Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Morfoloogia. Eesti keele käänded (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellesse millesse?
  • Kellest millest?
  • Kellele millele?
  • Kellelt millelt?
  • Kelleks milleks?
  • Kelleni milleni?
  • Kellena millena?
  • Kelleta milleta?
  • Kellega millega?
  • Mis sa tast narrid?

Lõik failist

Morfoloogia
Eesti keele käänded
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi
ja semantilisi funktsioone lauses . See tähendab, et ühelt poolt
näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida
laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas
nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht
vms.
Eesti keeles on 14 käänet:
1.
nimetav
nominatiiv
siil
kes? mis?
abstraktsed ehk grammatilised käänded
2.
omastav
genitiiv
siili
kelle? mille?
3.
osastav
partitiiv
siili
keda? mida?
4.
sisseütlev
illatiiv
siili/sse
kellesse? millesse?
sisekohakäänded
kohakäänded
konkreetsed ehk semantilised käänded
5.
seesütlev
inessiiv
siili/s
kelles? milles?
6.
seestütlev
elatiiv
siili/st
kellest? millest?
7.
alale ütlev
allatiiv
siili/le
kellele? millele?
väliskohakäänded
8.
alalütlev
adessiiv
siili/l
kellel? millel?
9.
alaltütlev
ablatiiv
siili/lt
kellelt? millelt ?
10.
saav
translatiiv
siili/ks
kelleks? milleks?
11.
rajav
terminatiiv
siili/ni
kelleni? milleni ?
12.
olev
essiiv
siili/na
kellena? millena?
13.
ilmaütlev
abessiiv
siili/ta
kelleta ? milleta?
14.
kaasaütlev
komitatiiv
siili/ga
kellega? millega?
Lisaks loetletuile on eesti keeles vähestest sõnadest võimalik
moodustada ka viisiütlevat käänet
ehk instruktiivi, nt paljajalu, lehvivi hõlmu.
Niisuguseid vorme ei saa tänapäeva keeles siiski täisväärtuslikeks
käändevormideks pidada, kuna neid saab moodustada ainult vähestest
sõnadest.
Abstraktsed ehk grammatilised kää nded
– nimetav, omastav ja osastav - näitavad peamiselt
nimisõna(fraasi) süntaktilisi funktsioone, st nad kannavad väga
üldist laadi grammatilisi tähendusi (aluse, sihitise jms
tähendust). Nende tähenduste esinemine ei olene kuigivõrd sõna
leksikaalsest tähendusest ja tavaliselt pole nad väljendatavad
leksikaalsete vahenditega (määr- või kaassõnadega).
Konkreetsed ehk semantilised käänded
kannavad kitsamalt piiritletavaid tähendusi, mille esinemine oleneb
sõna leksikaalsest tähendusest ja mis on paljudel juhtudel
väljendatavad ka leksikaalsete vahenditega (määr- või
kaassõnadega). Kuid konkreetsetel käänetel on ka abstraktsemaid
kasutusvõimalusi, mille korral vastavat tähendust ei saa
leksikaalsete vahenditega väljendada, samuti niisuguseid
kasutusvõimalusi, mis tulenevad ajalooliselt väljakujunenud
rektsiooninõuetest ning mille korral mingist grammatilisest
Vasakule Paremale
Morfoloogia-Eesti keele käänded #1 Morfoloogia-Eesti keele käänded #2 Morfoloogia-Eesti keele käänded #3 Morfoloogia-Eesti keele käänded #4 Morfoloogia-Eesti keele käänded #5 Morfoloogia-Eesti keele käänded #6 Morfoloogia-Eesti keele käänded #7 Morfoloogia-Eesti keele käänded #8 Morfoloogia-Eesti keele käänded #9 Morfoloogia-Eesti keele käänded #10 Morfoloogia-Eesti keele käänded #11 Morfoloogia-Eesti keele käänded #12 Morfoloogia-Eesti keele käänded #13 Morfoloogia-Eesti keele käänded #14 Morfoloogia-Eesti keele käänded #15 Morfoloogia-Eesti keele käänded #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
kokkuvõte.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
36
doc

Morfoloogia

Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas kalades Seestütlev kalast kaladest Alaleütlev kalale kaladele Alalütlev kalal kaladel Alaltütlev kalalt kaladelt Saav kalaks kaladeks

Keeleteadus
thumbnail
42
docx

Morfoloogia alused

1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt. Morfoloogiline süntees, morfoloogiline analüüs. Vormiõpetuse põhiüksus morfeem. Allomorfid. Leksikaalne morfeem (tüvi, tuletusliide), grammatiline morfeem (grammatilise kategooria tunnus, käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi

Eesti keel
thumbnail
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt).  Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja

Eesti keel
thumbnail
4
docx

Tunnuste ja lõppude määramise

(s, adj, n, pr) (kt gen ehk om; 1- (kt omastavat ja (1-tüv: kõik vormid (laadivaheldus või (muutuvad arvus ja silbiliste sõnade osastavat) vokaaltüvelised) vältevaheldus) käändes) puhul ka part ehk silpide arv pikimast (2-tüv: kt ains os ja (kt, kas klusiil või os) variandist mit om; osa vorme välde muutub) eesti omasõnades moodus-tub pole „o“ tüvevok, konsonanttüvest); sel juhul kt kt ka rööpvorme, nt osastavat; oksa/de ja oks/te tüvevok võta kõigepealt om-st, kui ei saa, siis os-st

Eesti keel
thumbnail
4
docx

Morfoloogiline analüüs

Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse (pesa/sse, soolase/ss

Kirjandus
thumbnail
4
docx

Grammatiline analüüs

Grammatiline analüüs Käändsõnad Tunnused: *Mitmus: -i, -de, -d, tüvemitmus (sulandunud, nt pesi’), -sid, -e (silm/e), vokaalmitmus *Võrdekategooria: ülivõrde –im, keskvõrde –ma (nb! Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku eitus (

Kirjandus
thumbnail
46
doc

Käänded Euroopa keeltes

........................4 2. EUROOPA KEELED.......................................................................................................................................5 2.1. Euroopa keelte räägitavus..........................................................................................................................5 2.2. Euroopa keelte grupid................................................................................................................................5 3. EESTI KEELE KÄÄNDED.............................................................................................................................6 3.1. Toomas Helpi põhjendus, miks eesti keeles ei ole 14 käänet....................................................................7 4. SOOME KEELE KÄÄNDED..........................................................................................................................8 5. INGLISE KEELE KÄÄNDED JA EESSÕNAD................................

Keeleteadus
thumbnail
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele ­ nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) ­ 1) Morfeem ­ morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus ­ maja/d, pöördelõpp ­ sa käi/d, osastava lõpp ­ mer/d). Grammatilised morfeemid saavad

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun