Eesti maksebilanss referaat (2)

SISUKORD:
Sissejuhatus 2
Maksebilanss 3
Maksebilansi koostamise põhimõtted 5
Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis 6
Kokkuvõte 16
Kasutatud allikad: 17

Sissejuhatus

Minu referaadi teemaks on Eesti maksebilanss. Antud referaadis kirjutan Eesti maksebilansist 2011 aasta I kvartalis. Et üldse aimu saada, mida maksebilanss endast kujutab, selgitan kõigepealt väheke selle sõna tähendust. Hiljem vaatlen konkreetsemalt Eesti maksebilanssi 2011 aasta I kvartalis. Kõige suuremaks abiks antud referaadi kirjutamisel olid kindlasti Eesti Panga aastaraamatud ja aastaaruanded.

Maksebilanss

Maksebilanss (inglise keeles "balance of payments ") on aruanne, mis kajastab mingi riigi rahvusvahelisi tehinguid mingil ajavahemikul. See on dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood. Seda võib nimetada ka kokkuvõtteks, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga .
Maksebilanss koostatakse raamatupidamislikke arvepidamise printsiipe järgides, st ta
koosneb passiva ja aktiva poolest ning iga tehingut kirjendatakse kaks korda. Aktiva poolele
kantakse tehingud , mille tagajärjel riigi majandusagentide ostujõud suureneb – eksport ,
kapitali import , saadud ülekanded. Passiva poolel on raha väljaminek – import, ülekanded
välismaale, laenude andmine, reservide suurendamine . Muutusi bilansis kirjeldatakse
kontodel. Konto on kahepoolne tabel, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks1 ja
paremat poolt kreeditiks. Kreedittehingute käigus saadakse makse välismaalt ja riigi
kasutada olevate finantsressursside maht kasvab, deebettehingud näitavad
finatsressursside kasutamist kas selleks, et sooritada makse välismaale või suurenevad riigi
finantsreservid. Saldo on kontojääk ehk konto ühe poole käive miinus teise poole käive.
Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga.
Maksebilanss: Kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse kogutoodangu (SKT; ingl. k. Gross domestic product; GDP), rahvusliku kogutoodangu (RKT, ingl. k. gross national product; GNP) ning rahvusliku kogutulu ( rahvuslik kogutoodang tulude aspektist ; ingl. k. gross national income ; GDI) kujunemist. See näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri, aitab hinnata ja võrrelda riigi välismajanduslikku positsiooni teiste riikidega ning aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjusi.
Maksebilansi tehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing (v.a. ainult raha
liikumine). Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud lähtudes kahekordse kirjendamise põhimõttest ja tekkepõhisel alusel.
Välisvarad (välisnõuded) on residentide nõuded mitteresidentidele. Nendeks nõueteks võivad olla näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne.
Väliskohustused on mitteresidentide nõuded residentidele, näiteks majandussektorite
välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne.
Nüüd tuleks veel lahti seletada mõisted, mis puudutavad residentsust.
Residentideks võivad olla:
- Füüsiline isik, kes elab alaliselt Eestis (alaliselt Eestis viibiv füüsiline isik);
- Füüsiline isik, kellel on tähtajaline elamisluba Eestis vähemalt üheks aastaks;
- Juriidiline isik, kes on registreeritud Eestis, sh Eestis paiknevad välisfirmade
tütarettevõtted;
- Eestis paiknevad välisfirmade iseseisvat juriidilist staatust mitte omavad esindused ja
filiaalid ;
- Immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti vabariigi diplomaatilised,
konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega
mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal.
Mitteresidentideks võivad olla:
-Füüsiline isik, kes ei ela alaliselt Eesti Vabariigis, ega oma siin tähtajalist elamisluba
vähemalt üheks aastaks ( ajutiselt Eestis viibiv füüsiline isik);
- Füüsiline isik, kes on Eestist läinud välismaale ja viibinud seal vähemalt ühe aasta;
- Juriidiline isik, kes on registreeritud ja paikneb välismaal (k.a. Eesti ettevõtete osalusega),
sh Eesti ettevõtete tütarettevõtted välismaal;
-Välismaal paiknevad Eesti ettevõtete iseseisvat juriidilist staatust mitte omavad esindused
ja filiaalid;
- Immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad välisriikide diplomaatilised, konsulaarja
teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad välisriikide asutuste ja organisatsioonide esindused Eestis.
Niisiis on maksebilanss lihtsalt kõigi majandustehingute (kaupade, teenuste, finantsvarade
liikumise) süstemaatiline kokkuvõte teatud ajaperioodi kohta riigi residentide ja muu maailma vahel. Maksebilanss ei ole bilanss , ega kasumiaruanne , vaid fondide voo aruanne, mis näitab muutusi varades, kohustustes ja puhasväärtuses teatud perioodi jooksul.
Fondide allikaks on eksport, investeerimistulu, ülekanded ning lühiajalised ja pikaajalised laenud.
Fondide kasutamine on import, välismaale makstud investeeringutulu, ülekanded välimaale,
Lühiajaline ja pikaajaline laenamine või investeerimine välismaale ja samuti ametlike reservide kasv.

Maksebilansi koostamise põhimõtted

Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil. Igal tehingul ja toimingul on kaks võrdset poolt. Nendeks poolteks on deebet ja kreedit. Iga tehing ehk transaktsioon, mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. Makse saamine (inglise keeles „ receipt “) registreeritakse deebetis . Seega vastupidiselt, iga tehing, millega tekib maksekohustus muu maailma vastu, võlakohustus välismaa ees, kirjendatakse deebetina; makse (inglise keelse väljendina „ payment “) aga kreeditina.
Maksebilansi koostamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, see tähendab, et kõik tehingud kajastatakse just toimumise hetkel.
Horisontaalselt jaotub maksebilanss kolme suurde alabilanssi võ teisiti nimetades kolme suurde kontosse:
Jooksevkonto (JK) – tehingud kaupade ja teenuste ostul-müügil ja ülekanded.
Kapitali- ja finantskonto (FK) – kajastab kapitali eksporti ja importi , mis toimub valdavalt
otseinvesteeringute, väärtpaberite ostu-müügi, laenude andmise-võtmise ja muus sellises vormis.
Reservkonto ( R) – ametlik rahvusvaheliste reservide konto: tehingud monetaarse kulla ja
teiste reservvaluutadega, nagu konverteeritavad valuutad, riigi “reserve tranche” IMF-is
ja tema osa SDR- ides sealsamas

Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis

Kaubavahetuse puudujääk kahanes 2011. aasta I kvartalis aastatagusega võrreldes 10% ning moodustas 117 mln eurot ehk 3,2% SKPst. Nii kaupade eksport kui ka import kasvasid kiires tempos, kusjuures ekspordi kasv ületas mõnevõrra impordi oma: kaupade eksport suurenes 54% ja import 50%.
Ekspordi ja impordi kasvu mõjutas peamiselt masinate ja seadmete kaubagrupp ning vähemal määral mineraalsed tooted. Väliskaubanduse puudujääk kahanes põhiliselt seetõttu, et masinate ja seadmete varasem puudujääk asendus ülejäägiga. Kasvas puidu, paberi ja nendest valmistatud toodete ning mööblitoodete ülejääk. Samal ajal suur enes transpordivahendite puudujääk. Teenuste konto ülejääk vähenes samuti kümnendiku võrra ning oli 209 mln eurot. Teenuste eksport suurenes 10% ning import 20%. Teenuste impordi kiiremat kasvu toetasid muu hulgas kosunud kaubaimpordi kohaletoimetamiseks tehtud kulud. Ülejääki kasvatasid enim veoteenused , muud äriteenused ja reisiteenused, mille ülejäägis olevad saldod moodustasid teenuste konto koguülejäägist vastavalt 57%, 18% ja 11%.
Suurim muutus jooksevkontol puudutas tööjõu- ja kapitalitulu , mille netoväljavool kahekordistus ning ulatus 206 mln euroni. Suurema osa tulukonto käibest moodustas välisinvesteeringutega seotud kapitalitulu. Mitteresidentide Eestisse paigutatud investeeringutelt teenitud tulu ületas residentide välismaal teenitud tulu 251 mln euro võrra, kasvades ligi 80%. Valdavalt põhjustas investeerimistulu kasvu välismaistelt otseinvesteeringutelt teenitud jaotamata kasum ehk reinvesteeritud tulu, mille arvestuslik netoväljavool kahekordistus. Tulukonto saldole avaldas positiivset mõju tööjõutulude ülejäägi 40% kasv. Eesti residentide poolt välisriikides teenitud tulu ületas Eestis välistööjõule makstavat tulu 45 mln euro võrra, mis kinnitab välismaal töötamise hoogustumist.
Esimeses kvartalis laekus jooksev - ja kapitaliülekannetena kokku 194 mln eurot ehk 2,5 korda enam kui aasta varem. Põhiline osa laekus kapitalikonto kaudu Euroopa Liidu abifondidest taristuinvesteeringuteks ja immateriaalse vara (saastekvootide) realiseerimisest.
Kapitali netoväljavool finantskontol moodustas 72 mln eurot. Kui otse- ja portfelliinvesteeringute puhul toimus kapitali netosissevool, siis muude investeeringute puhul oli tegu netoväljavooluga.
Otseinvesteeringute sissevool ületas väljavoolu 232 mln euro võrra. Eestisse paigutatud otseinvesteeringud kasvasid 427 mln euro võrra. Mahu kasvust kolmveerand oli seotud jooksevkontol tulu väljavooluna kajastuvate reinvesteeritud tuludega. Aktsiakapitaliinvesteeringud hõlmasid otseinvesteeringute sissevoolust 6%. Residentide välismaale paigutatud otseinvesteeringud suurenesid 195 mln euro võrra. Nende struktuur erines mõnevõrra mitteresidentide Eestisse tehtud otseinvesteeringute omast:
kvartali jooksul välismaale tehtud otseinvesteeringute kogumahust moodustasid otseinvesteeringud aktsiakapitali 30% ning reinvesteeritud tulu ja laenukapitali liikumine piiriüleste ettevõttegruppide sees kumbki 35%.
Portfelliinvesteeringute sissevool ületas väljavoolu 182 mln euro võrra. Nõuded vähenesid 202 mln euro võrra valdavalt keskpanga võlaväärtpaberite nõuete kahanemise tõttu. Portfelliinvesteeringute kohustused vähenesid 20 mln euro võrra põhiliselt muude sektorite emiteeritud võlaväärtpaberite arvel. Tuletisinstrumentide netoväljavool oli 31 mln eurot.
Kapitali väljavool muude investeeringutena oli 456 mln euro võrra suurem kui sissevool. Muude investeeringute nõuded vähenesid 126 mln ja kohustused 582 mln euro võrra. Nõuded kahanesid peamiselt keskpanga sularaha ja hoiuste arvel. Samalajal suurenesid muude sektorite kaubakrediidinõuded ning krediidiasutuste sularaha- ja hoiusenõuded.
Kohustused vähenesid valdavalt krediidiasutuste sularaha ja hoiuste kohustuste kahanemise ehk saadud laenude tagasimaksmine tagajärjel, kaubakrediidikohustused aga suurenesid.
Eesti koguvälisvõlg ehk kõikide majandussektorite välisvõlg kokku vähenes kvartaliga 1,4% ja oli kvartali lõpus 16,3 mld eurot ehk 9% suurem kui nelja viimase kvartali SKP. Kulla- ja välisvaluutareservid kasvasid kvartali jooksul 25 mln euro võrra.
Kaheksa kvartalit järjest kestnud jooksevkonto ülejääk muutus 2011. aasta I kvartalis puudujäägiks, mis moodustas 63 mln eurot ehk 1,7% sama kvartali SKPst. Jooksevkonto defitsiidi tekkimise peamine põhjus oli välisomanduses olevate ettevõtete kasumlikkuse kasv, mis väljendus netotulu väljavoolu järsus suurenemises. Selle taga oli omakorda reinvesteeritud tulu, mille puhul tegelikku rahavoolu ei toimu. Arvestuslikku laadi reinvesteeritud tuluta oli jooksevkonto ülejäägis, mis hõlmas 5,2% sama kvartali SKPst. Jätkuvalt tugev välisnõudlus soodustas kaubaekspordi rekordilist kasvu. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 2,5% sama kvartali SKPst. Jooksevkonto kreeditkäive suurenes aasta arvestuses 41% ja deebetkäive 44%. Eesti välismajanduslik suhtlus toimus valdavalt Euroopa Liidu riikidega, mis hõlmasid kreeditkäibest 69% ja deebetkäibest
78%, Euroopa rahaliidu osakaal mõlemas käibes oli 33%. Viis riiki hõivasid kreeditkäibest
52% ja deebetkäibest 55%, kusjuures neli neist olid mõlemal juhul samad riigid – Soome, Rootsi, Venemaa ja Läti. Kreeditkäibes viies oli Ameerika Ühendriigid ja deebetkäibes Saksamaa. Suurema ülejäägiga oli Eesti jooksevkonto Ameerika Ühendriikide (187 mln eurot) ja Soomega (150 mln eurot).
Suurim puudujääk oli Saksamaa (190 mln eurot) ja Poolaga (150 mln eurot). Võrreldes 2010. aasta I kvartaliga ülejääk Ameerika Ühendriikidega kolmekordistus ning puudujäägid Saksamaa ja Poolaga kahekordistusid.
Maksebilansi kaupade konto, mis 2010. aasta IV kvartalis oli väikese ülejäägiga, muutus
2011. aasta I kvartalis taas 117 mln euro ulatuses negatiivseks. Selle põhjus oli kaubaimpordi kiirem kasvutempo võrreldes kaubaekspordiga. Kaupade väljavedu oli 2,7 mld eurot, kasvades eelmise kvartali suhtes 4% ja aastataguse perioodi suhtes 54%. Väliskaubanduse puudujääk suurenes mõlema võrdlusperioodi suhtes ja ulatus 209 mln euroni.
Kaupade väljavedu suurenes 2010. aasta I kvartaliga võrreldes ligi miljardi euro võrra. Selleks andsid suurima panuse kaks kaubagruppi: masinad ja seadmed , mille väljavedu kasvas 2,5 korda, ning mineraalsed tooted 28% kasvuga. Masinate-seadmete ekspordis suurenesid hüppeliselt mobiilsidevahendite, nende osade ning muude elektroonikatööstuse toodete tarned, sihtriikideks traditsioonilised Rootsi ja Soome ning uute turgudena USA ja Venemaa. Mineraalsete toodete ekspordist moodustas 82% mootorikütus, mis oli Eestisse valdavalt Venemaalt, Leedust , Lätist ja Poolast töötlemiseks või reekspordiks sisse toodud ning mida veeti Nigeeriasse, Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Lisaks müüdi elektrit Soome, Leetu ja Lätti.
Kaupade sissevedu kasvas samuti miljardi euro võrra. Nii nagu ekspordi kasvu, mõjutasid
ka impordi kasvu enim masinad-seadmed ja mineraalsed tooted ning neile lisaks kasvas jõudsalt transpordivahendite sissevedu. Masinate-seadmete impordi kahekordse kasvu põhjustasid tarned elektroonikatööstusele, lähteriikideks olid Rootsi, Hiina, Soome, Saksamaa ja Poola. Mineraalsete toodete sisseveo 43% kasvu taga oli, nagu eespool mainitud , mootorikütuse import Venemaalt, Leedust, Lätist ja Poolast, mida toodi nii töötlemiseks kui ka sisetarbimiseks. Keemiakaupade põhilised impordiartiklid olid ravimid, õhkrehvid ja plasttooted Saksamaalt, Soomest, Lätist, Leedust ja Poolast.
Toidukaupu ( alkohol , sealiha, valmistoidud loomadele, šokolaad jms) toodi peamiselt Lätist, Leedust ja Soomest ning metalltooteid (raud- ja terastooted galvaniseerimiseks ja raudkonstruktsioonide ehitamiseks)Saksamaalt, Soomest ja Rootsist. Transpordivahendite impordi 93% kasvu põhjustasid kahekordselt kasvanud sõiduautode sissevedu Rootsist, Saksamaalt ja Lätist ning lennuki ost Kanadast.
Tekstiili- ja jalatsitööstuse toodangut tarniti Lätist, Hiinast, Soomest, Saksamaalt ja Itaaliast , puitu ja puittooteid Soomest, Lätist ja Venemaalt ning mööblit ja valgusteid peamiselt Soomest.
Väliskaubanduse puudujääk suurenes aastatagusega võrreldes 18% ning oli 209 mln eurot. Suurima puudujäägiga olid keemiakaubad, mineraalsed tooted ja transpordivahendid . Suure
ülejäägiga olid puit ja puittooted ning muud tarbekaubad. Riikide ühenduste järgi suurenes kaupade väljavedu kõikidesse riigigruppidesse. Enim kasvas eksport Euroopa Liidu riikidesse, eelkõige Rootsi, kuhu eksporditi kaupu aastatagusega võrreldes kaks korda rohkem. Eksport SRÜ riikidesse kasvas samuti, eelkõige Venemaa suunal, mis tõusis ekspordipartnerite seas kolmandale kohale. Ülejäänud riikide seas oli esikohal USA, kuhu eksport suurenes kolm korda.
Kaupade sissevedu kasvas samuti nii riigigruppide kui ka suuremate partnerriikide arvestuses. Enim kosus import Rootsist, Saksamaalt, Venemaalt ja Hiinast.
Väliskaubandusbilanss oli negatiivne Euroopa Liidu ja SRÜ riikidega. Suurima ülejäägiga
oli Eesti kaubavahetus Euroopa Liidu riikidest Rootsi, Soome, Prantsusmaa ja Taaniga, SRÜ riikidest Moldovaga ning muudest riikidest USA ja Nigeeriaga. Suurim kaubabilansi puudujääk oli Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Hiina ja Venemaaga.
Teenuste konto ülejääk vähenes aastaga kümnendiku võrra ning oli 209 mln eurot (vt tabelid
10-11). Ülejäägi vähenemise põhjustas teenuste impordi mõnevõrra kiirem kasv, mida toetasid muuhulgas kosunud kaubaimpordi kohaletoimetamiseks tehtud kulud. Ülejääki kasvatasid enim veoteenused, muud äriteenused ja reisiteenused, mille ülejääk moodustas teenuste konto koguülejäägist vastavalt 57%, 18% ja 11%. 2010. aasta viimase kvartaliga võrreldes oli teenuste netoeksport 27% väiksem ja hõlmas 5,6% SKPst.
Teenuste eksport suurenes aastaga 770 mln euroni tänu enamiku teenuste, eelkõige suuremahuliste veoteenuste ehk kaubaveo , reisijateveo ja muude abiteenuste müügi 10% kasvule. Teenuste ekspordi struktuur on olnud suhteliselt stabiilne. Olulisemad teenused – veoteenused – hõlmasid ekspordist ligi 43%. Järgnesid muud äriteenused 20%ga ja reisiteenused 19%ga. Kõige kiiremini (ligi 40%) kasvas ehitusteenuste eksport. Teenuseid müüdi rohkem nii Euroopa Liidu, SRÜ kui ka ülejäänud riikide grupile. 2010. aasta IV kvartaliga võrreldes vähenes eksport hooajaliselt kõikide olulisemate teenuseliikide arvestuses. Suurim osa teenuste ekspordist suundus Euroopa Liidu riikidesse eesotsas Soomega. SRÜ arvestuses oli jätkuvalt liidripositsioonil Venemaa. Mis puudutab ülejäänud riike, siis enim suurenes teenuste eksport madala maksumääraga piirkondadesse.
Teenuste import kasvas aastaga viiendiku võrra ja oli 561 mln eurot. Seejuures ületas peamist liiki teenuste impordi kasv nende ekspordi kasvu. 2010. aasta IV kvartaliga võrreldes kahanes teenuste import hooajaliselt pea kõikide olulisemate teenuseliikide arvestuses, erandiks sisseostetud kauba- ja reisijatevedu . Ka ehitusteenuste sisseost kasvas nii eelmise kvartali kui ka aastataguse kvartaliga võrreldes. Teenuste impordi struktuur oli sarnane ekspordi struktuuriga – olulisemad teenuseliigid olid veoteenused (35% teenuste impor dist), reisiteenused (22%) ja muud äriteenused (21%).
Enamik teenustest (81%) osteti Euroopa Liidu riikidelt, aastaga kasvas import Euroopa Liidust ligi veerandi võrra. Enim suurenes teenuste sisseost Saksamaalt, Soomest ja Rootsist. SRÜst ja eelkõige Venemaalt imporditi teenuseid mõnevõrra enam kui eelmises kvartalis ja aasta varem. Ülejäänud riikide arvestuses kasvas veelgi Hiina osatähtsus teenuste impordis – ehkki Hiina osakaal oli veel väike, tõusis see paari viimase kvartali jooksul märgatavalt. Hiina ja Norra kasvatasid oma turuosa peamiselt madala maksumääraga piirkondade ja Ameerika Ühendriikide osatähtsuse vähenemise arvel.
Veoteenuste ülejääk hõlmas 57% teenuste konto ülejäägist ja oli 120 mln eurot, vähenedes nii eelmise aasta võrdlusperioodi kui ka eelmise kvartali suhtes veoteenuste impordi kiirema kasvu tõttu. Majanduse elavnemine suurendas kaubaimpordiga kaasnevat kaubavedude ja
abiteenuste sisseostu kasvu. Veoteenuste käibes oli suurima osatähtsusega meretransport. Transiitvedudega tihedamalt seotud raudteetransport andis ülejääki suurema panuse kui maanteetransport .
Veoteenuste eksport kasvas aastaga 14%. Veoteenuste ekspordi struktuuris hõlmas kaubavedu 46%, muud veoteenused 38% ning reisijatevedu 16%. Eksport suurenes tänu kahe viimatinimetatud veoteenuse kiirema kasvu toel. Nii reisijatevedu kui ka transiitvedudega seotud abiteenuste eksport suurenes aastaga ligi veerandi võrra. Suurim osa veoteenustest (63%) müüdi Euroopa Liidu riikidele ning müüdud teenuste maht tõusis aastaga 9%. Põhiline ekspordipartner oli Soome (20% veoteenuste ekspordist). SRÜ moodustas veoteenuste koguekspordist 18%, peamiselt müüdi veoteenuseid
Venemaale. Veoteenuste eksport ülejäänud riikidesse suurenes aastaga 10% ning läks peamiselt madala maksumääraga piirkondadesse ning Šveitsi ja Ameerika Ühendriikidesse.
Veoteenuste import moodustas 37% teenuste koguimpordist ja kasvas aastaga rohkem kui kolmandiku võrra. Ka impordi puhul oli suurem osa sisseostetud veoteenustest seotud kaubavedudega ning need suurenesid ligi poole võrra. Ehkki reisijateveo osakaal oli väike, kasvas selle maht aastatagusega võrreldes samuti poole võrra. Ligi 80% veoteenustest osteti Euroopa Liidu riikidest, peamiselt Rootsist, Saksamaalt ja Soomest. SRÜst osteti 7% veoteenustest, peamiselt Venemaalt (5%) ja Valgevenest. Ülejäänud riikidest imporditi veoteenuseid tunduvalt rohkem (59%) kui aasta tagasi, peamised impordipartnerid olid Hiina (6%), madala maksumääraga piirkonnad ja Ameerika Ühendriigid.
2011. aasta I kvartali reisiteenuste arengut iseloomustasid tavapärased hooajalised muutused, eriti ekspordis, samal ajal kui impordi sesoonsed muutused olid väiksemad. Reisiteenuste esport kasvas eelmise aastaga võrreldes 6% ja import 11% .
Kuigi reisiteenuste ekspordis oli jätkuvalt suurim osatähtsus Euroopa Liidu riikidel (78% koguekspordist) kasvas eksport SRÜsse (18% eelmise aasta sama ajaga võrreldes), elkõige Venemaale (16%). Venemaa turistide kulutuste kasvu Eestis mõjutas ka järjest populaarsemaks uutuv pika aastavahetuse veetmine Eestis. Kuigi suurim partner oli jätkuvalt Soome (45% reisiteenuste koguekspordist), siis kasvas ka teistest Euroopa Liidu riikidest pärit turistide arv. Naaberriikidest Soome, Rootsi ja Läti) tuli turiste sama palju või pisut vähem kui eelmisel aastal, teiste Euroopa Lidu riikide ( Suurbritannia , Saksamaa) osas oli kasv kiirem.
Reisiteenuste impordis oli pilt vastupidine: kiiremini kasvas import Euroopa Liidu riikidest (eelmise aastaga võrreldes 28%) ja kahanes sissevedu SRÜst (35%) ning ülejäänud riikidest (langus 19% eelmise aastaga võrreldes). Rohkem ja kauem külastati selliseid riike, kus eestlased on tavapäraselt tööd leidnud (Soome, Rootsi, Norra ja Suurbritannia). Kui Skandinaavia maades käimist võib osaliselt põhjendada talispordi harrastusega, siis varasematel aastatel populaarsete päikesereiside külastuste arv langes 2011. aasta I kvartalis.
Tulu sissevool kasvas 2010. aasta I kvartaliga võrreldes enam kui viiendiku võrra ning ulatus 220 mln euroni. 93% tulu sissevoolust teeniti Euroopa Liidu riikidest. Tulu sissevoolust pisut üle veerandi hõlmas tööjõutulu, suurenedes aastaga ligi kolmandiku võrra. Populaarsem töökohamaa oli Soome, kust laekus 47% tööjõutulu sissevoolust. Aastatagusega võrreldes kasvas see ligi poole võrra, mis annab tunnistust sagenenud töölesiirdumisest Soome. Järgnes Suurbritannia 10%ga ja Rootsi 8%ga. Ehkki Venemaal teenitud tööjõutulu osakaal on veel suhteliselt väike, suurenes see neli korda. Investeerimistulu (tulu otse-, portfelli- ja muudelt investeeringutelt) sissevool kasvas aastaga ligi viiendiku võrra. Põhiline osa (70%) investeerimistulu sissevoolust teeniti välismaistelt otseinvesteeringutelt.
Otseinvesteeringu tulu suurenes aastatagusega võrreldes 22% ning selle taga oli nii väljamakstud dividendide kui ka reinvesteeritud tulu kasv. Kogu investeerimistulu sissevoolus oli reinvesteeritud tulu osakaal 43%. Tulu välismaistelt portfelliinvesteeringutelt suurenes 12% ja muudelt investeeringutel 17%. 80% investeerimistulust laekus kolmest riigist – Leedust (45%), Küproselt (18%) ja Lätist (16%). Kõigist kolmest riigist investeerimistulu sissevool kasvas, eriti aga Leedust (64%). Investeerimistegevus Soomes langes võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga kahjumisse. 56% välismaal teenitud investeerimistulust kuulus finantsvahenduse, 15% veetranspordi ning 10% kindlustuse valdkondade investoritele.
Tulu väljavool kasvas aastatagusega võrreldes peaaegu poole võrra. Suurema osa väljavoolust (97%) hõlmas investeerimistulu ning väljavool suurenes just viimase arvelt. Tööjõutulu väljavool suurenes 9%. Nagu tulu sissevool, nii oli ka väljavool peaaegu täielikult seotud Euroopa Liidu riikidega (93%). Investeerimistulu väljavoolus hõlmas otseinvesteeringutulu 88%, olles aastaga kasvanud kahe kolmandiku võrra. Otseinvesteeringutulu väljavoolu kasv põhines just reinvesteeritud tulul, mis aastatagusega võrreldes suurenes ligi 80% ja eelmise kvartaliga võrreldes 21%, küündides 326 mln euroni. Reinvesteeritud tulu moodustas investeerimistulu väljavoolust 79%. Portfelliinvesteeringutulu osakaal kogutulu väljavoolus oli vaid pisut üle 1% ning muu investeeringutulu osakaal 11%, kusjuures mõlema absoluutmaht vähenes.
Analoogselt investeerimistulude sissevooluga kuulus 80% investeerimistulude väljavoolust kolme riigi – Rootsi (56%), Soome (16%) ja Hollandi (9%) – investoritele. Aastataguse perioodiga võrreldes kasvas Soome investorite tulu enam kui kaks korda ning ka Rootsi ja Hollandi investorid kasvatasid oma tulu Eestisse tehtud investeeringutelt. Välismaised investorid teenisid tulu Eestis põhiliselt finantsvahendusest (44%), arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmisest (10%), laondusest (7%) ning elektrienergia - ja gaasivarustusest (6%, vt joonis 9). Investeerimistulu arvutite ning elektroonika- ja optikaseadmete tootmisest kasvas aastaga enam kui kümme korda ning finantsvahendusest ja laondusest viiendiku võrra. Jooksevülekannete konto ülejääk oli 2011. aasta I kvartalis 51 mln eurot. Jooksevülekandeid tehti Eestisse 176 mln euro väärtuses. Valitsemissektorile laekus sellest 43%, millest 52% moodustas Euroopa Liidu struktuurifondide eraldiste kasutamine ning ülejäänu käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksude laekumine mitteresidentidelt. Muude sektorite ülekannetena tuli riiki 100 mln eurot, millest 54% oli struktuurifondide välisabi kasutamine ja 11% välismaal töötajate rahaülekanded Eestisse.
Jooksevülekannete väljavool oli 124 mln eurot. Sellest 60% olid valitsemissektori tehtud ülekanded, millest omakorda 86% ehk ligi 63 mln eurot moodustas Eesti sissemakse Euroopa Liidu eelarvesse.
Hoolimata aasta esimesele kvartalile iseloomulikust suurest osamaksest oli valitsemissektori ülekannete konto väikese ülejäägiga. Muude sektorite ülekanded välismaale olid 50 mln eurot ja suundusid valdavalt Euroopa Liidu riikidesse (Soome, Suurbritannia, Saksamaa ja Rootsi).
Kapitaliülekannete konto ülejääk oli esimeses kvartalis 47 mln eurot. Eestisse tehtud kapitaliülekanded koosnesid põhiliselt Euroopa Liidu toetustest valitsemissektorile ja muudele sektoritele infrastruktuuriobjektide rajamiseks.
Immateriaalse vara alla kuuluvast CO2 saastekvootide müügist laekus Eestisse 96 mln eurot.
Otseinvesteeringute saldo püsis 2011. aasta I kvartalis positiivne ja oli 232 mln eurot. Mitteresidendid tõid otseinvesteeringutena Eestisse 427 mln eurot ja Eesti otseinvesteeringud välismaal kasvasid 195 mln euro võrra.
Eestisse tehtud otseinvesteeringute kogumaht suurenes eelmise kvartaliga võrreldes enam kui kolmandiku võrra. Selle aluseks oli eelkõige siinsete otseinvesteeringuettevõtete kasumite kasv ehk arvestuslike tulude reinvesteerimine. 2011. aasta I kvartali reinvesteeritud tulu oli 326 mln eurot ja see moodustas 75% Eestisse tehtud otseinvesteeringute kogusummast. Kõige rohkem reinvesteeriti finantsvahenduse ettevõtetesse (144 mln eurot), väiksemas mahus arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmisse (43 mln eurot) ning veondusse ja laondusse (20 mln eurot). Aktsia - ja osakapitali investeeringute netosumma oli 26 mln eurot. Omakapitali sissemakseid tehti paljudesse tegevusaladesse, suurim oli sissevool kinnisvara alal, kokku 8 mln eurot. Otseinvesteeringu suhetes olevate ettevõtete grupisiseste laenukohustuste maht suurenes 2010. aasta IV kvartaliga võrreldes 153 mln euro võrra. Grupisiseste laenunõuete tekkimine viis Eestist välja 18 mln eurot.
Ligi kolmveerand ehk 185 mln eurot otseinvesteeringute sissevoolust pärines Hollandist, tähtsuselt teisel kohal oli 131 mln euroga Rootsi ning kolmandal 56 mln euroga Soome. Riikide ühenduste arvestuses võib öelda, et 96% otseinvesteeringutest tuli Euroopa Liidust. Pärast pankade minekut väliskontrolli alla on peamiselt tänu reinvesteeritud tulule tehtud kvartalist kvartalisse suurimaid otse investeeringuid finantssektorisse. 2011. aasta I kvartal ei olnud erand – 47% otseinvesteeringute kogumahust läks finants - ja kindlustustegevuse ettevõtetesse. Mahult järgmised olid investeeringud veondusse ja laondusse (28%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.
Välismaistes otseinvesteeringutes hõlmasid aktsia- ja osakapitali investeeringud ligi 30% väljavoolust. Muu kapitali nõuded ja kohustused suurenesid ning nende muutuste tulemustel läks Eestist välja 68 mln eurot. Tütar- ja sidusettevõtete laenukohustused kasvasid eelmise kvartaliga võrreldes 79 mln eurot, millest suurema osa moodustasid lühiajalised võlgnevused. Eesti investorite laenukohustused välismaiste tütar- ja sidusettevõtete ees vähenesid 10 mln euro.
Kõige rohkem investeeriti Leetu, Ameerika Ühendriikidesse ja Lätti, vastavalt 67 mln, 60 mln ja 42 mld eurot. Suurimad investeeringud tegid finantsvahenduse (36%) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise (34%) valdkondade investorid. Peamine investeeringute sihtpiirkond oli Euroopa Liit.
Portfelliinvesteeringute netosissevool oli 2011. aasta I kvartalis 183 mln eurot. Netosissevoolu põhjustas peamiselt keskpanga ja pensionifondide välisnõuete vähenemine. Keskpank vähendas oma välismaist investeerimisportfelli põhiliselt rahaturuinstrumentide osas. Pensionifondidel vähenesid aga investeeringud omandiväärtpaberitesse.
Portfelliinvesteeringute kohustused kahanesid 2011. aasta I kvartalis 20 mln euro võrra. Institutsionaalsete sektorite arvestuses vähenesid muu sektori ettevõtete kohustused ühte kokku 23 mln euro võrra, mis oli peamiselt tingitud võlakirjade osalise või täieliku lunastamisega. Pisut suurenesid aga krediidiasutuste ja valitsemissektori võlaväärtpaberite kohustused. Omandiväärtpaberite kohustused perioodi jooksul ei muutunud. Riigiti kahanesid portfelliinvesteeringute kohustused enim Ameerika Ühendriikide ees, millele järgnesid Küpr os, Holland ja Kuveit.
Portfelliinvesteeringute nõuded kahanesid vaadeldaval perioodil 202 mln euro võrra.
Investeeringud välismaistesse omandiväärtpaberitesse ja võlaväärtpaberitesse vähenesid kvartali jooksul vastavalt 14 mln ja 218 mln euro võrra. See tulenes peamiselt sellest, et vähenesid keskpanga investeeringud eurodes või euroalal emiteeritud rahaturuinstrumentidesse. Keskpanga rahaturuinstrumentide nõuded vähenesid ühtekokku 399 mln euro võrra ning võlakirjanõuded 51 mln euro võrra.
Põhiliselt pensionifondide tegevuse tulemusena vähenesid 20 mln euro võrra ka muu sektori ettevõtete nõuded välismaiste omandiväärtpaberite suhtes. Muu sektori ettevõtetest suurendasid investeeringuid võlaväärtpaberitesse 160 mln euro võrra pensionifondid ja kindlustusseltsid. Krediidiasutuste investeeringud võlaväärtpaberitesse suurenesid 66 mln euro võrra. Riigiti vähenesid portfelliinvesteeringute nõuded peamiselt Euroopa Liidu riikide, eelkõige Belgia suhtes, millele järgnesid Holland , Soome ja Luksemburg .
Muude investeeringute kohustused kahanesid kvartali jooksul 582 mln eur o võrra, millest krediidiasutuste sularaha ja hoiuste kohustused vähenesid 870 mln euro võrra. Valdavalt kahanesid need krediidiasutuste kohustused jaanuaris, mil euroalaga liitudes alanes neile kehtestatud keskpangas hoitava kohustusliku reservi nõue 7%lt 2%le. Ühtlasi vähenesid krediidiasutuste kohustused välismaiste emapankade suhtes ja laenukohustused mittepangandussektori suhtes 30 mln euro võrra. Krediidiasutuste muud kohustused suurenesid aga 115 mln euro võrra.
Muu sektori ettevõtete kaubanduskrediidi kohustused suurenesid 132 mln euro võrra. Valitsemissektori kohustused kasvasid vaadeldaval perioodil 36 mln euro võrra, mis sisaldab peamiselt Euroopa Liidu fondidest saadud, kuid veel kasutamata välisabi summasid. Riikide arvestuses kahanesid muude investeeringute kohustused enim ehk 720 mln euro võrra Rootsi ees, millele järgnesid Taani 91 mln euro ning Saksamaa 83 mln euroga.
Muude investeeringute nõuded vähenesid 2011. aasta I kvartalis 126 mln euro võrra. Selle põhjus oli keskpanga sularaha ja hoiuste nõuete kahanemine 431 mln euro võrra, mis kajastab muu hulgas ka keskpanga eurodes või euroalariikide suhtes kehtivaid nõudeid. Muu kapitali nõuded suurenesid vaadeldaval perioodil 82 mln euro võrra, sealhulgas keskpanga nõuded 180 mln euro võrra. Viimane on seotud nii Eesti kapitalisissemaksega kui ka reservide ülekandmisega Euroopa Keskpangale eurole üleminekul. Muu sektori ettevõtted investeerisid I kvartalis 8 mln eurot.

Kokkuvõte

2011. aasta I kvartalis oli seni kaheksa kvartalit järjest ülejäägis olnud jooksevkonto
taas puudujäägiga, mis moodustas 63 mln eurot ehk 1,7% sama kvartali SKPst.
Eesti majanduse koguvälisvõlg alanes kvartaliga 1,4% ning oli kvartali lõpus
16,3 mld eurot, olles viimase nelja kvartali SKPst 9% suurem.
Jooksevkonto defitsiidi tekkimise peamine põhjus oli välisomanduses olevate ettevõtete
kasumlikkuse kasv ning sellega seoses jooksevkontol tulu netoväljavooluna
kajastuva reinvesteeritud tulu kahekordistumine aastatagusega võrreldes.
Arvestuslikku laadi reinvesteeritud tuludeta oli jooksevkonto ülejäägis, mis moodustas
5,2% sama kvartali SKPst.
Jätkuvalt tugev välisnõudlus soodustas kaubaekspordi kiiret kasvu, mis saavutas
viimase paarikümne aasta rekordtaseme.
Kaupade ja teenuste konto ülejääk kahanes 2010. aasta I kvartaliga võrreldes kümnendiku
võrra ning oli 92 mln eur ot ehk 2,5% sama kvartali SKPst.
Jooksevülekannete ja kapitalikonto ülejääk kasvas 2,5 korda ning ulatus ligi
200 mln euroni.
Finantskontol jätkus kapitali tagasihoidlik netoväljavool.
Eesti kulla- ja välisvaluutareservid kasvasid kvartaliga 25 mln eur o võrra.

Kasutatud allikad:

"Maksebilanss". Tiiu Ohvril
http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Maksebilanss
http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/mikmak.html
"Eesti majandus - lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis". Avatar . Tartu 2008
"Avatud majandus: Maksebilanss ja vahetuskurss ". Marge Sults
18