Viljastumine, embrüo- ja postembrüogenees ontogenees ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani; 1. viljastumine; 2. embrüogenees loote areng; 3. postembrüogenees lootejärgne areng; partenogenees viljastumata munaraku areng (mesilane, lehetäi, võilill); ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse; toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28-päevase tsükli korral); Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis ei lase emaka limaskestal irduda;
Somaatiline rakk - keharakk Gameet - sugurakk Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng Ovogenees - munarakkude areng Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine Sügoot - viljastatud munarakk Embrüogenees - looteline areng Postembrüogenees - pärastlooteline areng Ontogenees - individuaalne areng Fülogenees - liigi ajalooline areng Partenogenees - areng viljastamata munarakust Mittesuguline paljunemine Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ keharakkudest Pole vaja spetsiaalseid rakke Üks vanem Järglane pärib ühe vanema päriku materjali Muutlikkus on väike Suguline paljunemine Uus organism saab alguse viljastatud munarakust On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke) Enamasti kaks vanemat
kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng · Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine · Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ viljastatud munarakust keharakkudest · On vaja spetsiaalseid rakke
kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng · Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine · Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ viljastatud munarakust keharakkudest · On vaja spetsiaalseid rakke
5. Sõnasta biogeneetiline reegel. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. (imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. 6. Loote väärarengute põhjused. Mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 7..Lootejärgne arenemine ehk postembrüogenees toimub etappide kaupa. Kasvamine, arenemine, taastumine. Kogu elu kasvavad kalad, bakterid, seened, taimed, protistid. Mingi aja kasvavad linnud ja imetajad. Toimub kas otsene või moondega arenemine. Otsene: vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, kuid võib olla väiksem ja karvutu. Nt roomajad, linnud, imetajad. Moondega: järglane erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanust ja muutub tolle sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Nt kalad, kahepaiksed, selgrootud.
Bioloogia 27.03.2012 Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individiuaalse arengu e. Ontogeneesi Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progeterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi Seemnerakk kuni 48 tundi
ontogeneesialguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Rakkude diferentseerumine on organismide arengus (ontogeneesis) protsess, mille käigus rakk või kude kujuneb ümber teistsuguse funktsiooniga rakuks või koeks. Embrüonaalne induktsioon ühtede rakkude eristumine (erinevateks kudedeks) tingib naaberrakkude eristumise kindlas suunas. Embrüogenees Looteline areng Postembrüogenees lootejärgne areng Otsene areng järglased on vanematega ehituse poolest sarnased Moondega areng järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad N:konnad Vaegmoone muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud Täismoone muna à vastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased
· Areng sõltub vanusest, 45-50 algab menopaus. · Tsükliline küpsemine. Ovogoon munaraku eellasrakk. Ovogenees munaraku areng naisel Polotsüüt ei ole viljastumis võimeline. VILJASTUMINE ... käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu e. ontogenees'i. 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, tuumade liitumine. 2. Embrüogenees loote areng. 3. Postembrüogenees lootejärgne areng. Ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse, toimub 14 päeva enne menstruatsiooni Peale ovulatsiooni tekib folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeen, progesteroon), mis ei lase emaka limaskestadel irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha ja emaka limaskest kärbub. Viljastamisele taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib Sügoot viljastunud munarakk.
Viljastumine 2012 Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu e. ontogeneesi. Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Ovulatsioon on küpse munaraku vallandumine munasarjast. Ovulatsioon toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone: östrogeeni ja progesterooni. Viljastumise mitte toimumise korral kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline vaid 36 tundi, seemnerakk aga 72 tundi.
mehe anatoomiline või psühholoogiline sobimatus – kehasisene või kehaväline viljastamine ONTOGENEES ERINEVATEL ORGANIMIDEL Vegetatiivselt paljunevadel organismidel – algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga Eoselise paljunemisega organismidel – algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga Suguliselt paljunevadel organismidel – algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb kaheks etapiks (embrüogenes ja postembrüogenees) Embrüogenees Viljastumine – sügoot (viljastunud Postembrüogenees emarakk) Koorumine, sünd, idanemine Lõigustumine – moorula (kobarloode) Juveniilne iga (arenemine erinevate Blastulatsioon – blastotsüst (väga täpne etappide järgi (otsene ja moondega) liikumine) Suguküpsus e fertiilsus
Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumine gameetide ühinemine uue organismi tekke jaoks. Partenogenees uue organismi arenemine viljastamata munarakust (mesilane, lehetäi, pisivähk). Embrüogenees organismi looteline areng, kestab munaraku viljastamisest sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Postembrüogenees organismi lootejärgne areng. Platsenta loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. Ektoderm välimine looteleht Entoderm sisemine looteleht Mesoderm keskmine looteleht Ontogenees organismi individuaalne areng Fülogenees liigi ajalooline areng Kliiniline surm inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad ~5 minuti jooksul
Moondeline areng järglased ei sarnane täiskasvanuga Moorula kobarloode, tekib sügoodi mitootilisel jagunemisel Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest surmani Otsene areng järglased on vanema sarnased Ovogenees munarakkude areng Ovotsüüt munarakk Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast Partogenees uue organismi arenemine viljastamata munarakust Platsenta emakook, kujuneb raseduse ajal emakas, toimub ema ja lootevaheline ainevahetus. Postembrüogenees lootejärgne areng Rakutsükkel raku eluring mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Spermatogenees seemnerakkude areng Spermatosoid seemnerakk Sügoot viljastatud munarakk Tetratogeen loote väärarengut põhjustavad faktorid Tsütokinees tsütoplasma jagunemine
paljunemine looteeas. 2) Mehel moodustuvad spermid munandite seemnetorukestes aga naisel munarakud moodustuvad munasarjades. Ontogenees Organismi individuaalne areng. Partenogenees areng viljastamata munarakust. Ovogenees munaraku areng Spermatogenees spermi areng Embrüogenees loote areng Fülogenees liigi ajalooline areng Tsütokinees tsütoplasma jagunemine Postembrüogenees lootejärgne areng Karüokinees rakutuuma jagunemine Inimese munaraku viljastumine toimub munajuhas Inimese loote areng toimub emakas Mitoosi tulemisena saadakse enamasti dna sisalduselt identsed rakud Meioos tagab pärilikkustegurite ümberrühmitumise. Kromosoomide ristsiire toimub I profaasis.'vaegmoondega arengud puudub nukustaadium.
Viljastumine protsess, kus ühinevad seemnerakk ja munaraku tuumad; vajalik järglaste saamiseks Sügoot viljastunud munarakk, milles on ühinenud nii emas kui ka isassugurakkude tunnused Somaatiline rakk keharakk, mis ei osale paljunemisel Gameedid sugurakk, osaleb paljunemisel ( ovotsüüt ja sperm) Ontogenees isendi individuaalne areng viljastumise hetkest surmani ( jaguneb embrüogenees, postembrüogenees) Moorula kobarloode; sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar; lootelise arengu esimene staadium; tekib munajuhas Blastotsüst embrüorakkude ümberpaigutamisel tekkiv varajane loote staadium; põisloode 2 kihiline Gastrula karikloodem koosneb lootelehtedest, millest hakkavad moodustuma elundkonnad; 3kihiline Biogeneetiline reegel lootelises arengus teeb isend kiiresti läbi terve liigi ajaloolise arengu
limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega ja lõpeb surmaga Moorula sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Blastotsüst imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgrootute põislootele Gastrula enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist Lootelehed rakukihid, millest arenevad organismi erinevad elundkonnad
munarakk. 7. Menstruaaltsükkel, menstruatsioon, ovulatsioon, folliikul, kollakeha; neid protsesse suunavad hormoonid (progesteroon, östrogeenid). Rasestumisest hoidumise bioloogiline meetod (ovulatsioonipäevade arvutamine regulaarse tsükli korral). 8. Ontogenees (= isendi areng) ja fülogenees (= vastava liigi evolutsiooniline areng). Ontogeneesi etapid j(5) a nende bioloogiline tähtsus. Embrüogenees, postembrüogenees ehk lootejärgne areng. 9. Viljastumine (Biol roll: taastatakse diploidsus, määratakse sugu). Kehaväline ja kehasisene viljastumine (+näited). 10.Lõigustumine, moorula (kobarloode), blastula/blastotsüst (põisloode). 11.Gastrulatsioon, gastrula (karikloode). Lootelehed (entoderm, mesoderm, ektoderm) ja lootekestad (amnion ehk vesikest, allantois ehk kusekott, koorin ehk kõldkest) ning nende ülesanded. Embrüonaalne induktsioon. Biogeneetiline reegel. 12
Gümnaasiumi bioloogia KÕ KT II-2 ,,Organismide individuaalne arenemine e.ontogenees" 1.Millisteks etappideks jaotub ontogenees? Ontogeneesi 3 etappi: Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Embrüogenees loote areng Postembrüogenees lootejärgne areng 2.Mis on partenogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uues organismi areng viljastumata munarakust. See esineb paljudel taime-ja loomarühmadel. Loomadest eriti selgrootutel. 3.Milline on järglaste arvukus kehasisesel ja kehavälisel viljastumisel ? Millest see sõltub? Kehasisene viljastamine-järglaste arv on suur, kuna küpseb palju sugurakke. Palju järglasi hukkub ebasoodsate tingimuste tõttu. Viljastumine on juhuslik.
Lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuvad rakukihid. Eristatakse kolme: välimine(ektoderm) närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap; sisemine(entoderm) seede-ja hingamiseelundkond ; keskmine(mesoderm) tugi-ja liikumiselundkond(luud,lihased), vereringeelundid, eritus ja sigimiselundkond. Embrüo loode, embrüogeneesi algus. Postembrüogenees lootejärgne areng Platsenta(emakook) imetaja(ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkuakasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Nabanöör/nabaväät - on suurte veresoonte kogum, mis ühendab loodet ja platsentat. Nabanööri kaudu saab loode toitaineid ja hapnikku. Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine mujajuhasse.
elujärku e. generatiivset staadiumi. Nendele järgneb vananemisperiood, millega kaasneb raukumine. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. 7. Mis on ontogenees?Kuidas jaotub? Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e. Ontogeneesiks. Ontogeneesi 3 etappi: Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Embrüogenees loote areng Postembrüogenees lootejärgne areng 8. Mis on viljastumine, millised on viljastumise erinevad viisid, nende plussid ja miinused. Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas. Kehaväline- palju sugurakke, vees(kalad,kahepaiksed,ussid) Kehasisene- vähe sugurakke(imetajad,linnud,putukad,roomajad)
BIOLOOGIA KT Ontogenees on ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani. Mittesugulisel paljunemisel on ka ontogenees aga alguseks on vanemorganismist eraldumine. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust partenogenees. NT: loomadest mesilased,vesikirbud, taimedest võilillel,kortslehel) Kehaväline viljastumine ( enamik selgrootuid ja mitmed selgroogseid-kalad kahepaiksed)- viljastumine toimub vees, sugurakud kohtumine vees juhuslik ja hävivad vees kiiresti või satuvad toiduks. Et viljastumine ikka toimuks: heidavad emas-ja isasloomad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke (miljonites) Kehasisene viljastumine- (enamik lülijalgseid, kõik roomajad linnud imetajad)- munarakkude arv tunduvalt väiksem , halbade väliskeskkonna mõjude eest kaitstud. Mehe seemnerakud: valmivad pidevalt alates suguküpsusest kuni kõrge vanuseni Naise munarakud: alates suguküpsusest tsükliliselt kuni 45-...
väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad. Pidev protsess, mis toimub kehatemp. madalamal Tsükliline protsess temp.-il Kehasisene ja -väline viljastumine Viljastumine kävitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneeis 3 etappi: 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Erinevuste tabel Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine Sugurakkude kohtumine juhuslik Sugurakud välistingimuste eest kaitstud Vees hävivad sugurakud kiiresti - vee-elukate toiduks Viljastumise tõenäosus suurem Kulub väga palju sugurakke Kulub oluliselt vähem sugurakke
suguküpsuse saabudes ;Pidev protsess ;Saadakse 4 viburitega varustatud spermi ;Kestab kõrge vanaduseni Naistel: Algrakkudeks on ovogoonid ;Toimub munasarjades ;Algab loteeas, peatub 1.eluaasta lõpus ja jätkub suguküpsuse saabudes ;Protsess on perioodiline;saadakse 1 munarakk ja 3 polotsüüti ;Kestab umbes 50.elu-aastani 8. Embrüogenees · Looteline areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb sünni või koorumisega · Võib toimuda muna sees või emakas Postembrüogenees · Pärastlooteline areng, mis algab sünni või koorumisega ja lõpeb surmaga 9. Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku tuumade ühinemist . Toimub munajuha laienenud osas. 10. Ovolatsioon-küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse,viljastumisvõime umbes 36h. Toimub 14 päeva enne menstruatsiooni. 11.Munarakk-36h Seemnerakk-72h 12.Rastumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi ,keemilisi ,emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. 13
Interfaas- kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos- on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. · Karüokinees- raku tuuma jagunemine · Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine · Embrüogenees- on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga (elussünnitajatel), koorumisega (lindudel) või eo moodustumisega seemnes (taimedel). · Postembrüogenees-lootejärgne areng · Viljastumine- on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks[1]. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi (hrl samast liigist) sugurakkude ehk gameetide liitumine (kopuleerumine) ja seeläbi ka nende genoomide ühinemine · Ontogenees- Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud
Osalevad sugurakud - viljastamine Sugurakud puuduvad N:paljasseemnetaimed, linnud, loomad Vegetatiivne ja eoseline: sibul, risoom, mugul Rakutsükkel raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Interfaas, Mitoos: profaas, metafaas, anafaas, telofaas Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastumisest surmani, kolm etappi: 1)viljastumine-suurakkude tuumade ühinemine, 2)embrüogenees-loote areng, 3)postembrüogenees-lootejärgne areng Mitoos päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud Mitoos:1)karüokinees tuuma jagunemine, 2)tsütokinees tsütoplasma jagunemine Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, tsentrioolid kahestuvad, DNA replikatsioon, kromosoomid keerduvad lahti, raku mõõtmed suurenevad
Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temp. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses hukuvad. Tsükliline küpsemine. 11) Millisteks etappideks jaotatakse ontogeneesi? 1) Viljastumine; 2) Embrüogenees looteline areng; 3) Postembrüogenees lootejärgne areng 12) Mida tähendab viljastumine ning kus see toimub inimesel? Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Viljastumine inimesel toimub munajuha laienenud osas. 13) Kirjelda ovulatsiooni toimumist. Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral)
sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. Keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkonna. Sisemise lootelehe rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond. Biogeneetiline reegel: seega läbitakse ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Loote väärarengu põhjused: ravimid, alkohol, narkootilised ained, olmemürgid, raseda haigestumine. Postembrüogenees- lootejärgne arenemine.Toimuvad protsessid: 1) Kasvamine- massi ja mõõtmete suurenemine. a) rakud lähevad suuremaks (lihaskude, rasvkude) b) rakke tekib juurde 2) Taastumine a) loomulik- surnud rakkude asemele, vigastustest paranemine b) regeneratsioon- kaotatud kehaosa taastamine (sisalik, vähid, ritsikad), mass taastub, kuju ei taastu (maks) 3) Arenemine- millegi uue tekkimine, täiustumine
* Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses Viljastumine - Toimub munajuha laienenud osas - Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk - Viljastatud munarakk jaguneb ja tekib rakukobar ehk kobarloode - Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva Ontogenees- viljastumisel käivituv organismi individuaalne areng 1) Viljastumine- spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine 2) Embrüogenees- loote areng 3) Postembrüogenees- lootejärgne areng Loote areng - Kobarlootest areneb idulane( 1. arengukuu, kujuneb esmane närvisüsteem, südame-, veresoonte-, luude-, lihaste-, seedeelundkonna- ja jäsemete alged. Süda hakkab lööma umbes 25. päeval)(2. arengukuu, idulasel kujuvad aju, sõrmed ja varbad, magu ja maks, kopsud, kõrvad ja nina) - 3. arengukuust nimetatakse looteks, sarnaneb inimesele( kujunevad suguelundid, neerud, silmavärv, liigutused) - 4
VILJASTUMINE Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munara...
Ontogenees ehk isendi areng Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal.
Ajurakud on ilma hapnikuta olnud nii kaua (5 minutit!), et enam ei taastu. 46. Miks peab raske trauma korral kiirabi saabuma 5 minuti jooksul? Sest kui ajurakud on ilma hapnikuta olnud kauem kui 5 minutit, siis need enam ei taastu. 47. Kas agoonias inimesel on süda seiskunud? Ei, aeglustub.? 48. Orangutangi ontogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb surmaga. 49. Maisi embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb eo moodustumisega?- ga seemnes. 50. Maisi postembrüogenees algab seemne idanemisega ja lõpeb vananemise-ga (taim ei kasva enam). 51. Kapsaliblika embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb munast koorumise-ga. 52. Inimese postembrüogenees algab sünniga ja lõpeb surmaga. 53. Miks emaahven peab tekitama ligi miljon munarakku, aga elevant vaid mõnikümmend, kuigi mõlema liigi arvukus aastate jooksul ei muutu? Ahvenal kehaväline viljastumine elevandil aga kehasisene. Kehasisesel on viljastumise tõenäosus suurem. 54
Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Ontogenees on organismi areng tema tekkest kuni surmani. Ontogeneesil on 5 faasi: · Viljastumine taastatakse diploidsus ja määratakse sugu · Lõigustumine kiire rakujagunemine, moorula(kobarloode) ja blastula(põisloode) · Gastrulatsioon hulkraksuse taastamine, rakkudevaheliste kontaktide tekitamine, tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine · Kudede ja organite teke · Postembrüogenees I Emrüogenees looteline areng (seeme, loode) II Postembrüogenees lootejärgne areng Täismoone : Muna vastne nukk - valmik Vaegmoone: Muna vastne valmik Postembrüogeees jaguneb: · Juveniilne ehk noorjärk ... · Paljunemisvõimeline järk ... · Vananemine on määratud geenidega (telomeerid lühenevad) ja seda mõjutab keskkond. Rakkude interfaas pikeneb, rakud vananevad, kuluvad organid ei saa enam normaalselt töötada.
o Meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. o Karüokinees rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. o Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis. o Embrüogenees looteline areng o Postembrüogenees lootejärgne areng o Viljastumine Ühinevad muna- ja seemnerakk- alus uue organismi tekkele ja järgnevale arengule o Ontogenees Isendi areng viljastumisest surmani o Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. o Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. o Folliikul Munasarjas munarakku ümbritsev rakkude kiht. o Kollakeha Rebenenud folliikul. o Sügoot viljastunud munarakk.
Sugulise paljunemise erinevus mittesugulise paljunemisega Sugulises paljunemises pole järglased geneetiliselt identsed Mittesugulises paljunemises toimub kiire areng, sugulises evolutsiooniline VI Ontogenees Täismoone- muna-vastne-nukk-valmik, liblikalised, kahetiivalised, mardikalised Vaegmoone- muna-vastne-valmik, putukad (näiteks rohutirts, tarakan, lutikas), ainuõõssed, ussid, vähid, kahepaiksed, enamus kalad Postembrüogenees- lootejärgne areng, loomadel võib toimuda otseselt (vastsündinu omab liigikaaslastele omaseid tunnuseid) või moondeliselt (täismoone, vaegmoone) Vananemine- on määratud geenidega ning seda mõjutab keskkond Telomeer- ülesanne kaitsta kromosoomi otsi kahjustuste eest Surm- kliiniline (hingamine ja süda on seiskunud) või bioloogiline (ajurakud on liiga kaua hapnikuta (3min)) Hermafrotiitide näiteid: kaanid, vihmaussid, viinamäetigu Lahksuguliste näiteid: kalad, imetajad, linnud
Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Paljunemine - uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus - iga üksikorganism on paljunemise tulemus Partenogenees - uue organismi arenemine viljastamata munarakust (mesilane, lehetäi, pisivähk). Platsenta - lootekest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. Platsentabarjäär- toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega Postembrüogenees - organismi lootejärgne areng. Rakutsükkel - raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm ehk seemnerakk Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Surm on organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine (Staadiumid: agoonia, kliiniline surm, bioloogiline surm) Sügoot viljastunud munarakk, millest areneb loode; Tsütogenees- tsütoskeleti taastumine Tsütokinees plasmajagunemine
Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi
8. Mõisted Rakutsükkel - rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Interfaas - Interfaas on päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, millepuhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Karüokinees rakujagunemine. Tsütokinees tsütoplasma jagunemine. Embrüogenees loote areng. Postembrüogenees lootejärgne areng. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ühinemine. Ontogenees organismi individuaalne areng. Ovogenees munarakkude areng naistel. Spermatogenees spermide areng mehel, pidev protsess. Folliikul asub munasarjas, folliikulis valmib munarakk, toodab naissuguhormoone. Kollakeha toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, ei lase emaka limaskestal irduda. Sügoot viljastatud munarakk
lõpuni Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise vahele jääv eluperiood Mitoos päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Karüokinees rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis Embrüogenees oraganismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega. Postembrüogenees lootejärgne areng. Loomadel kaks viisi otsene ja kaudne e moondega Viljastumine munaraku ja seemneraku ühinemine munajuhas Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganimist eraldumisest surmani Ovogenees munarasku areng ovogoonist küpse munarakuni Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermani Folliikulmunarakku ümbritsev ja toitev põieke
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Interfaasis enamik rakke difenrentseerub. · Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine) · Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees · Viljastumine vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. · Ontogenees Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks. · Ovogenees Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. · Spermatogenees Seemneraku areng spertagoonist küpse spermini. · Folliikul Munarakku ümbritsev ja toitev põieke.
vähenemine. -) Mitoos ühest keharakust saab mitoosi teel kaks. Tuumas on vahetult enne seda toimunud DNA replikatsioon ja nüüd tekib kaks isengile vastava kromosoomide arvuga tütarrakku. -) Rakutsükkel raku eluring ühe mitoosi lõpust teise lõpuni. -) Spermatogoon meessuguraku eellane, millest areneb spermatogeneesi kaudu sperm. -) Spermatogenees spermi areng spermatogoonist spermini. -) Postembrüogenees loote järgne areng sünnist surmani. -) Menstruatsioon viljastumata munaraku väljumine naise kehast koos emaka seina rakkudega. -) Entoderm sisemine lootekiht, millest arenevad hingamis- ja seedeelundkonnad. -) Karükokinees eukariüootse rakutuuma jagunemine mitoosi, meioosi teel. Jaguneb pro-, meta-, ana- ja telofaasiks. -) Partenogenees viljastamata munarakust areneb isend (näiteks mesilased). -) Diploidne kromosoomistk kõiki hanogeenseid kromosoome on kahekordselt
Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine. Viljastumine ja rasedusest hoidumine Ontogeneees - Organismi individuaalne areng. Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Mentstruatsioon Menstruatsioon algab puberteedieas (12.-15. eluaastal) ja kestab kuni menopausini (45.-55. eluaasta vahel). Naistel on keskmiseks menstruaaltsükli pikkuseks 28 päeva. Menstruaaltsükli võib jagada erinevateks perioodideks. Tsükkel algab menstruatsiooniga (munasarjas küpseb munarakk) Teisel nädalal hakkab östrogeeni mõjul emaka limaskest uuesti paksenema ja uue munaraku valmimine on takistatud Umbes 14. päeval toimub ovulatsioon. Ovulatsioon
Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. ontogenees - isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel valtab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. embrüogenees - organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lopeb sunnimomendiga (elusunnitajatel), koorumisega (lindudel) voi idu moodustumisega seemnes (taimedel). Postembrüogenees - menopaus - ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel. Sügoot - viljastunud munarakk. embrüo - organismi lootelise arengu staadium. Lõigustumine - sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel, kusjuures jagunemiste vahel (interfaasis) rakud ei kasva. Kobarloode (moorula) sügoodi jagunemisel (lõigustumisel) tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. blastotsüst - imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete poislootele.
g. Platsenta ehk emakakook: Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol i. Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetuslik 2. Platsentaarbarjäär 3. Loote varustamine antikehadega. 4. Toodab hormoone h. GASTRULATSIOON i. Kujuneb karikloode ehk gastrula ii. Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entroderm 3. Postembrüogenees – lootejärgne areng Kasvamine Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine 1. Piiratud kasv – organism kasvab elu lõpuni (taimed) 2. Piiratud kasv – organis saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) 3. Perioodiline kasv – kasv toimud etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud) Areng Protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. 1. Otsene areng – imetajad, linnud, roomajad a
BIOLOOGIA KT Paljunemine MÕISTED RAKUTSÜKKEL päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni MITOOS päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes AMITOOS (lihtpooldumine) selle käigus toimub kromosoomide ebavõrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Tekkinud rakud on pärilikkuselt erinevad. Amitoos võimaldab pärilikkusaine jaotumise raku aktiivse elutegevuse ajal (bakterid, osadel algloomadel kingloom, vähkkasvaja rakkudel) APOPTOOS kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53 MEIOOS päristuumse raku jagunemise viise, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda INTERFAAS nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi OVOGENEES munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni SPERMATOGENEES seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini HAPLOIDNE KR...
) ● Hermafrodiit: mõlemasuguline loom. (nt. tigu) ● Lahksuguline: emas- ja isassugu. (nt. kalad, kahepaiksed, linnud, imetajad) ● Partenogenees: järglane areneb viljastamata munarakust, kus haploidne munarakk kahekordistab oma pärilikkuse aine (nt. mesilane, lehetäi) Ontogenees ..organismi areng tema tekkest kuni surmani. Ontogeneesi etapid: 1) Embrüogenees - loote areng 2) Postembrüogenees - lootejärgne areng; kas otseselt (vastsündinu omab kõiki vanema tunnuseid) või metamorfoosiga (moondeliselt). Täismoone: muna → vastne → nukk → valmik (nt. mesilane, liblikas, sipelgas) Vaegmoone: muna → vastne → valmik (nukkumist ei toimu, nt. prussakas, termiit, kiil, rohutirts, konn) Postembrüogeneesi jagunemine: 1) Juveniilne (e. noor-) järk: kasvamine, areng, õppimine (nt. linnulaul, rääkima õppimine). Lõppeb puberteediga.
elusrakkudest. Ained liiguvad sõeltorude kaudu. d) Tugikoed - puitunud ja paksenenud kestaga rakkudest. e) Erituskoed piimasoonte rakud, soolanääre, nektaarium. TAIMEDE PALJUNEMINE lk 23-27 Ontogenees organismide individuaalne areng / otsene moondega areng areng Embrüogenees areng viljastumisest sünnini. Postembrüogenees areng sünnist surmani. PALJUNEMINE / Vegetatiivne Generatiivne (2 faasi) suguta klonaalne suguline seemnetega *põhineb mitootilisel paljunemisel 1. sporofaas faas viljastumisest meioosini *organism tekib kiiresti, kasutatak- (sugurakkude tekkeni) se sordiaretusel
sugurakkude munasarja folliikulist viljastumisvõimeline tuumade munajuhasse 24-36 tundi ühinemine · Folliikulist areneb · Spermid naise · Embrüogenees- kollakeha organismis kuni 48 loote areng · Kollakeha eritab tundi · Postembrüogenees östrogeeni ja · Tekib sügoot - lootejärgne areng progesterooni (viljastatud munarakk) Embrüogenees EM BRÜOGENEES M O ORULA BLA STO TSÜ ST G ASTRULA
PALJUNEMINE JA ARENG 1. Mitoosi ja meioosi eesmärgid, tulemused, võrdlus( 3 sarnasust, 3 olulist erinevust). Mitoos eesmärk teha ühest keharakust (somaatilisest rakust) 2 samasugust rakku; asendada vanu, hävinenud ja vigaseid rakke; organismi kasvatada tekib 2 samasugust keharakku Meioos eesmärk saada 4 erinevat sugurakku (gameeti); paljuneda; tekitada uus organism tekib 4 erinevat sugurakku Sarnasused: 1. Tekivad uued rakud 2. Faaside nimetused samad ja nendes toimuv enamvähem sama 3. Mõlemale eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja rakuorganelle Erinevused: 1. Mitoosi eesmärk saada keharakke, meioosil sugurakkel 2. Mitoosil eesmärk saada 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku 3. Mitoos somaatilised rakud; meioos gameedid 4. Mitoos diploidne kromosoomistik; meioos haploidne kromosoomistik 5. Mitoosil 4 faa...
munajuhasse. 25.9.blastula- on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku lõigustumisel tekkinud blastomeeride ehk lõigustusrakkude kobar 25.10. Partenogenees- on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 26.Pane organismi arenguetapid õigesse loogilisse järjekorda! ovulatsioon, viljastumine, sügoot, embrüogenees, ovogoon, postembrüogenees, 27. Vii kokku protsess ja selle toimumiskoht! Kirjuta sobiva protsessi juurde sobiv number! a)embrüogenees 4 1.munasari b)viljastumine 2 2.munajuha c)spermatogenees 3 3.seemnesari d)ovogenees 1 4.emakas 28. Nimeta vaeg-ja täismoondega arenguetapid. Too kummagi arengutüübi kohta 2 näiteliiki! Vaegmoondega Täismoondega Muna-Vastne-Valmik
Esimesed 3 kuud: esmane organite moodustumine: 9cm ja 15g. loote süda hakkab lööma 22. päeval. Emapiim on asendamatu, kuna tehispiimaga ei saa laps vajalike antikehi. Ontogenees Organismi areng tema tekkest kuni surmast. Viljastumine võib toimuda: Kehaväliselt kalad, kahepaigsed Kehasiseselt imetajad, roomajad, linnud, maismaa selgrootud Etapid: I Embrüogenees looteline areng (seeme, loode). II Postembrüogenees lootejärgne areng pärast sündimist, koorumist, poegimist, idanemist. Otsene areng vastsündinul on liigile omased tunnused. Moondeline areng järglasel puuduvad liigilie omased tunnused Täismoone muna vastne nukk valmik. Mesilased, liblikad, sääsed. Vaegmoone - muna vastne valmik. Kiilid, prussakad, termiidid. Postembüogenees Juveniilne elujärk ehk noorjärk sünnihetkest kuni suguküpsuse saabumiseni. Inimesele on omane otsene, kuid aeglane individuaalne areng
annaabi.ee 
