Koolis on hakatud mõtlema plaani, et teha juurde lisahoone, kus õpilased saaksid vahetunnis igasuguste tegevustega tegeleda. Koolile andis see mõte ühe õpilase käest, kes on väga nutikas. Me läksime täpsema info jaoks küsitlema kooli juhatust ja tarka poissi. Õpilase sõnul oli see plaan talle pähe tulnud juba nädalaid tagasi, aga alles praegu julges poiss selle mõtte välja öelda. Juhtkonnale oli see plaan ka väga meeldinud, siis küsiti natuke rahalist toetust linnalt ja kool ajas oma raha kokku, ning hakati tööle. Terve koolipere on väga ärevil ja ootavad seda puhkepaika suure rõõmuga. Põhjenduseks on see, et lapsed on liiga palju
(repotaaz) Käisin Saaremaa rallil,mis on toimunud juba mitu aastat.See aasta oli 40. juubel Saaremaa rallil.Läksime sinna koos pere ja sõpradega.Sinna sõitsime praamiga ja loomulikult autoga.Järjekord oli pikk.Praamid käisid harva kuna oli torm ja tugev tuul.Ootasime järjekorras vähemlt 8 tundi.Praami peale saime alles kell neli hommikul kui tahtsime jõuda kuuese praami peale eelmine õhtul.Kui praami peale saime ja Saaremaale jõutsime läksime maale korra magama.Varsti hakkasime juba rallile minema.Ralli oli vägev eriti see kui üks auto üle katuse käis (tegin ka ise sellest pilti).Siis läksime järmisele katsele.Vaatasime kuidas seal ka autod raja läbivad.Pärast seda läksime maale.Järmine päev läksime koju.
Täna kell 12:25 me sõitsime välja, 11. Klassi õpilastega, koolist Sinimägedesse, kus me pidime tutvuda Teise Maailmasõja asjadega. Kõigepealt me külastasime Vaivara sõjamuuseumi, kus me tutvusime kuidas käis Teine Maailmasõja, erinevade relvastusega, sõjavarustusega ja muude asjadega. Ka seal me vaatasime filmi Esimese ja Teise Maailmasõdade kohta. Pärast seda me läksime Vaivara vaatetornile vaadata, kuidas välja nägeb Sinimägede ümbrus. Seejärel me läksime ka varjupaikasse – see, minu jaoks, oli väga huvitav, sest varem ma ei ole veel näinud niisugust kohti. Pärast seda me pidime kõndida Vaivara monumendi juurde, aga meid päästis see, et aega oli juba vähe ja me läksime sinna bussiga. Seal me tegime ka paar ringi ja pärast seda sõitsime tagasi. See väljasõit oli huvitav, sest me saime palju uut infot sõjade kohta. Kuigi olin juba väsinud, sest me läksime sinna ainult pärast neljandat tundi.
" Sõnas ta, ning me hakkasime naerma. Õpetaja vangutas pead. ,,See küsimus on liiga palju korduv, ehk jääte juba vait?" Küsis keegi tagant pingist. Kõik naersid ja õpetaja oli närvis. ,,Mis korralgedust te korraldate? Igapäev käib trilltrall! Lõpetage ära!" Karjus ta ning rääkis midagi edasi. Kui tund sai läbi, lahkusime kõik klassist. Meil polnud rohkem tunde, kuna me läksime reisile. Kuskile ujuma. Täpselt ei oska öelda. Võtsime gartsat oma asjad, ning läksime bussi peale. Istusime kõige taha. Meie klassis käib nimelt üks ilus poiss, nimega Chris. Me pidime bussis kõrvuti istuma. Tal polnud tüdrukut, ning me rääkisime bussis koguaeg. Lõpuks suudles ta mind huultele. See oli kohutavalt hea. ,,Kas sa hakkasid mu tüdrukuks?" Küsis ta veidi aja pärast. Ma noogutasin, me jõudsime kohale. Me kõndisime koos ja hoitsime käest kinni. Lõpuks läksin mina tüdrukute garderoobi ja tema poiste garderoobi. ,,See libu sai vist omale poisi
Keivin Kumu Kunstimuuseum 19. novembril läksime Tallinnasse Kumu Kunstimuuseumisse. Kumu Kunstimuuseum on Eesti Kunstimuuseumi peahoone Tallinnas Kadriorus. Kumu on koduks kahele eesti kunsti põhikogule: klassikalisele kollektsioonile 18. sajandi lõpust Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunstile perioodist 19451991. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele). Meie sisenesime Lasnamäe poolt ja jõudsime teisele korrusele. Muuseumi sisenedes saime
koolis. Ma küsisin õpetajalt kas ma võin isaga rääkida ukse taga. Ma läksin uksest välja ja helistasin isale tagasi ning ta ütles: tsau kuule mul on sulle üks uudis, ma kuulasin uudisimulikult edasi ja siis ta ütles me lähme kohe reisile Venemaale, ma olin väga rõõmas ning ütlesin kohe ka õpetajale seda. Ma läksin koju, pakkisin asjad ja siis olimegi teel. Kui me kohale jõudsime, võtsime hotelli. Hotell ei olnud kuigi ilus, aga mind see ei häirinud. Läks pimedaks ja me läksime magama. Öösel aga kukkus mu telefon maha ja ma ehmatasin ning ärkasin koheselt, järsku ma vaatan tuba ja mu vend oli kadunud, hakkasin karjuma ja siis ärkasid ka mu vanemad, Mu isa ütles mulle bety mis sa lõugad ja mina näitasin siis kohe, et mu venna voodi on tühi. Me hakkasime mu venda otsima kõigepealt toast, aga kuna toast me teda ei leidnud, läksime toast välja ning me saime aru, et see pole tavaline hotell vaid siin kummitab. Me nägime vereplekke maas ning ehmatasime
Järgmisel hommikul sõitsime me metrooga Seine'i jõe äärde, kus vaatasime Seine´l sõitvaid ja seisvaid laevu. Sealt edasi võtsime suuna Orsay kunstimuuseumisse. Alguses oli muuseumi asemel rongijaam. Hiljem ehitati see ümber muuseumiks. Orsay´s nägin ma ka kuulsate kunstnike maale, mida ma varem olin ainult õpikutest ja raamatutest näinud näiteks Claude Monet, Edouard Manet, Edgar Degas ja Vincent van Gogh maale, kui nimetada ainult mõned. Muuseumist läksime me Cité'i saarele, kus asub Notre-Dame ehk Jumalaema kirik. See oli seest hiigelsuur! Notre-Dames on keelatud pildistada kiriku sisemust, kuid ma sain siiski salamahti paar pilti Jumalaema kiriku mudelist, mis seal asus. Me käisime kirikus sees ringi ning iga seina peal oli midagi vanaaegsest ajast pärit joonistatud. Turistidele oli ka väiksem altar, kuhu küünlaid panna. Küünlaid pidi muidugi sealt ostma kalli raha eest. Kui
Saaremaa reis Meie Saaremaa reis algas 10. septembri hommikul. Sõit kestis kusagil 5-6 tundi, kuid see aeg tundus kui igavik. Saaremaale jõudes oli kerge leevendus, ning oli hea ennast natuke sirutada. Kohe saadeti meid ka sööma, toidud olid terve reisi vältel üsnagi maitsvad. Kui toit oli söödud läksime enda asju lahti pakkima ja lihtsalt aega laiaks lööma. Õhtupoole käisime ka kogu klassiga rabas. Olin lausa unustanud kui hea ja vaikne rabas olla võib, tundus nagu aeg oleks peatunud. Sealt tagasi tulles oligi aeg õhtusöögi jaoks. Õhtul käisime ka tähti vaatamas mis oli väga huvitav ja me kõik saime tähtkujudest väga palju rohkem teada ja see aspekt muutsus palju selgemaks, miks inimesed enda horoskoope vaatavad. Kuid juba järgmisel hommikul läksimegi lasteaeda lammutama
Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse juures nägime me oma klassikaaslasi. Triin kutsus mind endaga suvilasse kaasa. Küsisin oma emalt luba ja saingi minna, peale selle andis ema mulle söögirahaks 300 krooni kaasa. 5. Hommikul läksime (Triin oma vanematega ja mina) suvilasse. Seal oli tõesti lahe. Meie Triinuga pidime magama saunas. Käisime koos kalal ja seenel
metsarajale. (Kõpu elupaigatüüpide jalgrattarada) Poole tunni pärast olime looduskeskuse juures, kust igaksjuhuks rääkisime RMK Ristna looduskeskuse instruktoritega asjad selgeks ja küsisime kaardi. Alustasime raja läbimist. Plaanis oli ära sõita esimese päevaga 20km ning lisaks korjata ka veidi head ja paremat seente ja marjade näol. Jõudsime telkimisplatsile kella kaheksa paiku ning alustasime telgi ülespanekut. Pärast seda läksime seenele. Jõudes seenekäigult tagasi panime lõkke üles ning laulsime laagrilaule ning rääkisime õudusjuttu lisaks grillisime vahukomme. Läksime üsna varakult magama ning hommikul olime reipad ja valmis edasi liikuma. Panime asjad kokku ja hakkasime edasi sõitma. 2 tunni pärast olime jõudnud tagasi RMK Ristna looduskeskusesse. Tänasime sealseid töötajaid abistava suhtumise eest ning läksime bussipeatusesse. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
reisikava puudus. Kõik otsustati hommikul kohapeal, mis edasi saab. Mõni päev ei teadnud enne pimeduse saabumist, kus öö veedame. Pakkisime asjad juba eelmisel päeval ja pidime sõitma hakkama Tallinna lennujaama poole umbes kell 5 hommikul. Kui jõudsime Tallinnasse, siis viisime auto Imre(isa) sõbra töö juurde, kaubalennukite ümberlaadimise parklasse. Meil oli juba sügis, nii ei jõudnud kuidagi ära oodata soojemasse kohta jõudmist. Kui olime lennujaama saabunud, läksime check in `i järjekorda ootama. Kui meie kord käes oli, pidime enda piletid ette näitama ja oma kohvrid lindile panema, mis viis kohvrid ära. Hoidsime hinge kinni, kas pagas kaalu ei ületa. Sai võtta kaasa 5kg käsipagasit. Turvakontrollis asetasime kotid kastidesse liikuvale lindile. Käsipagasis ei tohtinud olla anumaid vedelikega. Onu Kristjanil võeti ära fotoka objektiivi puhastusvedelik. Nägime oma silmaga, kuidas see prügikasti lendas. Emal oli käekotis
Suve mälestused Minu suvevaheaeg algas nii,et mina läksin 14. juunil Eestisse koos bryttaga. Me sõidsime Pärnu poole. Järmisel päeval me läksime linna ja käisime natukene jalutamas ja siis pärast käisime kinos, nagu kõik muudgi päevad olime väljas. Brytta juures olles läks nädal nii kiiresti ja siis juba pidingi ära minema Pärnust. pärnust ma sõidsin vanaema ja vanaisa juurde, olin seal kaks nädalat, siis pidin tagasi Soome minema paariks päevaks. Paar päeva läks mööda ja siis läksin ema ja isaga eestisse ja seal sõidsime Võru poole läbi Tartu. Võrus me olime Oliveri juures. Seal
töökorras. Keegi vastu ei vaielnud. Mõne päeva pärast võeti ühendust ja öeldi, et ei lähe karantii alla, kuna trelli harjad olevat olnud kulunud(trelli harjad ei kulu nii lühikese aja jooksul). Seekord pidime maksma 9.40 eurot. Kolmandal korral, kui trell töötamise lakkas viisime trelli poodi, ütlesime, et meie enam millegi eest ei maksa ja jätsime trelli parandusse. Mõne ajapärast võeti ühendust, et trell on korras ja läksime järele. Lahkusime ilma klienditeenindusega rääkimata ja maksmata.( ei teadnudki, kas pidi maksma)Trelli saime sellest vigastusest terveks aga juba on teised vead aga sinna tagasi enam ei pöördu ei ostmiseks ega parandamiseks. Lahendusega rahul ei olnud kuna mitte mingit vastutulekut poe poolt polnud. Aga meie lõplik lahendus toimis, rohkem me tagasi minema ei pidanud, raha maksma ei pidanud ja trelli viga parandatud.
Minu suvine muusikaelamus Käisin sellel suvel Viru Folgil. Sain sinna tasuta pääsme, kuna olen LEO heategevusklubi liige ja selle raames viidi üle eesti Pimedate Liidu vaegnägijad tasuta folgile ja nende juhendajatakse olime meie, LEOd. Minu pime oli 30 aastane väga armas pisike naine. Esimene kontsert kuhu läksime oli Orelipoisilt. Istusime mäe pervel ning all mere ääres oli lava-vaade oli imeline ja lainetelaksumine lisas Orelipoisile veelgi ehedust juurde. Pärast seda läksime Zetode kontserdile. Zetod olid nagu ikka väga elavad, panid rahva lõbusate mängude ja hea muusikaga kaasa elama ning särasid laval nagu õige setud peavad. Pärast Zetosid kuulasime Zorbaste muusikat, mis meeldis mulle eriti, sest see oli väga eksootiline ja kaasakiskuv ning sobis minu lõunamaise hingega imehästi! Pärast seda hakkasime aga tagasi Tartusse liikuma. Oli suurepärane päev, mille jooksul õppisin pimeda juhendamist,
uksest välja .Ootamatult haarati tal õlast, See oli laagri juhtkonna liige Cate küsis miks te siin olete . Ta vastas , et tuli talle teadet edastama . Cate küsis : Noo mis see siis on . Ta vastas ,et laager jääb ära ja ,et see liigub nädala võrra edasi .Cate tänas teate eest ja läks tuppa tagasi. 4. Kirjuta eelmise nädala huvitavatest sündmustest. (vähemalt 5 lauset). Ma käisin Soomes. Sinna läksime laevaga. Sinna jõudes läksime bussiga Fazzeri kommitehasesse .Seal saime palju komme proovida ja ka natuke selle ajaloost teada. Peale seda läksime Heurekasse see on teaduskeskus . 5. Kirjuta kuidas saab teha järgmisi tegevusi klaviatuuri ja hiire abil: 1) märgista sõna –kaks klõpsu sõna peal 2) märgista kogu tekst –3 klõpsu tekstil 3) märgista rida – 4) märgist lause – 5) kopeeri –
Töövarjupäev Töövari- nimi kelle juures käisid · Lõetanud Saku Gümnaasiumi · Läbinud juhi ning dekoraatori koolituse · Ametiks koduosakonna müügijuht, dekoraator Töövarjupäev Päev algas 9.40, kui me hakkasime Kairega koos tööle sõitma. Tööle jõudes logis Kairi ennast arvutisse sisse ning edasi läksime ringkäigule. Tegime tiiru ümber nii kodu- ja kontoriosakonnale kui ka laole. Seejärel saabusid esimesed kliendid ning ma sain jälgida kuidas klientidele tooteid tutvustatakse. Töövarjupäev Pärast mõningast jälgimist sain ka mina koos Kaire abiga ühele kliendile tooteid tutvustada. Kell üks läksime lõunale. Tagasi tulles kliente eriti ei olnud ning me asusime Kaire teise tööülesande juurde, milleks on dekoreerimine. Tema ülesandeks on moodustada erinevaid tubade komplekte.
Sõit kestis umbes tund aega ning kella üheksaks olime juba Estonia teatri juurde jõudnud. Väljusime bussist ning järgnesime õpetajatele, ustest sisse suurde fuajeesse ja panime oma joped ja kotid garderoobi. Meie juurde saabusid kaks giidi, kes pidid meile tutvustama Estonia teatrit ja rääkima selle ajaloost. Jagunesime kaheks grupiks, 8.a klass ja 8.b klass eraldi. 8.b giidiks oli väga kena naisterahvas Lydia Roos. Lydia järel läksime fuajee trepist ülesse Valgesse saali. Valges saalis näitas giid meile skulptuuri “Koit ja Hämarik” ning rääkis, et Valge saal oli olnud algselt teatri restoran. Giidi juhatusel liikusime läbi paljude korruste, koridoride ja ruumide. Lydia rääkis meile käigupealt teatri asutamisest ja selle ajaloost ning saime temaga vestelda ja temalt erinevaid küsimusi küsida. Lydia ütles, et me käitusime väga hästi ning et oleme tublid, kuna oskasime paljudele tema küsimustele vastata
Kindlasti leiab iga inimene sellest raamatust erineva sõnumi ja ma usun, et see raamat sobib lugemiseks eelkõige noortele, aga seda võivad ka lugeda täistkasvanud. Raamatu sisu punktidena: 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse juures nägime me oma klassikaaslasi. Triin kutsus mind endaga suvilasse kaasa. Küsisin oma emalt luba ja saingi minna, peale selle andis ema mulle söögirahaks 300 krooni kaasa. 5. Hommikul läksime (Triin oma vanematega ja mina) suvilasse. Seal oli tõesti lahe. Meie Triinuga pidime magama saunas.
Äkki ta oleks praegu minuga, vaataks aknast välja ja hauguks naabri Palli peale. Muide, Pall on meie naabrikass, suur ja kollane, sellepärast kutsun teda Palliks. Naljakas, eks ! Mis siis eile juhtus...Tulin koolist koju ja kohe kui sain maja ukse lukust lahti, vaatas mulle vastu suur ja karvane bernhardiin, Bosse. Viskasin koti nurka ja sammusin kööki. Natukese ajapärast tuli ka Bosse sinna. Tegin endale võileiba ning Bossele panin krõbuskeid. Pärast sööki läksime Bossega parki. Viskasin talle palli, ajasin teda taga, õpetasin teda. Lõpuks väsisin ära ning istusin pingi peale. Kutsusin koera enda juurde ja käskisin tal pingi ette istuda. Natukese aja pärast kõndis mööda vanem naine, kelle käekotist pistis pea välja kass. Bosse urises. Kass kräunus. Bosse haugatas, kass ehmus ning pistis kotist jooksu, Bosse tema järel. Küll ma karjusin, vilistasin ja vandusin, et koer tagasi tuleks, aga ei midagi. Tormasin siis koerale järele.
Side oli juba loodud. Tulistasin ühe lasu, kuid kuulid lõppesid. Nad jätkasid abi kutsumisega. Läksime Jurist Jaaniga kättpidi kaklema. Kindral Põderi ajastusaeg oli legendaarne. Ta jõudis kohale täpselt õigel ajal, tulistades maha naise ja riivates juristi, kes küll kahjuks minema pääses. Kindral lõpetas venelastega vestluse ja Eesti Vabariik oli selleks korraks päästetud. Me soovisime Annaga siiski reisida Pariisi ning läksime Balti jaama rongile. Kohvril istudes ja suitsu tehes saime teineteisest aru- me siiski ei vaja seda. Pariisil polnud mõtet, Eestil oli mõte. Me otsustasime oma enese isamaa kasuks ja läksime koju. Autor: Annabel Lõuke Tagasi vaadates tundub, et kui Tanel poleks läinud oma endiste töökaaslastega hüvasti jätma oleks kõik läinud nende jaoks hoopis teisiti. Kui nad oleksid läinud kohe koos rongile ja
Kallis direktor, Oktoober 1918 Me läksime rindele patriootliku õpetaja õhutusel. Läksime, nagu ta ütles, et võidelda oma isamaa eest. Praegu see enam nii ei tundu. Olen vist liialt kaua rindel olnud ja ei erista õiget valest, aga ma ei mõista enam mille eest me võitleme. Rindele jõudes olime kõik noored koolipoisid, kes tulid siia uhkusega, ilmselt selle pärast, et me ei teadnud, mis meid ees ootab. Näinud rindekoledusi kadus meie entusiasm, püüdsime nüüd vaid säilitada tervet mõistust. Keegi ei ole meile kunagi öeldnud mille eest me võitleme
Määrsõna Jelizaveta Ivanova Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16-2 2012 Määrsõna on muutumatu või vaegmuutuv sõna, mis väljendab kohta (väljas), aega (täna), viisi (kiiresti), seisundit (lahti), määra (palju), suhtumist (kahjuks) jm. Kohamäärsõnad. - , , . : Kuhu? Kus? Kust? ( -sse,-s,-st; -le,-l,-lt) Läheme välja mängima. Väljas on külm. Väljast tulid lapsed. Sõidame sinna täna õhtul. Kaugele ei tohi minna. Läksime üles aeglaselt. Ülevalt näeb kaugele. Seal on ilus loodus. Kuhu? ? Kus ? ? Kust ? ? Ette Ees Eest Sisse Sees Seest Taha Taga Tagant Maha Maas Maast Välja Väljas Väljast Alla All Alt Eemale Eemal Eemalt Kaugele Kaugel Kaugelt Ku...
(randa), ilma (emata), kuni (metsani). Kohakaassõnad , omastav, : kohalekohalkohalt; pealepealpealt; etteeeseest; sisseseesseest; allaall alt; keskelekeskelkeskelt; juurdejuuresjuurest; kättekäeskäest; järelejärel järelt;vahelevahelvahelt; äärdeääresäärest. Mine ukse juurde. Seisa ukse juures. Tule ukse juurest ära. Hiir jooksis kapi alla. Hiir on kapi all. Hiir jooksis kapi alt välja. omastav Üle Läbi , Ümber Me läksime üle tänava. , osastav Keset Vastu Mööda , Piki , Mööda teed sõitis auto. kuni, rajav Kuni Me jalutasime kuni sillani. Ajakaassõnad , omastav Jooksul , Eest () Pärast Eel Aja jooksul haavad paranevad. Päikeseloojangu eel oli soe. , osastav Enne , Pärast Pärast tööd läksime jalutama. Enne õhtut ärge mind oodake. , seestütlev Saadik , Peale , Alates Ootan sind kella kolmest saadik.
Ühel päeval kui mul oli ees 16-es sünnipäev ütles minu tuttav, et tema sõber viib teda sünnipäeva puhul sõidule ning palus ka mind kaasa kutsuda. Mina olin, siis väga õnnelik ja eelmisel päeval rääkisin oma klassijuhatajaga ära ning tema lubas mul minna. Hommikul kui oli see päev mil me pidime koos minema sõitma ja vaatama vaatamisväärsusi olime me väga õnnelikud, sõime kõhu täis ja sättisime endid valmis. Juba oligi minu tuttava sõber kohal ja me läksime tema autosse. Nõnda algaski meie imetore reis vaatamisväärsusi vaatama. Olime juba pika maa maha sõitnud kui tundsime äkitselt nälga ja me peatusime märjamaal ühe kohviku juures kuhu me, siis läksime kõik kolmekesi koos sööma. Seal oli väga sõbralik ja viisakas müüa sel ajal tööl ja ta tõi meile meie toidud ja joogid kenasti lauda ning me nautisime oma rikkalikku järgmist hommikusööki. See kellega me reisisime oli rootslane, mina muidugi millesti eriti aru ei saanud aga
Hommikul vara läheme juba jahile ning tagasi kui tagasi oleme jõudnud, ajame naised üles. Natuke hiljem lähevad naised taimi ja seeni korjama, milleks on mustikad, pohlad, jõhvikad, puravikud, kuuseriisikad. Taimedest valmistavad naised kogukonnale hommikusööki. Kui naised on tagasi jõudnud, aetakse meid, parimaid kalureid, kalale. Kala püüame õngekonksude, harpuunide, mõrdade ja võrkudega. Alles eile saime linast uue võrgu valmis. Mõne tunni pärast läksime koju väga suure kalasaagiga. Ajasime naised kala puhastama. Kala ja jahiloomad on meie peamine söök peale taimede. Samas saame loomadelt nahka, millest teeme endale riideid, et elada üle külm aeg, mida on meie maal palju. Loomad on ka teisest küljest kasulikud-nende luudest valmistame ehteid ja amulette, mis annavad meile jõudu ja kaitsevad halbade võimude eest. Läheme veekogust savi otsima, et naised sellest nõusid saaksid valmistada
Veekeskused on seal väga võimsad. On väga pikad torud ja suured basseinid. Eelmisel aastal käisin ma kooliga Londonis mis oli ka väga lahe. Hotell oli küll kole aga need vaatamisväärsused olid väga ilusad ja huvitavad. Kõige lahedamad olid London Eye ja Madame Tussauds vahakujude muuseum. Kuna see oli koolireis siis me käisime veel väga paljudes kohtades aga need kõik ei jäänud meelde. Sellel aastal käisin ma veel kooliga ka Rootsis. Läksime laevaga Stocholmi, käisime seal linnapeal ringi (meil oli ka natuke vaba aega, et poodides käia) ja vaatasime erinevaid kohti ja siis läksime laeva peale tagasi. Huvitav on minna Stockholmi sellepärast, et sinna minnes ja tagasi tulles saab sõita laevaga mis on minumeelest väga lahe. Õhtuti on laeval igasugused esinejad ja öö poole tuleb ka juba disko.
Ekskursiooni ajal, kui sõidsime Karksi, sadas tohutult palju vihma, ja isegi rahet sadas. Kui kohale jõudsime, siis vihm jäi järgi ja päike paistis, aga suur tuul oli. Giid rääkis meile Kitzbergi kooli elust ja tema elust. Meie giid: Maja peal oli selline tore asi: Me käisime ka Maimu koobast vaatamas, ja selleks et seda näha, pidime läbi karjapõllu minema, kus oli sõnnikuid täis Pärast kui bussi läksime, haises buss sõnniku järgi, ja kõik pidid oma jalanõud kodus ära pesema, aga see oli lõbus kogemus!:) Me korjasime ka lilli, aga ema viskas need ära kogemata. Ta pidas neid lilli mitte vajalikuks, ja ma olin vihane. Selle asemel ma oleks võinud korjata vahtra lehti, mis olid imeilusad punakad või kuldsed pruunikad.Lilli me pidime korjama Karksi ordulinnas, kus oli nii lahe kiik. Kahju, et me sealt nii ruttu ära läksime.
selle avada. Analüüs: Müüa oli väga abivalmis, sõbralik ning viisakas. Ta täitis oma tööd korrektselt, ning poes oli meeldiv viibida. Ettepanekud: ettepanekuid ei ole, sest see oli minu arvates väga hea ja korrektne teenindus. 6 3 PAIDE KAUBAMAJA Olime sõbrannaga Paide kaubamajas, olin seal, et endale riideid osta ning poes ringi vaadata. Läksime siis vaatama poes müüdavaid kaupu ning märkasin, et müüja käis meil pidevalt järgi ning lõpuks küsis, kas saab meid aidata või soovitada riideid. Ma vastasin, et ei ole abi vaja, peale seda ei lõpetanud ta siiski seda järgikäimist, ta enam küll ei küsinud, et kas saab aidata aga pidevalt jälgis meid ja käis siiski järgi veel nagu tahaksime me midagi poest varastada. Analüüs: See klienditeenindaja tahtis küll abivalmis olla kuid minuarust on selline
Vend tuli tagasi ja valetas: “Ah see oli naabri talu karjane, läks lehmi ajama.“ Vaat, kus oskas end välja rääkida. Põgenenu oli meie rentniku poeg, kes hoidus sõjaväest kõrvale. Pataljonil oli kiire ja nad küsisid teed Peipsi poole. Nad olid oma vägedest maha jäänud ja tahtsid kõrvalisi teid pidi kiirelt järele jõuda. Ema juhatas neile siis tee kätte. Päeval pärast seda sündmust läksime metsa äärde mängima. Me arvasime, et nüüd on väed ilmselt ära läinud. Aga ilmselt siiski oli mahajäänuid veel metsades. Me mängisime Ehavere õue peal. Meile oli tehtud suur liivane hüppekast. Vennad hüppasid kõrgust ja kaugust seal. Mina istusin kasti serval ning vaatasin pealt. Ma olin 12. Korraga käis minu kõrva juurest „Viiiiiiiiiuhhh“. Mina polnud iial veel kuuli häält kuulnud ja ma mõtlesin, et see oli mingisugune putukas
Jutt. Hommikul ma ärkasin üles ja läksin pesema. Panin riidesse ja läksin sööma. Söögiks sõin ma putru ja klaas piima, kell oli 07.15. Kell 7.40 läksime me autossa ja sõitsime kooli. 8.00 hakkasid tunnid ja 14.45 lõppesid. Bussile läksin ma kell 15.15. Siis läksin trenni, enne trenni käisin veel poest läbi ja siis uuesti bussile. Buss tuli 17.05 ja 17.30 olin ma garderoobis. Trenn hakkas kell 18.00 ja lõppes kell 20.30. Peale seda läksin ma koju ja hakkasin õppima. Kell 1.00 sain magama. . . , 07.15. 7.40 . 8.00 14.45 . 15.15 . , . 17.05, 17.30 . 18.00 20.30. . 1
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest. 1924.a. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937.a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941.a. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) kortermuuseum. Kuuldi ja nähti: Esimene Ellerheina Heino Elleni muusikaauhind anti Neeme Järvele. Viiulimeistri Felix Villaku töötuba, tööriistu ei olnud eriti saada, pidid olema enda valmistatud tööriistad, seal oli näha ka poolikuid viiuleid, ja höövleid. Läksime saali mis on 83 aastat vana, kõrval asub Georg Otsa muusikakool, mis on omakorda ühendatud saaliga, va...
Ja kui jood veel alkoholi peale on veel mõnusam olla. Jaanika: Samuti pidudel ikka saab suitsetatud. Aeg läheb väga aeglaselt, saab palju nalja pähe tulevad pöörased filosoofilised ideed, näen asju 180 kraadise nurga alt, mille peale kaine ega ka joogine inimene ei tuleks ja kõik on nii naljakas. Parem tegevus on vaadata videosi või minna sõpradega välja. Aga ükskord juhtus nii et, kütsime sõbra pool kanepit ja jõime natuke viina, läksime siis poodi viina ostma ja ma põrkasin kokku oma kasuisaga, ai see oli räige jooksime siis nii kiiresti kui saime ära ja läksime ikkagi poodi. Õnneks ta ei saanud aru, vedas mul. Kokkuvõtteks saame sellest küsitlusest teada seda, ..................................
muud, kui paljud inimesed arvavad. Kristina Šmigun on oma elululooraamatus jutustanud Jaan Martinsonile oma elust loo, kuidas üks väike tütarlaps otsustas saada tasemel suustajaks, lihtsalt sellepärast, et ta tahtis ning missugused takistusi ning helgeid hetkeid ta sel raskel ja pikal teel kohtas. Tippspordil on palju häid kui ka halbu külgi. Kristina Šmigun on oma päevikusse kirjutanud 12.aastasena: „Äratus. Läksime oja äärde pesema. Tegime metsatööd. Hommikune trenn: jooksuga kuus kilomeetrit Otepääle, tund sõitu rullidel, jooksuga tagasi. Õhtupoolikul matk Apteekrimäele, seal kaks ringi ja jooksuga tagasi: kokku 13 km. Siis tegime veel tööd ja läksime magama. Oli tore päev!“ Juba noore tüdrukuna teadis, et eesmärkide saavutamiseks peab olema positiivne ning ei tohi alla anda. Tippspordi üks varjukülgi on asjaolu, et pettumus
sellest midagi. Anna muudkui kiitis mu poega ja lõpuks oli Eevi minema jooksnud. Toimus järjekordne pidu järve ääres ning otsustasin pingete maandamiseks ka sinna minna. Algul pikutasin puu all niisama ja vaatasin niisama ja vaatasin, mis toimub.Poisid tulid mulle viina pakkuma, kuid ma ei tahtnud. Pikalt käisid nad mulle peale, kuid lõpuks ma ei suutnud vastu panna. Jõin end järjekordselt purju ja tantsisin Annaga. Läksime järve äärde jalutama ning ta tegi mulle ettepaneku hakata Kõrboja peremeheks. Ma ei tahtnud, et selline talu oleks minusuguse sandi peremehega ja keeldusin. Varsti jõudis kätte Pähklipüha. Pähklipüha öösel kadus Kõrbojal Mousi ning ka Katku Neero oli terve öö ulgunud. Keegi ei teadnud veel miks. Kuid omi mõtteid mõlgutades leidsin, et kellele minusugust santi siin ilmas üldse vaja on. Nüüd juba
Koos Annu ja Mammuga oli shoppamine parim. Me ostsime igasugu riideid ja ehteid, mida me kandsime ka pärast õhtusöögil. Sai tehtud väga palju pilte ja kõvasti sai ka naerdud. Meile meeldis üheksandal korrusel teki peal jooksmas käia, sest meil oli külmast ükskõik. Viimasel õhtul sai kõige rohkem nalja, kui me poistele oma kajutikaardi andsime ja nad end meie vetsus peidsid. Pärast seda Mammu kontrollis iga kord vetsu üle, kui me kajutisse läksime. Sellel õhtul me ei jõudnudki enda kajutisse magama, sest olime liiga väsinud ja jäime poiste kajutisse. Kokkuvõttes see reis oli parim ja tahaks tagasi.. Kahju et see nii kiiresti läbi sai. Kristi Stogov 7.a
Nukujuht liigutab puupulki(...........................), mille küljes on nöörid. Need on omakorda kinnitatud nuku pea(:..................................), käte ja jalgade külge. Jalgrattad sõitsid tänavatel(:......................................) teatrini (...........................) Peale tunde(.....................................) lähen postkontorisse(..............................). Autos(.........................................) oli vähe ruumi. Läksime Kaidoga(..................................) hommikul kalale(: ..........................................).
Täisalus Nimetav KES? MIS? Päkapikk otsis õiget aadressi. Osaalus Osastav KEDA? MIDA? Päkapikke pole olemas. Tegija Olija Öeldis Lihtverb Juku on ulakas. Ühendverb Kirjutame üles kõik ülesanded! võima/tulema/saama Juku võib tulla! - DA (tegevusnimi) Juku, sul tuleb minna! Juku ei saa tulla! hakkama/pidama Juku peab minema! - MA (tegevusnimi) Juku hakkab lõpuks minema! Sihitis Tegevus on suunatud/sihitud sihitisele. Kes? Mis? Sulgege aken! Kelle? Mille? Lahendasin ülesande kiiresti.. Keda? Mida? Ootasin sõpra. Öeldistäide Näitab, kes, mis või mis...
Mina poisina vana-aja Ateenas Minu nimi on Daniel ja ma reisin ajamasinaga 2500 aastat ajas tagasi Ateenasse. Täna lähme ekskursioonile Prtheoni templisse ja ka võidujumala Nike templisse. Mull on jalas sandaalid ja seljas pealsiriie.Ma võtsin kaasa ka 2 õuna ja 2 apelsiini. Esimesena läksime Parthenoni templisse ja see järel Nike templisse. Kõige pealt vaatasime ja uurisime skulptuuri Athena jumalast. Vahe peal käisime kaevust vett joomas. Siis suundusime tagasi Parthenoni templisse. Me nägime preestreid ja jumalanna austajaid. Käisime eri päesmega vara kambrisse. Siis tegime pausi ja ma sõin ühe õuna ja ühe apelsiini ära .Ühe õuna ja ühe apelsiini andsin klassivennale sest ta oli enda omad koju unustanud. Seejärel vaatasime teis Athena kuju pärast
Oli raskusi kõige ära söömisega. Toit oli mitu korda parem kui see mida koolis pakutakse ja seda oli ka oma 3 korda rohkem kui koolis saab. Lõpus tuli välja et isegi kartsas saab korralikumat sööki kui koolis. Peale söömist asusime ringkäigule. Peatusime takistusraja juures, aga sinna meid ei lastud kuna oli märg ja libe. Margus Isotamm rääkis et nende pataljoni rekord on natuke alla 3 minuti, aga maaimarekord enam vähem 2 minutit. Edasi läksime masinaparki vaatama ja sai isegi masinatesse sisse astuda. Nendel sõduritel kes sõjaväkke suvel kutsutakse on võimalik sõjaväes riigi kulul teha erinevate sõiduvahendite lubasid. Nt veoauto, mootorratas, buss jne. Hakkas vihma sadama ja läksime sõjaväelaste õpperuume vaatama. Jällegi oli õppehoone uus ja korralik. Klassid panid lausa kadestama. Kõik klassid olid viimast tehnikat täis, isegi toolid olid pehmed ja mugavad. Natuke
Raamjutustus Noormees ja neiu istusid laeval, mis suundus Soome poole. Kolm ja pool tundi sõitmist ja nad jõuavadki Soome. Igavuse peletamiseks aga otsustavad nad, et kumbki jutustab ühe loo. Mõeldud tehtud. Alaustada otsustas neiu. See juhtus ühel päikesepaistelisel südasuvisel hommikul. Ma olin siis umbes kümne aastane juba. Me läksime varakult kodu külas asuvasse poodi kuna mu ema seal praktikant oli. Poe lähedal oli maja, kus elas kolm peret. Kaks nendest olid noored inimesed ja neil olid lapsed. Kõik väiksemad ku mina. Kuid millegi pärast ma siiski seal olin. Ma arvan, et igavuse peletamiseks. Mängisin nendega seal ja mingi hetk nägin oma vanaema jalgrattaga tulemas. Otsustasime minna ema juurde poodi. Jalutasime kahekesi poe poole ja kuuleme järsku kassi mjäugumist. Kuulatame korraks ja kuuleme seda uuesti
paremat kohta bussis. Esimeseks peatumispaigaks oli Eeru kõrts. Seal jagati meile lahkelt leiba ja valati ka teed. Räägit meile Mahra sõjast natuke ja siis, et ei hakkaks igav mängiti ka põnevaid mänge. Siis suundusime me mahtra talurahvamuuseumi, kus giid rääkis juba täpsemini talurahva elust. Ta rääkis nende kommetest ja seadustest, näitas erinevaid tööriistu millega tehti tööd tollel ajal. Aeg möödus kiiresti ja mõne aja pärast me läksime bussi tagasi ja suundusime Tallinna poole. Bussis paljud mängisid kaarte, kuulasid muusikat ja rääkisid niisama juttu, kui ma alles jõudsin istuda kohale. Me rääkisime siis Silveriga juttu ja selgus, et talle see reis meeldis ja, et võiks rohkem siukseid väljasõitte korraldada. Ma panin kõrvaklapid pähe ja panin silmad kinni ja kui tehin lahti olime juba Tallinnas.
Päev rüütli elust. Magasin ülihästi, nii et olin valmis selleks tihedaks päevaks, mis mul täna oli. Koidikul sõin esimese asjana hommikusööki ning palvetasin. Seejärel läksin teiste feodaalidega treeningtalli, et harjutada relvakäsitlust. Me harjutasime senikaua, kuni päike oli juba üleval. Siis läksime me ühe suurfeodaali juurde, et arutada sõjastrateegiat ja õppida tundma uusi relvi, mis eile linna saabusid. Peale seda lugesin ma oma keskhommikused palved ja sõin. Lõunal oli mul üks suur turniir, kuhu ilmus ka kõige rikkam rüütel minu piirkonnas. Tal oli ka kõige parem rüü, mis ei takistanud tal olemast turniiri kõige nõrgem osaleja. Minu õnneks sattusin ma temaga kokku ja ma sain autasuks tema relvastuse. Teistega võideldes läks mul ka hästi, aga viimase raundi võitsin ma väga napilt. Mu vastase löök oli tugev ja ma kaotasin tasakaalu, kuid mu vastane kukkus enne hobuse seljast maha. Peale seda viisin oma võ...
veekeetjat ja mina vaatan seda kõike ja tunnen rõõmu. Põimlause Liitlause, kus üks lause (pealause) on teise laused (kõrvallaused) endale alistanud: Õpetaja, kes meile asendustundi andis, ütles, et me oleme tublid, sest meil on nii palju häis mõtteid. Lauselühend Öeldiseta sõnarühm, mille peasõna on tegusõna käändeline võrm, kõige sagedamini nud-, tud- kesksõna, des- või mata-vorm. (Vaibad klopitud, läksime õue lumesõda mängima. Bussi peale joostes ei märganudki ma langevat tähte.) Verbita lauselühendis puudub üldse tegusõna (Andu seisi tahvli ees, kulm kipras.). Nud-, tud-lauselühend ja verbita lauselühend ülejäänud lausest eraldatud koma(de)ga. Des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis, kui lauselühendi peasõna ehk tegusõna käändeline vorm asub lauselühendi alguses.
Powercupil. See on võistlus, mis toimub Soomes. Iga kord erinevas linnas. 2010.aastal toimus Seinajokis, kus oli üle maailma igas vanuse klassist võrkpallureid. Mina olin koos c-klassi võitskonnaga seal nädal aega. Sinna jõudes oli kõigil elevus: tee oli pikk ja bussis istumisest olid kõigil jalad valusad, mis oli üpriski tüütu. Kohale jõudes paigutati meid ühte Soome kooli, kus oli veel palju rahvast erinevatest maadest. Järgmisel päeval, kui me mängima läksime jäid kõigil imestusest suud lahti. Seal oli suur hobuste areeniplats, kuhu sisse oli mahutatud üle 160 platsi. Esimestel päevadel olid hästi ilusad ja palavad ilmad. Aga viimastel päevadel sadas paduvihma. Me põhimõtteliselt mängisime suures vee lombis. Sadas palju vihma ja oli väga raske mängida. Meil läks väga hästi seal oli üle 1000 võiskonna ja me saime c-klassiga seal 3. koha. Viimastel päevadel oli juba üprisgi suur kodu, igatsus oma pere järele
Osavad metallitöö meistrid sepad valmistasid rauast nuge, sirpe, odaotsi, mõõku jm. esemeid ka teistele. Hoonet, kus meie sepad töötasid, nimetati sepikojaks. Eesti ala jagunes kihelkondadeks, mis koosnesid paljudest küladest. Kihelkondi oli muinasaja lõpus umbes 50. Igas kihelkonnas oli üks või ka mitu linnust see oli tavaliselt mäekünkale või raskesti ligipääsetavale soosaarele ehitatud puust kindlus, kuhu vaenlaste rünnakute või röövretkede puhul pakku läksime. Paikades, kus polnud mäekünkaid, kuhjasime ise kõrge valli. Suured ja tugevad linnused olid näiteks Otepää, Varbola ja Lehola. Kihelkondade ja linnuste juhte nimetasime vanemateks. Vanemad olid samas ka sõjaväe ehk maleva juhid. Väga tähtsaid küsimusi ei otsustanud aga vanemad üksi, küla või kihelkonna olulised probleemid lahendasime ühiselt rahvakoosolekul.
ja vestlesime kõigiga, kes meilt midagi küsisid. Esialgu tundsin mina end pisut hullumeelsena, kuna teadsin et oleme ju kabinetis vaid 3-kesi ja need kellega rääkisime ,olid televiisorid. Üsna pea aga harjusin ja tundsin end vabalt. See oli unustamatu kogemus. Tunni lõpus suudles õpetaja meid põskedele ja me jooksime vahetundi. Algamas oli kolmas tund ja mulle teatati, et kuna nende koolis on reegel, et alates 25. soojakraadist on vaid õuetunnid, siis läksime meiegi välja ootama oma bioloogiaõpetajat. Paari minuti pärast sõitiski ta bussiga koolimaja ette ja me läksime kõik peale. Seest nägi see sõiduk välja nagu limusiin, suured peeglid ja snäkid. Kinnitasime turvavööd ja sõit võis alata. Bioloogiaõpetaja ütles, et täna tutvume Eesti salajase loodusega. Kui olime alevikust välja sõitnud, lasi ta bussi katuse alla ja see muutus kabriolettbussiks. Sõitsime väga kiiresti ja uskumatult mägistel maastikel
söömine, kogunemine, võimlemine jne. Pärast seda meil oli natukene vaba aega, aga me olime nii väsinud, et ei jaksnud mitte midagi teha ja lihtsalt istusime oma telgis. Umbes kell 21:00 me hakkasime hautama ahju, aga see tegevus ei olnud ka lihtne, sest meil polnud paberit ja me proovisime süüdata rohuga, aga rohust on väga palju suitsu ja vähe told. Pooltundi pärast oli meil ahi juba süüdatud. Ja me läksime magama. Öö jooksul me pidime järjekorras paaris ahju eest jälgima. Ärkamine laupäeval oli kell kuus. Me kogunesime meie peakohal, kus toimus hommikune võimlemine. Pärast seda oli hommikusöök ja orienteerumine, kus me pidime leida 7 kohti ja koostama saladus sõna. Kell 12:00 oli lõuna ja pärast seda me kõndisime umbes 15 kilomeetrit ja pärast sõitsime veoautoga tagasi Jõhvi.
esimesele õpetajale. Sammusin koos venna, ema ja isaga autosse. Korraga olingi jõudnud oma uhke koolimaja ette. Astudes autost välja ja kõndides uhkelt sirge seljaga kooli poole polnud mul õrna aimugi mis mind ees ootab nii sel päeval, kui ka järgneva vähemalt üheksa aasta jooksul. Astudes koolimajja juhatas ema mind minu kõige esimesse klassiruumi- see oli võimas. Korraga sammus mu ette minu klassijuhataja, kellele ma ulatasin ka lilled. Koos oma õpetaja ja klassikaaslastega läksime me kooli aulasse, mis oli pilgeni rahvast täis - seda tunnet ei unusta ma iial. Kõik seisid meie austuseks püsti ja üksteise järel sammusime me oma toolidele. Olles kuulanud direktori ja õpetaja juttu jõudis lõpuks kätte ka aabitsate jagamise aeg. Mina sammusin koos isaga vapralt oma aabitsale järgi ja surusin direktoriga kätki. Pärast seda kõike tegi tollene 12.klass meile ekskursiooni koolimajas. Hiljem kui kõik oli tehtud võisime me järgmist päeva oodates koju minna.
osutavad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad nage ka nende sugulased taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. Minu esimene kokku puude jääkaruga Kunagi ammu kui ma väikene umbes viie aastane olin käisime vennal Tallinnas sõjaväes külas, me läksime, siis ka loomaaeda. Ma olin seal, siis esimest korda. Kui ma jääkaru nägin oli ta ta kohe mu lemmik loom. Ma tahtsin, et jääkaru elaks vanaema juures purskkaevus, aga ema ja isa ainult naerid selle üle. Jääkaru oli suur hallikas valget värvi. Mulle meeldis vaatata kuidas ta oma puuris ringi kõndis ja vahest ka basseini hüppas. Pildid Kasutatud materjal: 1. http://nunnu.ee/tag/j%E4%E4karu/ 2. Lomariik - kaart 1 rühm 1
Kui ma bussist väljusin, leidsin Kerda kohe, kuid aru ei saanud, kes see teine oli. Kui lähenesin neile, olin juba aru saanud, kellega ta oli ja küsisin kohe: ,,Rando, sina või? Mida sa minust tahad?" ,,Anna andeks, Kriss, ma ei tahtnud eile sulle nii teha. Sa olid mu parim sõbranna, aga me pole pool aastat õieti läbi saanud. Kas me võiks ära leppida ja hästi läbi jälle saada?" ütles ta haledalt. Rando oli mu väga hea sõber, kuigi pool aastat tagasi läksime korraks tülli ja peale seda pole korralikult läbi saanud. Ma küsisin Randolt: ,,Kas selle pärast pidingi ajaloo õppimata jätma, et siia tulla?" Ja siis märkasin, et kerda oli ära kadunud. "Ei, mitte selle pärast," ütles ta ning võttis minult ümbert kinni ning küsis: "kas sa oleksid nõus minuga käima hakkama? Ma tean, et eilne oli suur viga, ma teeksin kõik, et eilse päeva vahele jätta või aega tagasi keerata, ma ei elaks seda üle kui me ei suhlteks enam iial!" lausus Rando.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
