Riik peab tagama ka turvalisuse. Riigi turvalisuse tagab ametnikkond (politsei, sõjavägi jne). Sellel ajal tegeles haridusega kirik, eelkõige perekond. Heaoluriik Heaoluriik on lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandusreguleerivaid funktsioone. Majandusliku effektiivsuse kõrvale seatakse heaoluriigis alati sotsiaalne õiglus. Sotsiaalne õigus: vanaduspension (selle kindlustab riik), haigusrahad, töötu abiraha kindlustusväljamaksed. Lastetoetus, invaliitsuspension, toimetulekutoetus toetusrahad riigi eelarvest. Kokku on need kõik väljamaksed. Raviteenused, munitsipaal elamud, haridus teenused. Kõik kokku moodustavad sotsiaalse poole, mida riik on võtnud enda kanda heaoluriikides. Riik toetab neid valdkondi ja sellega on tagatud sotsiaalne õigus. Ühiskonna struktuur Ühiskond jaguneb erinevateks sfäärideks. Ühiskonnal on poliitiline-, majanduslik-, sotsiaalne
Turutõke on olukord, kus ei teenita kasumit. Riik sekkub maj. 4 viisil: võib reguleerida teatud kaupade hindu (tollimaks, aktsiis), kvaliteeti (toit, ehitus), kvantiteeti võib tegeleda tootmisega (Estonian Air, E Energia) sotsiaalsetel eesmärkidel rajab riik koole, lasteaedu, raviasutusi jne võib mõjutada majandust maksude (aktsiis), subsiidiumitega (juurdemakse põllumeestele) võib teha rahaülekandeid, väljamakseid vastavalt sots. vajadustele (toetused, haigusrahad, pensionid, stipendiumid) Ühishüve on teenus/rajatis, mis on kasulik kogu ühiskonnale. nt kultuur, haridus, tervishoid, julgeolek, ühistransport, tänavavalgustus Riik tegeleb majanduse planeerimisega. nt tööjõukoolitamine, õiglase maksusüs. loomine, kontroll maj.tegevuse üle
Maksud väikesed, kuigi palju kodutuid inimesi. *Sotsiaaldemokraatlik-iseloomulik põhjamaadele, toetused on kõigile, riik vastutab inimeste heaolu ees, kogutakse palju makse ja maksud suured, rikkamad inimesed maksavad rohkem tulumaksu. *Sotsiaalteenused-isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus *Sotsiaaltoetus-isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus *Sotsiaalkindlustus-pension, haigusrahad jne. 6) Heaoluriigi tulevik-heaoluriiki püütakse ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. 7) Demokraatia tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustus, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega
Ümbrikupalku makstakse ja saadakse viiel erinevatel põhjusel : 1. Tööandja ja töötaja vabatahtlikul kokkuleppel. 2. Tööandja sunnib selle töötajale peale tööandmise tingimusena. 3. Töötaja saab sellest teada alles aasta lõpus, kui saab tööandjalt tulumaksudeklaratsiooni tegemiseks õiendi palga ja maksude kinnipidamise ja ülekandmise kohta. 4. Töötaja märkab, et haigusrahad on kahtlaselt väikesed ja siis saab teada, et ametlikult on tema palgalt makse makstud ainult riigis kehtiva alampalga järgi. 5. Töötaja saab vähe puhkuseraha ja siis selgub, et ta sai osa palka ümbrikupalgana. Töötaja ümbrikupalgast ei võida Sageli pöörduvad töötajad ametiühingu või töövaidluskomisjoni poole, et nõuda tööandjalt saamata jäänud palka, milles tööleasumisel küll kokku lepiti, kuid mida töölepingusse kirja ei pandud
Lastetoetused on väikesed ja vanureid ei toetata. Oluline on perekond, usk ja traditsioonid. 3. Liberaalne heaolumudel- ,,Igaüks on oma õnne sepp"- tagab kõrge tööhõive. Madalad maksud. Inimene ise vastutab oma tervishoiu ja sotsiaalhoole eest. Riigi roll väike. Noorte, eneskindlate ja edukate ühiskond. Eesti erakonnad pooldavad liberaalset heaolumudelit. 6. Heaoluriigi väljamaksed: 1. kindlustusväljamaksed. (vanaduspension, haigusrahad, töötuabirahad) 2. toetusrahad eelarvest. (lastetoetus, toimetulekutoetus, invapensionid) Heaoluriigi teenused: 1.raviteenused 2.haridus 3.munitsipaalelamud. 7. Siirdeühiskond- Ühiskond, mis suundub totalitarismist demokraatiale. 8. I maailm- kõrge tehnoloogilise arengutaseme ja demokraatliku ühiskonnakorraldusega lääneriigid II maailm- Valitsmiskord totalitaarne, inimestel puuduvad põhilised
ning kust tuleb sissetulek. See sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. See koosneb tuludest ja kuludest. 9. Kuhu kulub peamiselt Eesti riigi eelarveraha? Mida kujutab endast sotsiaalne turvalisus? Riigi eelarveraha kulub: · Riigivalitsemisse (registrite ja andmebaaside pidamine, valitsusasutuste ja julgeolekujõudude ülalpidamine jne.) · Ühishüviste pakkumisse (sisejulgeolek, sotsiaal-ja haridusteenused) · Rahalistesse ülekannetesse (pensionid, haigusrahad, riigitöötajate palk, sotsiaaltoetused) Sotsiaalne turvalisus on riigi poliitika elanike toimetuleku kindlustamiseks rahaliste väljamaksete ja hoolekandeteenuste abil. (Sotsiaaltoetust antakse kannatavale või sotsiaalse riski olukorda sattunud inimestele, olenemata tema maksudest ja sissemaksetest. Sotsiaalkindlustuse puhul sõltub toetuse suurus inimese või ettemakse sissemaksetest.) 10. Mille poolest erineb netopalk brutopalgast? Kuidas arvutatakse netopalka?
heaolu, vaid tagada konkurents ja kõrge tööhõive; maksud olgu madalad, et raha jääks kodanike kätte ja nad ise saaksid vastutada oma hariduse ja tervise kindlustamisel; toetust makstakse ainult vaestele. *Sotsiaalteenused-isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus *Sotsiaaltoetus-isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus *Sotsiaalkindlustus-pension, haigusrahad jne. 6. Heaoluriigi tulevik. Heaoluriike püütakse ümber korraldada tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi,tööandja ,mittetulundussektori ning kodanike vahel. Igaüks peab panustama enda heaollu. 7. Demokraatia tunnused. Kodanikuvabadused Õigusriik, kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
1) Masinaid 2) hoonet/maad 3) raha 4) toorainet 5) turgu 10. Kapitalistliku ühiskonna positiivsed ja negatiivsed küljed. TV lk. 23 ül. 7. POSITIIVNE NEGATIIVNE Poodides oli palju kaupa Tööpuudus Pidevalt täiustatakse tehnikat Ühiskonnas suureneb ebavõrdsus 11. Võrdle tööliste õigusi 19. sajandil ja Eestis 21. sajandil järgmistes valdkondades: haigusrahad, kõrge iga, trahvide süsteem, tööpäeva pikkus. TV lk. 24 ül. 4. 19. SAJANDIL 21. SAJANDIL Haigestusraha ei makstud Haigestusraha makstakse Vallandati ja pensionit ei makstud Inimene saab pensionile jääda Trahviti kergekäeliselt ja kogu aeg Trahve ei ole aga inimene võidakse peemiast ilma jätta. 12. Mis ohustas tööliste tervist 19
võetakse? Millised on ümbrikupalkade kahjud ja kasud? Ümbrikupalku makstakse ja saadakse viiel erinevatel põhjusel : 1. Tööandja ja töötaja vabatahtlikul kokkuleppel. 2. Tööandja sunnib selle töötajale peale tööandmise tingimusena. 3. Töötaja saab sellest teada alles aasta lõpus, kui saab tööandjalt tulumaksudeklaratsiooni tegemiseks õiendi palga ja maksude kinnipidamise ja ülekandmise kohta. 4. Töötaja märkab, et haigusrahad on kahtlaselt väikesed ja siis saab teada, et ametlikult on tema palgalt makse makstud ainult riigis kehtiva alampalga järgi. 5. Töötaja saab vähe puhkuseraha ja siis selgub, et ta sai osa palka ümbrikupalgana. Sageli on inimene, kes tööd soovib sunnitud valima kahe halva vahel: kas nõustuda ümbrikupalgaga või olla ilma tööta. Sellises olukorras on ilmselt õige tegu valida ümbrikupalk, sest sageli on raske leida tööd, eriti just maapiirkondades ja väiksemates linnades
Heaoluriigi kujunemine: 1880.aastatest Saksamaal, XX sajandi esimesel kümnendil Põhja-Euroopas, USAs 1930.aastatel (F.D.Roosevelt´i "uus kurss"), 1950-1970 heaoluriigi kuldaeg, 1980.aastate majanduslanguse järel rõhk heaoluühiskonnal: valitsus vaid üks sotsiaalagentidest (kärbiti heaolukulutusi), kohustused tuleb ära jagada tööandjate, riigi, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel. Riigi väljamaksed: 1. Kindlustusväljamaksed vanaduspensionid, haigusrahad, töötu abirahad. 2. Toetusrahad eelarvest lastetoetus, toimetulekutoetus, invapensionid. Teenused: 1. Raviteenused 2. Munitsipaalelamud 3. Haridus 4.tund DEMOKRAATIA LEVIK JA SIIRDEÜHISKONNA PROBLEEMID Poliitilise arengu tendentse: "külma sõja" ajal jagati maailm kolmeks: kapitalistlikud lääneriigid, sotsialistlikud riigid ja NSVL, arengumaad (Aasia, Aafrika ja Lõuna- Ameerika). F.Fukuyama sõnul levib esindusdemokraatia ja kapitalism kõikjale, lõpetades
Ajalugu Üldülevaade 20. sajandi algusest Õp: Kes ütles, et tund jääb ära? Ma tahan teada, kes on kuulujuttude allikas. Gertrud: Ma ei tea, ma vist nägin seda unes Maailmas oli 1,6 miljardit elanikku. Tänapäeval on 7 miljardit. 60% elas kas koloniaal- või poolkoloniaalmaades. Poolkoloniaalmaad on riigid, mis on küll eraldi riik, aga mis sõltuvad mõnest teisest riigist, näiteks Hiina. Sõltumatuid riike 1900. aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, austria-Ungari, USA, Jaapan). Tänapäeval on üle 200 sõltumatu riigi. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia neil oli ülemerekolooniad. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised riigid. Venemaal põhiline venelased. Austria- Ungaris oli austrialased ja ungarlased, aga oli ka palju slaavi rahvad, kes olid allasurutud. Jaapanil ja USAl ei olnud kolooniaid. Kõrgkapitalism ahk imperiali...
Eesti riik saab suurema osa oma tuludest maksudest (ligi 83%). Sageli peetakse Eesti maksukoormust madalaks, kuid madal on ta eelkõige Põhjamaadega võrreldes. Eestis üheks olulisimaks maksuks on sotsiaalmaks, mis jaguneb kaheks: 20% läheb sotsiaalfondi pensionite maksmiseks praegustele pensionäridele (kohustusliku pensionikindlustuse valinuil 16%) ja 13% ravikindlustuseks, millest finantseeritakse Eesti tervishoiusüsteemi. Sellest rahast makstakse nii ravikulud kui ka haigusrahad. Lisaks kehtib Eestis töötuskindlustus, mille puhul töötaja maksab 2,8% palgalt ja tööandja 1,4%. Teiseks oluliseks maksuks on käibemaks, mille tavaline määr on Eestis 20%, lisaks veel erinevad aktsiisid ning isiku ja ettevõtte tulumaks. Viimasel paaril aastal on Eesti väga tagasihoidlikku tulu saanud ka tolli- ja hasartmängumaksudest. Eesti riigi erinevad strateegiad, arengukavad ja
1. Loeng Peamised heaolurežiimid Milleks mudel vajalik on: mudel kui ideaaltüüp: seletab konkreetset nähtust teooriast tulenedes. Mudel kui stat. võrreldavus. Mitte kõik rikkad riigid ei ole HR. nt diktatuur. HR-ist rääkides peame silmas mingit riiki, mis on tõsiselt käsile võtnud sotsiaalkindlustussüsteemid. Klassikaline arusaam HRst: Turg ja valitsus hoiavad üksteist tasakaalus. HR kui turutõrgete pehmendaja: Barr: “HR aitab kaasa majanduslikult efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt.” : de-commodification ehk lahtikaubastamine. Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud. Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad tagama turg ja pere, kui need ebaõnnestuvad, siis sekkub riik. Riigi sekkumine on ajutine (hädaolukorras) 2. Industrial performance mudel- tööpanuse mudel:vajadused peavad s...
majandusse sekkuda. Riik sekkub maj. 4 viisil: võib reguleerida teatud kaupade hindu (tollimaks, aktsiis), kvaliteeti (toit, ehitus), kvantiteeti võib tegeleda tootmisega (Estonian Air, E Energia) sotsiaalsetel eesmärkidel rajab riik koole, lasteaedu, raviasutusi jne võib mõjutada majandust maksude (aktsiis), subsiidiumitega (juurdemakse põllumeestele) võib teha rahaülekandeid, väljamakseid vastavalt sots. vajadustele (toetused, haigusrahad, pensionid, stipendiumid) Millistel majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel riik sekkub majandusse? Majanduslikud motiivid: monopolide kontrollimine, konkurentsi soodustamine , maksude parem laekumine, oluliste tootmisalade toetamine . Sotsiaalsed motiivid: tervishoiu ja ohutuse tagamine, tööpuuduse vältimine , toiduainete turu kaitse, kahjulike välismõjude piiramine Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
