0 ~ t rubla ~ rubla/t, vedru ~ vedru/t, kahju ~ kahju/t iga ~ iga/t, sada ~ sada/t da ~ d `mõn/da ~ `mõn/d Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab: 4 d <-- kui vokaalmitmuse tunnuseks on i, nt `mõtte/i/d 0 <-- kui vokaalmitmuse tunnuseks on mitmuse tüvi, nt `siile. Kui sõnal vokaalmitmus puudub, kasutatakse osastavas formatiivi sid, nt ratsu/sid, `koi/sid. Kuid sid võib esineda paralleelvormis ka nendel sõnadel, mis kasutavad mingit vokaalmitmuse tüüpi ja sellele vastavat osastava käände tunnust. Vokaalmitmus ja sid esinevad paralleelselt järgmistes tüüpides: I kk-st i`dee : i`de/i/d ~ i`dee/sid pesa : pesi ~ pesa/sid II kk-st seminar : seminare ~ seminari/sid `siil : `siile : `siili/sid `koer : `koeri : `koera/sid
nt lühike vorm oleks „kujutisse“, kus käändelõppu pole, sest „s“ kuulub tüvesse. Pikemas vormis „kujutisi-sse“ on käändelõpp eristatav. o Mitmus on käänete suhtes tunnusena ülemuslik. Mitmuse markeerimine Arvukategooria o Leidub kahesugune mitmus: i-mitmus ja de-mitmus o Nt aasta/i/d o Tüvemitmus: pesa – pes/i, lugemikˇe/l o sid-mitmus: hapu/sid o e-mitmus: silm/e o Vokaalmitmus: lu/i/sse, töölise/i/s, pesˇi/s o Mitmus eri käänetes: nomi/ nim d genit/ om de-mit / vok-mit part/ os sid-mit / vok-mit / tüvemit. kohakäänded + saav de-mit / vok-mit rajav, olev, ilmaütlev, de- mit / kaasaütlev vok-mit (i-lõpulistel sõnadel)
Grammatiline analüüs Käändsõnad Tunnused: *Mitmus: -i, -de, -d, tüvemitmus (sulandunud, nt pesi’), -sid, -e (silm/e), vokaalmitmus *Võrdekategooria: ülivõrde –im, keskvõrde –ma (nb! Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l
Seesütlev kalas kalades Seestütlev kalast kaladest Alaleütlev kalale kaladele Alalütlev kalal kaladel Alaltütlev kalalt kaladelt Saav kalaks kaladeks Rajav kalani kaladeni Olev kalana kaladena Ilmaütlev kalata kaladeta Kaasaütlev kalaga kaladega Käändsõna formatiivivariandid KÄÄNE ARV AINSUS MITMUS DE-MITMUS VOKAALMITMUS Nimetav - d Omastav - te, de VT Osastav t, d, 0, da sid id, VT Sisseütlev sse, 0, VT, de, hV tesse, desse isse, VTsse Seesütlev s tes, des is, VTs Seestütlev st test, des ist, VTst Alaleütlev le, lle tele, dele ile, VTle Alalütlev l tel, del il, VTl
Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. 8. Eesti keele arvukategooria liikmed. Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular ja mitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus). Tunnused on mitmusel de-mitmus ja vokaalmitmus. Kolmel sõnal – jalge, silme, rinde – ka e-mitmus. Ainsusel tunnused puuduvad. 9. Pöördekategooria liikmed. Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg, kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Pöördsõna vormid võivad olla: a) Finiitsed – võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja selles avalduvad kategooriad
Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra);
murretes vastavalt ps-iks ja ks-iks. Põhjaeesti murretes kasutatakse te/de-mitmust, lõunaeesti murretes vokaalmitmust. Sisekohakäänete lõpud on murderühmades erinevad, nt seesütleva käände lõpuks on põhjaeesti murretes -s, lõunaeesti murretes -n, -hn või -h. Lõunaeesti murretes esineb eituspartikli minevikuvorm es. Võru murdes esineb vokaalharmoonia ja kasutatakse kõrisulghäälikut. Tartu murde erijooneks on tugevaastmeline vokaalmitmus. Kirderannikumurde eripära on sise- ja lõpukao puudumine paljudes vormides ning vältevahelduse (teise ja kolmanda välte eristuse) puudumine. Keskmurdes esinevad pikkade vokaalide asemel diftongid. Saarte murdes esineb õ asemel ö, läänemurdes kohati v asemel b. 4 Eesti keele Grammatika Erinevalt paljudest teistest keeltest puudub eesti keelel grammatiline sugu.
kadunud. Läänemurde iseärasusteks on v asendamine bga. Saarte murde iseärasuseks on õvokaali puudumine, selle asemel kasutatakse öd. Ka ei hääldata konsonantühendit sõna algul. 38. Mis on iseloomulik Lõuna Eesti murderühmale: Tartu murdele, Mulgi murdele, Võru (ja Setu) murdele? Tartu murre on olnud omaaegse LõunaEesti kirjakeele aluseks. Iseärasusteks on tugevaastmeline vokaalmitmus. Mulgi murre on LõunaEesti murretest kõige põhjaeestilisem. Erijoonteks on e esinemine a asemel sõna järgsilpides. Tänapäevane lõunaeesti kirjakeel areneb Võru murde põhjal. Võru murret kutsutakse ka võru keeleks. Seda iseloomustab vokaalharmoonia, nlõpuline seesütlev ja kurguhääliku mitmuse nimetavas. Võru keeles esineb eitus sõna tegusõna järel. Setu murre erineb võru murdest mõningase vene mõju poolest häälduses ja sõnavaras.
murretes vastavalt ps-iks ja ks-iks. Põhjaeesti murretes kasutatakse te/de-mitmust, lõunaeesti murretes vokaalmitmust. Sisekohakäänete lõpud on murderühmades erinevad, nt seesütleva käände lõpuks on põhjaeesti murretes -s, lõunaeesti murretes -n, -hn või -h. Lõunaeesti murretes esineb eituspartikli minevikuvorm es. Võru murdes esineb vokaalharmoonia ja kasutatakse kõrisulghäälikut. Tartu murde erijooneks on tugevaastmeline vokaalmitmus. Kirderannikumurde eripära on sise- ja lõpukao puudumine paljudes vormides ning vältevahelduse (teise ja kolmanda välte eristuse) puudumine. Keskmurdes esinevad pikkade vokaalide asemel diftongid. Saarte murdes esineb õ asemel ö, läänemurdes kohati v asemel b. 3 Põhjaeesti murded 3.1 Saarte murre Värvikas saarte murre on põhjust andnud paljude naljandite tekkeks. Kui saare taat
vahendeid tehistüvede ja -vormide loomiseni välja. Soome haridusega ja soome keelt ihalevate Aaviku ja Grünthali keeleloometegevuses avaldus väga tugev soome mõju, mida õigustati keeleajaloolise vanemuse põhimõttega. Eesti keelde toodi palju soome laene (neist on praegu aktiivses kasutuses üle 300) ja soome eeskujul loodud või taastatud grammatilisi konstruktsioone (lihtülivõrre, vokaalmitmus jne). • Keelekonverentsid: Eestimaa Rahvahariduse Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi ühisettevõtmisel korraldati aastatel 1908–1911 neli keelekonverentsi, kus võeti vastu hulk tähtsaid otsuseid eesti õigekirjutuse ja sõnamuutmise ühtlustamiseks. Need ja paljud hilisemad ühtlustamisotsused fikseeriti Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna organiseerimisel koostatud „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatus“ (1918).
kirjelduses tavaliselt niisugune paradigma, mis sisaldab ainult lihtvorme – põhiparadigma. Pöördsõna paradigma keerukuse tõttu pole selle esitamine ühe tabelina võimalik. Enamasti jaotatakse pöördsõna paradigma allparadigmadeks kõneviiside kaupa, sest kõneviisiti on erinevused muutevormides kõige ülevaatlikumad. 25. Käändsõna arvu e nuumeruse kategooria (ainsus ja mitmus). Eesti keele ainsus- ja mitmussõnad. de- mitmus, vokaalmitmus. Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular jamitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus), nt Mees vehkis käega. Mees vehkis kätega. Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel, nagu mees, laud, tegevus. Loendamatutel nimisõnadel, nagu ilu, tõde, vanadus, gripp, leetrid, tavaline arvuvastandus puudub
moodustamiseks on eesti keeles kaks võimalust: liitülivõrre ehk kõige-ülivõrre ja lihtülivõrre: o Liitülivõrre on liitvorm, mis koosneb abisõnast kõige ja võrdlussõna keskvõrde vormist. Liitülivõrret saab moodustada kõikidest võrdlussõnadest o Lihtülivõrre on moodustatav vaid neist võrdlussõnadest, millel on olemas vokaalmitmus, ning tal on nagu vokaalmitmuselgi kaks liiki -- i-ülivõrre ja tüveülivõrre. o i-ülivõrde tunnuseks on im Verbi (tegusõna) kategooriad: Aeg ehk tempus • pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega) • Absoluutset aega väljendavad peamiselt pöördsõna finiitsed vormid, kuid
mitte algupära. Tuletuslaenud soome malli järgi moodustatud. Sõnamoodustuse arendamine sageli soome malli järgi (-u, -us, -mine, -sti) Tehistüved kolm meetodit: 1) kombinatsioonimeetod (veenma), 2) muutmismeetod (siiras, ese, laup, relv, lünk), 3) kontraktsioonimeetod (selmet, tõik). Grammatika lühemaid, elegantsemaid, ajaloolisi vorme; sõnajärje degermaniseerimine, lauselühendid. Soome eeskuju, Veski polnud nõus. Tänapäeva keelde jäänud nt vokaalmitmus, lühike illatiiv jne. 1936 ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" Subjektiivne. Süstemaatiline grammatika. Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. 12. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). 1919 eestikeelne ülikool, loodi rahvusteaduste professorite kohad. Süstemaatilise rahvusteaduste alase uurimistöö algus. Eesti k. prof. Jaan Jõgever, 1924 Andrus Saareste. Läänemeresoome k. prof. Lauri Kettunen, 1925 Julius Mägiste
u, -us, -mine asemel lühemaid nt küsimus, tagasitulek, -sti. · Tehistüved: pakkus 350, jäi 30. Kolm meetodit 1) kombinatsioonimeetod (veenma), 2) muutmismeetod (siiras, ese, laup, relv, lünk), 3) kontraktsioonimeetod (selmet, tõik). · Grammatika: lühemaid, elegantsemaid, ajaloolisi vorme; sõnajärje degermaniseerimine, lauselühendid. Tänapäeva keelde jäänud: 1) vokaallõpuline mP, 2) vokaalmitmus, 3) lühike illatiiv, 4) lühike superlatiiv, 5) essiivi kasutamine, liitumine genitiivi tüvele 6) instruktiivi kasutamine, 7) konditsionaali ja kvotatiivi sünteetilised minevikuvormid · Õigekeelsus, keelekasutus: 1936 ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" subjektiivne, süstemaatiline grammatika. Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. · Sõnamoodustus: 80 liidet. Hoiatas liidetega liialdamise eest. 11
gemineerumine sisseütlevas käändes, nt pesa > pessa, Tüve lõpuvahelduseks nimetatakse lõpphäälikute poolest einevate tüviallomorfide vaheldumist sõna morfoloogilises paradigmas. Lõpuvaheldus ei ole eesti keeles nii süsteemne nähtus kui astmevaheldus.Asendumine, kadu 10. Käändsõna arvukategooria. Arvukategoorial on kaks liiget: ainsus ja mitmus, ainsus on selle kategooria markeerimata liige. Läänemeresoome keeltes leidub kahesugust mitmust: i- (e nn vokaalmitmus) ja de-mitmus. d-tunnus esineb kõikidel sõnadel mitmuse nimetava käände lõpus. Tõenäoliselt on sellest kujunenud de-/te-mitmus, mis pole aga läänemeresoome keeltes üldiselt levinud. 11. Käändekategooria. Eesti keeles on 14 käänet. Kääne on noomeni morfoloogiline kategooria, mis näitab käändsõna süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. Nimetav, omastav ja osastav on sisult abstraktsed e grammatilised käänded, neil puudub domineeriv tähendus
pudru, kolmas : kolmanda. Kaks viimast foneemi võivad ka kohad vahetada, nt suhkur : suhkru, teder : tedre. 3) Kao korral on muutetüves üks foneem vähem kui lemmatüves, nt tünjas : tünja, toekas : toeka. 17. Käändsõna arvukategooria - Arvukategoorial on kaks liiget: ainsus ja mitmus, ainsus on selle kategooria markeerimata liige. Läänemeresoome keeltes leidub kahesugust mitmust i- (e nn vokaalmitmus) ja de-mitmus. d-tunnus esineb kõikidel sõnadel mitmuse nimetava käände lõpus. Tõenäoliselt on sellest kujunenud de-/te-mitmus, mis pole aga läänemeresoome keeltes üldiselt levinud. e tuli de-mitmuses ilmselt kasutusele häälduse hõlbustamiseks, sest raske oleks hääldada nt häälikukombinatsiooni *seppätn. Kahetüvelistel sõnadel liitub de- mitmuse tunnus konsonanttüvele. Kui tüve lõpus oli juba t olemas, langes see mitmuse t-ga
annaabi.ee 
