Soome riik (0)

Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia Soome Referaat Tallinn 2020


Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1.Rahvastik....................................................................................................................................4 2.Linnastumine..............................................................................................................................6 3.Majandus....................................................................................................................................6    3.1.Eksport ja import .................................................................................................................8    3.2.Ajalooline ülevaade Soome majanduses………………………………………………………10    3.3. Majanduskasv………………………………………………………………………………....…10    3.4.Majanduse struktuur…………………………………………………………………………..….12    3.5.Maksutase...........................................................................................................................13    3.6.Väliskaubandus……………………………………………………………………………….…...13 4.Riigikord…………………………………………………………………………………………….…..13 5.Soome vaatamisväärsused……………………………………………………………………….…..14 Kokkuvõtte……………………………………………………………………………………………...…16 Kirjandus…………………………………………………………………………………………………..17


Sissejuhatus  Autori valitud referaadi teema on seotud Soome riikiga. See on huvitav teema sest on  üsna suur naabri ja tahaks teada millised majanduslikut suhted on nende vahel.  Referaati eesmärk oli arusaama Soome poliitilis-majandusikust asendit, riigikord,  majandus, uurida erinevaid turistlikud vaatamisväärtused ja rääkida rahvastikust,  uurida Soome eksportit ja importit.


1.Rahvastik Soomes elab ligikaudu 5,5 miljonit inimest. 1950. aastal ületas rahvaarv 4 miljonit märki,  1991. Soome rahvastikutihedus on suhteliselt madal, keskmine rahvaarv on 18 inimest  ruutkilomeetri kohta. Üle kolmandiku Soome territooriumist asub põhja pool polaarjoonest, kuid  suurem osa elanikkonnast elab lõunas. Üle helsingi suurlinnapiirkond olulisem kasvukeskus ning  tugevalt on kasvanud ka Tampere, Turu ja Oulu piirkonnad. 2015. aastal oli Soomes 749 kus elas  85% elanikkonnast, kuid linnastute pindala oli veidi üle kahe protsendi Soome maa-alast. 2012.  aastal Soome demograafiline keskus Point Hämeenlinnas  (61,17 kraadi põhjalaiust ja 24,67 kraadi idapikkust koordinaatides).  Tabel1. Elanike arv suuremates omavalitsusüksustes (seisuga 30. aprill 2015) Välismaalt Soome kolivate isikute osakaal on üks madalamaid ELi riikides, kuigi see on alates  1990. Umbes 4% riigi elanikkonnast on teiste riikide kodanikud, kellest suur osa on Eesti või  Venemaa kodanikud. Enamik teiste riikide kodanikke suurlinnapiirkonnas ja teistes suurlinnades.  Enamik inimesi kolib Soomest teistesse ELi riikidesse. Rootsi on traditsiooniliselt olnud soome  väljarände 1960. ja 1970.  Elanikkonna vanus ja sooline jaotus


Soome rahvastik jaguneb vanuse ja soo vahel, nii et  alla 55-aastastel soomlastel on rohkem mehi kui naisi.  Sellest vanemad vanuserühmades on jälle rohkem  naisi kui mehi. Vanuserühmas on 43 200 inimest  vanuses 20 kuni 54 aastat mehed, mis on 3,6 protsenti rohkem kui naised.  Rahvastikustruktuur on järgmine: lapsed (0-14 aastat): 16,44%; tööealised (15-64 aastat): 62,03% ja eakad (65+ aastat): 21,51%.     Sisserändajad   moodustavad   ligi   7%   elanikkonnast.   Suurimad   rühmad on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja   mitme   endise Jugoslaavia rahva   esindajad. Soome asus 2017. a jooksul elama 31,797 inimest, mis oli 9% madalam kui eelmine aasta. Kokku kolis Soomest välismaale 16,973 inimest, mis on kuus protsenti rohkem kui aasta varem. Soome rändekasv langes 14,824 inimeseni, võrreldes seda 2016. a 16,823 inimesega. Sisserändajaid tuli kõige rohkem Iraagist (2,369), Süüriast (1,422) ja Venemaalt (1,420). Peamiselt tõmbab Soome head elamisvõimalused, kõrgemad palgad ja head töövõimalused.


2.Linnastumine  Soome on selgelt ületanud 80% linnastumise taseme. Soomes oli linnastumise täpne tase 2014.  aastal 84,36%. Muu maailm on tõusnud 55% -ni (54,3%) linnastumise tasemest, mis on umbes  sama kui Soome 1970. aastatel. Soome on arenenud riik ning seal on saanud alguse  kõrgtehnoloogilised firmad, nt Nokia. Sellega on seotud ka linnastumine, kuna linnas on rohkem  töökohti ja paremad palgad. Samuti tulevad maalt õpilased linna ülikoolidesse paremaid  õppimisvõimalusi otsima. Linnastumise tempo on aeglane, kuna suurem osa inimesi on juba linnadesse kolinud. Soomes on  kokku 107 linna, suurimad linnad on pealinn Helsinki (650 033 elanikku), Espoo (283 944 elanikku)  ja Tampere (235 487 elanikku). Linnastumisega kaasnevad probleemid võivad olla: maakohtades tööjõu puudus,  transpordiummikud, saaste ja veevarustuse raskused. 3.Majandus Soome majandusstruktuurid jagunevad nii: 1. Primaarne sektor- 2,6% 2. Sekundaarne sektor- 29,1% 3. Tertsiaarne sektor- 68,2%


Soome tööhõivestruktuur on selline: 1. Primaarne sektor- 4,9% 2. Sekundaarne sektor- 23,8% 3. Tertsiaarne sektor- 71,3% Primaarsektor: 1. Soome on ajalooliselt alati olnud konkurendivõimeline. 2. Kõige   enam   põllumajanduses   kasutatavad   viljad   on   oder,   nisu,   suhkrupeet,   kartul, piimakarja, kala. 3. Külma ilma tõttu, on piiratud põllumajanduse arendamine. 4. Metsandus, mis on oluline eksporditeenus, pakub maainimestele kui teist elukutset. Sekundaarnesektor: 1. Kõige   tugevam   on   Soome   nendes   valdkondades:   puidu-,   metalli-,   inseneri-, telekommunikatsiooni- ja elektroonikatööstus. 2. Soome on silmapaistev nii tehnoloogia ekspordis kui ka idufirmade edendamisel. 3. Näiteks   info-   ja   kommunikatsioonitehnoloogia,   mängu-,   puhastehnoloogia-   ja biotehnoloogiasektoris. 4. Soome   tööstuses   on   kõige   tähtsamad   metallid   ja   metallitooted,   elektroonika, masinad ja teaduslikud  instrumendid,  laevaehitus,  paberimass ja paber,  toiduained,  kemikaalid, tekstiil, rõivad. Tertsiaarne sektor: 1. Soomes on väga industrialiseeritud ja suures osas vabaturumajandus. 2. SKT  inimese  kohta  on peaaegu   sama  kõrge  kui  Austria  ja  Hollandi  oma ning  pisut   üle Saksamaa ja Belgia oma. 3. Kaubandus on oluline, kuna eksport moodustas viimastel aastatel SKPst üle kolmandiku. 4. Valitsus   on   avatud   välismaistele   otseinvesteeringutele   ja   tegutseb   aktiivselt   nende ligimeelitamiseks.  Geograafilised tingimused on majanduse arendamiseks küllaltki soodsad. Looduslikud tingimused ja ressursid on ainult eeldusteks, mitte aga majanduslikku arengut  määravateks teguriteks. Määrav maa majanduse arengus on tootmisviis. Et Soomes valitseb  kapitalistlik tootmisviis, siis areneb maa majandus kapitalismi majandusseaduste järgi, olenedes 


kapitalistliku maailmaturu konjunktuuridest.  Nagu kõikide lääneriikide, nii ka Soome majandust on  sõjajärgsel perioodil tabanud kriisinähtused, esineb ettevõtete kroonilist alakoormatust ning  tööpuudust. Suured kasutamata tootmisvõimsused on tselluloosi- ja paberitööstuses,  mööblitööstuses, tekstiilitööstuses, naha- ja jalatsitööstuses, ehitusmaterjalide tootmisel jm. On  tugevnenud töötava rahva klassivõitlus monopolide püüde vastu suurendada kasumeid töötajate  palkade allasurumise teel.  Tabel3. Soome tähtsamale toodanguliikide aastase väljalaske maht, tööstustööliste arv ning nende võrdlus  teiste Põhjamaade ja kogu maailma samade näitajatega (I960.—1962. a. andmetel)  Soome majanduse iseloomustamiseks maailma majanduse taustal toome võrdluseks mõningaid  toodangu näitajaid rahvusvahelises lõikes (tabel 3). Paberi, tselluloosi ja puidu tootmises kuulub  Soomele silmapaistev koht maailmas, vase kaevandamises on maa aga esikohal Euroopas.  Põllumajandussaadustest on Soomes tähtsal kohal piima ja piimasaaduste (või, juustu) toodang,  mida jätkub ka ekspordiks. Soome piimatoodang (üle 1 % maailma toodangust) on küllaltki  märkimisväärne, kui seda võrrelda maa rahvaarvuga (alla 0,15% kogu maailma rahvastikust). Teisi  põllumajandussaadusi toodetakse peamiselt ainult kodumaisteks vajadusteks. Kogu kapitalistliku  Euroopa tööstustoodangust annab Soome 0,8%, kusjuures hankiva tööstuse toodangust 0,4%,  töötleva tööstuse toodangust 0,9%, kergetööstuse toodangust 1,0% ning rasketööstuse toodangust 0,8%. Teistest Põhjamaadest jääb Soome oma majandusliku arengu tasemelt mõnevõrra maha.  Rahvatulu suurus ühe elaniku kohta on Soomes 11 % võrra väiksem kui Norras, 12% võrra  väiksem kui Taanis, 16% võrra väiksem kui Islandil ja 42% võrra väiksem kui Rootsis. Nagu näeme tabelis 3, ületab Rootsi Soomet kõigi selle tähtsamate toodanguliikide osas, välja arvatud toorvase  tootmine. Maailmaturul ongi Rootsi Soomele peamiseks konkurendiks tema kõigil tähtsamatel  ekspordialadel. Pealegi on Rootsi Soomest tugevamaks konkurendiks, omades võimsamat  tootmisbaasi, suuremaid tootmiskogcmusi ning paremaid sidemeid Lääne-Euroopa turgudega.  


3.1.Eksport ja import  Eksport ehk väljavedu on toodete või kaupade müümine välisriiki. Tegemist võib olla nii omatoodete kui ka välismaalt sisse toodud kaupade väljaveoga, kaupade ajutise väljaveoga nende töötlemiseks mujal riigis, taasväljaveoga pärast töötlemist või välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarnetega. Eksport ei hõlma läbivedu (transiiti) ega teenuseid.  Import ehk sissevedu on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist. Import ja selle vastand eksport moodustavad koos rahvusvahelise kaubanduse. Kaupade  sissevedu nõuab tavaliselt tolliametnike sekkumist nii lähteriigis kui ka sihtriigis ning  on impordikvootide, -tariifide ja kaubanduskokkulepete aluseks. Kui import tähendab kaupasid ja  teenuseid, mida tuuakse riiki sisse, siis see tähendab ka kõikide imporditavate kaupade ja teenuste majanduslikku koguväärtust. Eesti ja Soome majandussuhted on väga tihedad ja mitmekülgsed. Soome on pikka aega olnud Eestile   kõige   olulisem   majandus-   ja   kaubanduspartner.   Eesti   ja  Soome   vahel   on  sõlmitud   kõik peamised majanduslepingud.  Soome on Eesti peamine ekspordi- ja impordipartner. Eesti kaubanduspartnerite hulgas on Soome jätkuvalt esikohal ca 14-15% osakaaluga kogukäibest. Soome partnerriigid importis on Saksamaa, Rootsi, Venemaa ja Holland. Soome   partnerriigid   eksportis   on   Saksamaa,   Rootsi,   Inglismaa,   Holland,   Hiina,   Venemaa   ja Ameerika Ühendriigid. Tooted,   mida   Soome   partnerriikidega   tavaliselt   importib   on  toiduained,   nafta  ja   naftasaadused, kemikaalid,   transpordivahendid,   raud   ja   teras,   masinad,   arvutid,   elektroonikatööstustooted, tekstiillõng ja -kangad, terad.


Tooted, mida Soome partnerriikidega tavaliselt eksportib on elektri- ja optilised seadmed, masinad, transpordivahendid, paber ja paberimass, kemikaalid, põhimetallid ja puit. Import 2017- 65,4 miljardit $ Eksport 2017- 70,7 miljardit $ 3.2.Ajalooline ülevaade Soome majanduses Soome on arenenud tööstusriik, mille majanduse kiire areng jätkub ka tänasel majanduse  globaliseerumise ajajärgul. Kuni eelmise sajandi keskpaigani oli Soome valdavalt  põllumajandusliku tootmisega maa. Tööstuse kiire areng sai alguse eelmise sajandi teisel  poolel kui hakkasid arenema metsatööstus, veidi hiljem ka tselluloosi- ja paberitööstus, mis on Soome majanduse üheks alustalaks tänaseni. Eelmise sajandi teisel poolel hakkasid  arenema ka Soome muud tööstusharud. Sellesse perioodi langeb samuti Soome  majanduse tänase lipulaeva Nokia asutamine, mis tollal tegeles siiski sootuks erinevate  tööstusharudega kui on ettevõtte tänane profiil. Sarnaselt teiste Euroopa riikidele tõi majanduses tagasi löögi II Maailmasõda. Soome  olukorda võrreldes mitmete teiste riikidega halvendasid ka Nõukogude Liidule makstud  reparatsioonid. Siiski sai juba 1950. aastatel alguse majanduse kiire areng, mis kestis kuni  1970. aastate keskpaigani. Uus ja kiire majanduskasv sai alguse 1980. aastate algul kui  kasvas kaubavahetus Nõukogude Liiduga. Uus majanduskriis saabus NL  kokkuvarisemisega. Lisaks “idakaubanduse” vähenemisele oli oma mõju siis ka  maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisel ja fiskaalpoliitilisel muutusel. Siiski väljus  Soome majanduskriisist suhteliselt kiiresti. Äralangenud Nõukogude turu asemel suudeti  hõivata uusi turge Kagu-Aasias, samuti ka Euroopa Liidus ja Ameerikas. Uute turgude  leidmine sai võimalikuks eelkõige tänu heale konkurentsivõimele ja eksporti toetavale  majanduspoliitikale. Positiivselt on mõjunud liitumine Euroopa Liiduga. Edu on toonud  panuse tegemine kõrgtehnoloogia arendamisele. Kõrgtehnoloogia arengu eelduseks on  olnud teadus- ja arenduskulutused 3% SKP-st, millest rohkem kulutatakse OECD  liikmesriikidest vaid Rootsis. Kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi osakaalult (protsent  koguekspordist) on Soome OECD liikmesriikidest peale USA-d ja Jaapanit kolmas.


3.3.Majanduskasv  Viimase kümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud terve majandustsükli. Eelmise  kümnendi alguses (1990-93) oli Soome peale Nõukogude Liidu turu äralangemist tõsises  majanduskriisis. Nimetatud perioodil langes Soome SKP 9,9%, mis on suurim langus  OECD riikides. Kümnendi keskel väljuti majanduskriisist ja alates 1994. aastast on Soome  majanduskasv olnud jätkuvalt positiivne. Selle tulemusel jõudis Soome SKP aastaks 1996  kriisieelsele tasemele. Perioodil 1994-1999 on soome iga-aastane majanduskasv olnud vahemikus 3,5%- 6,3%.  Suurima majanduskasvuni küündis Soome majandus nimetatud perioodil 1997.aastal kui  majanduskasv küündis 6,3%-ni. Aastatel 1998-1999 majanduskasv aeglustas mõnevõrra,  mille peamise põhjusena tuuakse esile maailmamajanduse konjunktuuri halvenemist ja  Aasia kriisi mõju. Kuigi samasse perioodi langes ka Venemaa majanduskriis, loetakse  Vene kriisi mõjusid suhteliselt väikeseks. Suuremad tagasilöögid ilmnesid vaid  toiduainetetööstuses ja transpordis. Kuigi aastal 1998 kasvas majandus 5,0% ja aastal  1999 vaid 3,5%, peetakse Soome väljavaateid majanduskasvu jätkumiseks edukateks.  Aastaks 200 Prognoositi Soomele 4-6% majanduskasvu ja üle 4% kasvu prognoositakse  ka järgnevateks aastateks. OECD riikidest on Soome kiireima majanduskasvuga riik peale  Iirimaad. Soome majanduskasvu oluliseks eelduseks on Soome ekspordi jätkuv kasv.  Ekspordikasvu põhjuseks peetakse Soome head konkurentsivõimet, millele on aidanud  kaasa euro nõrgenemine, ja eksporditurgude kasvu. Soome majanduskasvu veduriks on  jätkuvalt elektroonikatööstus ning metsatselluloosi ja paberitööstus. Rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul esineb Soome majanduses siiski probleeme,  mis võivad majanduskasvu pidurdada. OECD näeb kasvu pidurdamise võimalike  põhjustena eelkõige kvalifitseeritud tööjõu puudust elektroonikasektoris ja võimsuste  ammendumist tselluloosi- ja paberitööstuses. Tulenevalt investeeringute kasvust ei kujune  tootmisvõimaluste ammendumine siiski suureks probleemiks. Peamise probleemina  nähakse eelkõige tööjõukulude kiiremat kasvu kui konkureeritavates riikides, mis viib  ekspordikasvu aeglustumisele ja selle kaudu vähendab järgnevatel aastatel ka Soome 


majanduskasvu. Ekspordikasvu aeglustumisel ja selle kaudu majanduskasvu  aeglustumisel on oma osa ka tooreinehindade ja impordihindade (eelkõige kütusehindade)  kasvul. Ka IMF tõdeb, et jätkuvalt on probleeme, mis nende lahendamisega viivitamise korral  ohustavad pikaajalist majanduskasvu ja pidurdavad toimetulekut halveneva demograafilise  olukorraga. Probleemidena nimetab IMF madalat tootlikkuse kasvu ( v.a.  elektroonikasektor) ja kõrget struktuurset tööpuudust. Kuna traditsioonilistes sektoris on  kasv toimunud eelkõige senise tööjõu suurema ärakasutamise kaudu, siis struktuurne  tööpuudus lõikab selle kasvuteguri ära ja ohustab selle kaudu pikemas perspektiivis ka  kogu majanduskasvu jätkumist ( IMF. Finland- 2000 Article IV Concultation, June 5-12,  2000. Concluding Remarks June 12, 2000) 3.4.Majanduse struktuur  Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide  SKP struktuurile. 1998. aasta Soome SKP-st andis teenindus 63,0%, s.h. kaubandus,  toitlustus ja majutus 12,2%, transpordi- ja sideteenused 10,2%, kinnisvara haldamine 9,2% ja finantsteenused 4,1%. Tööstus andis SKP-st 28,2%, ehitus 5,0% ning põllu- ja  metsamajandus kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998.  aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %. (seda vaatamata  kriisiperioodil toimunud langusele). 1999. aastal kasvas tööstustoodang 5,5%, kusjuures  kasvu pidurdas maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisest tingituna nõrk aastaalgus.  Tööstustoodangu osas on jätkuvalt kiireima kasvuga sektoriteks elektroonikatööstus ning  metsa- ja paberitööstus. 1999. aastal oli toodangukasv elektroonikasektoris 24,3%. Metsa-  ja paberitööstuses oli aastane kasv küll vaid 3,4%, kuid tingitud oli see eelkõige langusest  aasta esimesel poolel. Nii 1999. aasta teise poole kui ka 2000. aasta kasvunäitajad on  Soome metsa- ja paberitööstuse puhul kõrgemad kui majandusevõi tööstuses tervikuna.  Tööstustoodangu kasv on valdavalt saavutatud ekstensiivse kasvu arvel. Oluline  tootlikkuse kasv on toimunud eelkõige elektroonika ja muu tehnoloogia sektoris.  Traditsioonilises majanduses oli tootlikkuse kasv 1999. aastal vaid 1,3%. Suurimad  rahvusvahelised majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-,  tselluloosi- ja paberitööstus. Ülejäänud majandusharud on suunatud rohkem siseturule 


ning võivad seoses turgude suurema avatuse ja globaliseerumisega elada üle olulisi  muutusi. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte Nokia Oyj, kelle osaks hinnatakse  Soome 1999. aasta 3,5% majanduskasvust 1,25% kasvu. Põllumajanduse toodang ja  kalapüük müügihindades on kõikunud sõltuvalt ilmastikuoludest ja on aastatel 1990-1998  langenud 1,9%. Ehitustegevuses saabus madalseis hiljem kui majanduses tervikuna.  1996-1999. aastatel järgnes sellele tõus, kuid 1990. aasta tase pole veel saavutatud.   3.5.Maksutase  Üheks Soome majanduse probleemiks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel  aastatel jätkuvalt langenud, on Soome maksutaseme poolest OECD riikidest kolmas peale  Rootsit ja Taanit. Maksetaseme vähendamist nähakse ühe võimalusena struktuurse  tööpuuduse vähendamisel. Soome Panga andmetel oli Soome maksutase 1999. aastal  45,7% SKP-st. Aastaks 2002 prognoositakse maksutaseme langust 43,9% SKP-st.  Maksude vähendamise vajadust on aktsepteerinud enamik Soome majanduses ja poliitikas esindatud jõude ja maksude mõõduka alandamise lubas sisaldub ka Soome valitsuse  programmis. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid peavad vajalikuks siiski suuremat  maksude alandamist kui näeb ette Soome valitsuse programm. Näiteks suhtub IMF  kriitiliselt Soome valitsuse kavasse vähendada tulumaksu eelkõige madalamate  sissetulekute pealt, vaid peetakse õigemaks tulumaksu vähendamist kogu palgaskaala  ulatuses .  3.6.Väliskaubandus Soome majanduse kriisist väljumise üheks eelduseks oli ekspordi ümberorienteerumine ja  uute turgude leidmine. Tänase päeva seisuga läheb üle poole Soome ekspordist Euroopa  Liitu. Tähtsaks turuks on ka USA ja arenevateks eksporditurgudeks Kagu-Aasia riigid,  eelkõige Hiina. Soome suurimad ekspordipartnerid 1999. aastal olid Saksamaa (13,0%  kogu Soome ekspordist), Rootsi (10,0%), Suurbritannia (9,1 %), USA (7,9%), Prantsusmaa (5,3%), Holland (4,4%), Venemaa (4,1%), Itaalia (3,8%) ja Eesti (3,0%).


4. Riigikord Soome riigikord on parlamentaarne vabariik. Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus on  või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis tavaliselt vaid esindusfunktsioon. Parlamentarism on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante.  Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus  vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees. Parlamentaarses riigis on riigipea maa tseremoniaalne liider, kes sümboliseerib selle  ühtsust ja suveräänsust. Ta on auhierarhias kõrgeimal kohal ja tal tuleb täita  esindusülesandeid. Tal ei ole tegelikku poliitilist võimu. Riigipea ametinimetus võib  olla kuningas, kuninganna, keiser, keisrinna või president. Valitsusjuht on riigi poliitiline  liider, kelle nimetus võib olla peaminister, kantsler või riigisekretär. Klassikalise parlamentarismi mudeli järgi on täidesaatva võimu autonoomia seadusandliku  võimu suhtes nõrk. Tänapäevastes parlamentaarsetes riikides on täidesaatva võimu  autonoomia parlamendi suhtes mõõdukas.    5.Soome vaatamisväärsused Soome on turismi kohapealt kuulus peaaegu ainult oma Lapimaa jõuluvana, suusatamise ja  lauatamise pärast. Põhja-Soomes on kõrged lumised mäed, kus saab talve perioodil harrastada  põnevaid talisporte. Ma arvan, et turismiareng ongi kõige kõrgem just põhjas. Samas Lõunas ei  pruugi ka väga madal olla, kuna pealinn asub just seal ning lennujaam ja sadam on ka seal.       1 . Ülestõusmise katedraal, Helsinki Uspenskin katedraali asub mäe peal Helsingi linnas. 1868. aastal ehitatud Vene õigeusu kirik on  pühendatud Neitsi Maarjale. Punastest tellistest ehitatud suur katedraal on silmatorkav kontrastiks  ülejäänud Soome pealinna arhitektuurilisele stiilile. Kiriku sisemus on muljetavaldav, eriti selle  ikonostaas. Katedraal on külastamiseks avatud iga päev, välja arvatud esmaspäeval talvekuudel.  2.Luteri katedraal, Helsingi Pealinna elanike uhkus Tuomiokirkko asub Helsingi põhjaosas, üllatavalt järsute treppide kohal. Välimuse osas on katedraalil 5 kuplit, mida toetavad mitmed korintose veerud. Kiriku interjöör ei ole


muljetavaldav:  ainult  altar  ja orel, samuti Lutheri, Agricola  ja Melanchthoni  kujud  rikuvad ruumi valget sümmeetriat. Katedraali ehitas Carl Ludwig Engeli projekt 1852. 3.Kunstimuuseum Ateneum, Helsingi Ateneumi võib pidada riigi seisukohalt kõige olulisemaks muuseumiks, sest just siin on  eksponeeritud Soome suurima kunstnike maalide ja skulptuuride kollektsioon, nagu Hugo Simberg, Albert Edelfelt ja Pecky Halonen. Arhitekt Theodor Heyeri projekteeritud muuseumihoone ehitati  1887. aastal. Täna on see riiklik monument. 4. Kaasaegse kunsti muuseum Kiasma, Helsingi Tänapäeval toetavad Soome kaasaegset kunsti riigi ja erasektori kogukonnad. Muuseumi alalised  ja ajutised näitused tutvustavad külastajatele Soome ja Skandinaavia 20. ja 21. sajandi kunstnike  tööd. Kiasma muuseum asub ultramodernses hoones Helsingi kesklinnas, mida võib nimetada ka  kunstiteoseks. Lisaks näitustele on muuseum avatud koht arvamuste vahetamiseks kunsti ja  kultuuri teemadel.


Kokkuvõtte  Kokkuvõtteks tahaks öelda, et Soome riik on hästi arenenud.  Soome on arenenud tööstusriik, mille majanduse kiire areng jätkub ka tänasel majanduse  globaliseerumise ajajärgul.  Soome majanduskasvu oluliseks eelduseks on Soome ekspordi jätkuv kasv. Ekspordikasvu  põhjuseks peetakse Soome head konkurentsivõimet, millele on aidanud kaasa euro nõrgenemine,  ja eksporditurgude kasvu.  Tooted,   mida   Soome   partnerriikidega   tavaliselt   importib   on  toiduained,   nafta  ja   naftasaadused, kemikaalid,   transpordivahendid,   raud   ja   teras,   masinad,   arvutid,   elektroonikatööstustooted, tekstiillõng ja -kangad, terad. Soome riigikord on parlamentaarne vabariik.    


Kirjandus 1.  https://europa.eu/european-union/about-eu/figures/living_et##quality_of_life  Kasutatud kuupäev: 07.11.2020 2. https://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/soome1.htm Kasutatud  kuupäev:07.11.2020 3. https://www.miksike.ee/docs/referaadid/soome1.htm Kasutatud kuupäev:  08.11.2020 4. https://www.seb.ee/foorum/majanduskeskkond/kuidas-laheb-soome-majandusel  Kasutatud kuupäev: 08.11.2020 5. https://www.indexmundi.com/finland/ Kasutatud kuupäev: 09.11.2020      

Document Outline

• 3.1.Eksport ja import .................................................................................................................8
• 3.2.Ajalooline ülevaade Soome majanduses………………………………………………………10
• 3.4.Majanduse struktuur…………………………………………………………………………..….12
• 3.6.Väliskaubandus……………………………………………………………………………….…...13
• 5.Soome vaatamisväärsused……………………………………………………………………….…..14
• Sissejuhatus
• 1.Rahvastik
• 2.Linnastumine
• 3.Majandus
  • 3.1.Eksport ja import
  • 3.2.Ajalooline ülevaade Soome majanduses
  • 3.3.Majanduskasv
  • 3.4.Majanduse struktuur
  • 3.6.Väliskaubandus
• 4. Riigikord
• 5.Soome vaatamisväärsused
• Kokkuvõtte
• Kirjandus