Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Morfoloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käänd, mitmus, kõneviis, kääne, ainsus, pöördsõna, vormist, paradigma, tingiv, käskiv, kalad, lauses, sõi, käänet, tegevusnimi, kesksõna, tingiva, moodus, osastav, minevikdi, nimisõna, seisundit, käändsõna, omastav, isse, deks, likku, siil, seestütlev, alaleütlev, kaasaütlev, omadussõna, roosa, olevik, kuulaja, alalütlevMuutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile saab lisada ----käände-või pöördelõppe. 4. Sõnaklassid: käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad. Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus. Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad. Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid. Muutumatutele sõnadele vastanduvad muutuvad sõnad. 5
Morfoloogia Pöördekategooria liikmed Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg, kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Pöördsõna vormid võivad olla a) finiitsed või infiniitsed, b) liht- või liitvormid. Finiitsed vormid on niisugused pöördsõnavormid, mis võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja milles avalduvad pöördsõna morfoloogilised kategooriad. Infiniitsed vormid on niisugused pöördsõnast regulaarselt moodustatavad vormid, mis normaaljuhul ei saa lauses iseseisvalt öeldisena esineda ning milles pöördsõna morfoloogilised kategooriad saavad väljenduda vaid puudulikult
vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited kuuluvad leksikaalsete morfeemide, tunnused ja lõpud aga grammatiliste morfeemide hulka.
Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis
Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2. abstraktsed ehk grammatilised käänded genitiiv kelle? mille? osastav siili 3. partitiiv keda? mida? sisseütlev siili/sse 4.
36. Kaudne kõneviis e kvotatiiv, iseloomustus ja näited. Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset väidet. Teade pärineb kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale, näiteks Jüri olevat eile maale sõitnud. Kaudse kõneviisi tunnus on vat, näiteks ela/vat, ole/vat elanud, ela/nu/vat, ela/ta/vat. 37. Möönev kõneviis e jussiiv, iseloomustus ja näited. Möönev kõneviis ehk jussiiv on arenenud käskiva kõneviisi 3. pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele. Möönev kõneviis võib väljendada kaudset (kelleltki kolmandalt pärinevat) käsku, näiteks Ema ütles, et tulgu Jüri homme meile. Aga möönvat kõneviisi võib kasutada ka möönvas* tähenduses, näiteks Olgu te pealegi oodanud siin juba kaks tundi, mina ei saa teid millegagi aidata. * möönma = nõustuma, tunnistama Möönva kõneviisi tunnusel on isikulises tegumoes kaks kuju: gu ja ku (ela/gu, haka/ku), mis
Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni)
*Oleviku kesksõnad: -v, -tav *Mineviku kesksõnad: -nud, -tud, -dud *Des-vorm: -des, -tes, -es *Ainsuse 1. pööre: -n *Ainsuse 2. pööre: -d, 0 *Ainsuse 3. pööre: -b, 0 *Mitmuse 1. pööre: -me, -m *Mitmuse 2. pööre: -te, 0 *Mitmuse 3. pööre: -vad, -d *kindel kõneviis: tunnust pole * tingiv kv: -ksi, -ks *käskiv kv: -ge, -ke, -gu, 0 * kaudne kv: -vat * möönev kv: -gu, -ku *olevik: -b, -kse, -va(d), -v *lihtminevik: -si, -is, -i, -s *täisminevik: olen elanud *enneminevik: oli olnud *üldminevik: tunnus puudub
Allomorf – morfeemil võib olla mitu välist kuju. Kui morfeem tähendab üht ja sama, ent esinemiskuju erineb, siis eri kujusid e morfeemivarianti nimetatakse allomorfideks. Sõnavorm – ühe ja sama sõna eri kujud, mis erinevad lauses kasutatavuse poolest ehk grammatilise tähenduse poolest. 5. Morfoloogiline analüüs ja süntees. Morfoloogiline analüüs – leitakse sõnavormi tüvi ning lõpud ja neile vastav sõnaliik, kääne või pööre. Kui sõnavorm on mitmeti tõlgendatav, antakse selle kõige tõlgendused. Morfoloogiline süntees ehk vormimoodustus – ülesandeks on genereerida antud sisendsõnast kõik võimalikud muutevormid. 6. Sõnavormide moodustamise viisid. Aglutinatsioon, fleksioon Aglutinatsioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral sõnavorm liidetakse kokku morfeemidest nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju ning sõnavorm jaguneb selget
kuningas-, mõte- ja hammas-tüüp KV pole kõigis tüüpides säilinud Morfoloogilised ja kategooriad Morfoloogiline kategooria e grammatiline kategooria e muutekategooria on morfoloogiliste tunnuste kujul vormistuvate üksteist välistavate tähenduste klass. Kategooria liikmed on üksteist välistavad tähendused, mis ühe kategooria siseselt väljenduvad erinevate tunnuste abil. Morfoloogilised kategooriad Käändsõna morfoloogilised kategooriad: kääne, arv, võrdlus, sugu, topik Pöördsõna morfoloogilised kategooriad: arv, isik, aeg, kõneviis, aspekt, tegumood Morfoloogilised kategooriad Kääne e kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. Eesti keeles on käändekategoorial 14 liiget: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev.
OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem)
4) keeled, rahvused eestlane, vene keel ajalugu, matemaatika, eesti 5) õppeained keel 2 KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS 1. Nimetav kes? mis? raamat raamatu / d 2. Omastav kelle? mille? raamatu raamatu / te 3. Osastav keda? mida? raamatut raamatu / i / d 4. Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? raamatusse raamatu / te / sse 5. Seesütlev kelles? milles? kus? raamatus raamatu / te / s 6. Seestütlev kellest? millest? kust
Ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab, st oma grammatilise tähenduse poolest, nimetatakse sõnavormideks. Näiteks õde, õe, õesse, õed, õdede on ühe sõna eri vormid, sest neis kõigis säilib sõnatähendus `kellegagi samadest vanematest sündinud naissoost isik', aga nende kasutusvõimalused lauses on erinevad. Sõnal võib olla ka ainult üks vorm, nt eile, noh. Ühe lekseemi kõigi muutevormide kogum on paradigma. Näiteks eesti käändsõna paradigmasse kuulub vähemalt 28 vormi, kuna keeles arvukategooria kahe liikmega (ainsus ja mitmus) ning käändekategooria 14 liikmega (nimetav, omastav jne). Pöördsõna vormistik on palju suurem, kuna verbil on eesti keeles viis morfoloogilist kategooriat: tegumood, kõneviis, aeg, pööre ja kõne liik. Morfoloogia pole kõigis keeltes ühesuguse ulatusega. Seda, mida ühes keeles väljendatakse
Mainfinitiiv(tegevusnimi) õppi/ma mas õppi/mas mast õppi/mast maks Õppi/maks mata Õppi/mata Dainfinitiiv Õppi/da des Õppi/des v partitsiip(kesksõna) õppi/v tav õpi/tav nud õppi/nud tud õpi/tud Kõneviisid Kindel kõneviis on ainus markeerimata kõneviis. Ainus kõneviis milles saab sõnu pöörata neljas ajas. Tähendused Sõnatüvel Tunnustel Lõppudel Õppi/ ge/ m Tüvi Käskiva mitmuse 1. Pöörde lõpp. Kõneviisi tunnus
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13
Nimi-, omadus- ja arvsõnaga laused Asesõnaga laused Vanaema seisis õunapuu all. Keegi seisis õunapuu all. Madala õunapuu otsa on lihtne ronida. Sellise õunapuu otsa on lihtne ronida. Kolm vanaema isus juba oksal. Mitu vanaema istus juba oksal. ÖELDIS e TEGUSÕNA e VERB Pöördsõna on lauses kõige olulisem sõna, sest see annab lausele sisu.. Pöördsõna väljendab tegevust, on lauses öeldiseks. Öeldis võib ühes lauses koosneda mitmest sõnast, mis ei pruugi alati kõrvuti olla. Siiski on üks sõna alati põhisõnaks see on tegusõna pöördeline vorm. Nt Ma astun vaikselt. Ma koputan vaikselt. Ma olen vaikselt oodanud. Ma teen ukse vaikselt lahti. Liitlauses on kaks või enam tegevust ehk öeldist. Osalaused ühendatakse omavahel liitlauseks sidesõna, koma või koma ja sidesõna/siduva sõna abil. Nt Lapse naersid ja mängisid palli
-ma -maks -da (-ta, -a) -v -nud -mine -ja (jooksja) -mas -mata -des (-tes, -es) -tav (-dav) (jooksmine) -mast -tud (-dud) b) Tegusõna pöördelised vormid. Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses. Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline.
MÕISTED 1. Struktuur - erinevad keeleüksused, süsteemi osade vaheline seos (häälikud, käändelõpud; sõnu omavahel kombineerides saame lause) 2. Süsteem häälikusüsteemi ülesanne on määratleda, milliseid häälikuid antud keel kasutab. Need võivad eri keeltes olla erinevad. 3. Keele struktuuri tasandid: semantika tähendusõpetus süntaks lausemoodustus morfoloogia vormimoodustus (õiged tunnused ja lõpud) leksikoloogia sõnavara foneetika häälikusüsteem 4. Keele funktsioonid: info edastamine emotsioonide edastamine suhtlemine mõtlemisvahend kuuluvuse väljendaja 5. Esimese eesti keele grammatika kirjutas Heinrich Stahl (1637). 6. Keelemärgid sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil peab olema tähendus ja häälikuline kuju
tore toreda toredam toredaim tume tumeda tumedam tumedaim äge ägeda ägedam ägedaim VEAOHTLIK NIMETAV KÄÄNE kohv pliit osuti kõhn pluus palitu kehv puder alasi manna nimetav k omastav kääne (poti)kaas kaane (apteegi)kaan kaani (sõrme)küüs küüne (heina)küün küüni Sõna lõpus on E Sõna lõpus on nimetav omastav osastav nimetav tore toreda toredat nüri mage mageda magedat südi lahe laheda lahedat tragi
" [---] 6 T. Help, Eelistame enda oma. Keel ja Kirjandus 1998, nr 12. 7 4. SOOME KEELE KÄÄNDED Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse käänetel.7 Rajav kääne (kelleni? milleni?) puudub soome keeles. Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8:
a a 13 Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Tüdrukuta Tüdrukuteta . 14 Kaasaütl Kellega? Millega? Tüdrukug Tüdrukuteg . ev a a 7) Tegusõna vormistik Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid. Tegusõna pöördelised vormid väljendavad isikut ja arvu (mina, sina, tema, meie, teie, nemad), aega (olevik, minevik), kõneviisi (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoodi (isikuline, umbisikuline) ja kõnet (jaatav ja eitav. Tegusõna käändelised vormid väljendavad tegevust üldiselt. Tegusõna käändelised vormid on tegevusnimed (ma-tegevusnimi ja da-tegevusnimi) ja kesksõnad oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna). OLEVIK MINEVIK Lihtminevik Täisminevik Enneminevik
Eesti keele vormiõpetus Tunnuste ja lõppude määramine Tunnused: arvukategooria (ainsus, mitmus); Lõpud: käändelõpud võrdluskategooria (alg-, kesk-, ülivõrre) o Puhta tüve vormi annab ainsuse omastav. nimetav - o Mitmus on alati markeeritud. omastav - o Käändsõnad on substantiivid, adjektiivid, osastav -t (-sid) numeraalid ja pronoomenid. sisseütlev -sse o –im on ülivõrde tunnus. seesütlev -s o Tunnuste otsimisel määra mõttes kolm esimest käänet. seestütlev -st
sõnarõhku, vaid liitub häälduses mõne sõnaga ega kanna ise sõnarõhku; Eesti keeles on kliitik näiteks -gi, -ki; Kliitik võib mõnikord grammatiliselt liituda fraasiga niiviisi, et ta ei ole grammatiliselt otseselt seotud sõnaga, millega ta fonoloogiliselt liitub; 8. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria: • hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused; • morfoloogilised väljendusviisid: o sünteetiline väljendusviis – morfeem tüvega koos; morfeemide liitmine afiksatsioon ehk aeglutinatsioon (ka reduplikatsioon - kordus) - sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks
Nimisõnade asesõnad ma, sa, ta, me, te, nad, see, too, mis, seesama, sama, muu; Omadussõna asesõnad misssugune, oma, iga; Arvsõnade asesõnad mitu, kõik, kogu, mõni. Pöördsõnad ehk tegusõnad: Tegusõnad väljendavad tegevust, tegevuse olemist või tegemise alustamist. Kaks põhiküsimust on mida teeb? ja mida teha? Eesti keeles on neli kõneviisi (viies on ka olemas, mõõnev kõneviis) kindel, tingiv, kestev ja kandev kõneviis. Eesti keeles puudub grammatiline tulevik, sest seda väljendab oleviku abi. Eesti keeles on kaks aega: -olevik -minevik Minevik o Lihtminevik (kirjutasin) o Täisminevik (olen kirjutanud) o Enneminevik (olin kirjutanud) Eesti keele kaks kõne: -jaatav (kr. töötab kaasa) -eitav (kr. ei tööta kaasa)
Vormiõpetus Sõnavorm = tüvi + tunnus + lõpp Tüvi väljendab sõna põhitähendust. Tunnus väljendab mitmust, kõneviisi, tegumoodi, aega Lõpp väljendab käändeid, pöördeid. Sõnavorm võib koosneda ainult ka tüvest. Tunnused mitmus -D tragöödia-d -DE, -TE tragöödia-te-s -I tragööd-i-ais kõneviis -ks ela-ks tingiv -vat ela-vat kaudne -ke, -ku saat-ku käskiv tegumood -ta,-da ela-ta-vat -t ela-t-i aeg -si, -s, -i ela-s, ela-si-d -kse ela-ta-kse kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe olevik Lõpp väljendab käändeid, pöördeid käändelõpud alates osastavast pöördelõpud -N -ME -D -TE
Morfoloogia (seotud häälduse lõtvusega) 2-silbiliste AV sõnade pluuralis on kasutusel NA tüvi, nt jalaDe; TA inessiiv, tüvevokaal muutub Q3-s tunnuse ees e-ks, nt aittes ‘aidas’; konsonantide geminatsioon, nt kippe ‘kibe’; kogu Lääne-Eestis: o TA inessiiv, nt jalGas; o TA pluurali 3. pööre, nt tahtvaD; o id-lõpp imperfekti ja konditsionaali pluurali 3. pöördes, nt naD võtsiD; o da-infinitiiviline kaudne kõneviis, nt ta piDaDa minema; o lammuD, lamBoD, lammid – lammu, lambiD – ‘lambad’; Sisemine liigendus 10 Põhjarühm Põhja-Läänemaa murrakud, mille keel on lähedane keskmurde looderühma keelele, aga ka saartele; Noarootsi, Lääne-Nigula, Ridala, Martna, Kullamaa ja Märjamaa murrak; Erijooned: o konsonantühendi püsi sõna algul;
tootnud rohkesti interpreteerimisvõimalusi pakkuvat lähtematerjali. Eesti keele grammatisatsiooni näide: komitatiivi kujunemine muutusahelas kansak > käsak > käsa? > käs > kas > -ka > -ga 14. Derivatsiooni ja inflektsiooni (muutmise) erinevus Afikseid saab jaotada kas nad on derivatsioonilised või inflektsioonilised. · Inflektsioon sõna muutmine nii, et ta näitab erinevaid grammatilisi kategooriaid nagu aeg, kõneviis, aspekt, isik, arv jne (nt auto-d) · Derivatsioon uue sõna moodustamine olemasoleva sõna baasil (nt un-happy) Eerinevus peitub läbinähtavuses, ehk kui lihtsasti võib nende tähendust näha uutes konstruktsioonides. Derivatsiooni puhul võib sõna muutuda nii, et ei saa aru enam endisest tähendust. Derivatsiooniliseed afiksid on tüvele lähemal kui infektsioonilised. 15. Morfeemide järjekord Greenberg 39
Kaassõna tänu tähendus on üldistumas põhjuse tähenduseks, kaugenedes oma leksikaalsest allikast; sellega kaovad kasutuspiirangud: põhjustaja ei pea olema elus ega aktiivne, tagajärg ei pea olema positiivseks hinnatav. Kujunenud grammatikaüksused võivad edasi grammatikaliseeruda ehk regrammatikaliseeruda: nende ümbermõtestumine toob kaasa nihkeid grammatika süsteemis. Nii on eesti imperatiivi 3. pöördest kujunenud uus kõneviis jussiiv: mina tehku, sina tehku jne. Ka eesti kaudne kõneviis (tegevat) on oleviku kesksõna partitiivivormi regrammatikalisatsiooni tulemus. Kuna kirjakeel on loomult konservatiivne ja grammatikalisatsioon kujuneb ennekõike kõnekeeles, siis tekitab grammatika evolutsiooniline uuenemine enamasti vorme, mis korrektsesse kirjakeelde ei sobi (vä-küsimus, tänu ja läbi tähendusnihked jne). 3 4. Kuidas on tekkinud vokaal õ eesti keelde? Enne 1000 AD
Greenbergi universaal 29: Kui keeles on inflektsioon, on selles ka derivatsioon. omadus derivatsioon inflektsioon semantiline mõju oluline väike sõnaliik mõjutab ei mõjuta produktiivsus piiratud piiramatu opositsioonide ei ole on paradigma semantiline ei on ennustatavus koht seespool väljaspool Tuletus on nt sööma-söötma. Inflektsiooni puhul sõnaliik ei muutu (tegusõna jääb tegusõnaks nt) kui võtta inflektsioon nt verbi näitel, siis paradigma olemas (et pöörded jne), sõnaliik ei muutu, kui pöörad nt (jääb ikka verbiks), saab kõiki tegusõnu pöörata (aga sõnast kõiki tuletisi ei saa teha) 16
Eesti keel, 9. klass Kordamine Reeglid 1. Häälikud Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kaashäälikud e konsonandid: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Sulghäälikud e klusiilid: k, p, t, g, b, d. Helilised häälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v. Helitud häälikud: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z. 2. Liide gi ja ki -gi liitub pärast helilisi häälikuid. -ki liitub pärast helituid häälikuid. 3. Kaashäälikuühend Põhireegel: kaks või enam kõrvuti olevat erinevat kaashäälikut kirjutatakse ühekordselt. Erand nr 1: liide gi/-ki (nt: kasski, pallgi). Erand nr 2: liitsõna (nt: lillkapsas). Erand nr 3: liide algab sama tähega, millega tüvi lõpeb (nt: modernne). Erand nr 4: pi
2. nimisõna arvu "der Junge" Singular/ainsus "die Jungen" Plural/mitmus 3. nimisõna käände "dem Mann" Dativ "des Mannes Genitiv Artiklid võivad olla määravad (der bestimmte Artikel) umbmäärased (der unbestimmte Artikel) Määrav artikkel (der bestimmte Artikel) Ainsus (Singular) Mitmus (Plural) "der Garten" "die Gärten" "die Stadt" "die Stadte" "das Haus" "die Häuser" Määrav artikkel (der bestimmte Artikel) osutab sellele, et kõnealune objekt on eelnevast vestluses osalejatele tuntud. Mõnikord esineb määrav artikkel ka asesõna "see" asemel. Kennen Sie den Mann? Kas te tunnete seda meest?
Alates sisseütlevast. Moodustatakse: ainsuse omastava vorm + erinevad käändelõpud · Mitmuse nimetav. Ainsus+d. NT: Vilka kopra->vilkad koprad Ainsuse osastav->mitmuse omastav · Ainsuse osastav-d ->-de, muud tööd->muude tööde · Ainsuse osastav-t->-te, rasket aastat-> raskete aastate · -Lik liide->likkude e. Like, usklik-> usklikkude · Ainsuse osastav lõputa->mitmuse omastavaks, enamasti -de Tegusõnavormistik 1) Tegusõna arv. On võimalik määrata kahte arvu: ainusu ja mitmus. 2) Tegusõna pöörded. Eesti keeles on 3 pööret ainsuses ja 3 pööret mitmuses A M Ma Me Sa Te Ta nad 3) Tegusõna aeg Olevik Lihtminevik Täisminevik(olen...) Enneminevik(olin...) 4) Tegumood Umbisikuline ja isikuline · Isikuline on tavaline · Umbisikuline tegumood tähendab seda, et tegijat teada ei saa. Olevik-kse LM-di/ti TM-on +tud EM-oli+tud/dud 5) Kõneviisid · Kindel O-õpin
Alates sisseütlevast. Moodustatakse: ainsuse omastava vorm + erinevad käändelõpud · Mitmuse nimetav. Ainsus+d. NT: Vilka kopra->vilkad koprad Ainsuse osastav->mitmuse omastav · Ainsuse osastav-d ->-de, muud tööd->muude tööde · Ainsuse osastav-t->-te, rasket aastat-> raskete aastate · -Lik liide->likkude e. Like, usklik-> usklikkude · Ainsuse osastav lõputa->mitmuse omastavaks, enamasti -de Tegusõnavormistik 1) Tegusõna arv. On võimalik määrata kahte arvu: ainusu ja mitmus. 2) Tegusõna pöörded. Eesti keeles on 3 pööret ainsuses ja 3 pööret mitmuses A M Ma Me Sa Te Ta nad 3) Tegusõna aeg Olevik Lihtminevik Täisminevik(olen...) Enneminevik(olin...) 4) Tegumood Umbisikuline ja isikuline · Isikuline on tavaline · Umbisikuline tegumood tähendab seda, et tegijat teada ei saa. Olevik-kse LM-di/ti TM-on +tud EM-oli+tud/dud 5) Kõneviisid · Kindel O-õpin
annaabi.ee 
