keskvõrre e komparatiiv (kaunim, rahulikum, töökam) 3. ülivõrre e superlatiiv (kõige kaunim e kauneim, kõige rahulikum e rahulikem, kõige töökam e töökaim) Algvõrre väljendab mingit omadust, arvestamata määra. Keskvõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse suuremat määra võrreldes teise samasuguse olendi, eseme või nähtusega. Ülivõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse omadust kõige suuremal määral. KESKVÕRDE MOODUSTAMINE : Keskvõrde moodustamiseks lisatakse algvõrde ainsuse omastavale tunnus m. Näide: ilusa + m = ilusam; korraliku + m = korralikum Erandlikult muutub tüvevokaal a või u keskvõrde tunnuse ees e-ks mõnedel tüüpsõnadel, näiteks must musta mustem; kõva kõva kõvem; nõder nõdra nõdrem; vana vana vanem. Mõnedel omadussõnadel keskvõrdes sõna tüvi muutub: hea parem, õhuke õhem. ÜLIVÕRDE MOODUSTAMINE: Ülivõrret saab moodustada kahel viisil : 1
• Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamiseks on kaks erinevat võimalust • kõige + keskvõrre (näit kõige + suurem = kõige suurem, kõige ilusam, kõige kaugem) • i-ülivõrre
raske raskem kõige raskem raskeim rõõmus rõõmsam kõige rõõmsam rõõmsaim pikk pikem kõige pikem pikim 1.Keksvõrde saame, kui liidame algvõrde ainsuse omastavale tunnuse m: hoolas: hoolsa+m=hoolsam NB! Mõned omadussõnad muutuvad erandlikult: lahja:lahjem kurva:kurvem, hea:parem, pisike:pisem, õhuke:õhem, pika: pikem 2. kõige-ülivõrret saab moodustada kõigist omadussõnadest, lisades keskvõrde ette sõna kõige:ilusam: kõige ilusam 3. Lühikese ülivõrde moodustamisel · asendatakse algvõrde mitmuse osastava lõpp d tunnusega m: kõrgei/d: kõrgei /m, kiirei/d:kiirei/m; · kui mitmuse osastav lõputa (vokaallõpuline), siis lisatakse sellele tunnus m: suuri+m=suurim, noori+m=noorim, õnelikke:õnnelikem
u e i e e i a kass kõrtsis ei käi u eks ämm söö kodus sütt i Keskvõrre A-tüvi + m Kas tuleb kohe m lõppu või a e u e Ülivõrre 1)kõige lisamine (sobivad kõigile) 2)A-tüvi + im (ainult kolmesilbiline või kahesilbilistes III vältelistes) näiteks: kareda, muistse, kõrge Kui on i juba lõpus, siis läheb i e-ks. näiteks: kauni, kalli 3)Kui sõnal on olemas lühike mitmuse osastav, siis saab vokaalivahelduse abil muuta keskvõrde tüve ülivõrde tüveks. E I Halvem halvim Suurem suurim U E Imelikum imelikem Ohtlikum ohtlikem Siis ei saa lühikest ülivõrret, kui m.os. lõpus on diftong!! Nt. loll Sammud: 1) Teen mitm osastava (lõpus id; -sid; -vokaal a,e,i) 2) Kui on ainult sid variant, siis ei saa teha 3) Kui on id variant, siis lisan m lõppu 4) Vokaali puhul panen keskvõrdesse
, milline? jne. · Küsimus kes? esitatakse · Omadussõnu kasutatakse kõige elusolendite kohta ja rohkem küsimus mis? eluta asjade kohta. kirjeldustes. · Nimisõnad on ka kõik nimed ja · Omadussõnadest saab moodustada mine- ning võrdlusasmed:omadussõna ja-lõpulised tuletised, nt tantsimine, sõnastikuvormi nimetatakse tantsija. algvõrdeks, keskvõrde kaudu näidatakse, et mingit omadust on rohkem kui teisel asjal või nähtusel , ülivõrdega aga et mingit omadust on kõige rohkem . NT: ilus,ilusam,ilusaim ehk kõige ilusam. ARVSÕNA ASESÕNA
OMADUSSÕNA VÕRDLUSASTMED ALGVÕRRE – gradus positivus KESKVÕRRE – gradus comparativus ÜLIVÕRRE – gradus superlativus korrapäraste võrdlus- astmete moodustamine • Keskvõrre moodustatakse genitivi tüvest lõppudega –ior (m, f) ja –ius (n); Gen. Sing. – ioris, • Ülivõrre üldjuhul samuti genitivuse tüvest lõppudega –issimus (m), -issima (f) ja -issimum (n); -er-lõpulistel aga meessoo nom. sing. vormist lõppudega –rimus, -rima, -rimum. ALGVÕRRE GEN.SING. KESKVÕRRE ÜLIVÕRRE Molestus, a, um (raske) molest-i molestior, ius molestissimus, a, um Fortis, e (vahva) fort-is fortior, ius fortissimus, a, um Notus, a, um (tuntud) noti notior, ius notissimus, a, um Fallax (petlik) fallacis fallacior , ius fallacissimus, a, um Alacer, is, e (reibas) alacris alacrior, ius alacerrimus, a, um Celer, is, e (kiire) cel...
ilus, roheline, suur, kiire, tark, piklik, hapu, kandiline, võimas, rahulik. VÕRDLUSASTMETE LIIGID Enamikust omadussõnadest saab moodustada võrdlusastmeid. Neid on eesti keeles kolm: 1) algvõrre ei määratle omaduste hulka, 2) keskvõrre näitab algvõrdega võrreldes omaduste kõrgemat astet, 3) ülivõrre näitab omaduse suurimat astet. ALGVÕRRE raske rõõmus pikk Algvõrdel puudub tunnus. KESKVÕRRE Keskvõrde tunnus on m, mis liitub algvõrde omastava käände tüvele: avar: avara + m = avaram valus: valusa + m = valusam ! Mõned omadussõnad muutuvad erandlikult: lahja: lahjem hea: parem õhuke: õhem kurb: kurvem pisike: pisem ! Mõnedel algvõrde omastavas a- ja u-ga lõppevatel tüvedel teiseneb vokaal tunnuse ees e-ks: vana: vanem lahja: lahjem
* pikki, silmi, kingi, nelju, välju · a e ube, tube, nuge, mune Moodusta lühike mitmuse osastav: põder, laisk, kurb, jutt, luik, tumm, nõrk, kehv, ilm, kukk, märg, vend, pruun, koht, pärn, järsk, nõlv, vaip, nali, sall, väin, rida, nurk, pikk, halb, leib, sepp. Omadussõnade võrdlusastmed algvõrre keskvõrre ülivõrre ilus ilusam kõige ilusam, ilusaim Keskvõrde moodustamine: algvõrde omastav (kelle?mille?missugune?) + m = keskvõrre ilusa + m = ilusam * (erandid) mõned 2-silbilised a- ja u-tüvelised sõnad (vt ains omastavat) omastav keskvõrre vana vana ae vane/m pikk pika ae pike/m
13Millal saab sõelaga vett kanda? SIIS KUI VESI ON JÄÄTUNUD 14Kumb on tähtsam - kas päike või kuu? KUU, SEST PÄEVAL ON NIIKUINII VALGE JUUH 15Kuidas saavad viis tüsedat naist ühe vihmavarju all kuivaks jääda? SIIS KUI VIHMA EI SAJA 16Millal ütleb vihmauss, et armastus on pime?SIIS KUI TA ON EMMANUDMAKARONI 17Miks on vana-aasta õhtul hea viina juua?SEST POHMAKAS ON ALLES JÄRGMINE AASTA 18Milline leiutis võimaldab näha läbi seina?AKEN 19Kuidas ütleb Soome koolipoiss keskvõrde ja ülivõrde sõnast ,,kiire"? KIIRE, KIIREM MIKA HÄKKINEN 20Miks kardab blondiin arvutit? SEST ARVUTIL ON HIIR Pange valmis paari kilekotti nt.kindad, püksid (võivad ka lühikesed olla), mütsid ja muid riietusesemeid (kui on lapsed mängus, siis aluspesu ei soovita).Vaata et esemeid oleks võrdselt.Mängijaid olgu vähemalt 2 või ka rohkem, vastavalt peab ka riidekotte olema. Silmad seotakse kinni ja siis peavad nad käsikaudu otsustades ennast nende esemetega riidesse panema
Grammatiline analüüs Käändsõnad Tunnused: *Mitmus: -i, -de, -d, tüvemitmus (sulandunud, nt pesi’), -sid, -e (silm/e), vokaalmitmus *Võrdekategooria: ülivõrde –im, keskvõrde –ma (nb! Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks
karts: kartsa > kartsu nali: nalja > nalju tönts: töntsi > töntse mõõn: mõõna > mõõnu kruus: kruusi > kruuse vaba: vaba > vabu loits: loitsu > loitse varn: varna > varnu Võrdlusastmete moodustamine Keskvõre 1) A tüvi + m 2) AV a või u tüvelised a e ja u e +m Ülivõrre 1) kõige + keskvõrre 2) vokaalivahelduseteel NB! vokaalivahelduse teel ei saa moodustada ülivõrret, kui 1) keskvõrde tüvevokaal on a või i 2) kui sõna on II vältes ning a või i tüveline tumm: tumma > tummem > tummim hull: hullu > hullem > kõige hullem Leia AV, nõrk või tugev tüvi, tugevnev või nõrgenev. retkele retk: retke: retke VV N lapid lapp: lapi: lappi GV N kosed kosk: kose: koske LV N
● Nimetavalise moodustustüvega on laiendosana nimisõnad, omadussõnad ja arvsõnad. - Kui laiendosaks on nimetavas käändes lihtnimisõna, on tegemist tüviliitsõnaga, kus moodustusosade vahel pole morfosüntaktilist seost (nt löökauk, tahvelarvuti, piltkiri, okaspuu). - Kui laiendosaks on lihtomadussõna, on see alati nimetavas käändes (nt noormees, vedelkütus, külmkapp, heaolu). On moodustatud ka termineid, milles on laiendomadussõna keskvõrde vormis (nt nooremleitnant, ülemkoda, alamkiht). - Laiendosaks võib olla ka nimetavaline arvsõna (nt üksmeel, nelinurk, kolmkõla). - Kui laiendosaks on võõrsõna, on see nimetavas (nt kontsertmeister, sportauto, neoonvärv). - Kui laiendosaks on tuletis, oleneb liitmismall tuletustüübist: 1) nimetavas on us-lõpulised 3s, us-lõpulised 2s III-vältelised, ik-lõpulised arvsõnatüvelised + mitmik ja tervik (nt haridusamet, looduskaitse, kolmikhüpe, tervikpilt).
inimesi, olendeid ja nahtusi, vastavad kusimustele • kes?, mis?, kelle?, mille? jne. · Küsimus kes? esitatakse elusolendite kohta ja küsimus mis? eluta asjade kohta. • OMADUSSÕNA · Omadussõnad näitavad asjade, olendite ja nähtuste omadusi, vastavad küsimustele: • missugune?, milline? jne. · Omadussõnu kasutatakse kõige rohkem kirjeldustes. · Omadussõnadest saab moodustada võrdlusastmed: omadussõna sõnastikuvormi nimetatakse algvõrdeks, keskvõrde kaudu näidatakse, et mingit omadust on rohkem kui teisel asjal või nähtusel, ülivõrdega aga, et mingit omadust on kõige rohkem, nt ilus, ilusam, ilusaim e koige ilusam. • ARVSÕNA · Arvsõnad näitavad millegi hulka ja järje korda, vastavad küsimustele mitu?, mitmel?, mitmes?, mitmendas? jne. · Kui arvsõna näitab hulka, siis nimetatakse seda põhiarvsõnaks. Kui arvsõna näitab järjekorda, siis on see järgarvsõna. · Arvsõnu saab kirja panna numbritega.
Kuid kõik omadussõnad pole võrdlussõnad, sest vaegomadussõnadel, nagu inglise (huu- mor), isevärki (inimene), puuduvad võrdlusastmed (vt M 5). Algvõrre Algvõrre väljendab omadust kui niisugust, ütlemata midagi selle omaduse määra kohta, nt Jüri on tõsise loomuga. Algvõrdel puudub tunnus. Keskvõrre Keskvõrre väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui mingil teisel, nt Jüri on tõsisema loomuga kui Jaan. Keskvõrde tunnuseks on alati m, mis liitub tavaliselt algvõrde omastava käände tüvele, nt `suur : suure + m → suure/m, kaunis : `kauni + m → `kauni/m, korra`lik : korraliku + m → korraliku/m, roosa : roosa + m → roosa/m. Ligi 70 omadussõna korral, mille algvõrde omastav kääne lõpeb a- või u-ga, toimub keskvõrde tunnuse ees vokaaliteisendus a, u → e. Niisugusele teisendusele alluvad VI käändkonna siil-, sai-, nali- ja sõber-
on ilusam kui Kadri. ÜLIVÕRRE näitab, et kellelgi on seda omadust kõigist rohkem: nt Mina on kõige ilusam (ilusaim). Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre Põnev Põneva (omastav kääne) + m = põnevam Kõige põnevam e põnevaim Tume Tumeda (omastav k) + m = tumedam Kõige tumedam e tumedaim Noor Noore (omastav k) + m = noorem Kõige noorem e noorim NB! Mõnikord peab keskvõrde moodustamiseks muutma omastava käände lõpus olevat täishäälikut: targa targe/m, vana vane/m, pika pike/m, laia laie/m, kurja kurje/m, paksu pakse/m ARVSÕNAD PÕHIARVSÕNAD JÄRGARVSÕNAD Põhiarvsõnad vastavad küsimustele mitu? Järgarvud vastavad küsimusele mitmes? Kui palju? Mitmendik? Pesas oli kolm muna. Kolmandik puudest oli See oli tema kolmas soov. Streik lõpetati
Võrdlus • Algvõrre - ehk positiiv on omadussõna kategooria (võrdlusaste), mis väljendab omadust kui niisugust, ütlemata midagi selle omaduse määra kohta; eesti keeles puudub algvõrdel tunnus; • Keskvõrre - ehk komparatiiv on omadussõna kategooria, mis väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui mingil teisel; eesti keeles on keskvõrde tunnuseks m, mis liitub tavaliselt algvõrde omastava käände tüvele; • Ülivõrre - ehk superlatiiv on grammatiline kategooria (võrdlusaste), mis väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui ühelgi teisel samasse rühma kuuluval olendil, asjal või nähtusel; Ülivõrde moodustamiseks on eesti keeles kaks võimalust: liitülivõrre ehk kõige-ülivõrre ja
U -- > E kändu --------- > kände silmu ---------- > silme Kass kõrtsis ei käi.( a, õ, i,ei,äi) A ----- > U pauna---- > paunu õuna----- > õunu ilma------ > ilmu heina----- > heinu väina----- > väinu Eks ämm söö kodus sütt.( o, e, u, ä, ö, ü) A ------ > I koera------ > koeri venda----- > vendi hulka----- > hulki pärna----- > pärni Sööta----- > sööti külma---- > külmi Keskvõrde moodustamine: A --- > E halva ---- > halvem musta --- > mustem U --- > E loiu ------ > loiem järsu ----- > järsem Sõnadest, millel on ainult sid-lõpuline mitmuse osastav, lühikest ülivõrret moodustada ei saa. Kõige roosam, kõige hapum, kõige läilam Vokaalivahelduse teel on lühikest ülivõrret võimalik moodustada sõnadest, millel on olemas lühike mitmuse osastav.
osastav moodustatakse B-tüvest tüvevokaali muutmise teel. nt. B-tüvi kuuske - kuuski (TULEB TIGE PENI JA URISEB) e-i õnge - õngi kassi- kasse i-e pilti - pilte EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT. -i kändu kände KASS KÕRTISIS EI KÄI. -u u-e silmu silme lahja- a-tüvi(a.om) lahja, mitm.os. lahje -erand! 8.Omadussõnade võrdlusastmed 1.algvõrre 2.keskvõrre 3.ülivõrre *Keskvõrde saamiseks 2moodust: 1.A-tüvi+ m (nt.suure+m, puhta+m, rohelise+m) 2.tüvevokaali vahelduse teel A-tüvest+m nt. A-tüvi a-e halva -- halve+m -- halvem u-e loiu -- loie+m -- loiem *Ülivõrre 1.Kõige lisamise teel keskvõrdele (nt. kõige kollasem) 2.Lühike e. i-ülivõrre. Sõnadest, millel on ainult sid-lõpuline mitmuse osastav,lühikest ülivõrret moodustada ei saa! (nt. e-i halve(m) - halvi+m- halvim , u-e imeliku(m)- imelikem) mille mitm
ÜLIVÕRRE näitab, et kellelgi on seda omadust kõigist rohkem: nt Mina on kõige ilusam (ilusaim). Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre Põnev Põneva (omastav kääne) + m = põnevam Kõige põnevam e põnevaim Tume Tumeda (omastav k) + m = tumedam Kõige tumedam e tumedaim Noor Noore (omastav k) + m = noorem Kõige noorem e noorim NB! Mõnikord peab keskvõrde moodustamiseks muutma omastava käände lõpus olevat täishäälikut: targa targe/m, vana vane/m, pika pike/m, laia laie/m, kurja kurje/m, paksu pakse/m ARVSÕNAD PÕHIARVSÕNAD JÄRGARVSÕNAD Põhiarvsõnad vastavad küsimustele mitu? Kui Järgarvud vastavad küsimusele mitmes? palju? Mitmendik? Pesas oli kolm muna. Kolmandik puudest oli juba See oli tema kolmas soov
wollen/ will (peaks olema woll)/ wollen/ wollte/ - / gewollt will would Mitte-modaalverb wissen wissen/ weiβ/ wissen/ wusste/ - / gewusst Omadussõnade tugev ja nõrk käänamisviis – Omadussõnad ei ole ei tugevad ega nõrgad, vaid nende kasutusviis on tugev või nõrk. Nende tugevus seisneb süntaksis ehk oleneb artiklist. Definiitne(the happy man) ja umbmäärane (a happy man). Omadussõnadel on võrdlusaste: lång, längre, längst, kusjuures keskvõrde moodustamisel kasutatakse tihti umlauti. Omadussõnade tugevust näeb tänapäeval skandinaavia keeltes: rootsi keeles en god vän a good friend ja min goda vän my good friend. Supletiivsus – e. Tüveasendus kui ühel sõnaparadigmal on erinevad juured. Supletiivsed verbid on näiteks be was were been/ sum esse fui/ sein war gewesen. been ’olema’ ja go went gone ’minema’ Verbi go puhul esineb teine tüvi vormis went. Huvitav on märkida, et went on ebareeglipärane nõrk
(M) . See on väga tähtis dokument. (N) . Meil on täna tähtis kohtumine. (K) . Mul on tähtis teade. (Mitm) Need on väga tähtsad dokumendid. . u Omadussõnade võrdlusastmed Omadussõna kesk- ja ülivõrret võib väljendada liit- või lihtvormidega. Keskvõrde lihtvormi saab kasutada ainult nimisõna järel (mitte vahetult nimisõna ees). Liitvorme võib kasutada nii nimisõna ees kui ka järel. Keskvõrre Ülivõrre Lihtvorm Liitvorm Liitvorm huvitavam kõige huvitavam huvitavam kõige huvitavam huvitavam kõige huvitavam
u Omadussõna öeldistäitena Omadussõna öeldistäitena ei muutu. Ich bin Ma olen Du bist Sa oled Sie/Er ist Ta on Wir sind müde. Me oleme väsinud. Ihr seid Teie olete Sie sind Nemad on Sie sind Teie olete u Omadussõna võrdlusastmed Reeglina lisatakse keskvõrde moodustamiseks omadussõna lõppu ER. Ülivõrde moodustamiseks lisatakse omadussõna ette sõna AM ja lõppu -(E)STEN. leicht leichter am leichtesten kerge kergem kõige kergem aktiv aktiver am aktivsten aktiivne aktiivsem kõige aktiivsem billig billiger am billigsten odav odavam kõige odavam
p verbivormid, nt annap, eläp (vrs anD, eläs); o s(se)-lõpuline sisseütlev, nt kamBrize; o sõnavara põhjaeestipärane, nt kask, koer, kukk (vrd kõiv, peni, kikas); 12 Paistu, Halliste, Põhja-Tarvastu (rohkem kui 30%): o veel rohkem ühisjooni südaeesti naabermurrakutega, nt geminaadita oli, tuli, pani; o m-tunnusega keskvõrde vormid, nt tarGem, vastsem (vrd tarGep, vahtsemp); o verbi sg 3. p b-tunnusega vormid, nt saaB, kaoB (vrd saa-saap, kaos – kaop); TARTU MURRE + vaata iseseisvalt juurde! Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste, Nõo, Otepää, Tartu-Maarja, Kambja, Võnnu; Lõunaeesti keeleala keskne murre; Siirdeala põhja- ja lõunaeesti murde vahel; Häälduslikud erijooned Kolmas välde, nt ‘tulli ‘tuli’, ‘jäänü ‘jäänud’;
50 KUULA & KORDA OMADUSSÕNA Omadussõna ühildub üldjuhul nimisõnaga nii soos kui arvus. Pablo es simpático. Pablo on sümpaaatne. Pablo y Pedro son simpáticos. Pablo ja Pedro on sümpaatsed. Luisa es morena. Luisa on brünett. Luisa y Gema son morenas. Luisa ja Gema brünetid. Omadussõna kesk- ja ülivõrre Keskvõrde moodustamiseks lisatakse reeglina omadussõna ette sõna MÁS ja üli- võrde moodustamiseks sõna MÁS koos määrava artikliga. Artikkel omadussõna ülivõrde ees ühildub alati nimisõnaga nii soos kui arvus. caro kallis más caro kallim el/la más caro/a kõige kallim Este diccionario es barato. See sõnaraamat on odav. Pero aquel es más barato
Näide: käsi (nimetav) käe (omastav) kätt (osastav) käega (kaasütlev). Iga selline vorm on sõnavorm. Sõnavorm koosneb omakorda sõnatüvest, tunnustest ja lõppudest. Näide: õdedega õde (tüvi) -de (mitmuse tunnus) -ga (kaasütlev), magasime maga (tüvi) -si (lihtmineviku tunnus) -me (pöördelõpp). 10 Lisaks käändelõppudele saab lisada mitmuse tunnust ja omadussõnadele saame lisada keskvõrde tunnuse. Näide: ilusam. Pöördsõnadele saab lisaks pöördelõppudele lisada aega, arvu (ainsus või mitmus), kõneviisi ja tegumoodi tähistavaid tunnuseid. Sõnatüvi võib lauses esineva iseseisvalt küll aga seda ei lõpud ja tunnused. Sõnatüvi kannab endas sõnavormi põhi tähendust. Tunnused ja lõpud lisavad sõnavormile tähenduse varjundi. Sõnatüved jagunevad sõnajuurteks, tuletaud- ja liitsõna tüvedeks
Tunnus -Vm(a). Diftongilise osastava baasil on i-ülivõrre üldkasutatav. Lõputa osastava korral vormi aste nõrgeneb, nt suurim, uusim. sid-lõpulise osastava korral pole i-ülivõrret võimalik moodustada. Lühikest ülivõrret ei saa moodustada sepp-tüüpi i-tüvelistest sõnadest, nt hall, karm, tömp, juhm jt. Ka sellistest sõnadest, kus satuksid kõrvuti j ja i, ei moodustata lühikest ülivõrret. Nt keskvõrde vormide märjem, kurjem baasil sünteetilist ülivõrret ei moodustata. Alg Kesk Üli a– e– i (vana – vanem – vanim; ränga – rängem – rängim) a– a– i (kena – kenam – kenim) u– e– i (paksu – paksem – paksim, järsu – järsem – järsim) u– u– e (ohtliku – ohtlikum – ohtlikem) = ik-liitelised AV sõnad e– e– i (noore – noorem – noorim; olulise – olulisem – olulisim)
Muideks, vokaale on lihtsam õppida hääldama kui teisi, seega eesti keel on hea keel. · Koartkulatsioon, naaberhäälikute (ees ja/või järel) mõju hääldatava hääliku tunnustele Morfeemid (väikseimad tähenduslikud üksused) - leksikaalsed (sõnatüved, juurmorfeemid) nt õun - grammatilised (vabad/seotud, afiksid) · lõpud (käände- ja pöördelõpud) · tunnused (mitmuse tunnus; mineviku tunnus, umbisikulise tegumoe tunnus, keskvõrde tunnus) · liited (nimisõnaliited -nt mine(jooksmine); us (võistlus); omadussõnaliited: -ne(jahune); - line(plekiline); verbiliited: -sta(kurvastama); -le(kaeblema) · Ees-ja tagasõnad · Sidesõnad · Abimäärsõnad (kuuluvad tegusõna juurde): läbi paistma, vastu võtma Morfeemivariandid ehk allomorfid Morfofonoloogia= morfeemivariantide vaheldumine Sõnavormid(morfiloogilised sõnad) -keeleüksuse nimetus, koosneb ühest (teo) või mitmest morfeemist (nukku/de/le)
Ett moget äpple är gott att äta (Ühte) küpset õuna on hea süüa. Det är en enkel fråga att svara på. See on vastamiseks (üks) lihtne küsimus. Du har så fina blå ögon. Sul on nii kenad sinised silmad. Små barn är söta. Väiksed lapsed on armsad. w Reeglipäraste omadussõnade võrdlusastmed Omadussõnadel on kolm võrret: a) algvõrre b) keskvõrre c) ülivõrre Suurem osa rootsi keele omadussõnu moodustatakse keskvõrde lõpu are ja ülivõrde lõpu ast abil, mis lisatakse omadussõna algvõrdele: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre billig odav billigare odavam billigast kõige odavam dyr kallis dyrare kallim dyrast kõige kallim fin kena finare kenam finast kõige kenam el-, en- ja er-lõpulistel omadussõnadel kaob keskvõrdes ja ülivõrdes e vahelt ära.
Diftongilise osastava baasil on i-ülivõrre üldkasutatav. Lõputa osastava korral vormi aste nõrgeneb, nt suurim, uusim. sid-lõpulise osastava korral pole i-ülivõrret võimalik moodustada. Lühikest ülivõrret ei saa moodustada sepp-tüüpi i-tüvelistest sõnadest, nt hall, karm, tömp, juhm jt. Ka seda tüüpi sõnadest, kus satuksid kõrvuti j ja i, ei moodustata lühikest ülivõrret. Nt keskvõrde vormide märjem, kurjem baasil sünteetilist ülivõrret ei moodustata. Erandlikud 16 võrdevormid on kasutusel sõnades hea parem parim; uus uuem uusim; lähike lähem lähim; lühike lühem lühim; pisike pisem pisim; õhuke õhem õhim. 22. Verbi infiniitvormid - Infiniitvormidel puuduvad mitmed verbile kui sõnaliigile omased
annaabi.ee 
