Organismide paljunemine ja areng (0)

1 Hindamata

Organismide paljunemine ja areng

Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks.
Paljunemisviiside põhijaotus:

mittesuguline
suguline

Mittesuguline paljunemine

Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel.
Uus organism pärineb ainult ühest vanemas, seeoga on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt.

Mittesugulist paljunemist jaotatakse:

Vegetatiivne paljunemine ( pooldumine , pungumine jne.) – vanim paljunemisviis, vajab ühte vanemorganismi, lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused. Pärilik muutlikus on väga väike ja evolutisoon toimub aeglaselt.
- POOLDUMINE - DNA kahekordistumine, rakk jaguneb kaheks tütarrakuks.
- PUNGUMINE – ( hüdra , pärmseened, käsn )
- RISOOMIGA – maaalune juur ( orashein , piparmünt)
- SIBULAGA – (tulp, sibul , liilia)
- JUUREVÕSUDEGA – (lepp, vaarikas )
- VÕSUNDITEGA – (maasikas, hanijalg)
- MUGULATEGA – (kartul)
- VÕRSIKUTEGA – (karusmari, mustsõstar )
- PISTIKUTEGA – (paju, mustsõstar)
- LEHTEDEGA – (nõelköis, aas-jürilill)

Fragmetatsioon – vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism (Meritäht, okasnahksed )

Eoseline
- Näiteks: Seened, sammaltaimed , sõnajalgtaimed, vetikad paljunevad eostega

Suguline paljunemine

Õistaimede ja enamike loomade paljunemise viis.
Jaguneb:

Keha väline
- Kalad ja kahepaiksed
- Küpseb palju sugurakke
- Viljastumine on juhuslik
- Hukkub palju
Keha sisene viljastumine
- Imetajad, toomajad ja linnud
- Küpseb vähem sugurakke
- Viljastumise tõenäosus on suurem
- Kaitstud paremini ebasootsate tingimuste eest
Isevijastumine
- Mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis.
- Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt
- Viinamäetigu, vihmaussid , kaanid
Partenogenees
- Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust
- Esineb mõnedel putukarühmadel (mesilased, lehetäid , vähilaadsed)
- Samuti võib esineda mõnedel sisalikudel, kahepaiksetel ja kaladel

Paljunemise tähtsus

Mittesugulisel paljunemisel

Lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvuks järglaskond

Suguline paljunemine

Järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi

Mitoos ehk keha rakkude jagunemine (Kasvamine)

Rakutsükkel

Raku eluring ühest rakujagunemisest teiste takujagunemise lõpuni.
Rakutsükkel :

Interfaas
Mitoos
- Profaas
  - Karüokinees
- Metafaas
  - Karüokinees
- Anafaas
  - Karüokinees
- Telofaas
  - Karüokinees
  - Tsütokinees

Karüokiplasma tuumasisese plasma
Tsütoplasma on tuumaväline plasma

Interfaas

Faas kahe mitoosi vahel

Tsentrioolid ( rakuosa ) kahestuvad ( tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosneb miktoruublitest [3x9] )

Kromosoomid on lahti keerdunud

DNA replikatsioon (kahekordistub)

Raku mõõtmed ja organellide arv suureneb

ATP süntees
Interfaasis enamik rakke diferentseerub (eristuvad)

Mitoosi faasid

Profaas (ettevalmistav faas)
Tsentrioolid liiguvad poolustele
Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks
Kujuneb kääviniidistik (valguline niidistik tekib tsentrioolide vahele)
Tuum suureneb, tuumamembraanid lõhustuvad, tuumakesed (tuuma sees, valgusüntees Rrna) kaovad
Metafaas (rändamisfaas)
Kromosoomid koonuduvad ekvatoriaaltasandile
Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentrosoomi tsentromeetri külge ja teise otsaga tsentriooli külge
Anafaas (eraldumisfaas)
Kääviniidid lühenevad
Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel)
Telofaas (rekonstrueerimisfaas)
Kääviniidid kaovad
Tekivad tuumakesed
Sünteesitakse uued tuumamembraanid
Toimub tsütokinees – tsütoplasma jagunemine
- Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse
- Taimerakus kujuneb vahesein

Mitoosi tähtsus

Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel.
Tütarrakud on geneetiliselt identsed.
Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv.
Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks.

Meioos

Sugurakkude jagunemine
Toimub kaks jagunemist:

Meioos I

I interfaas

Toimub DNA kahekordistumine
Tsetrioolid kahekordistuvad

I profaas
- Kromosoomide ristsiire – homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. (Kromosoomid on kahekaupa)
- Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad
I metafaas
- Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaattasandile
- Kääviniit kinnitub ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge
I anafaas
- Kääviniit lüheneb
- Kromosoomid lahknevad poolustele
I telofaas
- Toimub tsütokinees (tsütoplasma lagunemine )
Meioos II (sarane mitoosile )
II profaas
- Kahe jagunemise vahele jääv lühike interfaas ja II profaas liituvad
- DNA replikatsioon ei toimu
- Tsentrioolid liiguvad poolustele
- Moodustub kääviniidistik
-;;-
-;;-
II Telofaas

Ühest dipoloidsest rakust moodustus neili geneetiliselt erinevat haploidset rakku

Sugurakkude jagunemine

Sugurakkudele iseloomulikud tunnused

Haploidse kromosoomistikuga
Pärilikelt omadustelt erinevad
Küpsed sugurakud ei jagune enam
Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse

Spermid

Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid
DNA on tihedalt kokku pakkitud
Peas esinevad lõhustavad ensüümid , mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks
Akrosoom + tuum = pea; kael ; mitokondritega vibur

Spermatogenees (läbib meioosi)

Seemnerakkude ehk spermide areng mehel.

Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes.
Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid.
Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi.
Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi.

Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril.

Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses.

Munarakud

Suuremõõtmeline
Toitaineterikkad
Kaetud kestadega

Munarakkude areng sõltub vanusest , 45.-55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab.

Ovogenees

Ovogoon – munaraku eellasrakk
Ovogenees – munaraku areng naistel

Moodustuvad vaheldumi kummaski munasarjas
Munaraku eellased on ovogoonid.
Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes.
Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 polotsüüdi, mis hukkuvad.
Tsükliline küpsemine.

Viljastumine

Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi .

Ontogeneesi 3 etappi :

Viljastumine – spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine.

Ovulatsioon
Munaraku iirdumine munasarja folliikulist munajuhasse.
See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral)
Peale ovulatsiooni kujuneb follookulist kollakega, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal
irduda.

Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub

Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi
Seemnerakk kuni 72 tundi
Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu.

Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk.

Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva.
Umbes 7ndal päeval peale viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestale.

Esimene kunstlik viljastumise tulemusena sünd toimus Inglismaal 1978. aasta juulis (Louise Brown ).

Embrüogenees – loote areng

Sügoot lõigustub – Moorula ehk kobarloode (munajuhas)

Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist)

Põisloode koosneb:

Blastoterm ehk kattekoe rakkude kiht

Embrüoplast – sisemine rakkude mass, millest areneb inimene

Blastötsööl ehk õõs – täidetud vedelikuga (või rebuga)

Blastotsüst peastub emaka limaskestale.

Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub, või tekib emakaväline rasedus.

LOOTE KESTAD:
Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu

Amnion ehk vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest

Allantois ehk kusekott : Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat .

Koorion ehk kõld või irdkest: Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises.

LOOTEVEE ÜLESANDED:

Kaitse põrutuste eest

Kaitse veekaotuse eest

Vähendab raskusjõu mõju

Kaitse temperaruurimuutuse eest

Tagab stabiilse sisekeskkonna

On joogi ja urineerimiskeskkond

Platsenta ehk emakakook:
Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol

Platsenta ülesanded:

Ainevahetuslik

Platsentaarbarjäär

Loote varustamine antikehadega.

Toodab hormoone

GASTRULATSIOON

Kujuneb karikloode ehk gastrula

Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entroderm

Postembrüogenees – lootejärgne areng

Kasvamine

Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine

Piiratud kasv – organism kasvab elu lõpuni (taimed)

Piiratud kasv – organis saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad)

Perioodiline kasv – kasv toimud etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud)

Areng

Protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad.

Otsene areng – imetajad, linnud, roomajad

Organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta

Moondega areng – kalad, kahepaiksed, lülijalgsed

Organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe.

Kõige sagedasemalt esineb moondega areng lülijalgsetel eriti aga putukatel

Vaegmoone

Muna -> Vastne -> Valmik

prussakad, täid , lutikad, ritsikad , tirtsud

Täismoone

Muna->Vastne->Nukk->Valmik

liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad

Vananemine

Vananemne algab inimesel viljastumise hetkest ning haarab organismi tervikuna . Vananemine on geneetiliselt määratud, kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt

Päevitamine

Surm

Organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine .
Agoonia – teadvushäired, südame rütmihäired , kopsuturse
Kliiniline surm (5-7 minutit) – Teadvus puudub, südametöö- ja hingamise seiskumine. Inimest on võimalik elustada
Bioloogiline surm ehk ajusurm – Kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine , algab pehmete kudede lagunemine.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

organis kromosoomid interfaas viljastumine ovogoon sugurakud

Sarnased õppematerjalid

docx

Rakutsükkel, lootekestad, lootelehed, paljunemine

Rakkude jagunemise viisid · Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes - Keharakkude e. somaatiliste rakkude jagunemise viis - Tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku · Meioos - Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda - Sugurakkude e. Gameetide jagunemise viis - Tekib neli geneetiliselt erinevat tütarrakku · Mitoosi eesmärk - Organismi kasv ja areng - Sugulisel sigimisel uue organismi areng - Hukkunud rakkude uuenemine, vigastuste paranemine - Inimesel tekib u.25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas 2.Metafaas 3.Anafaas 4.Telofaas · Tsütokinees e. tsütoplasma jagunemine - Rakumembraan nöördub keskosast sisse ja tsütoplasma jaguneb kaheks

Bioloogia

docx

Meioos, mitoos

I Profaas Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku. Seejuures vahetavad kromatiidid omavahel fragmente(võrde pikkusega otsi) Toimub kromosoomide ristsiire ehk krossinover See suurendab pärilikku muutlikus Meioosi tähtsus Emarakus moodustub neil haploidset tütarrakku, milles igaühes on kromatiid algpaarist Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega Suguraku areng Sugurakkude iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburitega, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustunud ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes

Bioloogia

doc

Paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng Mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub kõigis keharakkudes ning jaguneb kaheks: 1. Karüokinees – tuuma jagunemine 2. tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Inimese kehas on 46 kromosoomi. Kromotiidid on ühendatud tsentromeetri abil. Üks kromotiid koosneb ühest DNA molekulist.

Bioloogia

pdf

Bioloogia 3-kursus (Rakutsükkel, kromosoom, mitoos, meioos, ontogenees, menstruaaltsükkel)

Munaraku eellased on ovogoonid (diploidsed). Protsess, mille käigus ovogoon muutub ovotsüüdiks, on ovogenees. Ovogenees toimub folliikulis, mis toodab ka naissuguhormooni östrogeeni. Küpse munaraku korral folliikul lõhkeb ning munarakk liigub munajuhasse e. ovulatsiooniks nimetatakse folliikuli lõhkemist, mille käigus küpsenud munarakk liigub munajuhasse. Ovogenees algab munasarjas juba looteeas ning lõpeb 50-55 aasta vanuselt. Ovogoonide paljunemine lõpeb naisel juba looteeas. Alates puberteedist läbib igas kuus 1 ovogoon meioosi ja tekib vaid 1 ovotsüüt. Menstruaaltsükkel ja embrüogenees Menstruaaltsükkel - igakuine munarakkude tsükliline küpsemine. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keskmiselt 28-päevase intervalliga umbes 14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni. Ovogoon läbib meioosi, tekivad 4 rakku: 1 viljastumisvõimeline ovotsüüt ja 3 polotsüüti

Bioloogia

doc

Paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud

Bioloogia

doc

Bioloogia - Paljunemine

Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine.

Bioloogia

docx

Bioloogia konspekt - rakutsükkel, suguline paljunemine

Bioloogia KT 2 I Mitoos 1. Mitoosi - mittesuguline paljunemine e tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Mitoosi rakutsükli jagunemise faasid Rakutsükkel - raku eluring ühest jagunemisest teiseni Interfaas - jagunemistevaheline aeg rakutsüklis, kus toimub DNA replikatsioon e kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, raku mõõtmete suurenemine, ATP süntees Karüokinees - mitoosi käigus toimuv rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma (ning rakuorganellide) jagunemine mitoosis tekkiva kahe rahu vahel 2

Molekulaarbioloogia

docx

Bioloogia paljunemine

Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine).

Bioloogia

Rohkem sarnaseid