Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Morfoloogia. Eesti keele käänded (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellesse millesse?
  • Kellest millest?
  • Kellele millele?
  • Kellelt millelt?
  • Kelleks milleks?
  • Kelleni milleni?
  • Kellena millena?
  • Kelleta milleta?
  • Kellega millega?
  • Mis sa tast narrid?
Morfoloogia
Eesti keele käänded
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses . See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms.
Eesti keeles on 14 käänet:
1.
nimetav
nominatiiv
siil
kes? mis?
abstraktsed ehk grammatilised käänded
2.
omastav
genitiiv
siili
kelle? mille?
3.
osastav
partitiiv
siili
keda? mida?
4.
sisseütlev
illatiiv
siili/sse
kellesse? millesse?
sisekohakäänded
kohakäänded
konkreetsed ehk semantilised käänded
5.
seesütlev
inessiiv
siili/s
kelles? milles?
6.
seestütlev
elatiiv
siili/st
kellest? millest?
7.
alale ütlev
allatiiv
siili/le
kellele? millele?
väliskohakäänded
8.
alalütlev
adessiiv
siili/l
kellel? millel?
9.
alaltütlev
ablatiiv
siili/lt
kellelt? millelt ?
10.
saav
translatiiv
siili/ks
kelleks? milleks?
11.
rajav
terminatiiv
siili/ni
kelleni? milleni ?
12.
olev
essiiv
siili/na
kellena? millena?
13.
ilmaütlev
abessiiv
siili/ta
kelleta ? milleta?
14.
kaasaütlev
komitatiiv
siili/ga
kellega? millega?
Lisaks loetletuile on eesti keeles vähestest sõnadest võimalik moodustada ka viisiütlevat käänet ehk instruktiivi, nt paljajalu, lehvivi hõlmu. Niisuguseid vorme ei saa tänapäeva keeles siiski täisväärtuslikeks käändevormideks pidada, kuna neid saab moodustada ainult vähestest sõnadest.
Abstraktsed ehk grammatilised kää nded – nimetav, omastav ja osastav - näitavad peamiselt nimisõna(fraasi) süntaktilisi funktsioone, st nad kannavad väga üldist laadi grammatilisi tähendusi (aluse, sihitise jms tähendust). Nende tähenduste esinemine ei olene kuigivõrd sõna leksikaalsest tähendusest ja tavaliselt pole nad väljendatavad leksikaalsete vahenditega (määr- või kaassõnadega).
Konkreetsed ehk semantilised käänded kannavad kitsamalt piiritletavaid tähendusi, mille esinemine oleneb sõna leksikaalsest tähendusest ja mis on paljudel juhtudel väljendatavad ka leksikaalsete vahenditega (määr- või kaassõnadega). Kuid konkreetsetel käänetel on ka abstraktsemaid kasutusvõimalusi, mille korral vastavat tähendust ei saa leksikaalsete vahenditega väljendada, samuti niisuguseid kasutusvõimalusi, mis tulenevad ajalooliselt väljakujunenud rektsiooninõuetest ning mille korral mingist grammatilisest tähendusest on isegi raske rääkida.
Konkreetsetest käänetest eralduvad omaette rühmana nn kohakäänded. Kohakäänded on käänded, mis on kujunenud kohasuhteid märkivate tunnuste alusel. Eesti keeles on kaks kohakäänete sarja : sisekohakäänded ja väliskohakäänded. Sisekohakäänded on keeleajalooliselt vanemad ning väljendavad tänapäeva keeles kinnise ruumiga seotud kohasuhteid. Väliskohakäänded väljendavad avatud pinnaga seotud kohasuhteid.

Nimetav kääne


Nimetav on abstraktne kääne, mille põhifunktsiooniks on vormistada
  • täisalust, nt Lind istub pesal.
    Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid:
  • absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus;
  • ütet, nt Võta end kokku, Juku ;
  • alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus.
    Kindlatel tingimustel vormistab ta:
  • täissihitist, nt Praht visati lõkkesse;
  • täissihitise sarnast aja- või hulgamäärust, nt Ootasin kolm päeva. Suusatasin viis kilomeetrit.
    Lisaks vormistab nimetav:
  • lisandit, nt Küsige seda härra Tammelt;
  • liitsõna täiendosa, nt kuld kell, sukkpü ksid .
    Nimetaval käändel puudub tunnus.

    Omastav kääne


    Omastav on ennekõike noomeni ja nominaalse verbivormi laiendi kääne. Laiendi-omastav vormistab:
  • täiendit, nt maja aknad, ussi hammustus, surmanuhtluse pooldaja;
  • lisandit, nt Vanemuise teater, Tamme Jürka;
  • käändelise verbivormi tegevussubjekti, nt koera näritud kondid, See pole meie teha;
  • võrdlusalust võrdlustarindeis, nt poisi pikkune ;
  • võrdlusalust liitsõnades, nt samblaroheline;
  • tagasõnade laiendit, nt metsa taga.
    Häälikuloolise arengu tulemusel on pärisomastavaga kokku sulanud endine sihitise kääne akusatiiv , mis enamikus keeltes erineb omastavast ehk genitiivist. Sihitise-omastav vormistab kindlatel tingimustel:
  • täissihitist, nt Viskasime prahi lõkkesse;
  • sellega sarnast aja- või hulgamäärust, nt Ootasin tunnikese ja tulin siis koju.
    Lisaks vormistab omastav kääne ka osaliselt ühilduvaid komponente, nimelt:
  • konkreetses käändes arvsõna esikomponente, nt Kahekümne neljal inimesel oli elukohaga probleeme;
  • rajavas, olevas , ilmaütlevas või kaasaütlevas käändes hulga- ning rindtarindi esikomponenti, nt Korvitäie õunteta Mari juba külla ei tule. Jüri arutas seda kü simust sõ prade ja töökaaslastega;
  • samas neljas käändes nimisõnafraasi omadus- või arvsõnalist täiendit, nt Ilusa ilmaga käisime mere ääres jalutamas.
    Omastaval käändel puudub tunnus.

    Osastav kääne


    Osastav kääne väljendab piiritlematust või osalisust ning vormistab:
  • osasihitist, nt Mari luges raamatut;
  • osasihitise sarnast aja- ja hulgamäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi;
  • osaalust, nt Põ randal vedeles prahti;
  • osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid;
  • hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest;
  • mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord tä iesti kuss .
    Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ainsuse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüü bist .
    t (~tt)
    III
    kk
    ratsu/t
    IV
    kk
    `aasta/t, redeli/t, `kringli/t, koleda/t, habe/t, `õela/t, magasi/t
    V
    kk
    soolas/t, `jõulis/t, olulis/t, `juus/t
    VI
    kk-st
    `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt
    VII
    kk
    mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t, armas/t ~ `armsa/t
    d
    I
    kk
    `koi/d, i`dee/d
    II
    kk-st
    `tul/d
    0
    II
    kk-st
    ema, pesa, seminari , nime
    VI
    kk-st
    `siili, `koera, `saia, pada , sõda, lage , ` nalja , `sõpra, õnne` likku
    Üksiksõnuti esinevad:
    da
    se/da, to/da, ke/da, mi/da, te/da
    0 ~ t
    `kahte ~ `kah/t, `ühte ~ `üh/t, `rehte ~ `reh/t, `ruhte ~`ruh/t
    rubla ~ rubla /t, vedru ~ vedru/t, kahju ~ kahju/t
    iga ~ iga/t, sada ~ sada/t

    da ~ d
    `mõn/da ~ `mõn/d
    Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab:
    d
  • Vasakule Paremale
    Morfoloogia-Eesti keele käänded #1 Morfoloogia-Eesti keele käänded #2 Morfoloogia-Eesti keele käänded #3 Morfoloogia-Eesti keele käänded #4 Morfoloogia-Eesti keele käänded #5 Morfoloogia-Eesti keele käänded #6 Morfoloogia-Eesti keele käänded #7 Morfoloogia-Eesti keele käänded #8 Morfoloogia-Eesti keele käänded #9 Morfoloogia-Eesti keele käänded #10 Morfoloogia-Eesti keele käänded #11 Morfoloogia-Eesti keele käänded #12 Morfoloogia-Eesti keele käänded #13 Morfoloogia-Eesti keele käänded #14 Morfoloogia-Eesti keele käänded #15 Morfoloogia-Eesti keele käänded #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    kokkuvõte.

    Sarnased õppematerjalid

    Morfoloogia
    36
    doc

    Morfoloogia

    Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas kalades Seestütlev kalast kaladest Alaleütlev kalale kaladele Alalütlev kalal kaladel Alaltütlev kalalt kaladelt Saav kalaks kaladeks

    Keeleteadus
    Morfoloogia alused
    42
    docx

    Morfoloogia alused

    1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt. Morfoloogiline süntees, morfoloogiline analüüs. Vormiõpetuse põhiüksus morfeem. Allomorfid. Leksikaalne morfeem (tüvi, tuletusliide), grammatiline morfeem (grammatilise kategooria tunnus, käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi

    Eesti keel
    Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
    28
    doc

    Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

    EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt).  Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja

    Eesti keel
    Tunnuste ja lõppude määramise
    4
    docx

    Tunnuste ja lõppude määramise

    (s, adj, n, pr) (kt gen ehk om; 1- (kt omastavat ja (1-tüv: kõik vormid (laadivaheldus või (muutuvad arvus ja silbiliste sõnade osastavat) vokaaltüvelised) vältevaheldus) käändes) puhul ka part ehk silpide arv pikimast (2-tüv: kt ains os ja (kt, kas klusiil või os) variandist mit om; osa vorme välde muutub) eesti omasõnades moodus-tub pole „o“ tüvevok, konsonanttüvest); sel juhul kt kt ka rööpvorme, nt osastavat; oksa/de ja oks/te tüvevok võta kõigepealt om-st, kui ei saa, siis os-st

    Eesti keel
    Morfoloogiline analüüs
    4
    docx

    Morfoloogiline analüüs

    Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse (pesa/sse, soolase/ss

    Kirjandus
    Grammatiline analüüs
    4
    docx

    Grammatiline analüüs

    Grammatiline analüüs Käändsõnad Tunnused: *Mitmus: -i, -de, -d, tüvemitmus (sulandunud, nt pesi’), -sid, -e (silm/e), vokaalmitmus *Võrdekategooria: ülivõrde –im, keskvõrde –ma (nb! Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku eitus (

    Kirjandus
    Käänded Euroopa keeltes
    46
    doc

    Käänded Euroopa keeltes

    ........................4 2. EUROOPA KEELED.......................................................................................................................................5 2.1. Euroopa keelte räägitavus..........................................................................................................................5 2.2. Euroopa keelte grupid................................................................................................................................5 3. EESTI KEELE KÄÄNDED.............................................................................................................................6 3.1. Toomas Helpi põhjendus, miks eesti keeles ei ole 14 käänet....................................................................7 4. SOOME KEELE KÄÄNDED..........................................................................................................................8 5. INGLISE KEELE KÄÄNDED JA EESSÕNAD................................

    Keeleteadus
    Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
    22
    doc

    Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

    1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele ­ nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) ­ 1) Morfeem ­ morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus ­ maja/d, pöördelõpp ­ sa käi/d, osastava lõpp ­ mer/d). Grammatilised morfeemid saavad

    Eesti keel




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun