Mikrobioloogia praktikumi vastused (0)

0. teema
1. Miks ei saa mikroskoobi suurendust tõsta nähtava valguse lainepikkusega sarnase suuruse objektide jälgimisel?
Valguse difraktsioon piirab. Valguskiirte paindumine väikeste esemete ümber tekitab difraktsiooniringid, mis ei võimalda väikesi ja lähestikku paiknevaid objekte eraldi näha.
2. Mis on mikroskoobi lahutusvõime ?
Vähim punktidevaheline kaugus d, mida on võimalik mikroskoobis eristada.
3. Mis on numbriline apertuur ja millest ta sõltub?
korrutis n x sinα/2. Iseloomustab objektiivi läätse võimet valgust koondada. Sõltub objektiivi ja preparaadivahelise keskkonna murdumisnäitajast (n).
4. Kuidas on võimalik mikroskoobi lahutusvõimet tõsta?
Suurendada NA-d ehk keskkonna murdumisnäitajat suurendada. Optiliselt tihedama keskkonna murdumisnäitaja on vedelikul suurem kui õhul . Kasutatakse immersiooniõli preparaadi ja objektiivi läätse vahele (optiliselt tihedam keskkond).
5. Kui suur on valgusmikroskoobi lahutusvõime piirväärtus?
0,2 mikromeetrit.
6. Kuidas on võimalik parandada lahutusvõimet lainepikkuse muutmisega?
Ei ole võimalik. Saab parandada tõstes NA suurust.
7. Missugune funktsioon on kondensoril? Iseloomusta tema asendit mikroskoopimisel?
Valgusallikast lähtuvad kiired koondab kondensori lääts preparaadile. Asub preparaadi aluslaua all.
8. Milline peab olema kondensori numbriline apertuur objektiivi omaga võrreldes?
Suurem või võrdne, siis kasutatakse konstanti 0,61.
9. Mis on iirisdiafragma funktsioon?
Kondensori iirisdiafragma kontrollib kondensorile langeva valgusvoo diameetrit. Saab muuta preparaadile langeva valgusvoo hulka.
10. Võrdle iirisdiafragma avatust kuiv-ja immersioonsüsteemis? Põhjenda .
Kuivsüsteemi apertuuri number on objektiividel väiksemad kui kondensori. Tuleb kondensori iirisdiafragmat ahendada, et vähendada valguse hajumist ja suurendada kujutise kontrastsust.
11. Mis juhtub vaatevälja ja valgusega , kui tõstame objektiivi suurendust?
Vaateväli suureneb. Vähem valgustada.
12. Mis on objektiivi töökaugus ja miks on seda tarvis teada?
Objektiivi töökaugus on objektiivi läätse ja preparaadi vaheline kaugus. Mida suurema suurendusega objektiiviga töötame, seda väiksem on töökaugus. Vaja teada, et kui lähedale peab objektiiviga preparaadile minema, et näha kujutist.
13. Millised eelised on immersioonisüsteemi kasutamisel ?
Saab suurendada mikroskoobi lahutusvõimet, eristada väiksemaid esemeid teineteisest kui kuivsüsteemis. Vedelik = õli, optiliselt tihedam keskkond ja kiirte hajumine on väiksem.
14. Miks on tarvis suurendada valguse hulka faaskontrastmikroskoobis võrreldes heleväljamikroskoobiga?
Mida suure valguse hulk, seda suurem on kontrastsus . Faasinihked on muudetud silmaga registreeritavateks kontrastsuse erinevusteks.
15. Milline kujutis tekib, kui valguskiired kattuvad ja milline on kujutis interferentsi korral?
Heledam. Interferentsi korral saame tumedama objekti
16. Millise lainepikkusega on flourestseeruv valgus võrreldes ergastava valgusega?
Flourestseeruv valgus on pikema lainepikkusega kui ergastav valgus.
17. Kui vaatevälja diameeter on 2 mm, siis kui palju 2 mikromeetri pikkuseid bakterirakke mahub ketina vaatevälja?
2mm= 0,002 m = 2000 mikromeetrit. 2000/2=1000 rakku mahub ketina.
18. Kui 20x suurendusega objektiivi vaateväljas on ketina näha 40 mikroobirakku, siis mitu rakku on näha 100x suurendusega objektiivi vaateväljas?
5 korda on suurenduste vahe. Mida suurem suurendus, seda vähem näeme → näeme 5x vähem → 40/5=8
19. Mitu mikromeetrit on 40x suurendusega objektiivi vaatevälja diameeter, kui 20x suurendusega objektiivil on see 4mm?
Objektiivi vaatevälja diameeter peaks suurenema, kui kasutame suuremat suurendust. 4mm/2= 2mm.
20. Missugune on mikroobiraku diameeter, kui see katab 16 okulaari jaotust, mille 13 jaotusest kattub 2 objektmikromeetri jaotusega?
0,01*2=0,02. 0,02/13=0,0015 mm. 0,0015*16=0,024mm
1. teema
1. Miks on bakterirakud valgusmikroskoobis halvasti nähtavad ja kuidas neid muuta neid paremini nähtavaks?
Mikroobirakud on peaaegu värvitud ja suure veesisalduse tõttu ei eristu ümbritsevast keskkonnast. Detailide eristamiseks tuleb neid värvida.
2. Milliseid värve kasutatakse mikroobide värvimisel?
Sooladega värvitakse, millest üks ioon annab värvi. On positiivne värvioon (aluseline värv) ja negatiivne värvioon (happeline värv).
3. Kuidas värvuvad mikroobid katioonsete värvidega happelises keskkonnas ja miks?
Värvuvad rakud ise ja halvasti sellepärast, et raku negatiivne laeng väheneb H+-ioonidega seostumise tõttu.
4. Missugustes tingimustes värvuvad paremini happelised värvid ja miks?
Happelistes tingimustes. Ioniseerudes annavad negatiivse kromogeense osa. Raku negatiivne laeng väheneb H+-ioonide seostumise tõttu.
5. Mille poolest erineb happeliste ja aluseliste värvidega värvimise metoodika?
Aluselised värvid värvivad rakku ise (otsene) ja happelised värvid värvivad raku ümbritsevat piirkonda (kaudne taustvärvimine).
6. Negatiivse värvimise põhimõte.
Negatiivne = kaudne värvmine. Annab rakukujust hea pildi. Kasutatakse happelisi värve (negatiivne värvioon). Kasutatakse nende puhul, kes ise värvuvad halvasti või on väga väikese ristlõike diameetriga. Nt ka kapsli värvimine .
7. Mis takistab elusrakkude värvumist?
elusa raku tsütoplasmamembraan
8. Milline funktsioon on bakterirakus peptidoglükaanil?
Rakukesta komponent . Kaitseb rakku hüpotoonilises keskkonnas osmootse lüüsi eest.
9. Mis on lüsosüüm ja millele ta toimib?
Ensüümvalk, mis murendab PDG (lõhub ära NAM ja NAG vahelise β-1,4 -glükosiidsideme. Toimib G(+) bakteritele.
10. Kas lüsosüüm toimib arhedele ja mükoplasmadele?
Pole peptidoglükaani, ei toimi.
11. Kus on looduses levinud lüsosüüm ja miks just nendes keskkondades ?
Leidub lüsosüüm leidub inimese keha eritistes ( pisarad , sülg, piim). Immuunsüsteemi katsemehhanism, mis võitleb bakteriaalste infektsioonidega.
12. Milline on lüsosüümi toime gramnegatiivsetele ja –positiivsetele bakteritele?
G(+) on vastuvõtlikud lüsosüümile, kuna lagundab NAM ja NAG vahelise 1,4-β-glükosiidsideme. G(-) on tundetumad, kuna neil on lipopolüsahhariidne välismembraan .
13. Mis tähtsus on rakkude fikseerimisel preparaadi alusklaasil?
Rakud kleepuvad alusklaasile paremini ja värv difundeerub paremini rakku.
14. Mis eelis on rakkude keemilisel fikseerimisel?
Muudab vähem rakkude morfoloogiat kui nt kuumfikseerimine
15. Mis on peptidoglükaan.
Polümeerne molekul rakukestas, polüsahhariidse ahela moodustavad NAM (N-atsetüülmuraamhape) ja NAG (N-atsetüülglükosamiin), mis on ühenduses 1,4-β-glükosiidsidemega.
16. Millel põhineb gramreaktiivsus?
Gram (+) ja gram (-) bakterite rakukesta ehituse erinevustel.
17. Mis funktsioon on etanooli lahusel
Etanool peseb gram(-) värvi maha, kuna neil on õhuke PDG ja etanool muutis polüsahhariidse välismembraani läbilaskvaks.
18. Millised on Grami järgi värvimise põhietapid ja kuidas värvuvad neil etappidel GN ja GP bakterid ?
1. kuumfikseeritud preparaadile kantakse peale kristallviolett
2. Lugoli lahusega töödeltakse preparaati, jood kinnitab värvi
3. etanooliga pestakse preparaati
4. tehakse täiendvärvimine safraniiniga.
1. ja 2. värvuvad ühtemoodi – kõik violetseks, 3. aga lilla värvus ei pesta maha g(+). lõpuks on g(+) lillad ja g(-) punased. g(-) on maha pestud KV-J kompleks .
19. Millise grami järgi värvimise etapi võib ära jätta?
täiendvärvimise safraniiniga.
20. Miks on vajalik peitsi (Lugoli lahus) kasutamine Grami järgi värvimisel?
Moodustub kristallviolett-jood kompleks, kinnitab värvi. Värvimolekul muutub suuremaks.
21. Miks ei ole grami järgi värvimine kasutatav happekindlate mikroobide värvimisel?
Happekindlatel mikroobidel on rakukestas palju mükoolhappeid. Mükoolhape seostub kovalentselt rakukesta peptidoglükaaniga ja muudab selle pinna vahajaks, mis ei lase bakteril grami järgi värvuda.
22. Kas strukturaalsed rakukesta erinevused võivad põhjustada erineva gramreaktiivsuse?
jah, kui erinevus on PDG-s. Kui esinevad rakukestas mükoolhappeid (palju), siis ei lase see grami järgi värvida. Peab värvima rakke, mis on pärit noortest aktiivselt jagunevatest kolooniatest. Vanad rakud võivad olla vigase rakukestaga, võib valetulemuse anda.
23. Kuidas värvuvad pärmid grami järgi?
nad ei dekoloreeru ehk gram(+), aga samas on grami järgi värvimine defineeritav vaid bakterite puhul.
24. Kas happekindlad mikroobid kuuluvad rakukesta ehituse järgi grampositiivsete või –negatiivsete mikroobide hulka?
ei saa öelda, kuna nad ei värvu grami järgi. samas nad ei dekoloreeru etanooliga pestes.
25. Milline on enim levinud bakteri morfoloogiline tüüp?
pulkbakter ehk batsill .
26. Milline on kapsli funktsioon rakus ja kuidas kapslit värvida?
Kapslil on kaitsefunktsioon – patogeensetel fagotsütoosi eest, halbade keskkonnatingimuste eest, kuivamise eest. Saab sellega substraadile kinnituda. Kapslit ei tohi kuumfikseerida, sest ta koosneb suuresti veest – võib kas täitsa ärakuivada või moodustuda pseudokapsel. Kapslit võib värvida kas liht- või liitvärvmeetodil. Kaudne värvimine – kapsilt ennast ei värvita, vaid tema tausta .
27. Miks kapsli preparaati ei fikseerita?
Tal on kõrge veesisaldus , kuna termiline fikseerimine kuivatab kapsli enda. Samas võib raku kuivamisel moodustuda pseudokapsel.
28. Milline on vasevitrioli funktsioon kapsli värvimisel?
Aluselise värvina värvib raku, kuid kapslisse püsima ei jää.
29. Miks ei värvu kapsel?
Tal on kõrge veesisaldus ja seetõttu on ta mitteioonne ja ei värvu
30. Milline on endospooride ülesanne bakterites ?
Rakud hakkavad sporuleeruma, kui keskkonnatingimused on muutunud sedavõrd kehvaks. Aitab üle elada raskeid aegu. On metaboolselt mitteaktiivne ja puhkav bakterirakk . Tavaliselt moodustub 1 endospoor.
31. Kuidas endospoore rakus kindlaks teha?
Eelnevalt tuleb rakud sporulatsiooni viia. R2A agarile teha väljakülv. R2A agari Mg ioonid kutsuvad esile sporulatsiooni. Seejärel teha preparaat. Malahhiitrohelisega värvitakse ja uuritakse preparaati. Lisaks täiendvärvimine safraniiniga. Saab endospoori näha, kui ta on veel rakuga seotud.
32. Milline näeb värvi endospoori preparaat pärast grami järgi värvimist ja miks?
ei värvu grami järgi. spoorimantel on vastupidav igasugustele toksilistele ühenditele sh värvidele.
33. Miks on malahhiitrohelist rakust kerge välja pesta?
malahiitroheline on nõrk katioonne värv ja eemaldub tsütoplasmast kergesti.
34. Miks ei saa valgusmikroskoobis jälgida bakterite vibureid ja kuidas neid siiski näha võib?
liiga väikese diameetriga, et suudaks neid eristada (0,02-0,04 mikromeetrit). Värvimisega saab vibureid nö paksendada (tanniinhape, fuksiin).
35. Võrdle viburi diameetrit bakteri laiusega ja valgusmikroskoobi lahutusvõime piiriga?
viburi diameeter on 0,02-0,04. Bakteri pikkus on 1-10 mikromeetrit. Valgusmikroskoobi lahutusvõime on 0,2 mikromeetrit.
36. Mis põhjustab varuainete kogunemist rakus ja milleks on oluline seda kogunemist uurida?
Ebasoodsad keskkonnatingimused, kui bakteri kasv on takistatud. Annab eelise ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Varuainete esinemine/mitteesinemine on taksonoomiliseks tunnuseks. Osad varuained esinevad vaid osadel liikidel.
37. Mis funktsioon on PHB graanulitel?
PHB graanulid – lipiididesarnased ained, C-ja energiavaru. Moodustub C-allika poolest rikkas ja lämmastikuvaeses keskkonnas (nukleiinhapete ja valkude süntees takistatud).
38. Mis on volutiin
Volutiin – polüfosfaat, varuaine. Kui Sulfaadivarud taastuvad, siis polüfosfaadi fosfaat lülitatakse nukleiinhapete koosseisu. Kui sulfaatvaeses ja fosfaadirikkas keskkonnas.
39. Milline on põhiline polüsahhariidne varu mikroobides?
Tärklis, glükogeen, granuloos. Kõige põhilisem on glükogeen.
2. teema
1. Millised elemendid on vajalikud raku kasvuks?
Mikro (CuZnMnMoVWSeSiNa)-ja makroelemendid (CHNOPSKMgCaFe)
2. Miks on vajalik kasvufaktorite lisamine mikroobi kasvukeskkonda?
Looduslikud orgaanilised ained, mida organism ise ei sünteesi. Puriinid, pürimidiinid, AH, vitamiinid.
3. Kuidas on võimalik hinnata mikroobide kasvu mingil söötmel?
Lisatakse söötmele indikaatorvärve. Indikaatorvärvi muutuse järgi saab tuvastada mikroobi kasvu, kuna söötme pH muutub.
4. Kuidas jaotatakse söötmed koostise järgi?
Looduslikud söötmed, sünteetilised söötmed ja komplekssöötmed.
5. Mis eristab sünteetilist söödet komplekssöötmest?
Sünteetiline sööde on defineeritud koostisega, komplekssööde ei ole. Komplekssöötmel lisaks pärmi/liha/taimeekstrakte lisaks mineraalainetele.
6. Kuidas jaotatakse söötmed funktsionaalsuse põhjal?
Minimaalsööde, diferentsiaalsööde, selektiivsööde , rikastussööde
7. Millisesse söötmete rühma (nii koostise kui ka funktsiooni poolest) kuulub fenooliga minimaalsööde?
Sünteetline sööde ja selektiivsööde.
8. Kas mikroobirakk võib kasvada ainult peptoonil?
Jah, on ka C-allikas.
9. Mida kujutab endast pärmiekstrakt ja kas ta võib olla C-allikaks?
Pärmiekstrakt on purustatud pärmirakkude veeslahustuv ekstrakt. Sisaldab B-vitamiine, orgaanilisi N- ja C-ühendeid.
10. Mis on diferentsiaalsööde? Too näiteid.
Diferentsiaalsööde – saab kiiresti eristada ühte mikroobitüve teisest selgelt eristatavate tunnuste alusel. Söötme (nt Endo ) teeb eristavaks laktoosi esinemine. Laktoosi kääritavate bakterite kolooniad on tumepunased ja metlase läikega. Mittekääritajad moodustavad värvusetuid ja kahvaturoosasid kolooniaid . Nt BGLB (käärimistest, positiivse tulemuse korral tekib mulle ja sööde värvub siniseks).
11. Mille poolest erineb selektiivsööde rikastussöötmest?
Selektiivsöötmesse lisatakse ühe mikroobikultuuri jaoks pärssivaid aineid, rikastussöötmele ei lisata. Mõlemas luuakse ühele mikroobikultuurile soodsad kasvutingimused.
12. Millised ained põhjustavad mikroobi kasvukeskkonnas selektiivsust?
antibiootikumid , värvaineid, happed .
13. Kuidas jaotatakse söötmed konsistentsi järgi?
Tardsööde , vedelsööde, poolvedelsööde.
14. Millised agari füüsikalised ja keemilised omadused lubavad kasutada seda geelistajana tardsöötmes?
Agar sulab vee keemistemperatuuril ja tardub 42 kraadi juures. Ta on mikrobioloogiliselt intertne (vähesed bakterid hüdrolüüsivad).
15. Miks ei sobi želatiin söötme geelistajana?
Veeldub toatemperatuuril (25 kraadi) ja ei ole mikrobioloogiliselt inertne (kes toodavad proteolüütilisi ensüüme, need lagundavad).
16. Miks ei valata agarsöödet välja liiga kuumalt ?
Liigse kondentsvee tekkimise vältimiseks.
17. Miks hoitakse söötmeplaate pärast söötme tardumist ümberpööratult (põhi ülespoole?)
Kondentsvee tekkimise vältimiseks.
18. Miks autoklaavitakse agar ekstreemsete pH-dega söötmete jaoks eraldi?
Alla pH 5,5 agar hüdrolüüsub ja ei tardu pärast steriilimist. Vajaliku pH-ga sööde ja vesiagar (steriilitakse dest vesi + agar) segatakse pärast steriilimist kokku.
19. Missugused raku surma esilekutsuvad tegurid mõjuvad raku seinale, plasmamembraanile, valkudele ja nukleiinhapetele?
fenool ( rakukest , tsütoplasmamembraan, denatureerib valke), alkohol (tsütoplasmamembraan, denatureerib valke, ei hävita endospoore).
20. Missugune termiline steriilimisviis on kõige efektiivsem? Miks?
Märgkuumus on efektiivsem kui kuivkuumus. Kõige efektiivsem on autoklaavimine, kuna ei ole nii aeganõudev ja on lihtsasti kasutatav. Bakteritsiidne toime ja ta hävitab endospoorid.
21. Kas toiduainete pastöriseerimine tagab steriilsuse ja miks toiduaineid pastöriseeritakse?
Ei taga, hävitab vegetatiivsed rakud, endospoorid jäävad alles. Vedeliku kuumutamine alla 100 kraadi, on denatureeriv toime. Vabastatakse toiduaineid patogeenidest; kõrgem temperatuur rikub toidu maitseomadused.
22. Mis mõjutab termilise surmapunkti väärtust?
temperatuur ja surmatavad mikroobid.
23. Mis on bakteritsiidseks teguriks autoklaavimisel?
veeauru kõrge temperatuur
24. Millest sõltub autoklaavimise edukus?
autoklaavi koormamisest, steriilitava materjali mahust, steriilimise ajast. Autoklaavi ei tohi täita liiga tihedalt – peab jätma ruumi, et veeaur pääseks esemete vahele.
25. Millised on külmsteriilimise viisid?
keemiline steriilimine, mehhaaniline ( filtreerimine ,) Kiirgusega steriilimine (UV, gamma ja x-kiired)
26. Mille poolest erineb ioniseeriva ja mitteioniseeriva kiirguse toimemehhanism?
Ioniseeriv on lühimalainelisem ja energiarikkam kiirgus. Tal on kaudne toime. Ioniseerib vee ja moodustuvad hüdroksüülradikaalid reageerivad raku orgaaniliste komponentidega (nt DNA).
Mitteioniseeriv on pikalainelisem ja vähem energiarikas kiirgus. 250 nm on otsene toime DNA-le, tekivad tümidiini dimeerid, mis takistab normaalset DNA replikatsiooni.
27. Miks on tarvis avada Petri tass UV-kiirtega eksponeerimisel?
Kiirtel väike läbitungimisvõime
28. Kuidas steriilida termiliselt labiilseid lahuseid?
Keemiliselt, mehhaaniliselt.
29. Kas GP või GN bakterid on rohkem tundlikumad keemilise steriilimise suhtes?
GN. Alkohol muudab polüsahhariidse välismembraani läbilaskvamaks.
30. Arvuta lüsooli PC S. aureus ’e rakkudele, kui fenooli lahjendus 1 : 20 ja lüsooli lahjendus 1 : 300 tapab kõik rakud 10 min jooksul?
300/20=15
31. Millega seletada perekondade Pseudomonas , Bacillus ja Mycobacterium resistentsust mitmete steriilimisviiside suhtes?
Osad endospoore moodustavad perekonnad. Termoresistentsed
3. teema
1. Mis vahe on pind-ja süviskülvil?
Pindkülvil hõõrutakse külvatav materjal spaatliga ühtlaselt üle kogu söötmeplaadi pinna. Süviskülvi puhul jaotub inokulum kogu söötmes ja kolooniad kasvavad söötme sisse ja ka pinnale. Pindkülv annab eelise aerotolerantidele, süviskülv hapnikutundlikele ja temperatuuri suhtes vähem tundlikele.
2. Kas on võimalik, et bakter kasvab välja küll joonkülvil, kuid ei kasva süviskülvil?
Jah, kui on tegemist obligatoorse aeroobiga.
3. Millal on otstarbekas kasutada pistekülvi?
Kui tahetakse uurida bakterite hapnikuvajadust. Üldiselt anaeroobi puhul.
4. Millal kasutatakse joonkülvi kaldagarile või söötmeplaadile?
Kui tahetakse puhaskultuuri eraldada või väikest biomassi üleskasvatada või mikroobide arvukust määrata.
5. Miks süviskülvi puhul jahutatakse agar enne Petri tassi valamist 50 kraadini?
Saaks inokulumi ringikujuliselt segada, et mikroobid jaotuksid terves söötmes ühtlaselt. Kasv toimuks nii söötme sisse kui ka pinnale. Mikroobid häviks?
6. Miks inkubeeritakse söötmeplaate termostaadis ümberpööratult (põhi ülespoole)?
Vältida kondentsvee teket.
7. Millistel juhtudel on joonkülviks parem kasutada külvinõela?
Vähese mikroobikoguse väljakülvi tegemiseks. Pistekülviks.
8. Miks kuumutatakse katseklaaside, kolbide suudmeid enne ning pärast külvamist?
Steriilimiseks. Väljakülvi ei satuks teisi mikroobe .
9. Millist külvitehnikat ja söödet kasutaksid suure koguse mikroobimassi kasvatamiseks?
Rikastussöödet ja pindkülvi.
10. Miks on vaja bakterite arvukuste määramiseks kasutada proovide lahjendusi?
Bakterikultuur võib nii tihe olla, et pole võimalik nende arvukust määra – raske loendada!
11. Mis on lahjendusfaktor?
Lahjendusfaktor, kui palju on algproovi lahjendatud. Lahjenduse pöördarv .
12. Mida mõistetakse detsimaalsete lahjenduste all?
Lahjendussamm on kümnekordne. 100 (algproov, lahjendusfaktor 1) ja 10-1 (lahjendus) - lahjendusfaktor on 101.
13. Kuidas valmistada lahjendusrida, et saada lõpplahjenduseks 10-10?
Tuleb võtta epse ja teha 100 10-1 10-2...10-10.... kokku koos algproovi jaoks 11 epsi. Enne ja pärast lahjenduste tegemist, tuleb epse vortexil segada. nt kui kogulahus on 1ml, siis lisame 0,1 ml uuritavat materjali ja 0,9ml füsioloogilist lahust (0,9% NaCl).
14. Miks on vaja kasutada lahjenduste tegemisel iga järgneva lahjenduse tegemiseks uut pipetiotsikut?
Lahjendus vastaks sellele, mis ta olema peaks, ei lisanduks juurde otsikul olevate mikroobide kaudu. Lisaks, et teha protseduuri võimalikult steriilselt. Eelnev lahjendus ei tohi järgmist sellisel viisil mõjutada!
15. Milline on optimaalne kolooniate hulk söötmeplaadil loendamiseks?
30...300. 30 on liiga vähe, et selle põhjal statistilist keskmist võtta ja 300 liiga palju - kolooniate ülekasv.
16. Mida tähistab termin CFU?
CFU – kolooniat moodustav ühik (mahu- või massiühiku kohta).
4. teema
1. Millega on otseselt seotud temperatuuri füsioloogiline toime ja mida see näitab?
Temperatuurist sõltub ensümaatilise aparaadi aktiivsus ja sellest omakorda kasvukiirus. Madal temperatuur alandab aktiivsust ja sellega kasvukiirust. Kõrgetel temperatuuridel hakkama saamiseks on mikroobidel kohastumus – metalliioonide stabiliseeriv toime ja valkudes hüdrofoobsed aminohapped ja membraanis küllastunud rasvhapped. Madalatele temp. kohastujatel on membraanis suurem hulk küllastumata aminohapped. Arhedel termoresistentsed eeterlipiidid (elavad nt ülikõrge temp. piirkonnas, ekstreemse KK-ga pH).
2. Kuidas jaotatakse mikroorganismid temperatuuritundlikkuse alusel?
psührofiil (5-15), psührotroof (20-30), mesofiil (30-40), termofiil (55-65), hüpertermofiil (90-100).
3. Kas temperatuuri klassifikatsioon peegeldab ka mikroobide elumust?
Temperatuuri klassifikatsioon peegeldab selle mikroobi jaoks optimaalset temperatuuri, mille juures tema kasvukiirus on kõige kiirem ja talle soodsam . Mikroobide elumust sõltub lisaks temperatuurist ka keskkonna pH, toitesubstraadid ja füüsikalised keskkonnatingimused (nt UV kiirguse olemasolu).
4. Miks eristatakse optimaalset ja maksimaalset kasvutemperatuuri?
Maksimaalne kasvutemperatuur – kõige kõrgem temperatuur, mille juures on veel kasv. Optimaalne kasvutemperatuur – selle juures on mikroobi kasv kõige kiirem. Maksimumtemperatuur on lähedane optimaalsele, aga mitte otseselt kõige sobilikum temperatuur mikroobile.
5. Mis iseloomustab võimaliku kasvu miinimumtemperatuuri?
Miinimumtemperatuur – kõige madalaim temperatuur, mille juures on veel kasv. Palju madalam optimaalsest. Madalaima temperatuuri piiriks on külmalembestel (psührodel) vee külmumistemperatuur (puhtal veel 0 kraadi, soolasel veel -2,5). Madal temperatuur ei pruugi olla letaalne , aga ta takistab kasvu.
6. Miks ei klassifitseeru Bacillus megaterium termofiilsete bakterite rühma, kuigi tema termiline surmaaeg on üsna pikk?
Termiline surmaaeg – min. aeg, mille juures kõik mikroobid antud temperatuuril surevad vedelsöötmes. See bakter moodustab spoore halbades keskkonnatingimustes. Kõrge temperatuur ei ole tema jaoks sobilik ja antud juhul suudab moodustada spoore ajutiselt .
7. Millisesse kasvutemperatuuride rühma kuuluvad põhilised toiduainete riknemises osalevad mikroobid?
Psührofiilid põhjustavad enamasti madalatel pluss temperatuuridel säilitatavate toiduainete riknemist.
8. Mis on termoresistentsus ja mis teeb selle ebasoovitavaks?
Osa mikroobe talub mõnda aega 100 kraadi ja nad moodustavad endospoore. Vee keetmisel saab küll mikroobide arvu vähendada, kuid mitte täielikult. Pästoriseerimine toimub alla 100 kraadi ja see tähendab, et ei saa kõikidest mikroobidest vabaks. Kõrgemal kuumusel ei saa kuumutada, kuna see rikuks toidu maitseomadused.
9. Mis on detsimaalne reduktsiooniaeg (DRT)
aeg, mille jooksul mikroobi eluspopulatsiooni väheneb kümme korda (kindla temperatuuri kohta).
10. Mille poolest DRT erineb termilisest surmaajast?
termiline surmaaeg – min. aeg, mille vältel on kõik mikroobid lõpuks surnud. DRT – detsimaalne reduktsiooniaeg – aeg, mil mikroobi eluspopulatsioon väheneb 10 korda. Detsimaalne reduktsiooniaeg on osa termilisest surmaajast.
11. Kui kultuur DRT autoklaavimisel on 1,5 min, siis kaua kulub 106 raku surmamiseks? Mis juhtub rakkudega, kui katkestada steriilimine pärast 9 min möödumist?
TDT= logNo x DRT. D=1,5 min. N0=106. TDT=log106 x 1,5 min = 9. 9 minutit kulub, et antud temperatuuril oleks kogu populatsioon surmatud. Pärast 9 minuti möödumist on populatsioon hävinud.
12. Leia DRT mikroobile, kui alginokulumi 5 x 106 spoori töötlus 10 min 121 kraadi juures annab 30 elusrakku?
No = 5x106. Nt= 3x101. t=10 min. t=DRT x (logNo-logNt). DRT=t/logNo-logNt). DRT=10/5,22=1,9 minutit.
13. Miks on osale mikroobidele hapnik toksiline?
Neil puuduvad ensüümid , mis neutraliseerivad hapniku mürgiseid kõrvalprodukte (superoksiid, peroksiid).
14. Millised ensüümid vastutavad hapniku toksiliste produktide lagundamise eest?
Superoksiidi dismutaas lagundab superoksiidi radikaale. Katalaas lagundab vesinikperoksiidi. Peroksidaas lagundab ka vesinikperoksiidi (ei teki O2).
15. Kuidas jaotatakse mikroobid hapnikunõudluse alusel?
obligatoorne aeroob – vajab O2. Olemas katalaas ja SOD. Aeroobne hingaja
fakultatiivne aeroob – saab kasvada ka seal, kus hapniku pole. Eelistab hapnikukeskkonda. Olemas katalaas ja SOD. Aeroobne/kääritaja/ anaeroob .
obligatoorne anaeroob – ei talu O2. Puudu katalaas ja SOD. Anaeroob/kääritaja.
aerotolerantne anaeroob – kasvab paremini anaeroobsis, aga hapnik ei pärsi. Olemas SOD, katalaas puudu. Kääritaja.
Mikroaerofiil – kasvab madalal hapniku konts. (2-10%) kui õhus (20%). Puudu katalaas/SOD või madala aktiivsusega. Anaeroob/aeroob.
16. Kuidas valmistad püstagarid mikroobi hapnikutarbe uurimiseks?
LB püstagarisse teen külvinõelaga pistekülvi. Pean lisama geelistajat (agarit) kindlasti.
17. Iseloomusta aerotolerantsete anaeroobide kasvu söötmesambas?
Kasvavad ühtlaselt kogu söötmetulba ulatuses
18. Milline metabolismitüüp on iseloomulik fakultatiivsetele anaeroobidele?
Nad on kääritajad ja anaeroobsed hingajad, kui hapnik on puudu. Hapniku olemasolul on aeroobsed hingajad.
19. Mis vahe on obligaatsetel anaeroobidel ja mikroaerofiilidel?
Mikroaerofiilid ei talu üle 2-10% hapnikusisaldust. Obligaatsed ei talu mingisugust hapnikukontsentratsiooni. Obligaatsetel pole üldse teatud ensüüme, mikroaerofiilidel võib olla, aga sellisel juhul madala aktiivsusega. Mikroaerofiilid kasvavad ülemises osas ka, mitte pindmiselt. Obligaatsed kasvavad ainult söötmetulba alumises osas. Anaeroobsed on kääritajad/anaeroobsed hingajad. Mikroaerofiilid on aeroobsed/anaeroobsed hingajad.
20. Millisele rühmale on iseloomulik anaeroobne hingamine ja mille poolest ta erineb aeroobsest hingamisest?
Anaeroobne hingamine on omane obligatoorsetele anaeroobidele, fakultatiivsetele aeroobidele, mikroaerofiilidele. Elektronlõppakseptoriks pole enam hapnik, vaid midagi muud ( sulfaadid , CO2, nitraadid ).
21. Kuidas saab anaeroobsetes tingimustes kasvada aeroob Pseudomonas aeruginosa.
Ta on fakultatiivne aeroob. Suudab anaeroobsetes tingimustes kasutada elektroni lõppakseptorina nitraati .
22. Mis on kriitiliseks punktiks keskkonna pH muutuste korral?
Kui lõhutakse plasmamembraane, inhibeerib ensümaatilisi reaktsioone. Toidusubstraatide lahustuvus vees on vähenenud . Ku rakusisene pH langeb alla 5.
23. Kuidas jaotatakse mikroobid kasvuks sobiva pH järgi?
atsidofiil (1-5,5), neutrofiil (5,5-8,5), alkalifiil (8,5-11,5).
24. Milline on kasvuks optimaalne pH bakteritel ja milline mikroseentel?
Bakterid on valdavalt neutrofiilid, aga mikroseened eelistavad kergelt happelist keskkonda (4-6).
25. Selgita, kuidas saab rakusisene pH konstantseks jääda, kui toimub rakuväline pH muutus?
Selle eest vastutab tsütoplasma membraan , mis on suhteliselt läbimatu prootonitele ja nende ülejääk paisatakse rakust välja.
26. Mis inhibeerib raku kasvu mitteoptimaalsel pH-l?
Toitesubstraadi lahustuvus vees on vähenenud ja kättesaadavus väiksem. Kasv sõltub toitesubstraadi kättesaadavusest.
27. Kuidas mikroobid muudavad oma kasvukeskkonna pH-d?
Metabolismiproduktidega, mis paisatakse väliskeskkonda.
28. Miks on vaja lisada mikroobide kasvukeskkonda puhversüsteeme?
Kui tahetakse uurida mikroobide elumust mingi faktori suhtes, siis tuleb teha nii, et nad ise oma keskkonda ei kujundaks (muudavad metabolismiproduktidega keskkonna pH-d). Puhverkomponendid leevendavad seda.
29. Mis lubab Heliobacter pylori ’l ellu jääda inimese maos?
Ta on mikroaerofiil, ei vaja palju hapnikku. Metabolismiproduktiks on tal elutegevuse käigus uureas, mis lagundab uurea ammoniaagiks – tõstab nii pH-d. Moodustab biokilet.
30. Kuidas surmab UV-kiirgus mikroobiraku?
UV-kiirgus on kas energiarikkam või vähemenergiarikkam, olenevalt lainepikkusest. Kõige bakteritsiidsem on 265 nm lainepikkus , mis kahjustab DNA-d otse. Tekivad tümidiini dimeerid, mis takistavad DNA replikatsiooni.
31. Miks UV-kiirgus surmab vegetatiivse mikroobiraku, kuid ei surma endospoori?
UV-kiirgus ioniseerib vee... Endospoori veesisaldus on väga madal, seega on ta UV-kiirgusele resistentsem.
32. Milline UV-piirkond on mikroobile kõige letaalsem?
250-260 nm, sest kiirgusel on siis otsene mõju DNA-le.
5. teema
1. Miks ei väljendata plaadimeetodi puhul arvukust ühikuga rakku/ml?
Paljud ei moodusta kolooniat.
2. Milliseid külviviise kasutatakse plaadimeetodil arvukuste määramiseks?
Tilkkülv, pindkülv, süviskülv.
3. Millise mikroobirühma arvukusi määrame tavalisel pindkülvil toiteagaril?
Heterotroofsete aeroobide.
4. Leia CFU/ml algproovis, millest tehtud lahjenduse (1 ml seda kultuuri viidi 9 ml-sse lahjendusvette, sellest 0,1 ml kanti edasi 9,9 ml-sse lahjendusvette) 100 mikroliitrise külvi väljakasv oli 290 kolooniat 20 ml toiteagaril?
100 mikroliitrit = 0,1 ml – 290 kolooniat
1 ml – x kolooniat → 2,9 * 103 → võttes arvesse lahjendust, siis 2,9 * 106
5. Millest tuleneb arvukuste erinevus bakterite otsesel loendamisel mikroskoobis ja plaadimeetodit kasutades? Kumb meetod on täpsem?
Plaadimeetodi puhul sõltub loendatud arvukus kasutatavast söötmest. Pole olemas universaalset söödet, mis sobiks kõigile. Lisaks, on laboris kultiveeritavaid bakterid vaid 0,1-10%.
6. Miks on vajalik mikrobioloogiliste proovide fikseerimine ning milliseid fiksaatoreid kasutatakse?
Säilitada rakkude arv, et nad ei lüüsuks või deformeeruks. Formaldehüüd ja hetero /autotroofide eristamiseks glutaaraldehüüdi.
7. Millal kasutad membraanfilter-tehnikat, kas bakterite otsesel või kaudsel määramisel?
Kaudsel määramisel. kui mul on proovid , milles arvukus on madalam.
8. Nimeta membraanfilterkülvi puudusi ja eeliseid?
Eelis – saab suurendada külvimäära, saab kasutada proove, mille arvukus on madal, väike ajakulu. Puudus – taustmikroobide arvukus on suur, looduslike proovide hägusus , toksilised ühendid absorbeeruvad filtritele .
9. Kuidas määratakse piirlahjenduste meetodi MPN indeks?
Positiivsete katseklaaside arv mingi lahjenduste kohta
10. Kui pikk peaks olema lahjendusrida MPN metoodika rakendamisel?
Viimastest lahjenduste väljakülvides uuritavaid mikroobe ei esine.
11. Mis on võetud LIVE /DEAD komplektiga elus- ja surnud rakkude eristamise kriteeriumiks?
Elusad rakud on rohelised, punased rakud on punased. Lõhutud tsütoplasmamembraani läbib punane värv.
12. Missugune probleem võib tekkida LIVE/DEAD komplektiga elus- ja surnud rakkude eristamisel?
Värvus pole täpselt tuvastatav. Roheline võib tungida ka surnud rakkudesse.
13. Kas loenduskambrit kasutades on võimalik määrata mikroobide üldist arvukust joogivees? Selgita.
Ei, loendusproovi maht on väike, loendamist segab bakterite liikuvus ja agregeeritus.
14. Millised on põhilised biomassi määramise meetodid?
Otsene – kaalumine . Kaudne – rakususpensiooni hägu OD ja rakukomponentide hulga järgi.
15. Millist biomassi määramise meetodit kasutad, kui tegemist on helbelise konsistentsiga mikroobi suspensiooniga?
Otsest – kaalumine.
16. Millel põhineb biomassi spektrofotomeetriline määramine?
Suspensioonis olevad rakud neelavad valguse kogust, mis on propotsionaalne rakkude arvukusega suspensioonis.
17. Kas spektrofotomeetriliselt määratakse elus- või surnud rakke?
Kõiki, põhineb rakukultuuri tihedusel.
18. Mis on optiline tihedus (OD)?
Valguse neeldumine teatud aine lahuses. A.
19. Millise biomassi määramise meetodi valid , kui rakkude arvukus on väga madal?
Biokeemilisi analüüse (rakukomponentide hulga järgi).
20. Mida peaksid tegema, kui tahad OD järgi leida elus- ja üldrakkude arvukusi kultuuris?
OD väärtused ei anna meile teavet rakkude arvukuse kohta ja seetõttu on otstarbekas konstrueerida rakkude biomassi ja arvukuste vahelise seose leidmiseks kaliibergraafik.
6. teema
1. Nimeta kolivormseid baktereid iseloomustavaid tunnuseid?
Ei paljune vees, nende seas seedetrakti asukad, säilitavad väliskeskkonnas pikemat aega eluvõime, saab tuvastada lihtsamate laboratoorsete võtetega. Enterobakterite hulka kuuluvad, kääritavad laktoosi gaasi moodustamisega.
2. Miks kontamineeritud vee filtreerimine läbi membraanfiltri ei luba veel selle kasutamist joogiveena?
Membraanfiltri proovid lasevad toksiine läbi.
3. Miks on oluline indikaatororganismide kasutamine vee puhtuse hindamisel?
Säilitavad eluvõime kauem väljaspool elukeskkonda, kui patogeenid . Teada saada, kas joogivesi võib meid haigeks teha või mitte.
4. Millised olulised E. coli tunnused lubavad teda kasutada indikaatororganismidena?
Kultiveeritav, jääb väljaspool organismi pikemaks ajaks ellu, lihtsasti tuvastatav laboratoorsete võtetega.
5. Milliseid meetodeid kasutatakse kolivormsete mikroobide arvukuse testimiseks?
Oletuslik, kinnitav ja täiendav.
6. Miks antakse kolivormsete arvukused 100 ml proovi kohta, mitte 1 ml kohta?
Liiga väike kogus.
7. Kas Endo söötmel moodustunud kolooniate arv on käsitletav proovi BÜA-na, põhjenda?
Ei, Endo sööde on selektiivsööde.
8. Mis tähtsus on oletuslikul testil kolivormsete määramisel?
Kolivormsed kuuluvad enterobakterite hulka, kuid nad eristuvad teistest sellega, et nad kääritavad laktoosi ja tekib gaas . Saab teada esialgu, kas neid esineb.
9. Mis võib põhjustada positiivse oletusliku testi negatiivse vastuse kinnitaval või täiendaval testil?
Vähesed mittekolivormsed võivad siiski laktoosi kääritada ja siis tekitada gaasimulle.
10. Kas kolivormsete testimise söötmetes võiks laktoosi asemel kasutada mingit teist suhkurt?
Kolivormsed kääritavad vaid laktoosi, teisi suhkruid kääritavad teised.
11. Nimeta BGLB söötme selektiivsed ja diferentsiaalsed omadused?
briljantroheline – lubab kasvada vaid GN ja sapisoolad – vaid GN seedetrakti, kes on kolivormsed ja. Laktoos on diferentsiaalne .
12. Mida mõeldakse koliindeksi all?
Kolivormsete bakterite arvukus. Rakkude arv 100 ml uuritavas proovis. Kui see on 0, siis võib vett juua.
13. Mille poolest erineb E. coli teistest kolivormsetest?
Tal on gusA geen, mis kodeerib GURi β-D-glükuronidaasi, mille substraadiks on glükuroniidid (MUG). Neil on trüptofanaasne aktiivsus, saab kindlaks teha LB söötmel tehes indooltesti. Moodustab Endo söötmel tumepunaseid kuivi kolooniaid.
14. Nimeta vähemalt 3 substraati, milledel kasvades annab E. coli positiivse vastuse?
Laktoos, β-D-glükuroniidid, briljantroheline, sapisoolad.
15. Kuidas käituda siis, kui E. coli tuvastamisel indooltest annab positiivse vastuse, kuid GUR aktiivsus puudub?
gusA geen on defektne .
16. Miks peab PCR-il kasutama kahte praimerit?
DNA-l on kaks ahelat .
17. Miks peab PCR-il kasutama termostabiilset DNA polümeraasi?
DNA denatureeritakse 94-98 kraadi juures. Tavaline polümeraas denatureerub.
18. Miks valmistatakse elektroforeesi puhul geel puhvris, mitte tavalises vees?
pH stabiilsuse tagamiseks, PCR toimub ainult kindlal pH-l.
19. Kuidas eristada DNA-fragmente geelelektroforeesil?
Molekulid tuleb geelis nähtavaks tuua. Agaroosi kasutatakse maatriksina.
20. Miks voolutatakse geelelektroforeesil paralleelselt reeglina ka suurusmarkerit?
Suurusmarker koosneb kindlaksmääratud suurusega molekulide segust, saab määrata meie proovi molekuli suurust.
21. Millise vea oled teinud, kui elektroforeesi ajal proovide liikumist tähistav marker liigub vales suunas?
Klemmid valet pidi.
7. teema
1. Mida mõistetakse bakterite kasvu all?
Kasv on mikroobirakkude arvukuse tõus või biomassi juurdekasv ruumalaühikus.
2. Milliseid bakterite paljunemisviise tuntakse?
Pooldumine , niitide jagunemine, hüüfide tipus moodustuvate koniidide abil, pungumine .
3. Mis on perioodiline kultuur?
Perioodiline kultuur – batch kultuur – suletud süsteemis. Bakterite kasvatusviis, kuhu inkubeerimise jooksul midagi ei lisata ega eemaldata. Iseloomustab seda neli kasvufaasi.
4. Iseloomusta perioodilise kultuuri kasvufaase?
lag – toimub kohanemine muutunud keskkonnatingimustega. Metaboolse aparaadi ettevalmistamine kasvuks. Toimub nt ribosoomide süntees. Toimub biomassi juurdekasv ilma rakkude jagunemiseta.
log – rakkude arvukus suureneb eksponentsiaalselt ajas. Kasvukiirus on ajas konstantne ja muutumatu.
stationaarne faas – juurdetulevaid rakke on sama palju kui hävivaid. Rakud püsivad elus tänu varuainetele. Metaboolselt väheaktiivsed. Spoore moodustavad liigid sporuleeruvad.
Surmafaas – rakkude arvukus väheneb logaritmiliselt, rakud lüüsuvad omaenda ensüümide tõttu.
5. Millest sõltub lag-faasi pikkus?
Sõltub inokuleeritavate rakkude kasvufaasist ja hulgast, vana ja uue söötme keemilisest koostise erinevusest.
6. Mis põhjustab log-faasi lõppemise?
Toitainete kontsentratsioon on vähenenud ja mürgiseid jääkprodukte on kuhjunud.
7. Mida mõistetakse balansseeritud kasvu all?
Rakkude arvukus suureneb propotsionaalselt biomassi juurdekasvuga. Log-faasis on ainult balansseeritud kasv.
8. Defineeri generatsiooniaeg ja millest ta sõltub?
Aeg, mis kulub populatsioonis rakkude arvu kahekordistamiseks. Sõltub geneetilisest potensiaalist ja kasvutingimustest.
9. Kuidas on võimalik leida mikroobipopulatsiooni generatsiooniaega?
Graafikult – kaudne. x- telje peal populatsiooni inokuleerimise ajad ja y- teljel biomassi või arvukuste logaritmilised väärtused. Nt OD-lt 0.2 – 0.4 kasvas kultuur ja siis oli ajavahemik 10min ja 30min . Järelikult generatsiooniaeg on 20 min. Otsene – valemiga. g=t * log2 (0,301)/logNt-logN0
10. Kuidas on generatsiooniaeg ja kasvukiirus seotud? Millised on nende ühikud ?
g=1/v – pöördvõrdeliselt. Mida lühem on generatsiooniaeg, seda kiiremini kasvavad rakud. Generatsiooniaeg (min), kasvukiirus ( generatsiooni / minutis ).
11. Miks kasutatakse mikroobipopulatsiooni hindamisel poollogaritmilist teljestikku?
Aeg ei ole logaritmiline
12. Kas generatsiooniaega on võimalik igast kasvufaasist leida?
Ainult log-faasist.
13. Leidke generatsiooniaeg ja kasvukiirus, kui 12 h jooksul mikroobikultuur kasvab 5 x 102 rakult/ml 1 x 108 rakuni/ml?
g= t*0,301/logNt-logN0. g=41 minutit. g=1/v. v=1/g → 0,024 generatsiooni/minutis
14. Kui tunnis toimub 4 biomassi kahekordistumist, siis milline on generatsiooniaeg?
60:4=15
15. Kui suur on ühe raku järglaskond 8 h pärast, kui generatsiooniaeg on 20 min?
g=t/n. n=g/t→8*60/20=24. Ühe raku järglaskond → 2n=16777216 rakku.
16. Kell 2.00 külvati kultuuri 103 rakku. Lag-faas kestis 30 min. Kell 7.30 läks kultuur tihedusega 106 üle stationaarsesse faasi. Mitu generatsiooni toimus? Leida generatsiooniaeg.
Log faas kestis seega kokku 5h = 300 min. g=t * 0,301/logNt-logN0 = 300*0,301/3=30,1min.
n? g=t/n. n=t/g= 300/30,1=10 generatsiooni/minutis.
17. Kartulisalatis on üks patogeenne bakterirakk generatsiooniajaga 20 min selles keskkonnas. Kui suur on rakkude arv 4 tunni pärast?
g=20 min. n=t/g= 4*60/20=12 generatsiooni/minutis. Rakkude arv on 2n → 4096 rakku
18. Millal on generatsiooniaeg võrdeline biomassi kahekordistumise ajaga ?
Kui tegemist on balansseeritud kasvuga nt log-faasis.
19. Millised on generatsiooniajad looduslikel mikroobidel, põhjenda?
Pikemad kui laborites elavatel bakteritel. Laboris on paremad kasvutingimused.
20. Iseloomusta stationaarset kasvufaasi.
Rakke tuleb sama palju juurde kui hävib. Rakud püsivad elus varuainete arvel. Metaboolselt on nad väheaktiivsed.
21. Iseloomusta surmafaasi.
Elusrakkude arv väheneb logaritmiliselt. Rakud lüüsuvad omaenda ensüümide tõttu.
22. Kuidas teeksid kindlaks, et rakud kultuuris on surnud?
Värvides, proovides kasvatada.
23. Kui väljendame CFU/ml ja kultuuri neeldumist OD ühikutes samal graafikul, siis 1) kas mõlemate kõverate maksimumid saabuvad samal ajal, põhjenda? 2) kas suremisfaasi algus on samaaegne?
1) ei, CFU väljendab arvukust ja OD biomassi juurdekasvu. 2) jah
24. Mille poolest erineb pidevkultiveerimise viis perioodilisest kultiveerimisest?
Pidevkultiveerimisel viiakse kindlal lahjenduskiirusel söödet juurde ja vana sööde koos rakkudega eemaldatakse. Rakud on pidevalt log-faasis. Perioodilisel kultiveerimisel ei lisata/võeta ära söödet. Esineb neli kasvufaasi.
25. Mis määrab pidevkultiveerimisel populatsiooni kasvukiiruse?
Lahjenduskiirus.
26. Millises kasvufaasis on läbivoolukultuur?
log-faasis.
9. teema
1. Mis on esimeseks etapiks mikroobe indentifitseerima asudes ?
Puhaskultuuri isoleerimine .
2. Mis on puhaskultuur ja kuidas on seda võimalik saada?
Puhaskultuur – kindla mikroobitüve rakkudest koosnev kultuur. Tehakse tardsöötmele lahjenduskülv (joonkülvina).
3. Mis on polüfaasiline klassifikatsioon?
Tehakse kindlaks tuvastatava mikroobi fenotüübilised ja genotüübilised tunnused ja võrreldakse andmebaasis olevate tuntud tüvede omadustega.
4. Millised geenid sobivad nn molekulaarseteks kronomeetriteks?
housekeeping geenid ehk siis konseveerunud järjestused.
5. Millised kulturaalsed omadused on abiks mikroobide indentifitseerimisel?
Koloonia kuju, suurus, värvus, konsistents , pind, läbilõige.
6. Kuidas on võimalik testuda kultuuris liikuvust ja endospooride esinemist?
Liikuvus – ripptilgas. Hugh -Leifsoni sööde/süsivesikute kasutamise põhisööde – tehakse pistekülv.
Endospooride esinemine – külvatakse toitepuljongiga katseklaasi, inkubeerida 80 kraadi juures ja inkubeerida termostaadis, et spoorid idaneksid. Teha väljakülv R2A agarile ja sealt omakorda preparaat.
7. Kuidas testitakse suhkrute kasutamist?
O/F testiga.
8. Mis on käärimine ?
Orgaaniliste ühendite lagundamine anaeroobses tingimuses
9. Miks on käärimistesti vaatluseks optimaalne aeg umbes kaks päeva peale külvamist?
Kui hiljem vaadata, siis kasvukeskkonnas olevate teiste substraatide aluselised laguproduktid varjutavad tekkinud happelise reaktsiooni
10. Mis on IMViC test ja milliste mikroobide eristamisel on ta oluline?
Enterobaktereid tuvastav testide seeria.
11. Mis tähtsus on eksoensüümidel ja nimeta neid?
Eksoensüümid – bakterite produtseeritud ensüümid, mis lagundavad väljaspool rakku olevad polümeersed orgaanilised ühendid. Proteaas, esteraas, glükosidaas, galaktosidaas, trüptofanaas, arginiini dihüdrolaas, amülaas , DNaas, tsellulaas .
12. Millisesse ensüümide klassi kuuluvad eksoensüümid?
Hüdrolüütilised ensüümid.
13. Mille järgi on võimalik määrata mikroobi trüptofanaasset aktiivsust?
Indooltestiga. Trüptofaan lagundatakse indooliks. Kasutatakse lisaks Kovacsi reaktiivi. Erepunane värvus. Kasutatakse LB söödet. Indooli kuhjub ja seda ei metaboliseerita.
14. Mida peab sisaldama indooltesti tegemiseks kasutatav sööde?
Trüptofaani.
15. Kuidas määrata laktoosi kasutamist mingi mikroobi poolt?
Endo testiga. BGLB. β-galaktosidaasi testi. Nitrofenool – kollane ühend.
16. Kas saame võrdustada β-galaktosidaasi testi laktoosil happe moodustamise testiga?
Ei saa, ensüümi aktiivsust näitab vaid β-galaktosidaasi test.
17. Mida näitab nn oksüdaastest?
Kas redutseerunud cytc annab elektronid molekulaarsele hapnikule → tekib vesi ja hapnik.
18. Milliste mikroobirühmade (gramreaktiivsus) eristamisel on oluline oksüdaastest?
GN pulkbakterite ja kokkide eristamiseks
19. Kuidas toimub indofenoolsinise tekkimine oksüdaastestis?
kunstlik substraat oksüdeerub oksüdaasi ja hapniku juuresolekul indofenoolsiniseks.
20. Milliseid hingamistüüpe tunned ja mille poolest nad erinevad?
elektroni lõppakseptori poolest. Aeroobne ja anaeroobne hingamine, kääritajad.
21. Mis on denitrifikatsioon ?
Lämmastikuringe lüli, kus nitraadid redutseeritakse gaasilisteks ühenditeks.
22. Miks denitrifikatsiooni käigus kogunenud gaas ei näita, et tegemist on käärimisprotsessiga?
Sööde peab leelistuma samuti.
23. Millised moodused on olemas mikroobide kiireks identifikatsiooniks?
API, BIOLOG multitestsüsteemid
24. Millel põhineb BIOLOG-i testsüsteemi kasutamine identifikatsioonis?
formasaani moodustumine on korrelatsioonis substraadi kasutamise intensiivsuse vahel.
9. teema
1. Missugused omadused iseloomustavad antibiootikume?
Mikroobide produtseeritud, bakteriostaatilise või bakteritsiidse toimega, mõjuvad selektiivselt ja väga väikestes kontsentratsioonides.
2. Milliseid antibiootikume tootvaid mikroobe tead?
perekonnast Bacillus, hallitusseened ( perek Penicillium), aktinomütseedid.
3. Mille alusel on võimalik antibiootikume rühmadeks jaotada?
Kas nad on laia või kitsa toimespektriga.
4. Kuidas testida bakteri tundlikkust mingi antibiootikumi suhtes?
Kirby Baueri meetodiga. Meil on Petri tass, mille sees tardsööde. Olemas õhukesed kindla AB-ga läbiimmutatud õhukesed paberdiskid. Enne teeme pindkülvi konkreetse mikroorganismiga. Asetame steriilitud pintsettidega diski söötmele ja jätame seisma (22h). Mõõdame joonlauaga valge ala diameetrit (disk jääb kesele; kus mikroobe pole – kasvuvaba tsoon). Selle alusel on nad kas resistentsed, vahepealsed või tundlikud.
5. Miks on gramnegatiivsed bakterid resistensed penitsilliini suhtes?
Penitsilliin takistab PDG sünteesi. Gram(-) on õhuke PDG ja lipopolüsahhariidne välismembraan takistab AB transporti rakku. G(+) on paks PDG.