Bioloogia - Paljunemine (0)

Bioloogia - Paljunemine
1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks.
2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline – kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid , taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend . Emasgameediks on munarakk , isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm . Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid .
3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine ( pooldumine , pungumine jne); Eoseline paljunemine.
4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid.

• Pooldumine – toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Nt: bakterid , ainuraksed . (Nt Bakteri pooldumine Ainuõõsse pooldumine).
  
• Pungumine – alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Nt Hüdra pungumine, Pärmiseene pungumine, Käsn).
  
• Taime osadega – risoomidega ( orashein , piparmünt), mugulatega ( kartul ), sibulatega ( tulp , sibul , liilia), juurevõsudega ( lepp , vaarikas), võsunditega (maasikas, hanijalg ), võrsikutega ( karusmari , mustsõstar), pistikutega (paju, mustsõstar), lehtedega (nõelköis, aas-jürilill).
  

5) Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. - Hermafrodiitsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. (Nt Viinamäetigu, Vihmaussid , Kaanid).
6) Mida tähendab partenogenees ? Too näiteid - Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Esineb mõnedel putukaterühmadel (Nt Mesilased , Lehetäid, Vähilaadsed), samuti võib esineda mõningatel selgroogsetel nagu mõned sisalikud, kahepaiksed ja kalad (Nt Cnemidophorus velox).
7) Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist.
8) Nimeta munaraku ja seemneraku sarnasusi ja erinevusi. 9) Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi.
8) Spermi ja muna -raku võrdlus
Sperm
Munarakk
9) Spermatogeneesi ja ovogeneesi võrdlus
Spermatogenees
Ovogenees
Erinevused
Sisaldab Y-kormosoomi
Sisaldab vaid X-kromosoome
Erinevused
Spermatogoonid hakkavad mitoosi teel paljunema suguküpsuse saabudes
Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas ja murdeeas jätkub nende küpsemine
Väiksem
Suurem
Kulgeb mehe kõrge vanuseni
Kulgeb kuni ~50
eluaastani
Saba
Sabata
Korraga valmib mitu spermi
Korraga valmib üks munarakk
Sarnasused
Mõlemad on Sugurakud
Mõlemad on Päristuumsed
Sarnasused
Moodustuvad gameedid
10) Iseloomusta sugurakkude arengut naistel ja meestel.
Mehel spermatogenees (Seemnerakkude ehk spermide areng mehel).
Naisel ovogenees (Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel).
Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes.
Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas.
Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid.
Munaraku eellased on ovogoonid .
Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi.
Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis . Meioos jätkub suguküpsuse saabudes
Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi.
Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temp.
Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad.
Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses
Tsükliline küpsemine.
11) Millisteks etappideks jaotatakse ontogeneesi ? 1) Viljastumine ; 2) Embrüogenees – looteline areng; 3) Postembrüogenees – lootejärgne areng
12) Mida tähendab viljastumine ning kus see toimub inimesel? Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Viljastumine inimesel toimub munajuha laienenud osas.
13) Kirjelda ovulatsiooni toimumist. Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha , toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub.
14) Kui kaua võib olla viljastumisvõimeline munarakk ning kui kaua seemnerakk? Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk kuni 72 tundi.
15) Nimeta erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid. Meeste kondoomid, Naiste kondoomid, Pessaar , Väike emakakaela kate, Vaginaalsed spermitsiidid, Hormonaalsed tabletid , Rasestumisvastased plaastrid, SOS pill, Emakasisene spiraal , Hormoonspiraal.
16) Kirjelda viljastatud munarakuga toimuvaid muutusi esimese 7 päeva jooksul. Munarakk hakkab kiiresti jagunema . Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. Umbes 7. päeval peale viljastumist kinnitub viljastunud munarakk emaka limaskestale.
17) Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub? Lõigustumine - sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel. Selle tulemusena moodustub kobarloode e. moorula.
18) Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Kui blastotsüst ei kinnitu, siis ta hukkub,või tekib emakaväline rasedus .
19) Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? Moodustub karikloode ehk gastrula .
21) Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni tulemusena? Millised organid millistest lootelehtedest kujunevad? Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm , hiljem mesoderm .

• Sisemine looteleht ehk entoderm - Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud .
  
• Välimine looteleht ehk ektoderm - Kesknärvisüsteem ja meeleelundid ; Epidermis - marrasnahk , küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad .
  
• Keskmine looteleht ehk mesoderm - Skelett; Lihased; Kõik sidekoetüübid; Kuse- ja suguelundid ; Ringeelundkond
  

22) Mis on lootekestad ? Nimeta lootekestad ja nende ülesanded ( lootevesi , platsenta ). Lootekestad - Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat . Koorion e. kõld või irdkest: Kõige välimine lootekest , mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises.
Lootvee ül. - kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond.
Platsenta ül. - Ainevahetuslik; Platsentaarbarjäär; Loote varustamine antikehadega; Toodab hormoone.
23) Selgita, mis toimub järgnevatel loote arenguetappidel: rakkude diferentseerumine, histogenees , organogenees . Rakkude diferentseerumine - geenide valikulisest avaldumisest tulenev rakkude areng, mille käigus nad omandavad kindlale koetüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Histogenees ehk kudede teke; Organogenees – tekivad organid.
24) Millal võib embrüot nimetada looteks ? Millest see tuleneb? Alates 2. trimestrist, kuna päev päevalt näeb ta üha enam välja nagu inimbeebi.
25) Sõnasta biogeneetiline reegel, selgita selle tähtsust! Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. kala salamander kilpkonn lind siga vasikas jänes inimene.
26) Kui kaua kestab normaalne rasedus? Normaalne rasedus kestab 40 nädalat.
27) Nimeta bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi teratogeene!

• Bioloogilised teratogeenid : Pärilikud haigused – geen,- kromosoom- ja genoommutatsioonid. Haigustekitajad – punetised, süüfilis, toksoplasmoos. Toitumisega seotud – vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus; toidutoksiinid, alkaloidid.
  
• Keemilised teratogeenid: Ravimid – antibiootikumid, rahustid , uinutid. Alkohol ja narkootikumid; Olmekemikaalid – liimid, lakid , värvid, lahustid , puhastusvahendid, pesupulbrid .
  
• Füüsikalised teratogeenid: Mehhaanilised traumad – põrutused, löögid, surve ja vibratsioon. Alajahtumine ja kuumarabandus; Kiirgused – röntgen-, UV-kiirgus.
  

28) Kirjelda sünnitegevuse algust. Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6 h, korduvsünnitajatel on sünnitus kiirem.
29) Too välja põhjuseid, miks tehakse keisrilõiget. Platsenta täielik eesasetus, Platsenta irdumine, Tuharseis, Nabanööri pitsumine, Lapse hapnikupuudus , Mitte edenev sünnitus, Rasedustoksikoos, Preeklampsia, Kaks või enam last jne.
30) Milliseid perioode eristatakse postembrüonaalse arengu käigus? Juveniilne ehk suguküpsuseelne iga; fertiilne periood ehk suguküpsusjärk - looduses enamike organismide elu sellega piirdubki; seniilne ehk raukusperiood - lõpeb surmaga.
31) Kuidas jaotatakse kasvamist? Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed); Piiratud kasv - organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad); Perioodiline kasv - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud).
32) Kirjelda otsese ja moondelise arengu erinevusi, too näiteid organismide kohta, kes arenevad moondega, kes otse. Otsene areng - Organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristatavate vaheetappideta (jõehobu, kaelkirjak ); Moondeline areng - Organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe (Harilik Kärnkonn, Harivesilik ).
33) Mille poolest erinevad vaegmoondega ja täismoondega areng? Nimeta loomi, kes arenevad täismoondega ja loomi kes vaegmoondega. Täismoondelises (Muna → Vastne → Nukk → Valmik . Nt liblikad , kärbsed, kirbud , mardikad) arengus on nukustaadium, kuid vaegmoondelises (Muna → Vastne → Valmik. Nt. prussakad, täid, lutikad , ritsikad, tirtsud ) arengus mitte.
34) Millised tegurid mõjutavad organismi vananemist? Päevitamine, Haigused, Toitainete vaegus, Kehavõõraste ainete kuhjumine, Rakkude jagunemisvõime langus.
35) Millised muutused toimuvad organismis agoonia seisundis? Teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse , krambid.
36) Millised muutused toimuvad kliinilise surma ajal ja kaua see kestab? (Kestab 5-7 minutit). Teadvus puudub, südametöö- ja hingamise seiskumine. Inimest on võimalik elustada.
37) Kirjelda muutusi, mis toimuvad organismis peale bioloogilist surma. Bioloogiline surm ehk ajusurm - Kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine , algab pehmete kudede lagunemine .
38) Kuidas muutub kromosoomide arv mitoootilise jagunemise käigus? Jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud.
39) Milles seisneb mitoosi tähtsus? Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel; Tütarrakud on geneetiliselt identsed; Ainuraksete organismide paljunemine; Embrüonaalne areng; Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv; Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks.
40) Mida kujutab endast kromosoomide ristsiire ehk crossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni? Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirdega kaasneb geenivahetus, mis on üheks päriliku muutlikkuse allikas.
41) Kuidas muutub kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus? Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.
42) Milles seisneb meioosi tähtsus? Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed; Tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku; Kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks.
Mitoosi ja meioosi võrdlus
Mitoos
Meioos
Üks jagunemine
Kaks jagunemist
Keharakkudes
Sugurakkudes
Kaks tütarrakku
Neli tütarrakku
Tütarrakkudes sama arv kromosoome
Tütarrakkudes poole vähem kromosoome
Kromosoomide ristsiire puudub
Toimub kromosoomide ristsiire
Sarnasused
Mõlemas tekib rakke juurde, Mõlemal on profaas , metafaas , anafaas , telofaas ; Toimuvad päristuumsetes rakkudes, Jagunemisel tekivad kääviniidid
43) Võrdle mitoosi ja meioosi.
44) Selgita mõisteid:
Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood .
Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine.
Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoos või meioos) telofaasis.
Embrüogenees - organismi looteline areng (algab viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga.
Lootekestad - Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu.
Sügoot - viljastunud munarakk.
Postembrüogenees - lootejärgne areng
Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine.
Ontogenees - organismi individuaalne areng.
Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.
Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini.
Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke.
Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus
45) Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada jooniselt.
Mitoosi faasid : Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas.

• (1) Profaas ( Ettevalmistav faas) - Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks; Tuumakesed kaovad; Tuum suureneb; Tuumamembraanid lõhustuvad; Algab kääviniidistiku kujunemine; Tsentrioolid liiguvad poolustele .
  
• (2) Metafaas (Rändamisfaas) - Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile; Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge.
  
• (3) Anafaas (Eraldumisfaas) - Kääviniidid lühenevad; Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel).
  
• (4) Telofaas (Rekonstrueerimisfaas) - Kääviniidid kaovad; Tekivad tuumakesed; Sünteesitakse uued tuumamembraanid; Toimub tsütokinees – tsütoplasma jagunemine; Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse; Taimerakus kujuneb vahesein .