Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"arvukategooria" - 21 õppematerjali

thumbnail
44
doc

Vene keel - Grammatika Reeglite Tabelid

Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ainult abimeheks. Tegelik töö käib tunnis läbi praktilise tegevuse. Soovin Sulle edu!

Keeled → Vene keel
76 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tunnuste ja lõppude määramise

Eesti keele vormiõpetus Tunnuste ja lõppude määramine Tunnused: arvukategooria (ainsus, mitmus); Lõpud: käändelõpud võrdluskategooria (alg-, kesk-, ülivõrre) o Puhta tüve vormi annab ainsuse omastav. nimetav - o Mitmus on alati markeeritud. omastav - o Käändsõnad on substantiivid, adjektiivid, osastav -t (-sid) numeraalid ja pronoomenid

Eesti keel → Eesti keel
10 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Morfoloogia konspekt

Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. 8. Eesti keele arvukategooria liikmed. Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular ja mitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus). Tunnused on mitmusel de-mitmus ja vokaalmitmus. Kolmel sõnal – jalge, silme, rinde – ka e-mitmus. Ainsusel tunnused puuduvad. 9. Pöördekategooria liikmed. Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist

Eesti keel → Eesti keel
61 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Morfoloogiline analüüs

Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet)

Kirjandus → Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Morfoloogia. Eesti keele käänded

c. viisi või seisundit, nt Tüdruk vaatas neid mõtliku näoga; d. aega, nt Selle töö saan ma kahe päevaga valmis. 10 Kindlate verbide rektsioonilise laiendina väljendab kaasaütlev kääne: e. asja, millele tegevus on suunatud, nt Maril oli raske uue olukorraga harjuda. Kaasaütleva käände tunnus on ga. Eesti keele arvukategooria liikmed Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget - ainsus ehk singular ja mitmus ehk pluural -, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus), nt Mees vehkis käega. Mees vehkis kätega. Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel, nagu mees, laud, tegevus. Loendamatutel nimisõnadel, nagu ilu, tõde, vanadus, gripp, leetrid, tavaline arvuvastandus puudub

Filoloogia → Eesti filoloogia
60 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Keel kui süsteem

kasutada saab, st oma grammatilise tähenduse poolest, nimetatakse sõnavormideks. Näiteks õde, õe, õesse, õed, õdede on ühe sõna eri vormid, sest neis kõigis säilib sõnatähendus `kellegagi samadest vanematest sündinud naissoost isik', aga nende kasutusvõimalused lauses on erinevad. Sõnal võib olla ka ainult üks vorm, nt eile, noh. Ühe lekseemi kõigi muutevormide kogum on paradigma. Näiteks eesti käändsõna paradigmasse kuulub vähemalt 28 vormi, kuna keeles arvukategooria kahe liikmega (ainsus ja mitmus) ning käändekategooria 14 liikmega (nimetav, omastav jne). Pöördsõna vormistik on palju suurem, kuna verbil on eesti keeles viis morfoloogilist kategooriat: tegumood, kõneviis, aeg, pööre ja kõne liik. Morfoloogia pole kõigis keeltes ühesuguse ulatusega. Seda, mida ühes keeles väljendatakse grammatiliste tunnuste ja tüvevaheldustega, annab teine keel edasi eraldi sõnadega või jätab üldse väljendamata

Keeled → Keeleteadus
13 allalaadimist
thumbnail
12
docx

RIIFI KEEL

org/learn_tamazight.php (kasutamise kuupäev 21.10.17) Calc (s.a.). Русский язык. Части речи. Külastatud aadressil https://www.calc.ru/Chasti-Rechi- V-Russkom-Yazyke.html (kasutamise kuupäev 21.10.17) Vikipeedia (2017). Berber languages. Külastatud aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/Berber_languages#Pronouns (kasutamise kuupäev 21.10.17) Runeberg (2016). Külastatud aadressil http://runeberg.org/etru1977/0729.html (kasutamise kuupäev 21.10.17) Taskutark (s.a.). Arvukategooria. Категория числа. Külastatud aadressil https://www.taskutark.ee/m/uhildumine-ehk-%D1%81%D0%BE%D0%B3%D0%BB %D0%B0%D1%81%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B5/ (kasutamise kuupäev 21.10.17) Vikipeedia (2017). Vene keel. Külastatud aadressil https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_keel (kasutamise kuupäev 21.10.17) Wiki (2017). Tarifit. Külastatud aadressil http://wiki.verbix.com/Languages/Tarifit (kasutamise kuupäev 21.10.17) Vikipeedia (2017). Central Atlas Tamazight grammar

Keeled → Üldkeeleteadus
4 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Grammatika edasijõudnule

Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ainult abimeheks. Tegelik töö käib tunnis läbi praktilise tegevuse. Soovin Sulle edu!

Keeled → Vene keel
207 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Sissejuhatus keeletüpoloogiasse

Adpositsioon VS substantiiv Predikaat VS argumendid Abiverb VS leksikaalne verb Pealause predikaat VS kõrvallause 19. Nimisõna kategooriaid: arv, klass, kääne, definiitsus · ARV - ainsus ehk singular - mitmus ehk pluural - kaksus ehk duaal - triaal Uurali ja indoeuroopa keeltes on olnud ka duaal, aga tänaseks on see alles vaid 3 keeles. Triaal on ainult Uus- Guinea keeltes. 3-liikmeline arvukategooria on vahel selline: 1-vähe-palju. Tihti ei saa ainesõnadest mitmust moodustada. Mõnes keeles (nt vene k) võib mitmus degrammatikaliseeruda = leksikaalse tähenduse võtta. Peale loendamise on arvukategooriatel muidki kasutusvaldkondi: - ainsus näitab geneerilisust, üldsust (nt koer on kiirem kui tigu = koerad kui liik ehk mitmus on kiiremad kui teod) - mitmus tähistab ebamäärast hulka (nt meil on külalised = seda öeldakse nii ühe kui mitme külas oleva

Eesti keel → Eesti keel
81 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Morfoloogia

4. haigused, nt gripp, köha, vähk; 5. ainumõisted, nt ida, lääs, minevik. Olulisemad mitmussõnade tähendusrühmad on järgmised: 1. kahest või enamast sarnasest osast koosnevad objektid, nt prillid, püksid, veimed, andmed; 2. rahvakogunemised, pidustused, nt talgud, lihavõtted; 3. haigused, nt leetrid, rõuged, sügelised; 4. ained, jäätmed, nt tangud, rapped, heitmed; 5. inimeste ja olendite rühmad, nt kolmikud, omaksed. Ainsus Ainsus on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale, nt raamat, mees, naine. Ainsus võib väljendada ka mingite asjade terviklikku kogumit, st kõiki vastavaid asju kui abstraktset liiki, nt Hunt on suurim kiskjaline koerlaste sugukonnast. Ainsusel puudub tunnus. Mitmus Mitmus on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele, nt raamatud, mehed, naised.

Keeled → Keeleteadus
16 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin. 12) Vormihomonüümia ­ ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm looma verbist või pood : poe ja käskiva kv vorm pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud). 13) Kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnustena vormistuvaid üksteist välistavate tähenduste klasse, nt arvukategooria, käändekategooria, ajakategooria, pöördekategooria jne. Samasse abstraktsesse mõistevaldkonda kuuluv tähendus; esinemine üksteisega vastanduvalt; väljendumine sarnasel viisil (nt tegumoetunnus verbisufiksi abil). Grammatilist tähendust, mida morfoloogiline tunnus või selle puudumine väljendab, nimetatakse selle liikme kategoriaalseks tähenduseks. 14) Markeeritus ja markeerimatus ­mõisted on teineteisega otseseoses: mis on keeles

Eesti keel → Eesti keel
430 allalaadimist
thumbnail
130
ppt

Eesti keele ajalugu ja murded

• Part -tA/-δA (*silmäδä) • Abess -ttAk (*silmättäk) • Ill -hen/-sen (*silmähen) • Kom -n + kansak (*silmän • Ine -snA (*silmäsnä) kanssa) • El -stA (*silmästä) • Instr -(i)n (*silmin) • All -llen (*silmällen) • Eksts -ntA (*kotonta) • Ad -llA (*silmällä) • Prolat -tsek, -tsen • Abl -ltA (*silmältä) (*silmitsen) Arvukategooria kujunemine Singular Pluural • Ø • -i (selge varases lms, juured Uuralini) • -t (nominatiivis kindlasti lms-volga; levik genitiivi (-ten/-δen) lms-s; muudesse käänetesse järk- järgult II aastatuhandel) • -k (q) (*mek, *tek > me, te) Sisekohakäänded + -e (sidevokaal) + -n (latiivi lõpp) > -sen/-zen > -hen s + -nA (lokatiivi lõpp) > -snA

Eesti keel → Eesti keele ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

 Vormihomonüümia – ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm looma verbist või pood : poe ja käskiva kv vorm pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud).  Kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnustena vormistuvaid üksteist välistavate grammatiliste tähenduste klasse, nt arvukategooria, käändekategooria, ajakategooria, pöördekategooria jne.  Markeeritus ja markeerimatus –grammatiliste tunnustega varustatus v tunnuse puudumine. Mõisted on teineteisega otseseoses: mis on keeles tavaline, loomulik, on vormiliselt markeerimata e tunnuseta, ja mis pole optimaalselt loomulik ega tavaline, on markeeritud e tunnusega vormistatud.  Morfotaktika – morfeemide järjestumise ja üksteisega liitumise reeglistik, mis eesti keeles on

Eesti keel → Eesti keel
100 allalaadimist
thumbnail
117
ppt

Morfoloogia ja vormiõpetus

pejoratiivid, infiniitivid, massisõnad. Morfoloogilised kategooriad Võrdlus e komparatsioon on omadussõnade morfoloogiline kategooria, mis väljendab eri asjade ühesuguse omaduse kvantitatiivset suhet. Võrdluskategoorial on eesti keeles kolm liiget: alg-, kesk- ja ülivõrre. Morfoloogilised kategooriad Arv e nuumerus on morfoloogiline kategooria, mis eristab üht mitmest. Morfoloogilised kategooriad Käändsõna arvukategooria liikmeid Ainsus e singular e singular Mitmus e pluural e pluural Kaksus e duaal nt mansi keeles Triaal nt tolomako keeles Pausaal mõne asja märkimiseks nt hopi keeles Morfoloogilised kategooriad Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. Eesti keele kõneviisid on kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv

Keeled → Keeleteadus alused
60 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sissejuhatus keeleteadusesse

o Esimene isik on kõneleja. o Teine isik on see, kelle poole kõneleja pöördub. o Kolmas isik on see, kellest räägitakse. • Isiku väljendamiseks kasutatakse isikulisi asesõnu mina, sina, tema või mitmuses meie, teie, nemad ning tegusõna pöördelisi vorme; • Isikut tähistatakse ka konkreetsete nimisõnade ning nimedega; • Grammatiline isiku- ja arvukategooria väljendub morfoloogilises pöördekategoorias, millel on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret. o Ainsus:  mina ~ ma  sina ~ sa  tema ~ ta o Mitmus:  meie ~ me  teie ~ te  nemad ~ nad  Kõneviis ehk modus

Filoloogia → Keeleteaduse alused
20 allalaadimist
thumbnail
30
docx

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused (2016)

Säilinud nt saami keeltes. Mitmus võib olla ka seotud reduplikatsiooniga: malai: rumah – maja, rumah-rumah - majad Et kui mitmuse kõrval on ka DUAAL, siis nt „meie“ all võib mõelda erinevaid isikuid: mina ja tema, mina ja sina. Mitmuse vorm võib degrammatikaliseeruda, st leksikaliseeruda: vene kapli ‘tilgad’, stihi ‘luule’, duhi ‘lõhnaõli’ Tihti on ainesõnad loendamatud, st mitmust ei saa moodustada. Arvukategooria liikmete sekundaarseid tähendusi:  Ainsus – geneerilisus Koer liigub kiiremini kui tigu.  Mitmus - ebamäärane hulk Meil on külalised (kuigi võib olla ka ainult 1) KLASS – sh sugu. Suahiili keeles on 7 klassi. Malai keeles need pikad peenikesed esemed. KÄÄNE - nimisõna morfoloogiliselt väljendatud grammatiline kategooria, mis võimaldab näidata nominaalliikme funktsiooni (tüüpiliselt verbi suhtes).  2-53 käänet

Keeled → Keeleteadus
69 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Keeleteadus

Mis vahe on loomulikul keelel ja tehiskeelel? Loomulik keel on keeleteaduse uurimisobjekt. See on keel, mida teatud rühm inimesi räägib emakeelena. Ta on tekkinud loomuliku arengu tulemusena. Tehiskeel on kunstlikult loodud keel, näiteks formaalkeeled, mida kasutatakse teaduslikus ning tehnilises valdkonnas, seda iseloomustavad näiteks matemaatilised sümbolid, ning rahvusvahelised abikeeled, mille eesmärk on luua universaalkeel, näiteks esperanto või volapük. Mitu elavat loomulikku keelt on maailmas? Maailmas on 6000-7000 elavat loomulikku keelt. Kus ja miks on kõige suurem arv erinevaid keeli? Kõige rohkem on elavaid loomulikke keeli Aasias ­ 2165. Keelte paljususe üks põhjusi võib olla näiteks maastiku eripära. Igas orus ja künkas elavad inimesed, kes kasutavad suhtlemisel oma keelt, neil pole tarvis enda elukohast kaugele rännata, sest kõik eluks vajalik on olemas. Miks on maailma keelte arvu kohta nii palju erinevaid andmeid? Maailm...

Keeled → Üldkeeleteadus
5 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Keeleteaduse kordamisküsimused 2013

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutu...

Keeled → Keeleteadus
68 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 ­ 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...

Kategooriata → Üldine teatriajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Üldkeel

Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 ­ Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus ­ Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...

Filoloogia → Eesti foneetika ja fonoloogia
114 allalaadimist
thumbnail
55
docx

Keeleteadus konspekt 2018 sügis

Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...

Keeled → Keeleteadus
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun