aastast on naaritsat taasasustatud Hiiumaale, kus elab looduses umbes 25 looma. Naaritsa paljundamisega loodusesse taasasustamiseks tegeleb Tallinna loomaaed. Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 2843 cm ja sabapikkus 1219 cm. Kaal on emasloomadel 400 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile ehk ameerika naaritsale. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Pesa rajab ta puuõõnsusesse, mille väljapääs võib viib vee alla. Naaritsad elavad üksi ja on öise eluviisiga. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Naarits ei eemaldu veest kunagi kaugemale kui 100 meetrit. Ühe looma territoorium on 2632 hektarit. Naaritsad söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke ja limuseid.
Rühmitamine Riik:Loomad Animalia Hõimkond:Keelikloomad Chordata Klass:Imetajad Mammalia Selts:Kiskjalised Carnivora Sugukond:Kärplased Mustelidae Perekond:Naarits Mustela Liik:Euroopa naarits Välimus Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 2843 cm ja sabapikkus 1219 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. Elupaik Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla. Peale ühe peamise uru on tal veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõi mahalangenud puutüve all.
referaat Jorke Patrick Raadik 5.B Juhendaja:Jana Kosk Tallinn 2015 Sisukord 1.Välimus 2.Toitumine 3.Elupaigad 4.Vaenlased 5.Huvitavad Tähelepank Välimus Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Pilt nr 1 http://files.ene.test.finestmedia.ee/VE/Mink.jpg. Toitumine Ameerika naarits on suurepärane ujuja ja sukelduja. Mingi toidulaua moodustavad talvel põhiliselt veeloomad: konnad, kalad, limused. Raskused tekivad aga käredate talvedega, mil veekogud külmuvad kinni. Selleks ajaks otsitakse kiirema vooluga veekogusid, mis ei ole jõudnud kinni külmuda. Suvel maitseb hää ka
kromosoomi kolmekordsusest tingitud kehalised väärarengud. Sündroomi põdevad lapsed surevad väga noorelt, tavaliselt vastsündinuna või imikueas. Eestis suri vanim Edwardsi sündroomi põdev isik 10-aastaselt. Sündroomi kirjeldas ja määras selle põhjuse 1960. aastal inglise geneetik John Hilton Edwards. Esinemissagedus on umbes 1:10 000. Tunnused: Kasvu ja arengu mahajäämus Väga väike sünnikaal ning loid vastsündinu Madalal asetsevad kõrvad Lai ninaselg Väike alalõug ja suu Lühikesed ning ebanormaalselt asetsevad sõrmed
Euroopa naarits Anneli Rego 10A Välimus Naarits on tuhkru vilaja kehaehitusega, mustjaspruuni karvkatte, tömbi saba, poolveelise eluviisiga pisikiskja. Valged on nii mokad kui ka alalõug. Väiksem kui ameerika naarits. Omab ujulestaid. http://www.zoopicture.ru/evropejskaya-norka/ Elupaik Elab jõgede-ojade kaldail,harva liigub veekogust kaugemale kui paarsada meetrit. Armastab rohkem elada keskmise veehulga metsajõgede ääres,aga võib ka elada suurtel,üle saja kilomeetri pikkustel jõedel. Kaitse • * 200 naaritsast tehisasurkond Tallinna loomaaia ohustatud liikide
Miller-Diekeri sündroom Miller-Diekeri sündroom(MDS) on haruldane geneetiline haigus, mida iseloomustavad arengulised defektid ajus. MDS sai nimeks kahe arsti J.Milleri ja H.Diekeri järgi. Aju välimine kiht on paks ning puuduvad normaalsed ajukäärud. Muutused on toimunud 17. kromosoomis Millised need inimesed välja näevad? iseloomulik nägu esiletungiv ülahuul lühike nina väike alalõug kõrge laup lõdvad lihased viltuse kujuga silmad Riskid ja ravi Oht kopsupõletikuks. Esinevad toitmisprobleemid. - toidetakse imikut läbi vooliku. Krambid(tihti ei allu ravimitele). MDS'ile ravi ei ole. Eluiga Tihti MDS'iga imikuid sureb esimese kolme elukuu jooksul. Enamus MDS'iga imikuid sureb enne kahte eluaastat. Mõnel juhul võib eluiga olla pikem kui kaks aastat.
õõnsusi. Mingid on levinud üle Eesti. http://aarne.pri.ee/images/20090816162304_20.06.09_karjakylamink.jpg Euroopa naarits: Tal on valget värvi nii alalõug kui ka mokad. Naaritsad elavad kiirevooluliste, rikkaliku kaldataimestiku ja varjevõimalustega enamasti
Delfiin Mariann Männistu Miina Härma Gümnaasium 9.a klass Tartu, 2010 SÜSTEEMI PÕHIÜKSUSED: Riik Loomad Hõimkond Keelikloomad Klass Imetajad Selts Vaalalised Sugukond Delfiinlased Perekond Delfiin Liik Tavadelfiin Loomad Selgroogsed Selgrootud 1.Kalad 1.Käsnad 2.Kahepaiksed 2.Ainuõõssed 3.Roomajad 3.Ussid 4.Linnud 4.Limused 5.Imetajad 5.Lühijalgsed Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaal...
Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab taimede osas Eestis kasvavate võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt. Invasiivseteks võõrliikideks on Eestis näiteks loomadest mink ja punahirv, taimedest kanada kuldvits ja galeega. Loomad Mink on peamiselt levinud Põhja-Ameerikas. Ta on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug. Punahirv on peamiselt levinud Euroopas, Kaukaasias, Väike-Aasias ja osaliselt Lääne- ja Lõuna-Aasias. Punahirvel on viie haruga sarved ja ta on üks suurimaid hirveliike hirvlaste sugukonnast. Taimed Kanada kuldvits on liik korvõielisi taimi kuldvitsa perekonnast.Eestisse ilutaimena sisse toodud võõrliik. Alates 1990. aastaist kiiresti invasiivsena levinud, peamiselt niitudel, jäätmaadel, teeservades. Galeega on liblikõieliste sugukonda kitseherne perekonda kuuluv taimeliik
tööriistadele oskas kasutada tuld, arendas omavahelist suhtlust) Homo Sapiens e. tark inimene Arenes umbes 300 000 aasta eest Aafrikas Kolju oli suuruselt ja kujult sarnane tänapäeva inimese omaga Levis ka teistele mandritele. Tegelis ka juba kujutava kunstiga Inimese sugupuu kõrvalharu - neandertaallane Elasid u. Samaaegselt tänapäeva inimese eellastega (120 000 30 000 aasta eest) Keha jässakas, kohmaka kõnnakuga, tugevad kulmukaared ja alalõug. Elasid koobastes või iseehitatud elamutes. Kujunes välja komme matta surnuid. Tänapäeva inimene Erineb oma eellastest keha sihvakuse ja pikkuse poolest. Võimeline tegema vaimset ja füüsilist tööd Kõnevõime ja sümboliline keel (Võime talletada informatsiooni ) Mõtlevad nii abstaktselt kui ka konkreetselt Inimese aju areng on võimalikuks teinud : Kultuuri tekke Informatsiooni talletamise, edasi andmise AITÄH KUULAMAST, head õppimist
ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid. Kaasajal on ta kogu Euroopas laialt levinud ja oma leviala pidevalt laiendav liik. Ta oleks muidu igati sümpaatne, kuid tema tõttu on väljasuremise äärele langenud euroopa naarits. Seetõttu on kaasajal lubatud minke jahtida aastaringselt. Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug. Elavad mingid vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede ja ojade kallastel. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla. Peale ühe peamise uru on tal veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõi mahalangenud puutüve all. Mingid on üksikeluviisiga ja peamiselt öise aktiivsusega. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Jooksuaeg on neil märtsis aprillis. Pojad sünnivad peale 40..
Euroopa naarits Mustela lutreola Sten-Reijo Kivi Välimus · Euroopa naaritsal on tihe pruun karvastik · Tal on tömp saba · Erinevalt mingist e. Ameerika naaritsast on tal valged mokad ja alalõug · Ta on poolveeloom ja tal on arenenud ujulestad Välimus · Kehapikkus on 28-43 cm · Sabapikkus 12-19cm · Kaal 0,5-1 kg Elukoht · Elutseb jõgedekallastel,eelistades väga puhtaveelisi ojasid ja jõgesid · Pesa asub puuõõnsuses,mille väljapääs viib vee alla · Peale ühe peamise uru on tal ka mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. · Naarits on üksikeluviisiga ja aktiivsed öösel
Tsivilisatsiooni teke (spikker) 1)Austrolopiteekus-(5milj.) väike aju(300-350cm), lai nägu, lühike kasv <1.5m, küttis väikseid loomi, kõndis püsti,ei valmistanud tööriistu, töötlemata kivid, puukepid, toruluud(nuiana),Aafrikas. ||| Homo habilis-(2.5milj.)Ajumaht(600-700cm), hakkas 1-na tööriistu tegema, põhitegevus küttimine ja korilus, otsast teritatud pihukirves,Ida-Aasia ||| Homo erektus-(2milj.)Ajumaht(800- 900cm),põhitegevus jahtimine ja korilus,elas koobastes ja okstest onnides,pihukirves,Aafrikast- >Euroopa ja Aasia ||| Neandertaallane-(250K)(30K),ajumaht(1200-1750cm),lühikest jässakat kasvu,laiaõlgsed,külm kliima,matsid surnuid,religiooni alged,pikk kuklaosa,massiivne alalõug,Euroopa ja Lähis-Ida ||| Homo sapiens(200K) 2)Anastav maj.-Põhitegevus küttimine,kalastamine,korilus.Kõik eluksvajav võeti ümbritsevast loodusest(rändav eluviis) 3)Viljele...
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel
Hiina alligaator leidub ainult Jangtse jõe orus. Neid on arvatavalt leida looduses ainult paar tosinat ja on äärmiselt väljasuremisohus. Loomaaedadest on võimalik leida isegi rohkem isendeid, kui seda on looduses. Väga paljud asutused tegelevad Hiina alligaatorite paaritamisega ja üritava nende arvukust taastada. Alligaatoreid aetakse segi tihti krokodillidega, kuigi need on eraldi liigid. Alligaatoritel on laiem ja lühem pea. Nende ülalõug on laiem kui alalõug. Alligaatorid eelistavad magevett või riimvett, samas kui krokodillid eelistavad merevett. Krokodillid on merevees paremini kohastunud, kuid kumbki suudab elada mõlemas vees. Alligaatoritel on ka tumedam nahk, kui krokodillidel. Koostanud:
Euroopa naarits Mustela lutreola Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar Välimus · Euroopa naaritsal on ühtlane ja tihe pruun karvastik · Tal on tömp saba · Erinevalt mingist e. Ameerika naaritsast on tal valged mokad ja alalõug · Ta on poolveeloom ja tal on arenenud ujulestad (tagajäsemetel natuke rohkem kui esijäsemetel) · Tal on natuke lapik pea · Tema tüvepikkus on 3243 cm Välimus · Sabapikkus 1219cm · Kaal 0,51 kg · Euroopa naarits on peaaegu hävimisohus ja ühtlasi haruldasim loom Eestis · Teda hävitab ameerika naarits, keda toodi 20. saj. algul hulgaliselt Euroopasse · Ta on kantud Punasesse Raamatusse ja kuulub Eestis 1. kategooria
· Cascade- kaskaad · Jovial-lustakas · Circuit- vooluring · Knotty-keeruline, raske lahendada · Clot- hüübima · Latter tagumine, viimane · Cognitive- tunnetuslik · Levity-kerglus · compassionate-kaastundlik · Lipocytes- rasvarakud · Conduct- läbi viima · Longevity- pikaealisus, kestvusaeg · Constitute- moodustama · Mandible- alalõug · Counterpart- teisik, dublikaat · Maternal- emapoolne · Maxillary- ülalõug · Transmitter- saatja, ülekandja · Mid-brain- keskaju · Transparent- läbipaistev · Molar- purihammas · Tremendous- hiiglasuur · multi-hop-mitmekordne hüpe · Tummy tuck- rasvaimu kõhult · multi-lingual-mitmekeelne · Turnip-kaalikas · nay-vastuhäl · Verve-innustus
buccinator) Põskede siseküljest Suunurka ümbritsevale Tõmbab suurnurki külgsuunas viltu; surub purihammaste kohalt alalõua nahale põskede limaskesta vastu hambaid, allaossa puhumine, vilistamine, mälumine Suunurgatõstur Sarnaluu Nahk, mis katab suunurki Suunurkade kergitamine Suunurgalangetaja Alalõug Suunurk Surub suunurki alla Ninalihas Nina kõhrede keskjoon Nahk mis katab ninatiibu Ahendab ninaauki, tekitades vertikaalseid näokurde Mälurlihas (m. masseter) Sarnakaar Alalõuanurga välispind Tõstab alalõuga, mälumine Oimulihas (m
krambid, mis tavaliselt avalduvad enne kolmandat eluaastat. Sümptomid Seotud: kõõrdsilmsus alapigmenteeritud nahk ja silmad imemise ja neelamishäired hüperaktiivsed kõõlusrefleksid toitmisprobleemid imikueas http://www.take-flight.org/about-angelman-syndrome/diagnosis.aspx (4.03.2015) üles kergitatud, paindunud käed kõndimise ajal silmapaistev alalõug suurenenud kuumatundlikkus suur suu, laiad hambavahed unehäired sage ilastamine, suust väljaulatuv keel kiindumus vee suhtes liigne närimine/huulte liigutamine lame kukal siledad peopesad. Diagnoosimine Diagnoos baseerub järgmistel tunnustel: liikuma õppimise hilinemine ja hiljem üldise arengu ning eriti kõne arengu mahajäämuse esinemine ebaharilikud liigutused, kaasa arvatud
õõnsus , , 6. orbitlis, e silmakoopa-, , , -,- silmakoobasmine 7. naslis, e nina- , -,- 8. orbita, ae, f. silmakoobas , 9. oculus, , m. silm 1 orbita ocul silmakoobas , 0. 1 mxilla, ae, f. ülalõug, ülalõualuu 1. 1 mandibula, ae, f. alalõug, alalõualuu 2. 1 vertebra, ae, f. selgroolüli 3. 1 cervclis, e kaela- , -,- 4. 1 clvicula, ae, f. võtmeke; rangluu ; 5. 1 articulatio, inis, f. liiges , 6. 1 humerus, , m. õlavarreluu, õlg , 7. 1 articulatio humer õlaliiges , 8. 1 sternum, , n. rinnak , 9.
kujuneb teiseks eluaastaks mikrotsefaalia ehk pisipeasus (absoluutne või suhteline) · krambid, mis tavaliselt avalduvad enne kolmandat eluaastat. Kliinilised tunnused Seotud (2080%) kõõrdsilmsus · alapigmenteeritud nahk ja silmad · imemise ja neelamishäired · hüperaktiivsed kõõlusrefleksid · toitmisprobleemid imikueas · üles kergitatud, paindunud käed kõndimise ajal · silmapaistev alalõug · suurenenud kuumatundlikkus · suur suu, laiad hambavahed · unehäired · sage ilastamine, suust väljaulatuv keel · liigne närimine/huulte liigutamine · Diagnoos Angelmani sündroomi diagnoos baseerub järgmistel tunnustel: · liikuma õppimise hilinemine ja hiljem üldise arengu ning eriti kõne arengu mahajäämuse esinemine; · ebaharilikud liigutused, kaasa arvatud kerged värinad, jõnksulised jäsemete liigutused, käte plaksutamine
Homo erectus (umbes 1 milj a. tagasi) oskas ise tööriistu valmistada ja kasutada. Neandertallast pidas osa uurijatest Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, seega tark inimese otseseks eellaseks, kuid praeguseks on see teooria ümber lükatud. Neandertallased (umbes 150 000- 35 000 a tagasi) kohanesid väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. Nad oskasid ehitada elamuid, kasutasid tuld ning võrreldes varasemate inimlastega olid neil märksa arenenumad tööriistad. Võrreldes varasemate hominiididega matsid nad oma surnuid liigikaaslasi. Nad elasid tarkinimese kõrval kuni lõpliku väljasuremiseni umbes 30 000 aastat tagasi. Umbes 40 000 a. tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimesega sarnanev tarkinimene e. Homo sapiens, kel oli arenenum aju ja kes valmistas võrreldes oma eellastega täiuslikumaid tööriistu
Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad jäädes vee alla kuni kaheks minutiks. Naaritsad on enamasti öise eluviisiga ja üksildased v.a. paaritumisperioodil. Euroopa naaritsat võib segi ajada meile sisse rännanud kärplase aamerika naaritsa ehk mingiga. Mingi ehk ameerika naaritsa tunneb ära tema valge alalõua järgi, kuigi mõningatel juhtudel ei pruugi ameeriklasel lõua all üldse valget olla. Euroopa naaritsal on valget värvi nii alalõug kui ka mokad.Euroopa naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga.Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. Harvem võib Euroopa naaritsas segamni ajada nugisega. Naarits on Eesti kõige haruldasem imetaja. Naaritsa arvukus Eestis on peaaegu olematu, kui neid leidub, siis ainult mõned üksikud isendid. Hiiumaale on rajatud Euroopa naaritsale viimane pelgupaik, kuhu neid on taasasustatud
järjest närida kivikõvat leivakoorikut Valgete oade supp on ka päris teretulnud. Me elame puhtalt juhusest. Sõjaplatsil sureb iga sõdur juhuse tõttu või jääb tänu sellele ellu. Kui mürsk tuleb, tõmbun ma küüru, kuhu see maandub, seda ma ei tea. Me peame uskuma ja usaldama juhust. Meist on saanud elajad, me ei viska granaate inimeste pihta, vaid surma pihta, mis meid taga ajab. Sõjaväljale jäävad lebame kangestunud kujud. Osal puudub alalõug, mõni lebab ilma käe või jalata, mõnel on kild puusaluu mitmeks tükiks rebinud, osa on ilma jäänud poolest kehast, soolikad on segunenud märja mullaga, mõnest on alles jäänud ainult vereplekk seinal. Vigastatutel pigistatakse kausside kaupa mäda haavadest välja. Raske on mõelda, et need on veel inimesed või kunagi olid. Huumor aitab meil taluda seda olukorda. Kui me näeme puidust kirste, siis me naljatame, et need on seal meie jaoks
kaabits) · looma nahkadest valmistati kehakatteid · surnute matmine · hoolitseti haigete ja vigaste eest · surnud puistati üle lilleõitega · surid aegamisi välja teadmata põhjustel · mingil ajahetkel elasid paraleelselt homo sapiensiga · eksisteerisid ehted. · madalad laubad · lühikesed · laiaõlgsed · jässaskad · längus laupäev massiivne alalõug 5. homo sapiens e. tarkinimene · u. 40 000 aastat tagasi · arenenud aju · osavad käed Kütid, kalastajad ja korilased · kõige pikemat aega küttimine ja kalapüük · näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid jne. · tunti hästi taimi, loomi ja linde · usuti hingedesse · esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile · kunst skemaatiline · pisiskulptuurid · laialt levinud väiksed naisfiguurid.(Willendorfi veenus)
Euroopa naarits on Eesti kõige haruldasem imetaja, kes kuulub kaitsealuste liikide esimesse kategooriasse. Välimus Euroopa naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm. Kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile ehk Ameerika naaritsale. Ameerika naaritsast erinevalt on tal valged nii mokad kui ka alalõug. Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. https://www.youtube.com/watch?v=__ KCBZvFCDw Leviala Ta oli kunagi laialt levinud Kesk- ja Ida- Euroopas. Kaasajal leidub teda vaid üksikute salkadena siin-seal. Peamiseks põhjuseks, miks Euroopa naarits välja sureb peetakse ameerika naaritsat, keda on pea kõikidesse Euroopa riikidesse sisse toodud ja sealt, kus ta elab, kaob
52. Viable- elujõuline, mõistlik 53. Rodent- näriline 54. Customs- toll 55. Obtain- saavutama 56. Disaggregate- rakku eraldama kõige väiksemateks koostisosadeks. 57. Recapitulate- kokkuvõtlikult kordama 58. Oblique- kaudne 59. Cusp- sakk 60. Apposition- külg-külje vastu koos 61. Vascularization- veresoontega varustamine 62. Incisor- lõikehammas 63. Secretion- eritis, sekreet 64. To hold true- samuti kehtima 65. Molar- purihammas 66. Maxillary- ülalõug 67. Mandible- alalõug 68. Cascade- kaskaad 69. Retain- säilitama 70. Autologous- (Kude,rakk)võetud samalt inimeselt, kellele siirdatakse. 71. Define- määratlema 72. Adequate- adekvaatne 73. Infancy- lapsepõlv 74. Innate- kaasasündinud 75. Assimilate- millelegi sarnaseks muutuma 76. Common sense- terve mõistus 77. Inherently- loomupäraselt 78. Reduce- vähendama, kahandama 79. Faculty- võime 80. Utilization- kasutamine 81. Flaw- viga, puudus 82. Maternal- emapoolne 83. Cognitive- tunnetuslik 84
Külgnevate geenide sündroomi e. mikrodeletsioonisündroomi näiteks toon Miller- Diekeri sündroomi (MDS). MDS on harvaesinev haigus. Patsientidel on iseloomulik nägu; lühike nina, kõrge laup, esiletungiv ülahuul, väike alalõug ja teised näo ning pea defektid. Postnataalne areng on peetunud ja eluiga lühike. Oluliseks puudeks on vaimne alaareng, mille otseseks põhjuseks on ilma käärudeta ajukoor (lissenotsefaalia). Kaua aega arvati, et MDS on autosomaalne retsessiivne haigus, kuna ta kordus suguvõsas.Kui aga mitmetel MDS-i sündroomiga inimestel leiti väike deletsioon 17. kromosoomi lühikese õla p13 piirkonnas, siis liigitati haigus mikrodeletsioonisündroomiks. Vastavaid DNA markereid kasutades hakati
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
valmistada ja kasutada. 4. NEANDERTALLANE pikka aega pidasid enamik teadlasi inimese kujunemisel järgmiseks oluliseks lüliks neandertaalasi, kes said selle nimetuse Saksamaa Neandertali oru järgi, kust leiti esimene luustik. Osa uurijaid peab neandertallast Homo erectus´e ja Homo sapiens´i vaheastmeks, osa aga üheks Homo erectus´e alamliigiks.Neandertallased olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. 5. HOMO SAPIENS Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimesega sarnanev liik- Homo sapiens ehk tarkinimene. Nad olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad valmistasid tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Neandertallased elasid nende kõrval edasi kuni lõpliku väljasuremiseni umbes 30 000 aastat tagasi. 6. NEGRIID- Negriidne rass ehk negriidid (kõnekeeles ka must rass) on sageli kasutatav,
Kiletiivaliste eluviis on mitmekesine, paljud elavad puidus, mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded neid nim. ühiselulisteks. Pered ehitavad endale pesad. Järglasi kasvatatakse pesakambrites või kärjekannudes. Mesilased ja siplegad on libamissuised. Nad on kohastunud nii vedela kui tahke toidu vastuvõtmiseks. Libamissuiste puhul on alahuul ja alalõug pikenenud, tekkinud moodustist nimetatakse imikärsaks. Selle abil saab näiteks kodumesilane toituda nii vedelast nektarist kui tahkest õietolmust. Herilastel on suised haukamiseks. Liblikalised- (nt päeva- ja hämarikuliblikad) Liblikatel on tiivad kaetud tillukeste soomustega, nagu katusekivid, tiivad on suured. Päevaliblikad on värvikirevamad, kui hämarikuliblikad. Liblikate keha katavad karvakesed, mis aitavad sooja hoida ja osa neist ka kompida. Liblikad on imemissuised
Putuka keha koosneb kolmest põhiosast: pea (caput), rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Pea (caput) külge kinnituvad putuka suuorganid e suised (trophi) ja tundlad (antennae), pea külgedel asetsevad liitsilmad (oculi) ning nende vahel võib olla kuni kolm lihtsilma (ocelli). Tugevasti sklerotiseerunud, täiskasvanud putukal ei ole segmentide piire. Kukal – occiput; kiirmik – vertex; laup – frons; näokilp – clypeus; ülahuul – labrum; põsk – gena; Ülalõug – mantibula; alalõug – maxilla; tundel – antennae; liitsilm; lihtsilm – ocellus. Rindmik koosneb kolmest lülist: ees-, kesk- ja tagarindmik (pro-, meso- ja metathorax). Igale rindmikulülile kinnitub üks paar jalgu (pedes), kesk- ja tagarindmikule ka tiivad (alae). Tagakeha koosnes algselt 11 lülist, kuid evolutsiooni käigus on nende arv vähenenud, mõnel juhul on säilinud vaid 4-6 eristatavat tagakehalüli. Tagakehale võivad kinnituda lisandid, näiteks urujätked (cerci), muneti või astel
keelel. Kidekiled ei ole omavahel ega lõpustevahelise ahikuga kokku kasvanud. Soomused on väikesed neid on küljejoones vähemalt sada. Sugukonnas on ainult üks perekond haugid 5 liigiga. Lisaks harilikule haugile kuulub sinna ka amuuri haug, maskinong, must haug ja ameerika haug. Hariliku haugi keha on suhteliselt pikk ja läbilõikes ümara kujuga. Kõhuuimed asetsevad kõhu keskel, ainus seljauim on tahapoole nihkunud, paiknedes pärakuuime kohal. Pea on tugevasti välja venitatud, alalõug nihutatud ette poole. Alalõua hambad on erineva suurusega ning on määratud saagi haaramiseks. Teistel suuõõne luudel paiknevad hambad on väiksemad, nad on oma teravate tippudega suunatud kurgu poole ja võivad luid katvasse limanahka alla tõmbuda. Seetõttu on haugil saaki neelata kerge, saagil põgenema pääseda aga raske. Havi on väga hästi kohastunud erakliku eluviisiga röövkala, kes veedab aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes
........................................................................13 IMETAJAD 1.1 IMETAJATE ÜLDISELOOMUSTUS Esimesed imetajad ilmusid välja Juura ajastu algul, umbes 220 miljonit aastat tagasi. Selle klassi ühtedeks tähtsamateks tunnusteks on närvisüsteemi kõrge arengutase, pärast poegimist nende imetamine, püsisoojane keha. Imetajatele on iseloomulikud piimanäärmed, mis teistel selgroogsetel puuduvad. Nad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega ehk emapiimaga. Isegi alalõug koosneb vaid ühest hambaluust, mis eristatakse lõike-, silma-, ja purihammasteks. Kuulmiselundkonnas on neil trummiõõnes kolm kuulmeluukest, vasar, alasi ja jalus. Süda sarnaneb lindudele, see on neljaosaline, ühe (vasaku) aordikaarega. Vere punalibledel puuduvad tuumad, mis suurendab nende hapnikumahtuvust. 1.2 IMETAJATE ANATOOMIA Üldiseks iseärasuseks isendite luustiku suhteliselt tugev luustumine. Selgroolülid jagunevad kaela-, rinna-, nimme- ja sabalülideks. Kaelalülisid 7
Jääaegadel elasid Euraasias karmi kliimaga kohastunud loomad, nt mammut, karvane ninasarvik, tarvas, ürgpiison, koopakaru, polaarrebane, lindudest polaarlõoke. (ENE, 1989) Jääaegadel elasid neandertallased. Würmi jääajal elanud neandertallastel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli võrdlemisi väike (155 165 cm), pea suur, aga madal, laup tugevasti längus, silmaülised mõikad suured ja etteulatuvad. Nägu oli suhteliselt suur, märgatava lõuatsita alalõug massiivne, silmakoopad suured, nina lai ja tugevasti eenduv. Nende elu oli karm, kuid nad oskasid valmistada ja käsitseda tööriistu ning kasutada tuld. Nad elasid koobastes, jahtisid suuri loomi, matsid oma surnuid. (EE, 1992) Hispaania teadlaste tehtud uurimus näitas, et neandertallaste lõplikku väljasuremist mõjutas viimane jääaeg. Hilised neandertallased elasid viimasel jääajal, umbes 24 000 aastat tagasi. Kliima muutumine mõjutas eelajalooliste inimeste populatsiooni suurust
Urud on neil üldjuhul rajatud kaldale. Pesana kasutavad looduslikke õõnsusi. Pesakohaks sobib väga hästi näiteks puujuurte vaheline pelgupaik. Tihti kasutavad mingid pesapiagana või lihtsalt varjumiseks ka kobraste poolt rajatud urge või siis leiavad sobiva koha kopratammis. Minki võib segi ajada meie kohaliku kärplase euroopa naaritsaga. Mingi ehk ameerika naaritsa tunneb ära tema valge alalõua järgi. Euroopa naaritsal on valget värvi nii alalõug kui ka mokad. Levik ja arvukus Eestis Mingid on levinud puhaste veekogude ääres üle Eesti. Veekogudest väga kaugele nad ei kipu. Viimastel aastatel on aga täheldatud minkide arvukuse langust. Eluiga Mingid elavad maksimaalselt 12 aastani. Pereelu Mingid on öise eluviisiga üksi elavad kärplased. Nii emasloomal kui ka isasloomal võib olla rohkem kui üks partner. Jooksuaeg kestab neil märtsist aprillini. Siis võib muidu öise eluviisiga minki kohata ka päevavalges
röövkala. (http://et.wikipedia.org/wiki/Haug ) Välimuse kirjeldus Haugi värvus on tähniline, heledad vöödid kulgevad risti ja piki keha. Sõltuvalt kaldavöötme veetaimestiku iseloomust ja arenguastmest on haug hallikasroheline, hallikaskollane või hallikaspruun, selg on tume, kõht valkjas hallide tähnikestega. Selja-, päraku- ja sabauim on punakaspruunid, rinna- ja kõhuuimed kollakaspunased. Haugi keha on suhteliselt pikk, nooljas. Pea on tugevasti välja venitatud, alalõug nihutatud ettepoole. Alalõua hambad on erineva suurusega ning on määratud saagi haaramiseks. Teistel suuõõne luudel paiknevad hambad on väiksemad, nad on oma teravate tippudega suunatud kurgu poole ja võivad luid katvasse limanahka alla tõmbuda. Seetõttu on saaki neelata kerge, kuid kui see püüab lahti pääseda, tõusevad hambad limanahast üles ja tungivad tuhande nõelana ohvrisse. Haugi alalõua kihvad vahetuvad. Alalõua seesmine külg on kaetud pehme koega, mille
Heeringa sugukonda kuulub Oli esimene kala, mida hakati konserveerima Makrell (skumbria) Elab meres suurte parvedena 30-50 cm ja kaalub kuni 1kg Keha on kaetud õhukeste soomustega ja seljal iseloomulikud triibud Puudub ujupõis, peab pidevalt ujuma Toitainete rikas ja rasvane Toiduvalmistamisel tume liha osa eemaldada Vältida küpsetusmeetodeid, mis suurendavad kala rasvasust Silm Meenutab ussi, puudub alalõug (iminapp), on sõõrsuuline Toitub teistest elunditest Nahk sile ja soomusteta Silmade taga 7paari kopsuauke 30-45 cm Sobib hästi marineerimiseks ja röstimiseks Tursk (cod) Elab külmades vetes ja üks enim püütud kaladest On 60 erinevat liiki 40-80cm pikk ja 2-4kg Keha on kaetud väikeste soomustega Ühiseks tunnuseks hele küljejoon Liha on tihe ja kihiline Suht kuiv liha, sobib küpsetamiseks, keetmiseks jne
mereelanikele. Arvatakse, et nad suutsid ka teatud aja ilma veeta elada, mistõttu tuleks esimesi maismaaloomi otsida just nende hulgast. Siluri meres leidus juba ka selgroogseid.Nad meenutasid väikeseid kalu, kuid neil puudus alalõug, seepärast nimetatakse neid lõuatuteks. Meres elas ka tõeliste kalade esivanemaid. Taimeriiki esindasid sel ajal põhiliselt vetikad. Mõned vetikad ja bakterid elasid juba ka maismaal, vee lähedal. Alates sellest ajastust toimus elu areng mitte ainult
enamasti hõbehall kuni rohekashall. Suu on otseseisune ja poised puuduvad. mink - Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 35-45 cm ja Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool sabapikkus 15-25 cm. Mink on väga sarnane Euroopa naaritsale. Kui naaritsal on valged nii alalõug kui ka mokad, siis mingil on valge ainult alalõug. Elupaigaks valib mink vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid 26. Küsimused videode Kes meil metsas elavad?, Läänemere elustik, Terra maritima, Terra sylvestris põhjal (eraldi küsimuste lehtedel).
· tüvepikkus 32...43 cm, sabapikkus 12...19 cm · 0,5...1 kg · Eestis võib oletada, et ta on säilinud mõnel pool üksikute gruppidena. · peamiseks põhjuseks, miks naarits välja sureb peetakse ameerika naaritsat, keda on pea kõikidesse Euroopa riikidesse introdutseeritud ja sealt, kus ta elab, kaob euroopa naarits · ühtlaselt tumepruuni värvi, tömbi sabaga · valged nii mokad kui ka alalõug · elavad vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede ja ojade kallastel · söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi, ära ei ütle ka lindudest ja pisiimetajatest · kaitsealuste loomade esimesse kategooriasse ! ILVES Felis lynx L. · söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib · ilvesed elavad paarikümne
haukamissuised, libamissuised, pistmissuised ja imemissuised. (Teder) Haukamissuised on kohastunud tahke toidu manustamiseks. Haukamissuistega putukate ülalõugade ülesanne sõltub toitumistüübist. Taimtoidulistel putukatel on ülalõugadel teravad servad ja mälumispinnad. Röövtoidulistel on ülalõuad teravatipulised ja kohastunud saagi kinnihoidmiseks, surmamiseks ning tükkide rebimiseks. (Teder) Libamissuised on kohastunud nii vedela kui ka tahke toidu vastuvõtmiseks. Alahuul ja alalõug on pikenenud ning sellist moodustist nimetatakse imikärsaks. (Teder) Pistmissuised on putukatel, kes toituvad taimede ja loomade koemahladest. Nende alalõuad ja ülalõuad on muutunud pisteharjasteks, mis asuvad alahuulest ja ülahuulest moodustunud rennis. Pisteharjastega läbistatakse looma või taime pealmised koed, mis võimaldavad putukal seejärel pumbata suhu koemahlu. (Teder) Imemissuiste alalõuad pikenevad ning moodustub imilont, mille abil ollakse
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Ta on tihedalt kaetud mustade tähnidega ning piki tema keha kulgeb iseloomulik lillakas-roosakas vööt. Kasvandustes on ta täiskasvanuna keskmiselt 30...60 cm pikk ning kaalub 3...4 kg. Kalakasvatajad on täheldanud, et soodsaim veetemperatuur vikerforelli kasvuks on 12...16 °C, samuti talub ta lühiajaliselt hapnikuvaegust, kuid on tundlik vee happelisuse suhtes. RÄÄBIS. (seljauim väheldane, suu st alalõug ülaseisune) Välisilmelt meenutab rääbis räime, sabavarrel on lõheliste seltsi tunnusena väike rasvauim. Kala on sale ja liikuv, ta ülapool on sinirohekas või hallikas, küljed ja 2 kõht hõbedased. Ta on nii suuruselt, välimuselt kui ka teiste tunnuste poolest varieeruv liik. Meie rääbistest on kõige suuremad Saadjärves elutsevad, väiksemad aga Võrtsjärve rääbised. MERISIIG
elustamisega: A – vabasta hingamisteed, B – tee kunstlikku hingamist, C – tee südamemassaaži. h ingamisteede avamine • Eemalda suust võõrkehad (nt hambaproteesid, okse, toit jne), vajadusel keera kannatanu korraks külili ja pärast uuesti selili. • Painuta kannatanu pea kuklasse. NB! h ingamisteede avamine lülisamba vigastuse kahtluse korral • Eemalda suust võõrkehad (nt hambaproteesid). • Aseta kannatanu selili, ära painuta pead kuklasse, vaid tõmba teise käega alalõug üles. Kunstlik hingamine Oma lähedastele võid kunstlikku hingamist teha otse suust suhu. Võõra inimese elustamisel vajad kaitseva - hendit. Kui spetsiaalset kilet käepärast ei ole, siis tee ainult südamemassaaži. Suust suhu hingamine • Pigista sõrmedega kannatanu nina kinni. • Hinga sügavalt sisse, pane oma suu tihedalt kan - natanu suule ja puhu õhk aeglaselt kannatanu kopsudesse. • Tee kaks puhumist järjest. Kontrolli pulssi unearterilt. •
tali oru järgi, kust leiti esimene luustik. Osa uurijaid peab neandertal- last Homo erectus'e ja Homo sapiens'i ehk tarkinimese vaheastmeks, osa aga üheks Homo erectus'e alamliigiks. Neandertallased olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimes- tega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkini mene. Tark inimesed olid arenenud aju ja osavate käte- ga. Nad valmistasid tunduvalt
jahindusinfo.ee Täiskasvanu: 110-160 cm; 40-45 kg Üksikjälg: nagu koeral aga piklikumad; jäljerida on sirge. Jälje pikkuse ja laiuse suhe on isashundil 1,3 ning emashundil 1,5 Punarebane on pika saleda keha, suhteliselt lühikeste jalgade ja koheva sabaga koerlane. Karvastiku värvus on rebasel väga varieeruv, kuid enamasti ikka punaka varjundiga (harva on leitud pruunjas-albinootilisi isendeid). Koonu küljed, alalõug ja lõuaalune on valged. Kohaneb kiiresti erinevate elupaikadega, kuid eelistab põõsastikke, metsade ja põllumajandusmaadega mosaiikseid maastike. Enamasti öö ja hämarikuloom, kuid häirimise puudumisel tegutseb ka päeval. Territoriaalsed loomad, kes märgistavad oma elupaiga piire uriini ja väljaheidetega. Lõhnamärgid jäetakse nähtavale kohale. Sarnaselt tuhkrule võib rebane soodsal võimalusel (nt kanalas) tappa lühikese ajaga rohkem loomi kui süüa jõuab
tali oru järgi, kust leiti esimene luustik. Osa uurijaid peab neandertal- last Homo erectus'e ja Homo sapiens'i ehk tarkinimese vaheastmeks, osa aga üheks Homo erectus'e alamliigiks. Neandertallased olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimes- tega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkini mene. Tark inimesed olid arenenud aju ja osavate käte- ga. Nad valmistasid tunduvalt
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kai Mänd Unehügieen Referaat Juhendaja: Marelle Günthal-Drell Tallinn, 2012 1 UNI Uni on eluks niisama vajalik nagu söömine ja joomine. Uni kuulub inimese elutähtsate funktsioonide hulka: une ajal organism taastab ennast. Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess, nagu pikka aega arvati. Une ajal muutub aktiivseks osa aju piirkondi, mis omakorda lülitavad sisse elutähtsate hormoonide tootmisprotsessid. Evolutsiooni käigus on inimesel välja kujunenud ööpäevane une ja ärkveloleku rütm. Uneaeg koosneb omakorda perioodiliselt korduvatest, kuid proportsioonilt muutuvatest unetsüklitest. Unetsükkel jaotub järgmiselt: pindmine uni, süvauni ja unenägude uni. Õhtupoole ööd on ülekaalus süvauni ja hommikupoole ööd seevastu on ülekaalus unenägude uni. Süvauni on vajalik organismi füüsi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
