§ Suure rebu hulgaga – lindudel, kaladel, putukatel, roomajatel o Rebu paiknemise järgi § Ühtlaselt (pärisimetajatel) § Keskel (lindudel) § Ühes otsas (kahepaiksetel, tigudel) § Kitsa ribana keskosa ja ääre vahel (vesikirnud) • Seemneraku ehitus o Pea § Tihedalt kokkupakitud DNA akrosoomis (ensüümid, mis lagundavad munarakukesta sissepääsemiseks) o Keha § Kael + vaheosa § Kaelas tsentriool ja vaheosas mitokondrid o Saba § Vibur liikumiseks ONTOGENEES • Ontogenees erinevatel organismidel o Vegetatiivsetel paljunevatel: algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga
Materjali ümbertöötlemine ja sorteerimine; 3. Sünteesitud materjali pakkimine ja väljutamine endosoomsel kujul; 4. Raku membraani reservuaar (mitoosi järel tütarrakkudele); 5. Taimerakkudes toimub teatud polüooside süntees (nt hemitselluloosid, pektiinained). Spetsiifilised ülesanded: · Juurekübara rakkude poolt toodetakse lima (huulheina kleepuv nõre); · Toitkublikud e osmoregulaatorid on ka Golgi kompleksi päritolu; · Spermatosoidide akrosoomis hüdrolüüsib ensüüme, mis on vajalikud munakestast läbitungimiseks. 4.8. Tsütoskelett Eukarüootsete rakkude võime omandada mitmeid eri kujusid ja viia läbi koordineeritud ja suunatud liikumisi sõltub raku tsütoskeletist. Seda võiks nimetada ka raku muskulatuuriks, kuna ta osaleb sellistes protsessides nagu raku liikumine substraadil, lihasraku kontraktsioon, organellide ümberpaigutamine tsütoplasmas, tsütoplasma tsirkulatsioon, tsütokinees jne
Materjali ümbertöötlemine ja sorteerimine; 3. Sünteesitud materjali pakkimine ja väljutamine endosoomsel kujul; 4. Raku membraani reservuaar (mitoosi järel tütarrakkudele); 5. Taimerakkudes toimub teatud polüooside süntees (nt hemitselluloosid, pektiinained). Spetsiifilised ülesanded: Juurekübara rakkude poolt toodetakse lima (huulheina kleepuv nõre); Toitkublikud e osmoregulaatorid on ka Golgi kompleksi päritolu; Spermatosoidide akrosoomis hüdrolüüsib ensüüme, mis on vajalikud munakestast läbitungimiseks. 4.8. Tsütoskelett Eukarüootsete rakkude võime omandada mitmeid eri kujusid ja viia läbi koordineeritud ja suunatud liikumisi sõltub raku tsütoskeletist. Seda võiks nimetada ka raku muskulatuuriks, kuna ta osaleb sellistes protsessides nagu raku liikumine substraadil, lihasraku kontraktsioon, organellide ümberpaigutamine tsütoplasmas, tsütoplasma tsirkulatsioon, tsütokinees jne
atraktandina kui ka aktiveerivad neid kiiremini ja jõulisemalt liikuma (Ca- kanalid, vibur) Resakt – Sperakt – Akrosomaalreaktsioon ja spermi/munaraku ühinemine (akrosomaaljätke, bindiin, viljastumiskühmuke) Akrosomaalreaktsioonil vabanevad proteolüütilised ensüümid akrosoomist (eksotsütoos) Munarakku ümbritsevast kallerkihist pärinevad liigispetsiifilised polüsahhariidid seonduvad spermi akrosoomis olevatele retseptoritele aktiveerides (Ca tase tõuseb) spermis akrosomaalreaktsiooni Akrosomaalreaktsiooni II osas moodustub akrosomaaljätke, mis tungib munaraku rebukestani ja mille pind on kaetud liigispetsiifilise valgu bindiiniga Munaraku pinnal on liigispetsiifilised bindiini retseptorid (bindiin+retseptor=gameetide seondumine) Spermi ja munarakku ühinemisel tekib viljastumiskühmuke (aktiini
(atraktandile). o Resakt ehk merisiiliku spermide atraktant munarakus. o Akrosomaalreaktsioon ja spermi/munaraku ühinemine (akrosomaaljätke, bindiin, viljastumiskühmuke) o Spermid kinnituvad primaarsetele munakestadele, mille järel vallan- dub akrosomaalreaktsioon. Spermi pea eesosas lagunevad plasma- ja akrosoomimembraanid ühispõiekesteks ja akrosoomis ole- vad hüdrolaasid vabanevad. Spermi ja munaraku interaktsioon aktiveerib Ca2+ kanalid, toimub akrosomaalreaktsiooni signaalide kaskaad, akrosoomi ensüümide eksotsütoos. Ensüümid ja hüperaktiviseeritud spermide füüsiline jõud tagavad nende tungimise läbi granuloosarakkude ja rebukesta munarakuni. Sperm esmalt seondub ja
NB! lihtsatel hallitusseentel ei saa sugu määrata( + ja - tüvi). Sugurakud : Sugurakkude üldiseloomustus : 1. haploidsed 2. Sugurakkudes on muutunud tsütoplasma. 3. küpsed sugurakud ei jagune. 4. sugurakud on allasurutud ainevahetusega. 5. sugurakud on kehavõõrad rakud. 6. sugurakud ei kuulu kudede koostisse. Spermide iseloomustus : Sperm jaguneb peaks, sabaks ja kehaks. pea : rakutuum(spermi DNA kokkupakitus on suurim), akrosoom - muundunud golgi kompleks(akrosoomis on lõstavad ensüümid) keha : mitokondrid(u. 10 tk. - viburi liigutamiseks), tsentrioolid. saba : tüüpiline vibur. tavaliselt üks, kuid vahel mitu(vähk). NB! taimede spermid on traditsioonilisest erineva ehitusega. Munaraku iseloomustus : munarakkudes on varuained(rebu kujul) a) rebu hulk * väherebused munad (päris imetajad) * keskmise rebuhulgaga munad (kahepaiksed, limused) * suure rebuhulgaga (linnud, roomajad, kalad, putukad) b) rebu paigutus :
annaabi.ee 
