Majandussüsteemide võrdlus - Eesti ja Soome (0)

Majandussüsteemide võrdlus – Eesti ja Soome
Soome
Soome on parlamentaarne vabariik, milles võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament – Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Hääleõigus on alates 18. eluaastast. Riigipea on president , riigi president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000). Iseseisvumine Venemaast 1917. aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi.
Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32
RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $
Maksebilanss : 1,1 mrd$
Inflatsioon : 0,4%
Tööpuudus: 18, 2%
Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde.
Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%) väheneb aeglaselt väike siseturg ja Euroopa ääremaa asend.
Soome on endiselt üks jõukamaid turumajandusmaid.
Soome peamised majandusharud : laevaehitus, elektroonikatööstus, kergemasinatööstus, raskemasinatööstus, elektrometallurgia , paberimass ja paber, agrotööstus, keraamikatööstus, keemiatööstus, tekstiiltööstus.
Majanduskasv
Viimase kümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud terve majandustsükli. Eelmise kümnendi alguses (1990-93) oli Soome peale Nõukogude Liidu turu äralangemist tõsises majanduskriisis. Nimetatud perioodil langes Soome SKP 9,9%, mis on suurim langus OECD riikides. Kümnendi keskel väljuti majanduskriisist ja alates 1994. aastast on Soome majanduskasv olnud jätkuvalt positiivne. Selle tulemusel jõudis Soome SKP aastaks 1996 kriisieelsele tasemele .
Perioodil 1994-1999 on soome iga-aastane majanduskasv olnud vahemikus 3,5%- 6,3%. Suurima majanduskasvuni küündis Soome majandus nimetatud perioodil 1997.aastal kui majanduskasv küündis 6,3%-ni. Aastatel 1998-1999 majanduskasv aeglustas mõnevõrra, mille peamise põhjusena tuuakse esile maailmamajanduse konjunktuuri halvenemist ja Aasia kriisi mõju. Kuigi samasse perioodi langes ka Venemaa majanduskriis, loetakse Vene kriisi mõjusid suhteliselt väikeseks. Suuremad tagasilöögid ilmnesid vaid toiduainetetööstuses ja transpordis . Kuigi aastal 1998 kasvas majandus 5,0% ja aastal 1999 vaid 3,5%, peetakse Soome väljavaateid majanduskasvu jätkumiseks edukateks. Aastaks 200 Prognoositi Soomele 4-6% majanduskasvu ja üle 4% kasvu prognoositakse ka järgnevateks aastateks. OECD riikidest on Soome kiireima majanduskasvuga riik peale Iirimaad .
Soome majanduskasvu oluliseks eelduseks on Soome ekspordi jätkuv kasv. Ekspordikasvu põhjuseks peetakse Soome head konkurentsivõimet, millele on aidanud kaasa euro nõrgenemine, ja eksporditurgude kasvu. Soome majanduskasvu veduriks on jätkuvalt elektroonikatööstus ning metsatselluloosi ja paberitööstus.
Rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul esineb Soome majanduses siiski probleeme, mis võivad majanduskasvu pidurdada . OECD näeb kasvu pidurdamise võimalike põhjustena eelkõige kvalifitseeritud tööjõu puudust elektroonikasektoris ja võimsuste ammendumist tselluloosi- ja paberitööstuses. Tulenevalt investeeringute kasvust ei kujune tootmisvõimaluste ammendumine siiski suureks probleemiks. Peamise probleemina nähakse eelkõige tööjõukulude kiiremat kasvu kui konkureeritavates riikides, mis viib ekspordikasvu aeglustumisele ja selle kaudu vähendab järgnevatel aastatel ka Soome majanduskasvu. Ekspordikasvu aeglustumisel ja selle kaudu majanduskasvu aeglustumisel on oma osa ka tooreinehindade ja impordihindade (eelkõige kütusehindade) kasvul.
Ka IMF tõdeb, et jätkuvalt on probleeme, mis nende lahendamisega viivitamise korral ohustavad pikaajalist majanduskasvu ja pidurdavad toimetulekut halveneva demograafilise olukorraga. Probleemidena nimetab IMF madalat tootlikkuse kasvu ( v.a. elektroonikasektor) ja kõrget struktuurset tööpuudust. Kuna traditsioonilistes sektoris on kasv toimunud eelkõige senise tööjõu suurema ärakasutamise kaudu, siis struktuurne tööpuudus lõikab selle kasvuteguri ära ja ohustab selle kaudu pikemas perspektiivis ka kogu majanduskasvu jätkumist ( IMF. Finland - 2000 Article IV Concultation, June 5-12, 2000. Concluding Remarks June 12, 2000)
Majanduse struktuur
Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile. 1998. aasta Soome SKP-st andis teenindus 63,0%, s.h. kaubandus, toitlustus ja majutus 12,2%, transpordi- ja sideteenused 10,2%, kinnisvara haldamine 9,2% ja finantsteenused 4,1%. Tööstus andis SKP-st 28,2%, ehitus 5,0% ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %. (seda vaatamata kriisiperioodil toimunud langusele). 1999. aastal kasvas tööstustoodang 5,5%, kusjuures kasvu pidurdas maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisest tingituna nõrk aastaalgus. Tööstustoodangu osas on jätkuvalt kiireima kasvuga sektoriteks elektroonikatööstus ning metsa- ja paberitööstus. 1999. aastal oli toodangukasv elektroonikasektoris 24,3%. Metsa- ja paberitööstuses oli aastane kasv küll vaid 3,4%, kuid tingitud oli see eelkõige langusest aasta esimesel poolel. Nii 1999. aasta teise poole kui ka 2000. aasta kasvunäitajad on Soome metsa- ja paberitööstuse puhul kõrgemad kui majandusevõi tööstuses tervikuna . Tööstustoodangu kasv on valdavalt saavutatud ekstensiivse kasvu arvel. Oluline tootlikkuse kasv on toimunud eelkõige elektroonika ja muu tehnoloogia sektoris. Traditsioonilises majanduses oli tootlikkuse kasv 1999. aastal vaid 1,3%. Suurimad rahvusvahelised majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Ülejäänud majandusharud on suunatud rohkem siseturule ning võivad seoses turgude suurema avatuse ja globaliseerumisega elada üle olulisi muutusi. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte Nokia Oyj, kelle osaks hinnatakse Soome 1999. aasta 3,5% majanduskasvust 1,25% kasvu. Põllumajanduse toodang ja kalapüük müügihindades on kõikunud sõltuvalt ilmastikuoludest ja on aastatel 1990-1998 langenud 1,9%. Ehitustegevuses saabus madalseis hiljem kui majanduses tervikuna. 1996-1999. aastatel järgnes sellele tõus, kuid 1990. aasta tase pole veel saavutatud.
Eesti
Eesti on demokraatlik vabariik ning kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta  Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist2 011 on kasutusel euro.
2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat. 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2009. aastal kaevandati Eestis 12 604,9 tuhat tonni põlevkivi.
Eesti keskmine brutopalk oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni (838,33 EUR).
2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9% ; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele).
SKP jaotumine sektoritesse (2009) :
Sektor
Osakaal
Põllumajandus
2,7%
Tööstus
26,3%
Teenindus
74,5%
Tööjõu jaotumine sektoritesse (2008) :
Sektor
Osakaal
Põllumajandus
2,8%
Tööstus
22,7%
Teenindus
74,5%
Eesti suurimad ekspordiartiklid on:
1) Masinad ja seadmed – 29%
2) Puit ja paber – 13%
3) Metallid – 10%
4) Toidukaubad – 8%
5) Tekstiilid – 5%
6) Keemiatooted
Eesti tähtsaimad ekspordipartnerid on Soome – 18,57% , Rootsi – 12,52% , Läti – 12,52% , Venemaa 9,33% , Saksamaa – 6,09% , Leedu – 4,76% ning Ameerika Ühendriigid – 4,26% .
Eesti suurimad impordiartiklid on:
1) Masinad ja seadmed – 35%
2) Tekstiilid – 19%
3) Mineraalsed kütused – 19%
4) Keemiatooted – 9%
5) Toidukaubad – 6%
Eesti tähtsaimad impordipartnerid on Soome – 14,52% , Leedu – 10,84% , Läti – 10,47% , Saksamaa – 10,33% , Venemaa – 8,59% , Rootsi – 8,34% ning Poola – 5,63% .
Eesti riigireiting:

• 2. juulil 2007 kinnitas Standard & Poor 's Eesti riigireitingu tasemel A, kuid muutis väljavaate stabiilsest negatiivseks. Reitinguagentuur  Moody 's kinnitas juulis 2007 reitingu tasemel A1, muutes väljavaate positiivsest stabiilseks. Reitinguagentuur Fitch kinnitas juulis 2007 Eesti riigireitingu tasemel A stabiilne.
  
• 23. juulil 2008, kinnitas reitinguagentuur Standard & Poor's Eesti Vabariigi pikaajalise reitingu tasemel A ja lühiajalise reitingu tasemel A-1. Samal ajal kinnitas reitinguagentuur ülekannete ja konverteeritavuse hinnangu tasemel AA. Eesti riigireitingu väljavaade on negatiivne.
  
• 8. aprillil  2009. aastal, alandas reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingut astme võrra tasemele BBB+, jättes reitinguväljavaate negatiivseks.
  
• 19. juulil 2010. aastal, tõstis reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu kahe pügala võrra tasemele A, agentuur kinnitas reitingu väljavaate stabiilsena.
  
• 5. jaanuaril 2011. aastal eemaldas Moody’s ülempiiri Eesti ettevõtete reitingutelt, mis võimaldab Eestis tegutsevatel ettevõtetel omada kuni kõrgeima taseme ehk Aaa reitingut ning Eesti riigile antud reiting ei piira enam ettevõtete reitingutaset. Reitinguagentuur on seisukohal, et euroala riikidele antud võlakirjade ja pangahoiuste Aaa-reiting peegeldab sarnaselt teistele euroala riikidele nüüd ka Eesti puhul seda, et moratooriumi  kehtestamise oht on väga väike. Eesti riigireiting jäi tasemele A1, stabiilse väljavaatega.
  

Eesti-Soome majandussuhted

Soome on kujunenud Eestile üheks olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks. Makromajanduslikul tasemel on Eesti ja Soome vahelised majandussuhted heaks näiteks maailmamajanduse globaliseerumisest tingitud majanduslikust integratsioonist ning sama protsess toimub ka ettevõtete tasandil – pidevalt kasvab nende ettevõtete arv, mis on omavahel seotud kas omandi- või kaubandussuhete kaudu.
Majanduslepingud
Eesti ja Soome vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, sealhulgas investeeringute soodustamise ja kaitse leping, majandusliku koostöö ja abi leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, lennundusleping, vastastikuse tollialase abistamise ja maanteetranspordi leping. Kahe riigi vaheline lepinguline baas on arenenud nii lepingute arvu kui sisu poolest. Eesti ja Soome kahepoolseid majandussuhteid reguleerivad alates 2004. aasta 1. maist EL’i siseturu reeglid.
Kaubavahetus
Soome on jätkuvalt Eesti suurim kaubanduspartner . Eesti kaupade väljavedu Soome tegi suure hüppe 2005. aastal, kasvades 50% võrra. Väike langus toimus üleilmse majanduskriisi tõttu aastatel 2008-2009, kuid 2010. aasta 9 kuuga on Eesti eksport Soome võrreldes 2009. aasta sama perioodiga taas kasvanud 21% ja import Soomest koguni 30,6%. Kaubandusbilanss on siiski jäänud Eestile positiivseks.
2010. aasta esimese 9 kuu jooksul oli kaubavahetuse käive Soomega  32,4 miljardit krooni, millest eksport moodustas 16,7 miljardit (17,4% Eesti ekspordist) ja import 15,7 miljardit krooni (15,2% Eesti impordist).
Paljud Soome ettevõtted on toonud osa oma tootmisest üle Eestisse või laiendavad siin olemasolevat tootmist, mis aitab kaasa ka kaubavahetuse mahtude kasvule. Viimasel ajal on aga märgata ka Eesti ettevõtete kasvanud huvi Soome turu vastu. Nii ekspordis kui impordis on mõnevõrra vähenenud elektroonikatoodete osakaal, mis näitab ühe Soome allhankija osa vähenemist ning kogu kaubavahetuse mitmekesistumist.
Tähtsamad ekspordiartiklid Eestist Soome on elektrimasinad ja -seadmed, puit ja puidutooted , metallid ja metallitooted, masinad ja seadmed, mööbel ning tekstiil ja tekstiilitooted.
Tähtsamad impordiartiklid Soomest Eestisse on elektrimasinad ja -seadmed, metallid ja metallitooted, transpordivahendid, masinad ja seadmed ning keemiatooted.
Investeeringud
30.09.2010 seisuga on Soome investorid teinud otseinvesteeringuid Eestisse 43 miljardi krooni ulatuses, see on 22,8% kõigist Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest. Soomest enam on investeerinud vaid Rootsi ettevõtted (35,3% kõigist otseinvesteeringutest).
Enim on Soome ettevõtted investeerinud kaubandus-, tööstus-, telekommunikatsiooni-, ehitus- ja kinnisvarasektorisse ning finantsvahendusse.
Suure osa soome väike-ettevõtete jaoks on lihtsaim viis rahvusvahelistumist alustada Eestist. Ülekaalukalt suurima probleemina Eestis toodi majanduskasvu aastatel esile tööjõupuudust. Praegu, kui on saadaval nii tootmis- ja müügipindu kui tööjõudu, leiavad paljud Soome ettevõtjad, et oleks ehk õige aeg Eestis tegevust alustada.
Suurimad Soome otseinvesteeringud Eestis on suunatud järgmistesse ettevõtetesse: 
Rakvere Lihakombinaat (HK Ruokatalo), A. Le Coq (Olvi), Fortum Termest, Stora Enso , Cargotec Eesti, Kuusakoski, Nordic Energy Link (Finestlink), Eesti Gaas (Fortum).
Eestist on investeeringuid Soome tehtud tunduvalt vähem – 30.09.2010 seisuga oli otseinvesteeringuid tehtud 4,6 miljardi krooni ulatuses. Soome on sellega Eesti investeeringute suuruselt 4. sihtriik , enim on eestlased investeerinud ehitus- ja kinnisvarasektorisse. Investeeringud on viimastel aastatel küll vähehaaval kasvanud, Soomes on registreeritud üle 50 Eesti kapitaliga ettevõtte. Mõned positiivsemad näited Soomes tegutsevatest Eesti ettevõtetest on: Tallink AS, AS Tavid , AS Harju Elekter osalus PKC Group OY-s, AS Klementi, Arco, Wallenium, Webmedia, Uptime ja Ober-Haus.
Turism
Soome on Eesti turismimajanduse tähtsaim sihtturg. 2010. aasta jaanuarist kuni septembrini oli Eestis majutatud 1,2 miljonist välisturistist soomlasi ligi 640 tuhat ehk üle 52% kõigist väliskülalistest. Eesti on soomlaste peamine välisreisisihtkoht – üle 30% soomlaste välisreisidest tehakse Eestisse. Kui arvestus toimuks kõigi turistide, mitte ainult majutuste järgi, oleks soomlaste osakaal hoopis suurem.
Soome turistide arv Eestis kasvas hüppeliselt peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal, kuid aastail 2005-2007 vähenes nende arv uuesti umbes 5-6 % aastas. Üheks teguriks oli kindlasti hindade tõus Eestis, teiseks ilmselt küllastumine. 2008. ja 2009. aastal vaatamata turistide üldarvu vähenemisele Eestit külastavate soomlaste arv veidi kasvas, 2010. aastal see kasv jätkus ning Soome turistde arv suurenes 2009. aastaga võrreldes 11%.  Põhjuseks võib  pikemate ja kallimate välisreiside vahetamine taskukohasemate lähireiside vastu. Aasta-aastalt on kasvanud ka oma autoga Eestisse reisivate soomlaste arv ning Eesti osatähtsus on niisamuti  tõusnud soomlaste pikemaaegsete reiside osas.
Turismisuhete arendamisele on oluliselt kaasa aidanud ka Eesti iga-aastane osalemine Helsingi rahvusvahelisel Matkamessil. 2011. aastal oli Eesti selle messi ametlik partnermaa, EASi Turismiarenduskeskuse eestvedamisel ja toetusel osales 33 Eesti turismifirmat. Matkamessi külastas 83 tuhat inimest. 
22. mail 2002 avatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Helsingi esinduses töötab alates 2007. aastast  ka turismiesindaja Toomas Tärk.
Soome-Eesti Kaubandusühing
1990. aastast tegutseb Soomes Soome-Eesti Kaubandusühing (SEKY), mis koondab peamiselt Eestis tegutsevaid Soome ettevõtteid ja Eestist potentsiaalselt huvitatud ettevõtteid. Liikmete arv on hetkel ligi 170. SEKY põhieesmärk on Eesti ja Soome äriringkondade suhete tihendamine ja selleks vastavate kontaktide loomine. Ühe prioriteedina nähakse Eesti ettevõtete aktiivsemat kaasamist SEKY-sse. Alates 2004. aasta sügisest annab SEKY kord aastas välja 10 000 krooni (2011. alates 1000 euro)  suurust stipendiumi ühele soome keelt ja majandust õppivale Eesti üliõpilasele.
Eestis tegutsevaid Soome ettevõtjaid koondab Soome-Eesti Kaubanduskoda  (FECC) , millel on ligikaudu 120 liiget ja mille eesmärk on vahendada ärikontakte ja anda liikmetele infot Eesti majandusest.