anorgaaniline kasv – põhineb vee ja mineraalsoolade talletamisel
(iseloomulik taimedele)
§  Orgaaniline kasv – põhineb toitainete omastamisel ja
kehaomaseks muutmisel, esineb kõigil organismisel
§  Kasv realiseerub rakkude tasandil
•  Suurenevad rakkude mõõtmed (venimisekasv) –
( taimerakud , loomadel närvi- ja lihasrakud)
•  Suureneb rakkude arv (tüüpilisim, kaks võimalust)
o  Jagunevad kõik koe rakud (epiteelkoes)
o  Jagunemine toimub osaliselt (see iseloomustab
tugevalt spetsialiseerunud kudesid, näiteks punane
luudi, erinevad tüvirakud jne)
o   Kasvamise regulatsioon (loomade näitel)
§  Sisemised tegurid
•  Hormoonid – olilisim kasvuhormoon
•   Geenid – avaldumine ja avaldumise määr. Kasv erinevate
geenide koosmõjust
§  Välised tegurid
•  Toitainete kättesaadavus ja olemus
•  Välistingimused (temp – mida külmem, seda suurem keha
ja väiksemad väljaulatuvad kehaosad )
•   Mehaaniline pi rav või soodustav või taotuslik tegur
o  Hiinas lapseeas jalgade kängitsemine
o  Aafrikas kaelarõngastega kaelalülide venitamine
o  Alahuule ja/või kõrvalestade venitamine
o  Regeneratsioon
§   Kaotatud osa taastamine organismil
§   Füsioloogiline – inimese erinevate hukkunud rakkude taastumine
§   Reparatiivne – vigastatud või kaotatud kehaosa koe taastamine
( haavade paranemine, sisaliku saba taastumine)
§  Mida kõrgemalt arenenud organism, seda suurem
regeneratsioonivõime (suurendab eelkõige füsioloogilise arvelt)
•  Areng
o  Protsess, mil e käigus keerustub organismi elutegevus ja ehitus
o  Seisneb kvalitatiivsetes muutustes organismi morfoloogias ja füsioloogias
o  Otsene areng (noorjärk sarnaneb ehituselt ja talitluselt üldjoontes
vanemorganismiga)
o  Moondega areng (noorjärk erineb oluliselt ni  ehituselt kui talitluselt
vanemorganismist, esineb vastse staadium, kel el sageli teine elupaik,
toiduobjekt jne)
§  Esineb pea kõikide tuntud hõimkondade esindajatel
§  Kõige täiuslikum putukatel (kõik eri arenguvormid):
•  Ürgseltel praktiliselt moonet ei olegi, sest kooruvad isendid
on vanemorganismiga sarnased. Samas on neil
täiskasvanult väga erinevaid vorme, olenevalt elukohast
•   Vaegmoone – vastne, valmik (ritsikas, prussakad , lutikad,
täid , ki lid)
•   Täismoone – vastne( liblikas -röövik, mardikas -tõuk, kärbes -
vagel), nukk , valmik
§  Tähtsus
•  Väheneb konkurents elupaigale, toiduallikale
•  Nukustaadiumis ebasobivate tingimuste üleelamine
•  Võimaldab pikendada eluiga ( ühepäevikulised elavad
valmikuna 1 päev, areng aastaid)
•  Soodustab levikut (karbid paigal, vastsed ujuvad ja
kinnituvad kaladele)
•  Võimalik reguleerida li gi arvukust: pedogenees -
suurendada, kahe vaheperemehega-vähendada
•  Üldjuhul vi b organismi keerustumiseni
•  Vananemine
o  Bioloogiline seaduspära, mis hakkab toimuma organismi kujunemise
hetkest, avaldub kõigil organismi organiseerituse tasemetel ja lõpeb
surmaga
o  Suguliselt paljunevatel organismidel algab viljastumise hetkest
o  Sõltub eluea pikkusest, kehamassist, ainevahetuse aktiivsusest, toitumise
sagedusest
o  Soodustavad tegurid
§   Eksogeensed
•  Agressi vne väliskeskkond (UV, kõrge temp)
•  Vabad radikaalid (li gne hapnikurikkus- osoon )
•  Toitelased vaegused ja tasakaalustamata toit
•  Haigustekitajad
§   Endogeensed
•   Mutatsioonid
•   Geenid
•   Hormonaalne tasakaal
•  Ki re ainevahetus
•  Häired kehasiseses transpordis
•  Immuunsüsteemi nõrgenemine
o  Vananemise ilmingud
§  Molekulaarsel tasandil
•  Mutatsioonid DNA-s, mida ei suudeta leida ja kõrvaldada
•  ATP sisalduse vähenemine rakkudes
•  Ensüümide aktiivsuse vähenemine
§  Raku tasandil
•  Rakkude jagunemise aeglustumine
•  Rakkude tsütoplasmas veehulga väheneine
•  Jääkainete kuhjumine rakku ja si s rakkude surm
§  Koe tasandil
•  Närvikoes neuronite arv väheneb
•  Rasvakoerakkudes suureneb jääkainete tase
•  Luukoes anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete vahekord
muutub ja kol ageeni struktuur muutub-luude hõrenemine
§  Elundkonna tsandil
•  Munasarjad lakkavad töötamast
•  Sagenevad eesnäärme põletilikulised protsessid
•  Häirub elunditevaheline koostöö
•  Häirub organismi tööd koordineerivate elundkondade töö
( sisesekretsioon ja närvisüsteem)
§  Organismi tasandil
•  Meeleelundite talitluse nõrgenemine
•  Muutub üldine kehahoid
•  Kõrgema närvitalitluse häirumine ja võib kujuneda
dementsus
o   Vananemisteooriad
§  Pärilikkusest tingitud – Weberi sündroom -geenid, mis põhjustavad
ki ret vananemist , rakkudekindel jagunemiste arv
§  Keskkonnast tingitud – ainevahetuse intensi vsuse vähendamine
aeglustab vananemist, samas saastunud keskkond ki rendab
§  Pärilik eelsoodumus
o  Kaitsemehhanismid vananemise eest
§  DNA vigade leidmine ja parandamine
§  Rakkude pidev uuenemine
§  Kehavõõraste ühendite lagundamine ( maksas , eritamine (neerud)
ja ladustamine (rasvkoes)
§  Sisekeskkonna kaitse immuunsüsteemi abil
§  Biobarjäärid (nahk, limaskestad , membraanid )
§  Antioksüdantne kaitse (vabade radikaalide vastu)
•  Surm
o  Organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine
o  Surma ja tema põhjuseid uurib TANALOOGIA
o  Surma tüübid: suitsi d, tapmised ja õnnetused, äkksurmad ja pikaajalised,
loomulik surm
o   Agoonia
§  Organism mobiliseerub kõik varud elutegevuse säilitamiseks
§  Südamerütmihäired, mil est tulenevad teadvushäired (ajus vähe
verd), kopsuturse (spetsi filine korin ja vaht ), krambid ja
sulgurlihaste lõtvumine
§  Võib ol a pöörduv
o  Kli niline surm
§  Puuduvad südametöö, teadvus, hingamine, põhirefleksid
§  Kõik keharakud on säilitanud eluvõime
§  Kõikide süsteemide tööd saab taastada välise sekkumisega
(reanimatsioon)
§  Kestus 1-20 (3-5) minutit
§  Kõige tundlikumad hapniku puudusele ajukoore rakud, kui
reanimatsioon hilineb, si s need surnud, muud ajuosad ja
keharakud elus – kestev vegetatiivne seisund (juri diliselt elus)
o  Bioloogiline surm
§  Kui kli nilisele surmale välist sekkumist ei tule
§  Meditsi niliselt si s, kui ajus bioelektriline aktiivsus puudub
§  Keha temp langeb
§  Vere paigutus kehas hakkab muutuma (vajub alla, seepärast
inimene pealt valge)
o  Surmajärgsed muutused
§   Limaskestade kuivamine ( näärmed ei talitle, vedelik aurub)
§  Keha jahtumine (lihased tööd ei tee, sooja juurde ei tule ja
soojusülekanne)
§  Vere ümerpaiknemine (raskusjõu mõjul keha alumistesse
osadesse)
§  Lihaskangestus (hapniku puudusel käärimine -pi mhape)
§  Hiljem lihaslõtvus (pi mhape laguneb)
§   Pehmete kudede lagunemine (algus seedekulglast, sealsete
bakterite paljunemine)