Meioos jaguneb meioos1 ja meioos2. Mitoos aga karüokinees, tsütokinees. 18)Nimeta munarku ja seemneraku sarnasusi ja erinevusi. Munandi seemnetorukestes valmivad spermid. Munasarjades valmivad munarakud. Spermide eellasteks on spermatogoonid. Munarakkude eellasteks on ovogoonid. Spermatogenees on seemneraku areng ja ovogenees on munaraku areng. 19) Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi. Kui mehel paljunevad spermatogoonid kogu suguküpsuse perioodil siis naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba loote eas. 20) Iseloomusta sugurakkude arengut naistel ja meestel. Küs 18. Spermatogoonid hakkavad mitoosi teel paljunema suguküpsuse saabudes. Spermi eluiga on 72 tundi. 22) Mida tähendab viljastumine ja kus see toimub inimeses? Vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. Toimub munajuhas. 23)Selgita ovulatsiooni toimumist. Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
→ kääviniidid kaovad → tekivad tuumakesed → sünteesitakse tuumamebraanid → kromosoomid keerduvad lahti → moodustatakse tuumakesed → tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) → loomrakul plasmomembraan sopistub sisse, taimerakul kujuneb vahesein → telofaasi lõpuks on tekkinud kaks identset tütarrakku Mitoosi tähtsus: toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel tütarrakud on geneetiliselt identsed ainuraksete organismide paljunemine embüronaalne areng suureneb rakkude arv, millega tagatakse organsimi kasv surnud ja hukkunud rakkude rakkude arenemiseks Meioos rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist, Meioos I ja Meioos II (sarnaneb mitoosile) Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. Etapid: 1. I interfaas → DNA replikatsioon → tsentrioolid kahekordistuvad 2. I profaas
Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine).
- Tuumakesed kaovad - Tsentrosoomid liiguvad raku poolustele ja nende vahele tekivad KÄÄVINIIDID - Tuumamembraanid lagunevad Rakutsükli regulatsioon: Rakutsüki toimumist või mittetoimumist kontrollivad erinevad molekulaarsed mehhanismid. Häired regulatsioonimehhanismides võivad viia näiteks kasvajate( vähi) tekkeni. Vähk Rakud, mille rakutsükli kontrollmehhanism ei toimi muutuvad vähirakkudeks Vähirakke iseloomustab piiramatu, kontrollimatu paljunemine Ebanormaalseid rakke ei suuda ära tunda ega hävitada inimese immuunsüsteem Vähk võib anda metastaase ehk siirdeid- vähirakkude liikumine veresoonte ja lümfisüsteemi kaudu teistesse kudedesse ning kutsudes esile uute kasvajakollete tekke. Rakutsükli kontrollmehhanismid reguleerivad rakkude kasvu. · Meioos: - Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: - Meioos I
Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi. · Spermatogenees · Ovogenees seemnerakkude areng munarakkude areng moodustuvad munandite moodustuvad vaheldumisi väänilistes seem kummaski munasarjas netorukestese spermatogoonid paljunevad ovogoonide paljunemine kogu suguküpsuse perioodil lõpeb looteeas igast spermatogoonist moodustub 4 spermi moodustub üks viljas tumisvõimeline munarakk pidev protsess ja 3 polütsüüti iseloomulik tsükliline
- Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: · Meioos I · Meioos II (mis on sarnane mitoosile) Meioosi teel valmivad sugurakud ja eosed. Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga
Igast spermatogoogist moodustub 4 spermi Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril Valminud seemnerakud talletatakse munandimanusesse Munarakud Suuremõõtmelised Toitainerikkad Kaetud kestaga Munarakkude areng sõltub vanusest. 45.-55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab Ovogenees Munarakkude ehk ovotsüütide areng naistel Moodusttuvad vaheldumisi kummaski munasarjas Munaraku eellased on ovogoonid Ovogoonide paljunemine looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis, Meioos jätkub suguküpsuse saabudes moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad Tsükliline küpsemine Organismide paljunemisviisid Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine Mittesuguline paljunemine Uus organism pärineb ainult ühest vanemast Seega pärilik indo ainult ühelt vanemalt; eoseline või vegetatiivne Paljunemine
munaraku võrdlus Sisaldab Y-kormosoomi Sisaldab vaid X-kromosoome Väiksem Suurem Saba Sabata Liikuv Ei liigu Sarnasused Sugurakud Päristuumsed Suguta ja suguline Suguta paljunemine Suguline paljunemine paljunemine võrdlus Toimub eostega või Toimub gameetidega vegetatiivselt Uus organism pärineb Gameedid võivad ühest vanemast pärineda ühelt või kahelt vanemalt Järglased on geneetiliselt Järglased erinevad samasugused vanematest
Kõik kommentaarid