Majandussüsteemide
võrdlus – Eesti ja Soome
Soome
Soome
on parlamentaarne vabariik, milles võim kuulub rahvale, keda esindab
ühekojaline parlament – Eduskund, milles on ruumi 200
rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel.
Hääleõigus on alates 18. eluaastast. Riigipea on president , riigi
president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000). Iseseisvumine Venemaast 1917. aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev
6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik
süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi.
Põhinäitajad:
Koht maailmas RTK järgi 32
RTK
ühe elaniku kohta: 18 850 $
Maksebilanss :
1,1 mrd$
Inflatsioon :
0,4%
Tööpuudus:
18, 2%
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia Soome Referaat Tallinn 2020 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1.Rahvastik....................................................................................................................................4 2.Linnastumine..............................................................................................................................6 3
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Soome vabariik Koostas: Siim Paluoja Juhendaja: Ene Külaots PÄRNU 2011 1 Sisukord: 1 Riigi nimi 2 Soome välispoliitika 3 Soomlased 4 Soome riigi lipp 5 Geograafiline asend 6 Loodus tingimused 7 Soomele kohane kliima 8 Majandus 9 Ajalooline ülevaade Soome majandusest 10 Majandus kasv 11 Majanduse struktuur 12 Maksutase 13 Väliskaubandus 14 Kasutatud kirjandus 2 Riigi nimi: Tavapärane riigi nimi eesti keeles: Soome Vabariik Rahvusvaheline tavapärane nimi: Republic of Finland Tavapärane nimi lühendatult: Soome Rahvusvaheline tavapärane nimi lühendatult: Finland Kohalikus keeles pikk nimi: Suomen Tasavalta Kohalikus keeles lühike nimi: Suomi Soome on parlamentaarne vabariik
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi
Sisukord: Sissejuhatus Üldandmed Geograafiline asend Loodus Kliima Majandus Ajalooline ülevaade Soome majanduses Majanduskasv Majanduse struktuur Maksutase Väliskaubandus Arengutase Rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelised ettevõtted 20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet Erialalised Rahvastik Tööelu Suurimad linnad Energiavarud Maavarad Energia Majandussidemed Põllumajandus Metsamajandus Keskkonna brobleemid Tööstus Transport Soome minek Turism Mida teha ja vaadata Populaarsemad turismi piirkonnad Suusakeskused Soome 10 suurimat suusakeskust Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaadi teemaks on Soome Vabariik
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Sigrid Västra TASB51 ROOTSI MAJANDUS Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline majandus Õppejõud: prof Lembo Tanning Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. ROOTSIST ÜLDISELT............................................................................................................4 1.1 Ajalugu..........................................................................
Rootsi majandust iseloomustab laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuudusega võitlemisele. Kuigi 2007. aasta sügisel puhkenud globaalne finants- ja majanduskriis mõjutas Rootsit oodatust jõulisemalt, osutus jõuliseks ja oodatust kiiremaks ka Rootsi taastumine kriisist. 2011. aasta esimesel poolel kasvas Rootsi majandus tempokalt, näidates Euroopa Liidu kiireimat kasvu. Tabel 1- Rootsi peamised majandusnäitajad ja nenede muutused 2002-2011 (%) 200 200 200 200 200 200 200 200 201 201 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 SKP kasv 2,0 1,7 3,7 2,7 4,2 2,5 1,2 -5,2 5,5 3,9
Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest protsessidest, sest kõigil meil on praegusel ajahetkel või tulevikus väga suur roll nimetatud protsessides. Teema piiratud mahu ja limiteeritud aja tõttu on käesolevas referaadis täpsema uurimise all
Triin Jusson Tartu 2010 19.sajand Soomes Kilde ajaloost 19. sajandi algus tõi soomlaste ellu suuri muudatusi: Napoleon püüdis blokeerida Inglismaad, et katkestada kaubavahetuse mandriga. Kuna Rootsi kuningas Gustav IV Adolf keeldus täitmast Prantsusmaa ettekirjutusi, siis tegi Napoleon Bonaparte tsaar Aleksander I-ga lepingu, et Venemaa sunniks Rootsi kuninga kuulekusele. Selle eest lubas ta Vene tsaarile tasuks Soome. Puhkes viimane sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Nüüd ei olnud Rootsist enam arvestatavat vastast ja kuu aja pärast marssisid Vene väed Soome, Turusse. 1808.aasta märtsi ja juunikuu manifestiga kuulutas Aleksander I Soome igaveseks ajaks Venemaa osaks, kuid veel samal sügisel valiti Soomes uute valitsejate ettepanekul saadikud, kes pääsesid Peterburis tsaari enda jutule. 1809.aasta märtsis-juunis peeti ajalooline Porvoo Maapäev, kus Soome
Kõik kommentaarid