Organismide paljunemine ja areng (0)

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng Mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub kõigis keharakkudes ning jaguneb kaheks: 1. Karüokinees – tuuma jagunemine 2. tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Inimese kehas on 46 kromosoomi. Kromotiidid on ühendatud tsentromeetri abil. Üks kromotiid koosneb ühest DNA molekulist. Replikatsioon on koopia valmistamine olemasolevast DNA-ahelast. Kui DNA replikatsiooni käigus tekkinud vigu ei suuda ensüümid parandada, siis tekivad mutatsioonid. Mitoosi faasid: 1. Interfaas → selgelt näha rakutuum, aga mitte kromosoomid → DNA replikatsioon → tsentrisoomid kahekordistuvad

Bioloogia

8

doc

Organismide paljunemine ja areng

Viljastumisel ühninevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vane- malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ja toimub evolutsiooniline areng Taimede suguline paljunemine Õis on sugulise paljunemise organ. Selles on sugurakud: seemnerakud valmivad tolmukates, munarakud emakates. Paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmlemine. See on õietolmu lendamine emakasuudmele. Tolmu terad saadavad oma seemnerakud emakasse. Õitest moodustuvad viljad ja nendes valmivad seemned siis, kui on toimunud tolmlmine ja viljastumine.

Bioloogia

7

doc

Organismide paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline ­ uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist ­ sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist ­ sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline ­ üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega ­ seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt ­ pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud. Bakteritel otsepooldumine ­ amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Mittesugulise paljunemise eripärad:

Bioloogia

5

doc

Organismide paljunemine ja areng

Miks rakus ühed geenid avalduvad, teised aga mitte? Mõned geenid avalduvad vaid ühe kindla koe rakkudes, mõned on evolutsiooni käigus kaotanud uutel liikidel tähtsuse, kui promootorpiirkonnaga on seostunud repressorvalk. Repressori poolt suletud promootorile ei saa RNA-polümeraas kinnituda ning geen ei avaldu. Millised muutused organismis tulenevad geenide avaldumise häiretest? Geenide avaldumise häired võivad kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talituses. Nt ,,valede" geenide transkriptsiooni tagajärjel võivad hakata tekkima vähkkasvaja rakud. 5.3. Geneetiline kood ja valgu süntees.

Bioloogia

12

doc

Paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk

Bioloogia

14

docx

ORGANISMIDE PALJUNEMINE

ORGANISMIDE PALJUNEMINE Mittesuguline Suguline  Vegetatiivne  Partenogees  Eoseline  Viljastunud munarakust Mittesuguline  Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu Vegetatiivne  Ostepooldumine rakkudel  Pungumine  Võsund  Sigikeha  Õistaimed o Lehe, varre, juure või varre muudandite abil (sibul, mugul, risoom) Eeoseline paljunemine  Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel  Järglased on geneetiliselt identsed  Paljunemine on kiire  Korraga palju järglasi  Paljunemiseks on vaja 1 organismi Suguline paljunemine  Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust  Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest

Bioloogia

3

doc

Organismide paljunemine ja areng

spermatogoon- isasorganismis esinev seemneraku eellane sügoot-viljastunud munarakk tsentromeer- päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid tsütokinees- tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast 2. Paljunemisviisid (mittesuguline ja suguline, võrdlus) Suguline Mittesuguline vanemorganism vajab kahte või erisoolisi sugurakke vajab ühte pärilik muutlikus ... suur väike või puudub üldse evolutsiooniliselt ... noorim paljunemisviis vanim paljunemisviis järglaste hulk ... väike suur lühikese ajaga pärilikud omadused vanematega ühesugused vanematest erinevad 3

Bioloogia

10

doc

Organismide paljunemine ja pärilikkus

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG ORGANISMIDE PALJUNEMINE Kõikide liikide isendid paljunevad · sugulisel teel · mittesugulisel teel Paljunemine oluline liigi ja populatsiooni säilitamise seisukohalt. Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt ­ iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ­ ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu ­ kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed

Bioloogia

Märksõnad

Kommentaarid (0)