Nimetu (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
***** ******
EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS
************
Õppejõud: ***** *******
Tallinn 2013
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.EESTI JA SOOME VAHELISTE SUHETE VÄLJAKUJUNEMINE 3
2.EESTI MAJANDUSEST ÜLDISELT 5
2.1 EESTI MAJANDUSE ARENG 8
3.SOOME MAJANDUSEST ÜLDISELT 9
4.TÖÖJÕUTURG JA PALGAD 11
5.PÕLLUMAJANDUS 16
6.TÖÖSTUS 18
6.1 METSANDUS JA METSATÖÖSTUS 20
6.2TOIDUAINETÖÖSTUS 22
6.3KEEMIATÖÖSTUS 23
7. TRANSIIT JA TRANSPORT 25
8. TURISM 28
9.MAKSUSÜSTEEM 30
10.KAUBANDUS 32
10.1 SOOME JA EESTI VAHELISED KAUBANDUSÜHINGUD 36
KOKKUVÕTE 36

SISSEJUHATUS

Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents , tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majanduslik seis ei ole üldsegi mitte halb. Eesti on viimase kahekümne aastaga tootlikkuses läbi teinud suure arengu, kuid kui Eesti on oma riiki ehitanud kakskümmend aastat ja kõrval Soome väga palju pikemalt , siis on praktiliselt võimatu temaga samal tasemel olla. Samas on Soome kujunenud Eestile üheks olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks. Makromajanduslikul tasemel on Eesti ja Soome vahelised majandussuhted heaks näiteks maailmamajanduse globaliseerumisest tingitud majanduslikust integratsioonist. Järgnevas bakalaureusetöös ongi analüüsitud Eesti majanduses toimuvat ja selle olukorda ning kõrvale võrdluseks Soome riigi majanduse seisukorda.
Käesolev bakalaureusetöö jaguneb kümneks erinevaks peatükiks ning alapeatükkideks, millede eesmärgiks on süstematiseeritult igas peatükis analüüsida Eesti ning Soome majandus- ja tööstusharude iseloomu ning omadusi. Sealhulgas mõnes peatükis vaadelda ning selgitada ka nende riikide omavahelist integreeritust ja tuua välja võrdlusmoment.
Olen uurimustöös kasutanud andmeanalüüsi ning statistilise võrdluse meetodit, mis põhineb olemasolevate uuringute, statistika jms. andmete kasutamisele vastavalt käesoleva töö teemale .  Suurem osa materjalidest pärineb statistikaraamatutest ning Eesti instituudi poolt loodud võrguväljaandest. Lisaks käsitletavate riikide välisministeeriumi võrgulehtedel olevatest materjalidest, erinevatest raamatutest ning ajaleheartiklitest, mis kajastavad antud teemat.

EESTI JA SOOME VAHELISTE SUHETE VÄLJAKUJUNEMINE

Eesti ja Soome on nii rahva kui ka riigina teineteisele kõige lähedasemad. Meie maade suhted on pea kõigil tasanditel ainulaadselt tihedad .
Oma rahvuslikest juurest teadlikena hakkasid eestlased ja soomlased suhtlema 19. sajandil. Varasemate kontaktide taustal ei olnud teadmist, et Soome lahe teisel kaldal elab lähedane sugulasrahvas. Eelmise sajandi keskel olid suhete eestvedajaiks keeleteadlased ja rahvapärimuse kogujad. Tolle aja kultuurikontaktide pärandina on Eesti ja Soome hümnil senini ühine viis.
Poliitiline lähenemine algas 20. sajandi alguses, kui Venemaa sündmused mõjutasid oluliselt tsaaririigi osade Eesti ja Soome ühiskondlikke protsesse. Pärast Eesti ja Soome iseseisvumist 1917-18 aastatel jõudsid suhted punkti, kus Eesti valitsus tegi Soomele ettepaneku liitriigi moodustamiseks. Soomes peeti tookord ja hiljemgi eelistatumaks, et Eesti säilitaks iseseisvuse.
Kahe maailmasõja vahelisel ajal suundus Soome rohkem koostööle Põhjamaadega ja liikus Balti riikide hulgast üheks Põhjamaaks. Eesti arendas samal ajal suhteid rohkem teiste Balti riikidega. Mitteametlikul tasandil suheldi viljakalt, rohkeimad olid kontaktid kultuuriinimeste vahel. Omaette nähtuseks kujunes laialdane koostöö üliõpilasseltside vahel. Aastail 1919-1932 kehtis Soomes alkoholi(keelu)seadus, mis põhjustas alkoholi salakaubaveo Eestist. Teise Maailmasõja ajal Eesti okupeeriti, Soomel õnnestus iseseisvus säilitada. Nii nagu Eesti Vabadussõjas olid Eesti vabaduse eest võidelnud tuhanded soomlased, tuli ka Eestist Soomele Talve- ja Jätkusõjas appi mitutuhat Eesti vabatahtlikku.
Pärast 1944. aastat langes Eesti ja Soome vahele kahe maailmasüsteemi vaheline "raudne eesriie ". Vähesed üksikisikute ja seltside vahelised kontaktid säilisid, kuid muu suhtlemine suruti NL dikteeritud raamidesse. Kummalgi maal hõimurahvast siiski ei unustatud. Eestlased said jälgida Põhja-Eestisse levinud Soome ringhäälingu saateid. Soomes püüti kontakte Eestiga hoida Soome-NL ühingu Eesti-osakonna kaudu või sellest mööda hiilides.
Alates 1965. aastast oli soomlastel taasavatud laevaliini tõttu jälle võimalik Eestisse ka turistina saabuda. 1980. aastate lõpuks oli Eestisse saabuvate Soome turistide arv kasvanud juba sadade tuhandeteni. Selle arvu taustal ei ole imelik, et ka eestlaste ja soomlaste mitteametlikud kontaktid olid uut hoogu saamas. Kui Eesti 1991. aastal taasiseseisvus, oli diplomaatiliste suhete taastamine 29. augustil mõlema rahva poolt oodatud sõnum. Soome valitsus leidis, et Eestit ei ole vaja uuesti tunnustada, vaid 1920. aastal antud tunnustuse võib lugeda jõus olevaks.
Pärast 1991. aastat on Soome ja Eesti koostöö plahvatuslikult kasvanud. On võimatu nimetada valdkondi, milles Eestil ja Soomel või eestlastel ja soomlastel ei ole koostöösidemeid. (Eesti Suursaatkond Helsingis, 2013)

EESTI MAJANDUSEST ÜLDISELT

Kõik senised Eesti Vabariigi Valitsused on vaatamata poliitilistele ja isiklikele vastuoludele ajanud väga liberaalset, konservatiivset, mitteprotektsionistlikku majanduspoliitikat. Seda ei ole tehtud selgetel ideoloogilistel kaalutlustel, seda enam mitte korrektsetel majandusteoreetilistel põhjendustel, vaid lihtsalt kujunenud situatsioonist tingituna . Pigem on tegemist sundseisu ja sündmuste sabas sörkimise, kui teadliku ning plaanipärase, seda enam majandusteoreetiliselt põhjendatud tegutsemisega. (Kilvits, 1998)
Enne viimast majanduskriisi oli Eesti majanduskasv väga kiire. Kuid nii nagu paljudes teisteski riikides langes Eesti majandus 2008.–2009. aasta majanduskriisi tulemusena tagasi 2005. aasta tasemele . Kuna eelnev kasv oli väga suur, siis ka langusnumbrid tulid väga suured. Nüüdseks on hakanud majandus stabiliseerunud ning on aastaid näidanud kasvutrendi.
Eesti elanike sissetulek on umbes 55% Lääne-euroopa keskmisest tasemest. Enne kriisi vähenes see vahe kiiresti, kuid kriisi tõttu suurenes erinevus taas. Vaatamata sellele, et väga tormiline majandusreformide aeg on praeguseks möödas, on Eestis toimuvad muutused ka praegu oluliselt suuremad ja kiiremad kui arenenud maades. Majanduse toimimist määravad seadused on Eestis sarnased Lääne-euroopa omadele.
Eesti majandus on mitmekesine - olulised on nii tööstus ja transport kui ka kaubandus ja erinevad teenindusharud. Loodusvaradest tulenevalt on Eesti majanduse jaoks olulised kõik metsaga seotud valdkonnad; ka põhineb Eesti energeetika põlevkivil, mis mujal maailmas on haruldane loodusvara. Eesti jaoks olulisemad majanduspartnerid on Soome ja Rootsi, kuid aastatega on suurenenud ka teiste Euroopa ja muu maailma riikide roll. Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 4 miljonit turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest.
Majandusreformid ja kiired muutused tõid 90-ndatel aastatel kaasa tööpuuduse kasvu, olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestist rohkesti inimesi (1989. ja 2000. aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuhande inimese võrra ehk ca 12%). Majanduse kiire kasvu ajal langes tööpuudus 4%-ni ning palga kasv oli väga kiire. Majanduskriisi ajal hakati palku vähendama ja koondamiste tõttu tõusis tööpuudus 2010. aasta alguseks 19%-ni. Seejärel on hakanud olukord tasapisi paranema.
Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis. Just ülejääkidest kogunenud reservid võimaldasid Eesti valitsusel ka majanduskriisi ajal laenuvõtmist vältida, mistõttu Eesti valitsuse võlakoorem on Euroopa madalaimate seas: üksnes 7,2% SKP-st. Majanduslanguse ajal 2009. aastal oli valitsus sunnitud puudujäägi piiramiseks tõstma makse ja vähendama kulutusi. Selle tulemusena oli eelarve puudujääk muu Euroopa taustal väga tagasihoidlik , üksnes 1,7% SKP-st. (Lauri, 2013). Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta IV kvartalis varasema aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%. 2012. aastal kasvas SKP eelmise aastaga võrreldes 3,2%.Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes III kvartaliga 0,9%. Majanduskasvu suurim mõjutaja oli IV kvartalis info ja side, veonduse ning kaubanduse tegevusala lisandväärtuse kasv. Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaemüügi stabiilne kasv.
Joonis 1 SKP kasv
Allikas: Rahandusministeerium
Euroopa Komisjoni poolt 30. jaanuaril avaldatud andmetel on Eesti majandususaldusindeks1 jaanuaris pikaajalise keskmise (=100) suhtes 102.0 punkti, mis on 0.2 punkti parem kui detsembris. Kindlustunne (sesoonselt silutud andmetel) paranes viimase kuuga tööstusettevõtetel ja tarbijatel ning langes teenindus-, ehitus- ja kaubandusettevõtetel. ( Statistikaamet , 2012)
Eesti majanduse arengut nähakse optimistlikumalt, kui oma pere väljavaateid. Suurem osa peredest (51%) tuleb omadega ots-otsaga kokku. Jaanuaris teatas 38% peredest säästmisest ja 9% elas kas varasematest säästudest või olid võlgades. Hinnang oma rahanduslikule olukorrale oli jaanuaris natuke parem pikaajalisest keskmisest. Perede rahaline toimetulek on väga tugevas korrelatsioonis peres sissetulekuga. Madalaima tuluga peredest (I kvartiil) suutis säästa vaid 17% ja rahalistes raskustes oli 16% vastanutest. Jõukaima sissetulekuga peredest suutis säästa 62% ja raskustes oli 7% peredest. Kui 2011 viimastel kuudel ja 2012. aasta esimesel poolel suurenes elanike ebakindlus tööturul, siis 2012. Lõpukuudel olukord paranes ja 2013. aasta jaanuaris olid juba ülekaalus need vastajad, kelle hinnangul töötus 2013. aastal väheneb. (Konjunktuuriinstituut)
Alates 1992. a juunist oli Eestis käibel kroon, mille kurss tollal fikseeriti Saksa marga suhtes. Euro kasutusele võtmise järel oli kroon seotud euroga. 2011. aastast sai Eestist eurotsooni liige ja käibele tuli euro.

EESTI MAJANDUSE ARENG

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ( OECD ) avaldas liikmesriikide struktuurireformide ülevaateraporti Going for Growth 20132, mille järgi on Eesti tänu edukatele reformidele majanduslanguse järel taas vähendamas vahet kõige jõukamate riikidega. Eesti on olnud edukas OECD parimate praktikate elluviimisel. OECD hinnangul on Eesti oluliselt edendanud tooteturu liberaliseerimist, mille näited on elektrituru avamine , välismaiste otseinvesteeringute tegemiselt takistuste kõrvaldamine ning halduskulusid vähendavate e-teenuste kasutuselevõtmine. Vähenenud on ka tulude ebavõrdsus, mis on jõudnud OECD keskmisele tasemele. Raport soovitab Eestil paremini sihistada aktiivseid tööturumeetmeid Töötukassa kaudu ja parandada kutsehariduse kvaliteeti ning tegeleda madalapalgaliste maksukoormuse leevendamisega, mis OECD hinnangul soosiks töökohtade loomist ja selle kaudu majanduskasvu ning ühiskonna kaasatust. Soovituste järgi võiks Eesti nihutada maksukoormust enam otsestelt maksudelt keskkonnamaksude ja kinnisvaramaksude poole, et parandada tootmise efektiivsust ning seeläbi suurendada majanduskasvu. Tänavuses raportis leiab OECD, et Euroala võlakriisi tulemusel on viimastel aastatel laiapõhjaliste muudatuste tegemine liikmesriikides kiirenenud. OECD hinnangul on järgmiste aastate peamine väljakutse tööjõu rakendamine. ( Economic Policy Reforms: Going for Growth, 2013)

SOOME MAJANDUSEST ÜLDISELT

Kuni 19. sajandi keskpaigani oli Soome valdavalt põllumajanduslik maa. Tööstuse kiire areng sai alguse 19. sajandi teisel poolel, kui hakkasid arenema metsatööstus ja veidi hiljem ka tselluloosi- ja paberitööstus, mis on Soome majanduse üheks alustalaks tänaseni. Sellesse perioodi langeb ka Soome majanduse tänase lipulaeva Nokia asutamine, mis tollal tegeles siiski sootuks erinevate tööstusharudega kui on ettevõtte tänane profiil .
Tänasel päeval on Soome arenenud tööstusriik. Majanduselu, eriti majanduslikke välissuhteid suunab peamiselt riik. Viljakaks ja püsivaks on arenenud näiteks Soome ja Venemaa vaheline koostöö. Venemaa tellimused annavad tööd tuhandetele soomlastele, eriti energeetikas ja ehituses. Energeetilistest loodusvaradest on oluline ainult vesi. Sulatatakse rauda, vaske, kroomi , tsinki , vähem niklit , pliid ja väärismetalle. Metalli- ja masinatööstused, nagu auto-, laeva- ja tehnikatehased paikenvad peamiselt lõuna Soomes. Iseloomulikud tööstusharud on metsa-, puidu-, paberi ja tselluloositööstus. Maaviljelust raskendavad sagedased öökülmad, lühike kasvuaeg ning kivised mullad . Seepärast on põllumajanduse põhiharuks kujunenud piimakarjandus. Üle poole piimasaadustest eksporditakse. Veiseid peetakse rohkem Soome keskosas, taime-, sea- ja linnukasvatusega tegeletakse lõunapool ja Botnia ehk põhjalahe rannikul. Peale mere- ja raudtee transpordi on tähtis ka autoveondus. Olulised sisseveokaubad on kütus, kõikvõimalikud toorained ning masinad . Kaubavahetust peetakse peamiselt Venemaa, Rootsi, Suurbritannia ja Saksamaaga. (Välisministeerium, 2013)
Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. 2012. aastal andsid Soome SKP-st suurema osa kinnisvara- ja äriteenused – 21,8%, tööstus – 21,2%; kaubandus – 9,9%; tervishoiu- ja sotsiaalteenused – 9,8%; transpordi- ja sideteenused – 7,9%; ; ehitus – 7,0%; põllu- ja metsamajandus ning kalandus kokku 2,7%. Soome majanduskasvu veduriks on viimastel aastakümnetel olnud eksport , mis annab SKP-st üle 40%. Neil aastail, kui Soome jaoks olulistel eksporditurgudel USA-s ja Saksamaal valitses langus, oli Soome toodetel raske head turupositsiooni saavutada, kuid seejärel suudeti leida uusi, kiiremini arenevaid turge Ida-Euroopas ja Aasias. (Eesti Suursaatkond Helsingis, 2013)
Rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul esineb Soome majanduses siiski probleeme, mis võivad majanduskasvu pidurdada . OECD näeb kasvu pidurdamise võimalike põhjustena eelkõige kvalifitseeritud tööjõu puudust elektroonikasektoris ja võimsuste ammendumist tselluloosi- ja paberitööstuses. Tulenevalt investeeringute kasvust ei kujune tootmisvõimaluste ammendumine siiski suureks probleemiks. Peamise probleemina nähakse eelkõige tööjõukulude kiiremat kasvu kui konkureeritavates riikides, mis viib ekspordikasvu aeglustumisele ja selle kaudu vähendab järgnevatel aastatel ka Soome majanduskasvu. Ekspordikasvu aeglustumisel ja selle kaudu majanduskasvu aeglustumisel on oma osa ka tooreinehindade ja impordihindade (eelkõige kütusehindade) kasvul. Ka IMF tõdeb, et jätkuvalt on probleeme, mis nende lahendamisega viivitamise korral ohustavad pikaajalist majanduskasvu ja pidurdavad toimetulekut halveneva demograafilise olukorraga. Probleemidena nimetab IMF madalat tootlikkuse kasvu (v.a. elektroonikasektor) ja kõrget struktuurset tööpuudust. Kuna traditsioonilistes sektoris on kasv toimunud eelkõige senise tööjõu suurema ärakasutamise kaudu, siis struktuurne tööpuudus lõikab selle kasvuteguri ära ja ohustab selle kaudu pikemas perspektiivis ka kogu majanduskasvu jätkumist. (IMF Finland -Article IV Concultation, 2000)

TÖÖJÕUTURG JA PALGAD

Eesti majanduses on viimase paari aasta teravaimaks küsimuseks saanud tööjõuprobleem. Viimasel ajal pole möödunud nädalatki, kui meedia ei annaks teada järjekordsetest mustadest stsenaariumidest Eesti majanduses, firmade ja tervete tööstusharude arengut aeglustavatest tööjõupuudusest tingitud sõlmküsimustest. Praegusel ajal on Eestis tööjõudu selgelt vähe ehk teisisõnu nõudmine ja pakkumine pole tasakaalus. Tööga hõivatuid on 15 – 74 aastaste seas umbes 627400 inimest ehk siis 61% kogu rahvastikust. Kuid näiteks erinevalt paljudest teistest maadest on Eestis naiste hõivatus kõrge - töötajaist moodustavad nad 50,4%, nende tööpuuduse tase on meeste omast oluliselt madalam ja tööealistest naistest töötab 55%. Tööpuuduse käes kannatab seevastu 8.9% rahvastikust. (Statistikaamet, 2012). Eesti praeguste tööjõuprobleemide juured peituvad eeskätt haridussüsteemis. On vale pidevalt korrutada, et kõik noored peaksid ilmtingimata kõrghariduse saama. Viimaste aastate arengud kõrghariduses on samas pidurdanud kutsehariduse arengut ja tekitanud ressursside ebaühtlase ja ebaefektiivse jaotumise . Lisaks kvalifitseeritud tööjõu puudusele on Eestis endiselt probleemiks võrreldes ülejäänud Euroopaga ühed madalaimad palgad regioonis.
Peale 2007 aasta majanduskriisiga seonduvat palkade langust on keskmine kuupalk taas tõusma hakanud. Näiteks 2012. aastal tõusis aasta keskmine brutokuupalk 2011. aastaga võrreldes 5,7%. Esimest korda pärast majanduslangust tõusis palk eelmise aastaga võrreldes kõigil tegevusaladel. Kui võrrelda tegevusalade palku 2008. aastaga, kui palgatase oli seni kõrgeim, siis selleni ei küündinud 2012. aastal veel neli tegevusala – finants - ja kindlustustegevus, kinnisvaraalane tegevus, avalik haldus, riigikaitse ja kohustuslik sotsiaalkindlustus ning muud teenindavad tegevused. Keskmine täistööajale taandatud töötajate arv kasvas 2012. aastal 2011. aastaga võrreldes 4,2%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 5,4%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid 2011. aastaga võrreldes 14,3% palgatöötaja kohta ja mõjutasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,3 protsendipunktiga. 2012. aastal vähenesid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud ainult kahel tegevusalal. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk 2012. aastal ehituse tegevusalal (10,8%) ja kõige vähem veonduse ja laonduse tegevusalal (1,6%). Kõige kõrgem on keskmine brutokuupalk info ja side tegevusalal, kus oli 2012. aastal keskmisest brutokuupalgast 1,6 korda suurem palk. Tema kannul oli väga väikese palgavahega finants- ja kindlustustegevus. Kõige madalam oli keskmine brutokuupalk endiselt muudes teenindavates tegevustes, kuigi ka sel tegevusalal 2011. aastaga võrreldes palk tõusis. Muudes teenindavates tegevustes oli brutokuupalk ligi kolm korda väiksem kui info ja side tegevusalal. Avalikus sektoris oli keskmine brutokuupalk kõrgem kui erasektoris, kuid erinevus palgatasemes on vähenenud. Keskmine brutokuupalk avalikus sektoris oli 2012. aastal 896 eurot ja erasektoris 883 eurot. 2011. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 5,1% ja erasektoris 6,0%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud. Aasta keskmine täistööajale taandatud töötajate arv kasvas erasektoris 2011. aastaga võrreldes 5,8% ja avalikus sektoris 0,5%. Reaalpalga tõus mullu jätkus. Pärast nii 2009. kui ka 2010. aastal toimunud langust tõusis reaalpalk eelmise aastaga võrreldes teist aastat järjest. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju ja mis näitab palga ostujõudu, tõusis 2012. aastal 1,7%. Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus suurenes 2012. aastal 5,8% ja kasv toimus kõigil tegevusaladel. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ja tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ning -toetusi palgatöötajatele. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kasvas 2012. aastal varasema aastaga võrreldes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (10,6%) ja kõige vähem veonduse ja laonduse tegevusalal (1,7%). (Statistikaamet, 2012)
Joonis 2 Eesti palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus
Allikas: Eesti statistikaamet http://www.stat.ee/public/pressiteated/2013/102a.et.png
Võrdluseks Soomega on Eesti palganumbrid siiski tublisti maha jäänud. Seetõttu on lahkunud kümned tuhanded Eestlased meie põhjanaabrite juurde tööle. Positiivset hoiakut välismaal töötamise suhtes omab hetkel 42% 16-63- aastastest Eesti elanikest. Olulisim tegur, mis motiveeriks inimesi välismaale tööle asuma, on ootuspäraselt paremad palgatingimused (75%). Ülejäänud tegurid jäävad kaugemale – uute kogemuste hankimine 23%, erialane väljakutse 22%, paremad riiklikud toetused 21%. Eelistatuim riik, kuhu soovitakse tööle asuda , on Soome – 43% kõigist potentsiaalsetest välismaal töötamisest huvitatutest. (Ariko, 2012)
Põhjus miks Eestlased Soomes töötamist eelistavad peitub eelkõige kordades suuremas sissetulekus ning heas sotsiaalsüsteemis. Helsingi ja Tallinna vaheline ühendusepidamine on tihe. Üle Soome lahe liigub aastas üle seitsme miljoni reisija . Sealne tööturg toimib ning paljudele Soome ettevõtetele on loomulik pidada Soomet ja Eestit üheks tegevuspiirkonnaks. Samas Eesti astumine Euroopa Liitu ja Schengeni ala laienemine ei ole mõjutanud töövõtjate liikumist Eesti ja Soome vahel nii, nagu kardeti. Soome ametiühingute keskliit hirmutas kunagi 400 000 eestimaalase valmisolekuga tulla Soome tööle. Täna töötab Soomes püsivalt või pendeldab regulaarselt maade vahel hinnanguliselt 35 000 Eesti kodanikku. Paljud Soomes oodatud töökäed on siiski tulemata jäänud. Soomes on viimastel aastatel suurenenud vajadus vene keele oskusega teeninduspersonali järele. Ida-Virumaa piirkond Eestis võiks pakkuda selle probleemi lahenduseks arvestatavat ressurssi.
Soomes elab veidi üle 5,4 miljoni inimese. Kokku on tööealisest elanikkonnast (vanuses 18-64) tööga hõivatud 2.3 miljonit inimest. Töötuse määr on Soomes veidi madalam, kui Eestis ehk siis umbes 207000 inimest, mis teeb 7,4% koguelanikkonnast. (Tilastokeskus, 2012) Hetkeseisuga riigi tööealiste inimeste hulk väheneb tänu vananevale elanikkonnale. Seevastu samal ajal kasvab kiirelt immigrantide hulk, kellest märkimisväärne osa on ka Eestlased. Tööelu muutub kiiresti ja mitmel viisil. Traditsioonilised tööd eeldavad tegijatelt üha uusi oskusi. Töötajatelt nõutakse nii head väljaõpet kui ka pidevat enesetäiendamist. Kõige paremad väljavaated on tööturul oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendavatel ja uuendavatel töötajatel, kes on valmis uutele väljakutsetele vastama. Üha rohkem on inimesi, kellel on elu jooksul mitu erinevat tööd, mitu erinevat elukutset. Praegusel momendil on 84% töösuhetest alalised. Aga lühiajalisi töösuhteid esineb üha sagedamini. Osaajaline töö ei ole Soomes nii tavaline kui mujal Euroopas. Enamik soomlasi töötab teenindussfääris, millele järgneb kohe tööstuse ning ehituse valdkonnad. 2012 aastal enim tekkis töökohti juurde tervise- ning sotsiaalvaldkonnas (umbes 13000 uut töökohta). Vaadates praegust maailma majandusolukorda on tööturu olukord Soomes üsnagi hea ning töötuse määr on pidevas languses. ( EURES - The European Job Mobility Portal)
Soome palgasaajatest enam kui 75% kuulub ka ametiliitu. Ametiliidu liikmeks astumiseks tuleb täita vastav blankett. Palgasaajatel on Soomes mitmeid ametiliite, mis kuuluvad kolme erinevasse palgasaajate keskorganisatsiooni. Nendeks on Soome Ametiliitude Keskorganisatsioon SAK, Teenistujate Keskorganisatsioon STTK ja AKAVA.
Tööandjad on Soomes hästi organiseerunud. Tööstust ja ehitustegevust esindab Tööstus ja Tööandjad TT, erasektori teenindusfirmasid Teenindustööandjad PT, munitsipaalettevõtteid Munitsipaaltööturuamet, riiki Riigitööturuamet, põllumajandust Maatööandjate Liit ja kirikut Kiriku Lepingutekomisjon. Ametiliitude ja tööandjaliitude kõige tähtsamaks ülesandeks on ette valmistada ja sõlmida vastaspoolega kollektiivlepingud. Kollektiivlepingutes on sätestatud palgad, korralised puhkused ja tööajad ning palju muud. Kollektiivlepingud hõlmavad Soomes peaaegu kõiki palgasaajaid, olenemata nende elu- või töökohast. Kollektiivlepingus ettenähtud piires võidakse mõnedes küsimustes kokku leppida ka kohalikul tasandil, aga ainult sel juhul, kui tööandja ja töötajad on jõudnud ühisele kokkuleppele, mitte näiteks palga-, puhkuse- või tööajatingimusi halvendades. Riik tegutseb Soomes tihedas koostöös tööturu osapooltega. Koos lahendatakse ka paljud sotsiaalkaitse valdkonda kuuluvad küsimused. Sellises koostöös on arutatud näiteks palgasaajate õnnetusjuhtumikindlustust, töötuskaitset, pensionisoodustusi ning vanemapuhkusega seotud küsimusi. Palgasaajate õigusi ja kohustusi reguleeritakse tööseadusandluse ja kollektiivlepingutega. Palgasaajate ja tööandjate liidud sõlmivad kollektiivlepingud tavaliselt igal aastal või siis üle aasta. Need lepingud on kõikidele kohustuslikud, need kehtivad ka organisatsioonidesse mittekuuluvate tööandjate ja töötajate suhtes. Tööseadusandlus tagab töötingimuste miinimumist kinnipidamise näiteks korralise puhkuse ja tööaegade osas.
Soome heaoluühiskonna nurgakivideks on kõikehõlmav sotsiaalkindlustussüsteem, avalik teenindus ja mõõdukad palgavahed. Palgavahesid aitavad tasandada progressiivne maksustamine ja tulude põhjal saadavad toetused. See süsteem toimib vaid juhul, kui kõik maksavad oma tulumakse. Soomlased peavad "musta" töö tegemist taunitavaks. Põhiosa soomlastest käib tööl, nii mehed kui naised. Soomes järgitakse põhimõtet, et sama või samaväärse töö eest makstakse sama palka. ( Suomen työelämän infopiste)
Viimase viie aasta jooksul on Soomes kõigis sektorites palgad pidevalt kasvanud. Palga suurus sõltub Soomes ametiala kollektiivlepingust. Ligi 90% palgasaajatest kuulub kollektiivlepingu alla. Kõige kiiremini on palgad kasvanud eraettevõtetes ning aeglasemalt riiklikus sektoris. Rahaga ei saa osta õnne, kuid see on väga oluliseks faktoriks kõrgema elustandardi saavutamiseks. Soomes keskmine sissetulek kuus on 3108 eurot. Kusjuures mehed teenivad kuus keskmiselt 3240 eurot ja naised 2640 eurot. See summa on suurem Euroopa Liidu keskmisest. Keskmiste palkade erinevused erinevate ametite juures ei ole väga suured. Näiteks poemüüja või ehitustöölise palk on vaid kolm korda väiksem arstide või juhtivate riigitöötajate omadest . Kuid keskmine ei näita ära tipp-palkasid ja need ulatuvad Soomes vägagi kõrgele st. on üsnagi suur lõhe väga rikaste ja vaesema kihi vahel. Umbes 20% rikkamast elanikkonnast teenib aastas ligi neli korda rohkem, kui vaesem kiht. (Tilastokeskus, 2012)

PÕLLUMAJANDUS

Aastasadade vältel on juurdunud arusaamad, et põllumajanduslik tootmine on igal maal tema majanduselu alustaladest. Euroopa Liidu riikidega võrreldes on Eesti üsna põllumajanduskeskne maa. Meil tuleb ühe elaniku kohta rohkem põllumaad, kui üheski teises Euroopa riigis. Viimaste aastatega on Eesti põllumajandus jälle tõusujoones liikunud, tänu EL toetustele. PRIA toetab põllumajanduse arengut suurel määral ja see on pannud “vanu“ talumehi uuesti talupidamisega ja põllumaa harimisega tegelema. Palju leidub ka uusi üritajaid, kes hakkavad pihta nullist.
Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veerežiimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal , Harju, Viru ja Kagu-Eesti lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul. Veel mõned põlvkonnad tagasi oli eestlaste põhiliseks tegevusalaks põllumajandus. Tänapäeval on põllumajanduses hõivatud 3% töötajaist ning siit tuleb vaid pisut enam kui 3% kogutoodangust ja 1,7% SKP-st. 1990ndate alguse majandus- ja omandireformi tulemusel kadusid Eestist kolhoosid ja sovhoosid ning tekkisid talud ja ühistud. 1990. aastate üleminekuaeg oli põllumajandusele raske, kuna tuli hakata konkureerima odava importtoodanguga, ettevõtted vajasid uusi seadmeid ja masinaid, kuid raha selleks polnud kuskilt võtta. 1990ndate lõpul kadus ära ka võimalus eksportida toidukaupu kriisi sattunud Venemaale, mis Nõukogude ajal oli olnud Eesti põllumajandustoodangu põhiline müügikoht. Astumine Euroopa Liitu mõjus Eesti põllumajandusele hästi, kuna sellest alates sai müüa toidukaupu teistesse Euroopa riikidesse, sest kadusid tollid ja sisseveopiirangud, ning taasavanes ka Venemaa turg . Eesti põllumehed hakkasid saama erinevaid toetusi, mis on aga endiselt oluliselt väiksemad Lääne-Euroopa omadest, kuigi tootmiskulud on tõusnud peaaegu samale tasemele. Viimaste aastatega on Eesti põllumajandusettevõtted muutunud suuremaks ja järjest enam kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiaid , endisaegsest tootmisest pole enam midagi järele jäänud. (Lauri, 2013)
Kõige olulisem ja edukam valdkond põllumajanduses on nii Eestis kui ka Soomes piimakarjakasvatus: erinevad piimatooted on toiduainete ekspordis kõige suurema osakaaluga. Lisaks kasvatatakse mõlemas riigis ka sigu , linde ja lihaveiseid. Kuigi nõudluse rahuldamiseks tuleb neid ka importida, on kodumaise toodangu osakaal jõudsalt tõusnud 100% lähedale. Eesti põldudel kasvatatakse teravilja, kartulit ja köögivilju. Olenevalt saagist võidakse mõningaid neid tooteid eksportida või importida. Soomes on jaheda kliima ning kivise pinnase tõttu põllupidamine raskendatud. Toiduainetest ekspordib Eesti ka põllu- ja metsamarju, seeni ning ökoloogiliselt puhast toodangut. Eesti põllumajanduse tootlikkuse näitajad jäävad paljudele soodsamates klimaatilises oludes olevatele riikidele alla, kuid siinne tootmine on keemiliselt oluliselt puhtam ja järjest enam levib mahepõllundus. (Tartu Ülikooli Geograafia Instituut, 2013)
Joonis 3 Maakasutuse struktuur
Allikas: (Tartu Ülikooli Geograafia Instituut)

TÖÖSTUS

Tööstus on valdkond, mis tegeleb loodusvarade kaevandamise ja töötlemisega, energia, masinate, seadmete, tööriistade ja tarbekaupade tootmisega ning põllumajandussaaduste ja tööstuse enda valmistatud toodete töötlemisega.
Soome tööstuse sünnipaik on Pohja . Kihelkonda loodi 1630. aastal Antskogi tehas, 1641. aastal Billnäsi tehas ja 1649. aastal Fiskarsi tehas. Tänapäeval on olulisim tööstusettevõtte Soomes Nokia Oy, mille osakaal on aastaid olnud suur nii Soome majanduskasvus kui ka koguekspordis. Viimasel ajal on see siiski vähenemas, Nokia aktsiad ning bränd on kaotanud palju oma endisest väärtusest. Uue tee otsingul on Nokia strateegiliseks partneriks saanud Microsoft. (Eesti Suursaatkond Helsingis, 2013)
Viimase kümnendi jooksul on nii Eestis kui ka Soomes tootmine tööstuses jõudsalt edenenud. Euroopa Liitu astudes tekkis Eesti tootjail soodsam ligipääs Euroopa turule, samas võimaldavad head kontaktid Venemaa ja Ukraina toormepakkujatega ning pikaajalised kogemused pakkuda mitmekesist ja kõrge kvaliteediga toodangut. Oma osa on olnud ka välisinvesteeringutel, kuid edukate tipus on ka kohaliku kapitaliga ettevõtted. Mõlemas riigis toodavad metallitööstusettevõtted erinevaid ehitusdetaile ja tegelevad laevaehitusega. Näiteks on laevaehituses suurim BLRT , mille tehased ei asu üksnes Eestis, vaid ka Leedus ja Soomes. Eksporditakse nii mustmetallist kui ka värvilistest metallidest tehtud tooteid.
Töötlevat tööstust mõjutas nii Eestis kui ka Soomes 2008.–2009. aastal olulisel määral globaalne majanduskriis . Pärast seda hakkas toodang tänu tugevale ekspordile kiirelt taastuma. Tööstustoodangu kasv jätkub siiani, kuid veidi aeglasemas tempos . Aeglustumise peamiseks põhjus on mõlemas riigis välisnõudluse järk-järguline halvenemine. Kuid areng on areng, ning kasv tugineb peamiselt elektroonikaseadmete, puidu, metalltoodete ning masinate ja seadmete nõudlusel. Rohkem siseturule suunatud tööstusharude puhul on samuti märgata elavnemist. Paistab, et mahte on tööstused jooksval aastal suutnud hoida, küll aga on seni kannatanud marginaalid. Seda ühelt poolt tänu tööjõukulude kasvule kodus, teisalt tulenevalt karmimast konkurentsist.
Tänapäeval on rahvusvahelised suhted tootmises laialt levinud, sest nii saab tootmist korraldada efektiivsemalt ja odavamalt. Eesti kui ka Soome majanduse suur avatus paistab silma ka tööstuses, kus suurem osa toodangust eksporditakse. Üksnes toiduainetetööstuse ja ka arvutite toodangust müüakse enamik Eestis, teistes valdkondades ulatub ekspordi osakaal toodangus üle 80%, tihti isegi ligi 100%-ni. (Statistikaamet, 2012)
Eesti ja Soome on nii maailma kui muu Euroopa taustal piiratud ressurssidega väikesed maad ning seega suhteliselt sarnases olukorras. Mõlemad peavad valima , milliseid valdkondi arendada, ja panustama oma piiratud ressursse sinna, kus tõenäosus jõuda tipptasemele on kõige suurem. Samas võib ressursside piiratus olla teatud tingimustes isegi oluliseks teguriks innovatsioonile ja ebatraditsioonilistele lahendustele. Nagu näiteks põlevkivi kasutamine ning sellest erinevate kütuste tootmine.

METSANDUS JA METSATÖÖSTUS

Mets on nii Eestis kui ka Soomes üks olulisemaid loodusrikkusi ja siit saadakse ka märkimisväärsel hulgal tooret tootmiseks. Metsanduses on hõivatud vaid 1% Eesti töötajaist ning siit tuleb vaid 1% Eesti toodangust, kuid samas saavad toorme puidu-, paberi- ja mööblitööstus, mis annavad umbes 6% kogutoodangust ning kus töötab enam kui 4% töötajaist. Metsandus ja metsatööstus on olulised tööandjad Eesti maapiirkondades ning väikeasulates. Suurem osa Eesti metsanduse ja metsatööstuse toodangust eksporditakse, kusjuures Eesti ekspordib järjest enam suurema väärtusega kaupu. Järjekindlalt on kasvanud puidust ehitusdetailide, puitmööbli ja puitehitiste (majade) tootmine ning eksport. Põhiliselt eksporditakse toodang Soome, Rootsi, Saksamaale, Norrasse ja Suurbritanniasse. Tselluloosi- ja paberitööstusel on Eestis pikaajaline ajalugu, mõned tehased (nt Räpinas) on pidevalt töötanud juba 19. sajandi keskpaigast alates. Tänapäeval saavad nad oma toorme mitte ainult kohalikest metsadest, vaid impordivad seda ka lähiriikidest. 
Soome riigis on metsa vägagi palju. Metsa suurus üle kogu riigi ulatub 22 500 000 ha-ni ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraieid ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. (FAOSTAT, 2013)
Metsatööstus on Soomes olnud läbi aegade tähtsaim tööstusala. Enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Tselluloos ja paber moodustavad ligi kolmandiku Soome ekspordiartiklitest. Ajalehepaberi tootmiselt on tuhande järve maa viiendal kohal, paberi ja kartongi tootmise edetabelis aga seitsmes. Iga elaniku kohta tehakse Soomes aastas 330kg paberit. Soomes imporditakse puitkütuseid riiki aastas umbes 174000 kuupmeetrit ja eksporditakse võrreldes impordiga üsnagi vähe. Eksporditakse aastas umbes 9000 kuupmeetrit puitkütuseid. Tööstuslikku ümarpuitu imporditakse riiki vägagi suures koguses, seda aastas umbes 14000000 kuupmeetrit. Eksporditakse teistesse riikidesse ümarpuitu aga aastas kuskil 700000 kuupmeetrit. Saematerjali teistest riikidest nii palju sisse ei ostetagi, aastas umbes 500000 kuupmeetrit, kuid teistesse riikidesse eksporditakse saematerjali aastas üle miljoni kuupmeetri. Puidupõhiseid paneele imporditakse Soome võrreldes ekspordiga vähem. Import jääb aastas kuskil 400000 kuupmeetri piirimaile, aga eksporditakse kuskil 1,4 miljonit kuupmeetrit aastas. Toorainet paberi jaoks imporditakse riiki võrreldes ekspordiga väga vähe, umbes 250000 kuupmeetrit aastas, aga teistesse riikidesse eksporditakse paberi toorainet aastas üle miljoni kuupmeetri. Paberit ja pappi imporditakse Soome samuti vähe, üle 400000 kuupmeetri aastas, kuid eksporditakse teistesse riikidesse suures koguses, aastas üle 10 000 000 kuupmeetri. Soomes on metsatööstus vägagi hästi arenenud, kuna riigi territoorium on tihedalt kaetud metsaga ja riigi tööstusest valdavad osa moodustab metsatööstus. (Tilastokeskus, 2012)
Nii Eesti kui ka Soome metsatööstus on oluliseks sektoriks riigi majanduses. Metsatööstuse tähtsus mõlemas riigis tuleneb põhiliselt selle tööstusharu orienteeritusest välisturgudele Soomes protsentuaalselt rohkem, Eestis vähem. Kuid samas on oluliseks tööandjaks ning rikkuse loojaks mõlemas riigis, mis tuleneb peamiselt toormaterjali töötlemisest tulenevatest produktide eksportimisest.

TOIDUAINETÖÖSTUS

Eesti toiduainetetööstus, mis on viimastel aastatel väga suuri muutusi üle elanud, pakub väga mitmekesist toodangut. Eestlased armastavad kodumaist toodangut, pidades seda puhtamaks, kvaliteetsemaks ja maitsvamaks. Kui näiteks 1990-ndate alguses oli suurem osa müüdud jäätisest imporditud, sest Eestis ei valmistatud jäätist peaaegu üldse, siis praeguseks on importkauba osakaal käibes langenud 16%-le. (Statistikaamet, 2012) Sellisele muutusele on kaasa aidanud kiiresti moodsamaks ja mitmekesisemaks muutunud tootmine. Kuid soodsamate hindade ja majanduskriisi tõttu on viimasel paaril aastal mitmed importtooted oma positsiooni Eesti turul parandanud, sest nad on odavamad. Nii mitmedki tootjad müüvad oma tooteid erinevates Euroopa Liidu riikides. Väga tihe konkurents on Eesti, Läti ja Leedu tootjate ja töötlejate vahel, seda eriti piimatootmises ja -tööstuses.  Eesti piima- ja lihatööstuses on palju erinevaid tootjaid, nii suuremaid kui ka väiksemaid. Mõned ettevõtted kuuluvad ühistutele, kuid valdavalt on need eraettevõtjad. Eestlaste lemmikmaiustusi valmistab Kalev, mille eelkäija rajati aastal 1921, kuid seal kasutatakse ka palju vanemaid. Suuremad õlletootjad on Saku Tallinna lähistelt ja Tartu A Le Coq.
Soome toiduainetööstuse konkurentsivõime on võrreldes Eestiga üsna vilets ja turg ülekaitstud. Üsna lühikese ajaga on toiduainetööstuse töötajate arv kahanenud 50 000-lt 37 000-le ning paljud firmad on kas ühinenud või liitunud, mis tähendab, et Soome toiduainetööstus ei ole just kõige paremas seisus. Põhihädaks olid ja jäävad väikesed tootmismahud. Soome firmad, millest ükski ei mahu Euroopa 50 suurema sekka, ei suuda ELi meeletus konkurentsis võistelda hiidudega. Seetõttu on kurb tõsiasi, et Soome firmad pole suutnud viie aasta jooksul eriti suurendada oma eksporti ELi, kuid samal ajal on toiduaineimport Soome kasvanud kolm korda. Soomes on toiduainefirmade suurim probleem hinnad, mis suurte kaubakettide ja välisfirmade survel järjest alanevad ega kajasta kasvavaid kulusid . Kui võrrelda Soome toiduainetööstuse hindu teiste Euroopa riikide omadega, siis on need keskmisest madalamad, samal ajal kui palga- ja tootearenduskulud on üle ELi keskmise.
Soomlased on uhked , et nende toiduainete kvaliteet on ELi tipus. Kuid mõistagi neelab kvaliteedi parandamine suuri investeeringuid. Et soomlased on konservatiivsed põhitoiduainete tarbijad ja tervelt 97% neist eelistab kodumaist, siis on firmad hakanud palju tähelepanu pöörama uute tervislike toiduainete loomisele, mille eest tarbija on nõus maksma kõrgemat hinda. Suurte kulude tõttu vajavad need tooted kindlasti rahvusvahelist turgu, sest Soome enda turg on liiga väike. (Arnover, 2013)

KEEMIATÖÖSTUS

Keemiatööstus on Eestis väga mitmekesine, kasutades nii kohalikku (nt põlevkivi) kui ka imporditud tooret (nt maagaasi). Mitmed keemiatööstuse suurettevõtted paiknevad Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas. Suurimad tehased on Kohtla-Järvel asuvad Nitrofert, Viru Keemia Grupp, Velsicol ja Sillamäel Silmet. Nitrofert toodab väetisi ja kemikaale (ammoniaaki, lämmastikku jmt). Velsicoli põhitooteks on bensoehape , mille tootjaid maailmas on vähe, Viru Keemia aga toodab põlevkivist erinevaid tooteid (nt põlevkiviõli). Lisaks põlevkivist kütteõlide tootmisele on viimastel aastatel Eestis kõvasti kasvanud Venemaalt imporditud naftatoodete rikastamisel põhinev kütusetootmine ekspordiks. Silmet on üks Euroopa suurimaid vääris- ja väärismuldmetallide tootjaid. Sealne algselt kohalikul materjalil põhinenud tootmine on nüüdseks läinud täielikult üle välismaa (eelkõige Venemaa) toormele.
Mitmed Eesti ettevõtted toodavad värve ja muid ehituskeemiat (nt ehitusvahte), mis põhilises osas eksporditakse. Sihtturgudeks on nii lähedased Läti-Leedu ja Venemaa kui ka kaugemad maad. Märkimisväärse tähtsusega on plastitööstus, kus valdavalt tegutsevad väikeettevõtted ja mis toodavad kõige enam mitmesuguseid pakendeid, plastdetaile, lüliteid, juhtmeid, kilet jmt. Väga paljud plastitööstuse ettevõtted asuvad Eesti suuruselt teisel saarel Hiiumaal, kus plastitööstus annab 4/5 kogu tööstustoodangust. (Lauri, 2013)
Globaliseerumine on aidanud kaasa Soome keemiatööstuse arenemisele ja tugevate turupositsioonide saavutamisele . Keemiatööstus on kindlasti rohkem arenenud, kui Eestis ning ka tootevalik on kõvasti laiem. Peamiselt toodetakse erinevaid plaste, kemikaale, värve, õliprodukte ja ravimeid. Samas on ka biotehnoloogia saamas üheks paljulubavaks osaks riigi keemiatööstuses. Viimaste aastate jooksu elektroonikatööstuse kokkukuivamise tõttu on keemiatööstus tõusnud üheks peamiseks ekspordiallikaks. Sellist kasvu seletavad mitmed faktorid , kuid keemiatööstused on siiski ise selleks põhiliseks tõukejõuks ja kasvumootoriks, kes paiskavad pidevalt välja turule uusi tooteid ning tegelevad aktiivselt arendustegevusega. Soome keemiatööstuses töötab üle 30 000 inimese ning umbes samapalju ka välismaalasi. (Finland/ChemViews, 2013)
Joonis 4 Soome keemiatööstuse eksport kaubagruppide lõikes
Allikas: Board of Customs, Chemical Industry Federation of Finland, Helsinki, Finland, 2013.

TRANSIIT JA TRANSPORT

Sageli arvatakse, et Eesti majandus on olulisel määral sõltuv Venemaa transiidist. Tegelikkus on midagi muud.  Kaubavedu Venemaa ja muu maailma vahel on küll oluliseks tuluallikaks Eesti sadamatele, kuid transiidi tähtsus Eesti majanduses on järjekindlalt vähenenud. Transpordi osakaal riigi tööjõus on ligi 8% ning transpordiga tegeleb 3,3% vabariigi ettevõtetest. See viitab eelkõige transpordiettevõtete suurusele. Transpordi infrastruktuurid on Eestis suhteliselt amortiseerunud ja investeeringute vajadus nendesse on suur. Paremas seisukorras on transiitkaubandusega seotud infrastruktuurid, eelkõige sadamad, laod , Tallinn-Narva raudtee ja ka Tallinn-Pärnu- Ikla maantee. Sadamate kaubavoogudest on transiidiga seotud 75% ja raudteel 45%. Kuna Venemaa naftavood lähevad järjest enam läbi tema enda sadamate, siis need osakaalud vähenevad. Praegu võib umbes kolmandik kaubavoogudest olla seotud transiidiga. Sellest põhiosa moodustab naftatoodete väljavedu Venemaalt. Algul mööda raudteed , siis tankeritega meritsi edasi. Olulisematest kaupadest on Eestit läbinud veel teravili ja väetised, aeg-ajalt ka muud kaubad . Järjest enam on kasvanud transiit läänest Venemaale, seda põhiliselt konteinervedudena, aga ka sõiduautode veona.
Teine oluline valdkond on reisilaevandus, mis otseselt seostub ka turismiga. Aastas umbes 8 miljoni reisija edasi-tagasivedu Tallinna-Helsingi ca 80 kilomeetrisel liinil toob tulu nii Eesti kui ka Skandinaavia firmadele ning konkurents erinevate firmade vahel on väga kõrge. Suvisel hooajal väljub pea iga tund mõni praam või kiirlaev Tallinnast Helsingi poole ja tagasi. Eestil on regulaarne laevaühendus Rootsi ja Venemaaga (Peterburiga). Viimastel aastatel on Läänemerereisilaevaliikluses oma positsiooni oluliselt tugevdanud Tallink, mille laevad peatuvad peale Eesti ka Soome, Rootsi, Läti ja Saksamaa sadamates. Kohalik laevaliiklus tähendab aga eelkõige praamide liikumist mandri ja saarte vahel. Siseveedel on transport väga tagasihoidlik.
Kui sajandi alguses oli Eesti rahvuslik lennukompanii Estonian Air üpriski edukas, kasvatades nii veosemahte kui ka reisijate hulka, siis viimased aastad pole enam nii edukad olnud. 2009. aastal vähenes reisijate vedu nii majanduskriisi kui ka tihenenud konkurentsi tõttu. Siiski on Eesti lennufirmad kokku oma osakaalu reisijateveos viimasel ajal suurendanud. Suurim lennujaam on Tallinnas, kuid rahvusvahelisi lende on tehtud ka Tartusse ja Pärnusse. Lennuühendus Tallinna ja Helsingi vahel toimib hästi. Paraku piirab uute lennuühenduste teket teiste Eesti ja Soome linnade vahel nende majanduslik tasuvus. Taasavatud kopteriühendus Tallinna ja Helsingi kesklinnade vahel ei integreeri märkimisväärselt ainult kaht pealinna, vaid aitab oluliselt kaasa ka riikide äri- ja majandustegevuse sulandumisele. Kaaluda võiks ka kopteriühendust pealinnade lennujaamade vahel, mis hoiaks oluliselt kokku nende inimeste aega, kes jätkavad oma reisi lennukiga.
Suur osa kaubavedudest tehakse autodega, eriti Eesti-siseselt, kuna vahemaad on suhteliselt väikesed. Reisijavedu toimub põhiliselt bussidega, rahvusvahelised liinid ulatuvad Peterburi, Lätti, Leetu , Poolasse, Saksamaale ja Skandinaavia maadesse.
Eesti kõikidest maanteedest on 46% kõvakatteta, nende suure osakaalu üheks põhjuseks on hõre asustus ja teiseks rahanappus. Viimastel aastatel on väga palju teid remonditud ja rajatud uusi, kuid ikkagi on nii mitmedki teed üpris halvas seisus. Suuremate tee-ehitustega püütakse parandada Eesti rahvusvahelisi ühendusi, kuid ka ühendusi riigi erinevate osade vahel. Euroopa Liidu toetusrahade osakaal selliste ehituste finantseerimisel on üpris oluline.
Kuigi suur osa transpordisektori tuludest tuleb kaupade ja reisijate veost , on väga oluline ka transpordiga kaasnevate teenuste roll, eriti logistikateenustel ja laomajandusel. Kuna väga paljud suured välismaised ettevõtted vaatavad Baltikumi ühe turuna, siis on nad tihtipeale valinud ühe kolmest riigist oma n-ö baasiks ning kaupade jagamine piirkonnas toimub valitud keskusest. Seetõttu ongi Eesti, aga ka Läti ja Leedu kaubavahetuses suur osakaal mujalt imporditud tööstus- ja tarbekaupadel. Eesti osakaal sellises kaubavahetuses ja teenuste pakkumises on suhteliselt kõrge tänu soodsale ärikeskkonnale, kuid ka seetõttu, et mõningatel juhtudel kasutatakse Eestit ka Soome ja Loode-Venemaa jaotuspunktina. Suuremad logistikakeskused asuvad loomulikult sadamate läheduses: Tallinna piirkonnas ja Paldiskis. (Lauri, 2013)
Soome ja Eesti ei moodusta omavahel ühtset majandusregiooni. Kuid üks põhilisi jooni, mis ühendab neid riike, on Venemaale transiiditeenuste osutamine. Seega on Logistilises mõttes on Soome-Eesti transiit suhteliselt ühtselt funktsioneeriv süsteem, mis arenes välja juba Vene impeeriumi ajal ning täiustus Nõukogude perioodil. Alates 1992. aastast kujutavad Soome-Eesti transiidisuhted endast rohkem konkurentsile kui koostööle orienteeritud süsteemi.
Põhilised transiidikoridorid on ida-lääne suunalised. Eristatakse kahte põhilist koridori : Soome koridor ja Eesti koridor. Soome koridorile on omane tunduvalt parem logistiline infrastruktuur , mis kindlustab veoste kiiruse, stabiilsuse, turvalisuse ja kvaliteetse kättetoimetamise. Soome koridori miinusteks on suhteliselt kõrged tariifid ja väike läbilaskevõime. Eesti transiidikoridori eeliseks on suhteliselt madalad tariifid ja suur läbilaskevõime. Miinuseks on meil kehv infrastruktuur ja suhteliselt madal turvalisuse tase. Samuti pole välistatud kaupade hilinemine.
Soome ja Eesti vahel on ka oma transiidikoridor Via Baltica, kuid selle osatähtsus on väga väike. Ka lähitulevikus pole oodata selle trassi väljaarendamist, kuna just kaupade liikumise kiirus on sellel trassil küsitav. Probleemiks Via Baltica arendamisel on hetkel kaupade vähesus trassil ning trass ei tasu majanduslikult ära. (Enno Lend, Ain Eldast jt, 2007)

TURISM

Turism ei ole ainult arenev ettevõtlusala, vaid see mõjutab olulisel määral ka erinevate sihtkohtade ja piirkondade globaalset kuvandit. Eesti ja Soome vahelise turismi arendamine on tähtis kahe maa paremaks omavaheliseks integreerumiseks.
Aastas külastab Eestit umbes 4 miljonit turisti, põhiosa neist tuleb Soomest, viibides siin küll vaid lühikest aega.  Hommikune (öine) sõit Helsingist Tallinna, õhtune (öine) sõit Tallinnast Helsingisse. Vahepeale jääb kaupluste ja teenindusasutuste külastamine. Paariks päevaks Eestisse tulnud turistid jõuavad ka teatrisse ning Tallinnast kaugemale. Järjest kasvab ka Rootsist ja Saksamaalt tulevate turistide arv.
Eesti majutusettevõtetes peatus 2012. aastal 2,8 miljonit sise- ja välisturisti, mida oli 4% enam kui aasta varem. 2011. aastaga võrreldes oli välisturiste 4% ja siseturiste 5% rohkem. Välisturistid moodustasid sarnaselt eelmistele aastatele kaks kolmandikku turistide koguarvust. Soome turistide arv, mis oli aasta enamikel kuudel langustrendis, vähenes aasta kokkuvõttes 1% ehk 11 000 turisti võrra. Näiteks vähem turiste saabus ka Rootsist, Suurbritanniast, Norrast, Itaaliast ning Poolast. Majutusettevõtetes peatus 2012. aastal 966 000 siseturisti, mis on 5% rohkem kui 2011. aastal ning 2% enam, kui siseturismi rekordaastal 2008. aastal. Siseturistid eelistasid Lõuna-Eesti majutusettevõtteid, kus peatus 30% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest, samuti Lääne- ja Põhja-Eesti majutusettevõtteid, kus kummaski peatus 26% siseturistidest. Enim ehk 11% suurenes siseturistide arv Põhja-Eesti majutusettevõtetes. Ööpäev maksab majutusettevõttes keskmiselt 31 eurot ning oli ühe euro võrra kallim kui 2011. aasta detsembris. (Statistikaamet, 2012)
Tallinn on oluline Läänemere kruiisilinn (Kopenhaageni, Peterburi ja Stockholmi kõrval), teenindades reisijaid mitmelt poolt maailmast (USA-st, Suurbritanniast jne). Kruiisilaevad peatuvad Tallinnas tavaliselt teel Peterburgi või sealt tagasi. Nädalavahetusel reisijad tulevad põhiliselt Soomest, aga ka Rootsist, samuti Venemaalt ja Lätist. Meritsi tulijad piirduvad sageli vaid Tallinna ja selle lähiümbruse külastamisega. Pikemaks ajaks Eestisse tulnud sõidavad mööda maad ringi, külastades Eesti saari , Kagu-Eestit, loodusparke ja -kaitsealasid, tutvudes puutumata loodusega, või viibivad Eesti puhke - ja raviasutustes. Niinnimetatud kuurortpiirkondades (Pärnu, Haapsalu, saared, Otepää) on hotellid ja sanatooriumid tavaliselt täis väliskülastajaid. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud turistide arv Venemaalt, kes tulevad taasavastama kunagisi populaarseid puhkekohti ning veetma nädala- või aastavahetust Tallinnas. Turismist saavad otseselt tulu reisifirmad ja majutusasutused, lisaks veel mitmed reisibürood ja toitlustusasutused. Kuna märgatav osa turistidest käib Eestis eelkõige ostureisidel, siis saavad neist olulist tulu ka kauplused. Tulusaajate ringi kuuluvad veel mitmesugused teenindus-, puhke- ja raviasutused. Otseselt või kaudselt võib turistidega seotuks lugeda vähemalt 10% Eesti majandusest. (Lauri, 2013)
Eesti on soomlaste peamine välisreisisihtkoht – üle 30% soomlaste välisreisidest tehakse Eestisse. Kui arvestus toimuks kõigi turistide, mitte ainult majutuste järgi, oleks soomlaste osakaal hoopis suurem. Soome turistide arv Eestis kasvas hüppeliselt peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal, kuid aastail 2005-2007 vähenes nende arv uuesti umbes 5-6 % aastas. Üheks teguriks oli kindlasti hindade tõus Eestis, teiseks ilmselt küllastumine. 2008. ja 2009. aastal vaatamata turistide üldarvu vähenemisele Eestit külastavate soomlaste arv veidi kasvas ning kasvab siiani. Aasta-aastalt on kasvanud ka oma autoga Eestisse reisivate soomlaste arv ning Eesti osatähtsus on niisamuti  tõusnud soomlaste pikemaaegsete reiside osas. Turismisuhete arendamisele on oluliselt kaasa aidanud ka Eesti iga-aastane osalemine Helsingi rahvusvahelisel Matkamessil. 2011. aastal oli Eesti selle messi ametlik partnermaa, EAS-i Turismiarenduskeskuse eestvedamisel ja toetusel osales 33 Eesti turismifirmat. Matkamessi külastas 83 tuhat inimest. (Messukeskus, 2013)

MAKSUSÜSTEEM

Maksustamisel on mitmeid eesmärke. Maksudest saadakse tulu avaliku sektori eelarvesse, mille eest pakutakse elanikele vajalikke teenuseid, nagu haridus , tervishoid või õiguskaitse, ja makstakse rahalisi toetusi inimestele ning ettevõtetele. Eesti maksusüsteemis on viimase kümne aasta jooksul tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust. Näiteks on läbi viidud ettevõtete tulumaksusüsteemi muutus, tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, käibemaksu tõstmine ja pidevalt erinevate aktsiiside tõstmine. Viimaste aastate muudatuste eesmärk on olnud eesmärgiga tagada riigieelarve tasakaal, et täita erinevad euronõuded.
Eesti riik saab suurema osa oma tuludest maksudest (ligi 83%). Sageli peetakse Eesti maksukoormust madalaks, kuid madal on ta eelkõige Põhjamaadega võrreldes. Eestis üheks olulisimaks maksuks on sotsiaalmaks , mis jaguneb kaheks: 20% läheb sotsiaalfondi pensionite maksmiseks praegustele pensionäridele (kohustusliku pensionikindlustuse valinuil 16%) ja 13% ravikindlustuseks, millest finantseeritakse Eesti tervishoiusüsteemi. Sellest rahast makstakse nii ravikulud kui ka haigusrahad . Lisaks kehtib Eestis töötuskindlustus, mille puhul töötaja maksab 2,8% palgalt ja tööandja 1,4%. Teiseks oluliseks maksuks on käibemaks, mille tavaline määr on Eestis 20%, lisaks veel erinevad aktsiisid ning isiku ja ettevõtte tulumaks . Viimasel paaril aastal on Eesti väga tagasihoidlikku tulu saanud ka tolli- ja hasartmängumaksudest. (Lauri, 2013) Eesti riigi erinevad strateegiad, arengukavad ja tegevuskavad annavad meile päris hea pildi Eesti maksusüsteemi peamiste eesmärkide kohta. Riigi 2010-2013 eelarvestrateegia kohaselt on Eesti eelarvepoliitika peamine eesmärk toetada makromajanduslikku stabiilsust.
Mida suuremad on inimeste sissetulekud, seda suuremad on ka maksud . Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on Soomes maksud küllaltki kõrged. Soome elama asuja peaks endale varakult selgeks tegema Soome maksusüsteemi, ELi seadusaktid ja muud tähtsad küsimused, näiteks välismaal oleva vara ja kapitalitulude haldamisega seotud asjaolud . Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Tulumaksu makstakse Soomes kõikide sissetulekute pealt. Kasutusel on nn. astmeline tulumaksumäär. Astmelise maksustamise korral on madalaim tulumaksumäär 10,5% ning kõrgeim 33,5%. Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu (kuni 53 aastastel 4,1% ja üle 53 aastastel 5,2%) ja töötuskindlustusmaksu (0,34%). Need maksud arvutatakse brutopalgast ning peetakse automaatselt palgast kinni. (Suomen työelämän infopiste, kuupäev puudub). Soomel on sõlmitud Eestiga kahepoolne leping. See tähendab seda, et kui paljud Eestlased käivad Soomes tööl, siis makstud maksud on üldreeglina võimalik Soome tulumaksust maha arvata ning vastupidi
Üheks Soome majanduse konkurentsivõimelisust teoreetiliselt ohustavaks teguriks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome oma ligi 43%-lise tasemega siiski OECD riikide hulgas esirinnas. Keerulise väljakutse on Soomele esitanud EL laienemine, kus töökohtade säilitamise nimel tuleb võistelda Eesti (ja ka teiste uute EL liikmete) madala maksutasemega. OECD soovitab Soomel tõsiselt maksutaseme alandamisele mõelda. Maksude vähendamise vajadust on aktsepteerinud enamik Soome majanduses ja poliitikas esindatud jõude. Paraku on riik majanduskriisi tõttu endisest suuremas rahapuuduses ja selle leevendamiseks tuleks osade maksude alandamisel teisi ka tõsta. (Verohallinto, 2013)

KAUBANDUS

Eesti impordimaht oli aasta 2012 seisuga 1142,1 miljonit eurot. Eksportkaupade valmistamiseks vajaliku tooraine ja pooltoodete sisseveo suurenemine ning hoogustuv sisenõudlus tõi endaga kaasa ka impordi kasvu kiirenemise. Impordi aastane kasvutempo jõudis juba peaaegu ekspordi kasvule järele, ulatudes 36,5%-ni. Sarnaselt ekspordile näitas ka import kõrgemat kasvu. 2012. aastal olid impordis nagu ekspordiski kolm suurema osatähtsusega kaubagruppi masinad ja seadmed , mineraalsed tooted ning metallid ja metalltooted . Suurima panuse kasvu andsid samuti masinad ja seadmed, mille sissevedu suurenes aastaga 1,6 korda. Mineraalsete kütuste import kasvas 41%, samal tasemel suurenes nii naftasaaduste kui ka elektri sisseost. Kütuste sisseveo kiire kasvu taga oli osaliselt ka nafta maailmaturuhinna oluline tõus. Transpordivahendite import kasvas aastaga masinate ja seadmetega samas tempos. Põhilise osa nende sisseveomahust (86%) moodustasid autod ja varuosad . Tänu elanike sissetulekute tõusule ja sellest tulenevalt kindlustunde paranemisele suurenes siseturul taas sõiduautode müük. (Statistikaamet, 2012)
Teenuste osakaal Eesti impordis on ligi 18% ning põhiliselt imporditakse erinevaid transpordi, reisi- ja äriteenuseid. Kui transporditeenuse import sõltub üpris palju konkurentsist ning majanduse arengust, siis elanike jõukuse kasv on toonud kaasa suurema reisimise mööda maailma ja inimeste kulutused on välismaal suurenenud. Äriteenuste import on suurenenud ettevõtluse mitmekesistumise ja tihenevate välissidemete tõttu. Eestisse sissetoodavate kaupade seas on küllaltki kõrge osakaal erinevatel tootmissisenditel tööstusele, kuid ka kütustel ja kapitalikaupadel. Loomulikult imporditakse ka erinevaid tarbekaupu. Kuna Eestis kodumasinaid ei valmistata, siis tuuakse need kõik sisse, sama käib ka koduelektroonika kohta. Lisaks tuuakse sisse mitmesuguseid toidukaupu, rõivaid ja sisustuskaupu, eelkõige selliseid, mida Eestis ei toodeta. Kuna Eesti tootmine on muutumas järjest mitmekesisemaks, siis on ka nende kaupade sissevedu muutunud pisut mõõdukamaks. Majanduskriisi ajal vähenes inimeste ostuvalmidus märgatavalt ja ka tootmises oli ekspordi- ja sisenõudluses langus, mistõttu vajadus toormete järele langes. Kokkuvõttes juhtuski nii, et import vähenes kõvasti ning oluliselt enam ekspordist. Tihtipeale on Eestis toodetud kaubad kallimad kui imporditud kaup, kuna siinsed tootmismahud on väiksemad. Ka ei ole Eestis kunagi eriti kasutatud erinevaid kaubandustõkkeid ja ettevõtetele dotatsioone makstud. Mõningad muutused toimusid küll Euroopa Liitu astumisel, mistõttu on mujalt imporditud kaubad kohalikku tootmist sageli kõrvale tõrjunud. Suurem osa imporditud kaubast tuleb Euroopa Liidust , kusjuures Soome, Saksamaa ja Rootsi osakaalud on viimastel aastatel võrdsustunud, kuid varasematel aegadel oli Soome osakaal kõige suurem. Kui sisseveetavate toidukaupade seas on rohkelt kohalikku toodangut (nt mahlad , piimatooted), siis muude kaupade puhul kipub domineerima mujalt Baltikumi toodud kaup. (Lauri, 2013)
Üheks peamiseks impordimaaks on ka Soome, kust imporditi 1981,1 miljoni euro eest kaupu, mis teeb 14,4% Eesti impordist. Kaubavahetuse bilanss Soomega oli 2012. aastal esmakordselt peale 2008. aastat negatiivne, import ületas eksporti 161 miljoni euro võrra. Impordis Soomest domineerisid samad kaubarühmad kui Eesti koguimpordis. Kui seadmete ja metalltoodete sissevedu kasvas aastaga veerandi võrra, siis kütuseid osteti kümnendiku vähem sisse (Statistikaamet, 2012). Soome ise impordib aastas kaupu kordades suuremas koguses, kui Eesti. Soome impordib kaupu aastas umbes 73.15 miljardi dollari väärtuses. Peamisteks impordikaupadeks on erinevad toidukaubad , naftatooted, kemikaalid , raud ning teras, tekstiilitooted ja mitmesugused põllusaadused. Põhilisteks impordipartneriteks on Venemaa 17.8%, Rootsi 14.8%, Saksamaa 13.9%, Holland 8% ja Hiina 4.4%. (CIA)
Eesti kaupade ja teenuste ekspordi maht ulatub üle 90% SKP-st ning üldisest ekspordist umbes kolmandiku moodustavad teenused. Eestist eksporditavate kaupade ring on väga mitmekesine, ulatudes toidukaupadest elektroonikatoodete ja täppisseadmeteni. Märgatav osa Eestist eksporditavatest kaupadest on siin tehtud alltööna, mis esialgu oli üpris lihtne, kuid on nüüd muutunud mitmekesisemaks ning järjest suurema osa ekspordist võtavad kõrgtehnoloogilised tooted. Eelkõige mitmesuguse alltöövõttude tõttu ongi Eesti ekspordis kõige tähtsamad masinad ja seadmed, sealjuures elektroonikatooted, nendele järgnevad juba kodumaisel toormel põhinev puit ning mitmesugused puidust valmistatud kaubad (sh paber, mööbel, palkmajad ). Lisaks ekspordib Eesti metallitooteid, keemiakaupu ja erinevaid kergetööstustooteid (rõivaid, jalatseid). Pisut vähema tähtsusega on toidukaubad ja ehitusmaterjalid. Viimasel ajal on kasvanud ka elektrienergia ja mineraaltoodete eksport, kuid viimane käib käsikäes impordi kasvuga, sest valdavalt on tegemist Venemaalt sissetoodud kütuste töötlemisel saadud toodete väljaveoga.
Joonis 5 Eesti eksport kaubagruppide lõikes (%)
Allikas: Statistikaamet
2012. aasta oli Eesti eksportööridele taas edukas. Lisaks välisnõudluse kiirele kasvule on ka Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõus kriisi ajal aidanud neil oma ekspordimahtusid oluliselt suurendada. 2012. aastal oli ekspordi kasv küllaltki laiapõhjaline, mida toetas enam masinate ja seadmete, mineraalsete toodete, metallide ja metalltoodete ning keemiatoodete hoogne väljavedu. Suurima panuse andsid masinad ja seadmed, mille eksport kasvas aastaga 1,7 korda. Seadmete eksporti vedasid mobiilsideseadmed, moodustades ligi 40% kogu antud kaubagrupi väljaveost ning nende müük välisturgudele kasvas üle kahe korra. Tänu sideseadmete tugevale ekspordile kahekordistus aastaga kapitalikaupade osatähtsus koguekspordis, ulatudes 20%-ni. Teised suurema väljaveomahuga kaubad olid masinate ja seadmete grupis jätkuvalt isoleeritud elektrijuhtmed ja kaablid ning voolujaotusseadmed, ka nende eksport kasvas aastaga jõudsalt.
Eesti üks tähtsamatest kaubandusparteritest on Venemaa ja Rootsi kõrval kindlasti Soome. 2012. aastal oli kaubavahetuse käive Soomega kokku 3804 ,5 mln eurot, millest eksport moodustas 1823,3 miljonit. Aastal 2012 eksporditi Eestist kaupu Soome 14,5% Eesti koguekspordist. Suurim eksporditav kaubarühm moodustus elektriseadmetest, mööblist ning raud- ja terastoodetest.
Kaubarühm
Eksport Soome (%)
Elusloomad ja loomsed tooted
2,3
Taimsed tooted
6,0
Valmistoidukaubad; joogid; tubakas
4,6
Mineraalsed tooted
3,7
Keemiatooted sh. plastmassid ja plasttooted, kummitooted
19,1
Puit ja puittooted
19,4
Paberimass ja tooted sellest
7,9
Tekstiil ja tekstiiltooted sh. Jalatsid; peakatted ; vihmavarjud
26,2
Kalliskivid, väärismetallid, juveelitooted
12,3
Metallid ja metalltooted sh. masinad ja seadmed
42,5
Transpordivahendid
13,6
Mõõte- ja meditsiiniaparaadid
13,9
Muud tööstuskaubad
13,4
Joonis 6 Eksport Eestist Soome kaubarühmiti
Allikas: (Statistikaamet, 2012)
Soome ise ekspordib aastas kaupu umbes 73.4 miljardi dollari eest. Peamisteks eksporditavateks toodeteks on optilised - ning elektrimasinad , transpordimasinad, paber ning tselluloos, kemikaalid, metallid ning puit. Kui mõned teatud metallid ning puit välja arvata, sõltub Soome eksport tugevalt tooraine impordist. Näiteks sealse kliima ja pinnase tõttu on põllumajanduslik tootmine limiteeritud ning enamus saadusi tuleb importida. Vastupidiseks sellele metsatööstus on väga kõrgelt arenenud. Metsanduse valdkond ja puidutooted on üks suurimaid Soome ekspordiartikleid ning pakub tööd pea pooltele perifeerias elavatele inimestele.
Põhilisteks ekspordipartneriteks on Rootsi 11.1%, Venemaa 9.9%, Saksamaa 9.4%, Holland 6.4%, USA 6.1%, Inglismaa 5.1% ja Hiina 4.6%.(CIA)
Eelmise aasta andmetel on Soome endiselt Eesti suurim kaubanduspartner , meie suurim importpartner ja suuruselt teine eksportpartner. Võrreldes läinud aasta esimese poolaastaga on import kasvanud 30 protsenti ja eksport neli protsenti. Tihedaid kaubandussuhteid näitab ka see, et Eestis on registreeritud 4700 Soome ettevõtet, millest 500 lisandus möödunud aastal. Eesti on ka soomlaste peamine välisreisisihtkoht. "Need numbrid võivad tekitada tunde, et ühed riikide vahelised suhteid ei saagi olla paremad, kuid siiski. Ma näen arenguruumi meie teadus- ja arenduskoostöös ning ka siseturu arendamises

SOOME JA EESTI VAHELISED KAUBANDUSÜHINGUD

Kaubandusühingute- ja kodade eesmärgiks on ettevõtluse edendamine ning kaasaaitamine ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna loomisele ja säilitamisele. Ühisesse organisatsiooni on koondunud ettevõtted, kes soovivad kaasa rääkida ja anda oma panuse ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna kujundamisse ning need, kel kasu pakutavatest praktilistest teenustest ja ärialasest informatsioonist. Lisaks sellele arendavad taolised ühingud ettevõtluskeskkonda, parandavad majandust läbi erinevate projektide, mis on suunatud ärieetika ja vastutustundliku ettevõtluse propageerimise, kommunikatiivse innovatsiooni ja sotsiaalsete oskuste arendamise, ettevõtlushariduse levikule ning ametiõppe populariseerimisele. Kaubandusühingutesse võiksid kuuluda kõik ettevõtjad, kes on huvitatud soodsa majanduskeskkonna säilitamise tagamisest ja oma äri edendamisest.
Eestis tegutsevaid Soome ettevõtjaid koondab Soome-Eesti Kaubanduskoda (FECC), mis on suurim Eestis tegutsevatest rahvusvahelistest kaubanduskodadest. Sellel on ligikaudu 160 liiget eesmärgiga vahendada ärikontakte ja anda liikmetele infot Eesti majandusest. Mittettulundusliku ühingu vormis tegutseva kaubanduskojana korraldatakse oma liikmetele aktuaalseid majandus-, õiguse-, maksu- ja tööhõiveteemalisi seminare ning erinevaid vaba aja sündmusi. FECC teeb koostööd ka teiste Eestis tegutsevate kaubanduskodadega, Soome Suursaatkonnaga ja EAS-iga. (Soome-Eesti Kaubanduskoda FECC)
Ning alates 1990. aastast tegutseb Soomes Soome-Eesti Kaubandusühing (SEKY), mis koondab peamiselt Eestis tegutsevaid Soome ettevõtteid ja Eestist potentsiaalselt huvitatud ettevõtteid. Hetkel on SEKY liikmeid ligi 170. SEKY põhieesmärgiks on Eesti ja Soome äriringkondade suhete tihendamine ja selleks vastavate kontaktide loomine. Peamiseks prioriteediks on Eesti ettevõtete aktiivsemat kaasamist SEKY-sse. Alates 2004. a. sügisest annab SEKY kord aastas välja tuhande euro suurust stipendiumi ühele soome keelt ja majandust õppivale Eesti üliõpilasele. (Suomalais-Eestiläinen kauppayhdistys)

KOKKUVÕTE

Käesoleva töö eesmärgiks oli analüüsida ja uurida Eesti ning Soome majanduse hetkeseisu ning ja võrrelda erinevaid majandusharusid. Leida tänapäeva Soome ja Eesti majanduste olukorrast ja arengust lähtudes sarnasused ja erinevused, nende positiivsed ja negatiivsed küljed ning jälgida, missugused muudatused on aja jooksul toimunud. Eesmärgi sai täidetud kasutades andmeanalüüsi ning statistilise võrdluse meetodit.
Eesti majanduse avatus ei ole mingi geniaalne majanduspoliitiline abinõu ega kinnisidee, vaid lihtsalt paratamatus. Väga väikese siseturuga riik ei saa lihtsalt eksisteerida suletud süsteemina. Seetõttu ongi Eesti majandus paratamatult maailmamajanduse osa. Ehk siis koostöö teiste riikidega on vältimatu. Eesti majandus on kõige tihedamalt lõimunud Soomega. Eesti ja Soome suhteid iseloomustab tugev ajalooline side, kahe riigi kontaktid on väga tihedad ja hõlmavad kõiki valdkondi majandusest kultuurini ehk siis nad on nii rahva kui ka riigina teineteisele kõige lähedasemad.
Ta on Eestile suurim kaubanduspartner, välisinvesteeringute vahendaja ja välismaine tööturg, ilma milleta oleks Eesti palju raskemas olukorras. Eesti ja Soome ettevõtted teevad tihedat koostööd ning kahe riigi majandussuhted muutuvad aina tihedamaks. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida Eesti ning Soome majandust ning riikide sõltuvust üksteisest ja andis põgusa ülevaate hetkeseisukorrast.
Maailma mastaabis on mõlemad üsna väikesed riigid, mis ometi paistavad positiivselt silma mitme kandi pealt. Inimeste sarnased väärtused ja riikide naabrus annab võimaluse üheskoos saavutada rohkem, kui nende suurus lubab. Eesti majanduse olukorda võib lugeda heaks, kuna riigi rahanduslik olukord on korras, laene on minimaalselt ning erasektori areng on kriisi järel jõudsasti kasvanud.
Praegusel ajal mängivad suurt rolli mõlema riigi majanduse arengus kolm tootmisala, milleks on tööstus, metsandus ja energeetika. Hetkeseisuga parim võimalus Eesti majanduse efektiivsuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks Soomega samale tasemele olekski kõrgtehnoloogilise tööstusliku tootmise arendamine, seda eriti just energeetika vallas. Eesti majanduslik olukord on küll Euroopa keskmisest veidi parem, kuid senist tööstuse struktuuri säilitades ei jõua Eesti majandusarengus arenenud tööstusriikidele tõenäoliselt lähiajal kindlasti mitte järele. Eesti majanduse suurimaks kasvumootoriks on töötlev tööstus, mis hetkel sõltub olulisel määral toodangu väljaveost.
Majanduskasvu pidurdas enim ekspordi ning kinnisvaraalase tegevuse vähenemine. Kasvu pidurdamise tõkestamiseks tuleb paika panna kindlad sihid ning nende poole ka püüelda, mida õnneks juba tasapisi ka tehakse. Parim variant selleks on võtta eeskujuks põhjanaabrid, kuna Soome majanduse tugevateks külgedeks on tööstus, mis tugineb ekspordile ja kauba kvaliteedile, millele võiks ka Eesti rõhuda. Eesti avatud majanduse tõttu, kus ekspordil on määrav roll majanduse pikaajalise edukuse kindlustamisel, on oluline avardada nii eksportriikide kui ka eksporttoodete hulka.
Tähtis on vastastikune avatus ja usaldus ning teineteise huvide mõistmine. Koostöö saab olla edukas, kui selle eesmärgiks on seatud mõlema osapoole tasakaalustatud huvid ja koostööst sündiv kasu on arusaadav kõigile. Kõik Põhja- ja Baltimaad on nii globaalsete kui Euroopa arengute taustal paljuski sarnases olukorras. Eesti ja Soome koostöö viimine uuele tasemele võiks saada katalüsaatoriks ka teiste Läänemere maade laiemale koostööle, millest võidaks kogu Euroopa Liit.
1 Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2012).
2 Raportit Going for Growth koostatakse alates aastast 2005 ning annab ülevaate viimastest struktuurireformidest OECD liikmesriikides.