Mikrobioloogia praktikumi teooria (0)

I TEEMA
1. Milline peab olema mikrobioloogia laboratooriumi ruumide paigutus?
* Ruumid, milles tehakse mikrobioloogilisi töid, peavad olema sisustatud ja ehitatud nii, et need ei mõjutaks tehtud tööde usaldatavust ega koguks tolmu.
* analüüsitaval proovil „tagasiteed ei ole“ printsiip – väldib ristsaaste ohutu
* õhk peab olema puhas
* Töötajal peab olema piisavalt ruumi
2. Miks „kergesti puhastamise nõue“ on tähtis mikrobioloogia laboratooriumis?
Kõik pinnad peavad olema kergesti puhastatavad, kuna nendele koguneb tolm ning sinna hakkavad tekkima teised mikroorganismid . Aga mikroorganismidega saastamise oht peab olema laboris minimaalne!
3. Milline peab olema mikrobioloogia laboratoorimi ventilatsoonisüsteem ja mis on selle ülesanne?
Ventilatsioonisüsteem peab olema efektiivne. Kasutatakse õhufiltrite süsteemi, mida regulaarselt hooldatakse ja vajadusel vahetatakse filtreid. Uksed ning aknad peavad olema samuti suletavad hermeetiliselt, et vältida tuuletõmmet tööde läbiviimise ajal. Ventilatsioonisüsteemi ülesandeks on puhastada mikrobioloogia labori õhku nii, et seal töötavad inimesed ei hingaks mikroobe endale sisse.
4. Kuidas toimub saastunud materjalide dekontamineerimine ehk steriliseerimine ?
Saastunud materjale steriliseeritakse sterilisaatorites vastavalt kuumutamisviisi järgi kas kuuma õhu sterilisaatorid või kuuma auruga rõhu all olevate autoklaavidega.
5. Millised on bioohutuse tagamise tähtsamad aspektid mikrobioloogia laboris?

• Käsi tuleb pesta seebi ja veega enne töö alustamist ja peale lõpetamist.
  
• Mikroorganismidega töötamisel tuleb järgida rangelt aseptilisi töövõtteid ja külviaasad ja –nõelda tuleb peale mikroorganismidega kokkupuudet koheselt steriliseerida leegis.
  
• Kõikide tööde läbiviimisel peab olema seljas kittel , mida ei tohi kanda teistes laborites.
  
• Erilist tähelepanu tuleb pöörata töökoha korrashoiule ja puhtusele.
  

II TEEMA
1. Nimeta mikroskoopide tüübid.
a) valgusmikroskoobid
b) elektronmikroskoobid
2. Milline on erinevus helevälja-valgusmikroskoobi ja Leeuwenhoek’i mikroskoobi vahel?
Leuuwenhoek’i mikroskoop kujutas endast lihtsat kaksikkumerat läätse, mis andis u 200-kordse suurenduse. Helevälja-valgusmikroskoobis kasutatakse illuminatsiooniallikana valgust.
3. Millistest peamistest osadest koosneb helevälja- valgusmikroskoop ?
Vt joonist lehelt ! Mehaaniline osa vs Optiline osa.
Mehaanilise osa: Statiiv , tuubus, revolver, makro- ja mikrokruvi, esemelaud
Optiline osa: elektrilamp , diafragma , kondensor, objektiivid, okulaarid.
4. Mis on helevälja-valgusmikroskoobi peamiste osade funktsioon?
Statiiv – mikroskoobi stabiilsus (jalg + tuubusehoidik)
Tuubus – temaga on ühendatud okulaarid ja objektiivid.
Revolver – tema külge on ühendatud 2-4 objektiivi. Vastavalt vajadusele saab keerata vajamineva onjektiivi ette.
Makro-ja mikrokruvi – abil saab preparaati fokuseerida
Esemelaud – sellele asetataks epreparaat, mida mikroskopeeritakse.
Elektrilamp – annavad valguse
Diafragma – reguleeritakse preparaadile laskuvat valgust.
Kondensor – koosnevad mitmest läätsest, mis peegeldavad valgusallikalt tulenevad kiired väikesele pinnale esemelaual.
Objektiivid – kõige tähtsamad ja hinnalisemad mikroskoobi osad. Kasutatakse erinevate suurenduste jaoks.
Okulaarid – suurendavad objektiivi poolt antud kujutist, kuid ei too ise nähtavale mitte mingisugust uuritava preparaadi detaili.
5. Mis on mikroskoobi suurendus ?
Mikroskoobi suurenuds = objektiivi ja okulaari suurenduse korrutisega ( Nt. kui kasutatakse objektiivi suurenudsega x40 koos okulaariga, mille suurendus on x10, siis mikroskoobi kogusuurendus on 400x)
6. Mis on mikroskoobi lahutusvõime ja kuidas seda leitakse?
Lahutusvõime all mõeldakse minimaalset kaugust preparaadi kahe punkti vahel, mille kujutist võib antud mikroskoobi abil selgesti eristada. Mida väiksem on see kaugus seda suurem on mikorskoobi lahutusvõime.
See on leitav ka valemi abil:
7. Mis vahe on mikroskoobi lahutusvõimel ja mikroskoobi suurendusel?
Mikroskoobi suurendus näitab, kui palju suuremana me mikroorganismi näeme. Lahutusvõime määrab minimaalse kauguse preparaadist, mil me näeme kujutist.
8. Kuidas saab mikroskoobi lahutusvõimet tõsta?
Mikroobi lahutusvõimet saab tõsta mikroskoobi numbrilise apertuuri suurendamise teel.
9. Millal kasutatakse immersiooniõli? Miks?
Immersioonõli kasutatakse siis, kui kasutame objektiivi x100 ehk suurte suurenduste korral. Immersioonsüsteemi objektiividel saaks läätse suure kumeruse tõttu kasutada mikroskopeerimisel ainult keskosa, sest küljed annavad moonutatud kujutise. Selle vältimiseks kasutatakse mikroskopeerimisel immersioonõli, sukeldades objektiivi läätse õlitilka. Nii satub valgusallikast tulev valguskiirte kimp läbi kondesori peaaegu täielikult objektiivi.
10. Kui suur on mikroskoobi üldine suurendus, kui objektiivi läätse suurendus on x95 ja okulaari läätse suurenuds x10 ? 95x10 = 950 ??
III TEEMA
1. Milliseid preparaate kasutatakse bakterite morfoloogia uurimiseks?
Preparaadid kas elusrakkudest või fikseeritakse ehk surmatakse rakud.
Elusrakkudest:

• Laialisurutud tilk ehk lihtmärgpreparaat – kasutatakse bakterite, kui ka seente morfoloogiliste tunnuste uurimiseks. Lihtne valmistada, kuivab kiirelt.
  
• Ripptilk – valmistatakse liikuvuse uurimiseks. Kasutatakse spetsiaalseid süvendiga esemeklaase.
  
• Elusrakkude värvimine – kasutatakse, kui tahetakse vaadelda bakterite tõelist kuju, mõõtmeid või vaadelda kasvu ja pooldumist. Kasutatakse indiferentseid värve (metüülsinine)
  

Fikseeritud rakkudest:

• Laialiaetud tilk ehk äigepreparaat – suspensioon või isetehtud suspensioon (tahke + lahus) viiakse esemeklaasile ning aetakse laiali.
  
• Kuum fikseerimine vajalik selleks, et mikroobirakud kleepuksid tugevasti esemeklaasile. Selleks tuleb tõmmata esemeklaasi kolm korda üle leegi nii, et preparaadipool ülevalpool. Kuumutamine kordaläinud kui esemeklaas kergelt kõrvetab nahka.
  
• Keemiline fikseerimine – lihtsaim fikseerimine alkoholiga .
  

2. Miks on vajalik bakterikultuurist valmistatud preparaadi fikseerimine?
Selleks, et mikroobirakud kleepuks tugevasti meie esemeklaasikülge, et hiljem värvides ning värvi mahapestes, ei peseks maha ka rakke.
3. Millised fikseerimise viise kasutatakse? Millised on nende meetodite eelised, millised on puudused?

• Kuumfikseerimine (eelised – kiire, lihtne, odav || puudsed – oht üle kuumutada (võib muutuda mikroorganismide struktuur), liiga vähene kuumutamine ( mikroobid ei kinnitu piisavalt kõvasti esemeklaasile).
  
• Keemiline fikseerimine (eelised – muudab vähem rakkude morfoloogiat || puudused – aeganõudvam ja tülikam
  

4. Miks ei ole bakterirakud hästi nähtavad valgusmikroskoobis?
Sest, et bakterirakud on peaaegu värvutud ning seetõttu ongi neid ilma töötlemata valgusmikroskoobi abil raske vaadelda.
5. Milliste meetodite abil muudetakse bakterirakud nähtavaks?
Bakterirakud muudetakse nähtavaks värvimise teel, kas elusrakkudest või fikseeritud rakkdest.
6. Milliseid bakterise värvimise meetodeid kasutatakse ja mis on nende põhimõte?

• Lihtvärvimine – värvub kogu rakk (fikseeritud preparaadile kantakse värv, lastakse toimida ja pestakse maha)
  
• Liitvärvimine – jaguneb diferentsiaal- ja spetsiaalvärvimiseks.
  

Diferentsiaalvärvimine – võimaldab eristada bekteri eri tüüpe, kuna mikroobirakud ei värvu ühtemoodi .
Spetsiaalvärvimine - võimaldab uurida raku spetsiifilisi koostisosi (nt kapslid , endospoorid, viburid jne)
7. Milliseid värve kasutatakse bakterite värvimiseks?
Bakterite värvimiseks kasutatakse aniliinvärve, kuna bakterid on nende suhtes afiinsed. Aniliinvärvide soolad jagunevad aluselisteks ja happelisteks.
Aluselised : metüülsinine, kristallviolett, safraniin
Happelised: Kongo punane, eosiin , happeline fuksiin, nigrosiin.
8. Milles esineb aluseliste ja happeliste värvidega värvimise erinevus?
Bakterirakk neutraalses keskkonnas kergelt negatiivne laeng. Seega aluselised värvid seonduvad kergesti ja toimub raku värvumine. Happelisete värvide puhul ei toimu värvide difundeerumist rakku, vaid värvub rakku ümbritsev taust. See on aluseks värvimise jaotamisel positiivseks ehk otseseks ja negatiivseks ehk taustvärvimiseks.
9. Millised on Grami järgi värvimise etapid? Kuidas värvuvad grampositiivsed ja gramnegatiivsed bakterid nendel etappidel ?
1) Kõiki aseptika võtteid järgides valmista bakterikultuurist märgpreparaat (laialiaetud tilk), lase kuivada õhu käes.
2) Fikseeri preparaat tõmmates esemeklaasi 3 korda üle põletileegi
3) Kanna preparaadile kristallviolett ja lase värvil toimida 1 minut, seejärel pese värv maha 4-5 sek jooksul.
4) Kanna preparaadile värvikinniti Lugoli ja lase toimida 1 minut, seejärel pese preparaati.
5) Kanna preparaadile värvilahustaja. TÄHTIS, kuna toime aeg oluline ! Lase toimida 20-60 sekundit, olenevalt kihi paksusest. Pese hoolikalt.
6) Kanna preparaadile uus aluseline värv safrariin, lase toimida 1 minut, pese lühidalt.
7) kuivata preparaat õhkkuivaks ning seejärel mikroskopeeri immersioonsüsteemis !
Grampositiivsed: säilitavad esialgse kristallvioletse värvi ka peale värvitukstegeva reaktiiviga töötemist.
Gramnegatiivsed: Värvuvad algul lillaks, kuid muutuvad värvutuks peale töötlemist värvilahustiga. Viimane värvimine tehakse safraniiniga ning selle toimel muutuvad gramnegatiivsed roosaks-punaseks.
10. Milline näeb välja Grami järvi värvitud endospoore moodustavast bakterikultuurist valmistatud preparaat valgusmikroskoobi vaateväljas?
11. Millist meetodit kasutatakse endospooride värvimiseks?
Endospoorid ei värvu bakterite lihtsate meetoditega. Endospooride värvimine põhineb tugevatoimeliste värvide kasutamisel . Värvimiseks kantakse fikseeritud ja kuivale preparaadile 5%-line malahhiitrohelise vesilahus , kuumutakse leegil 5min, seejärel pesti värv maha. Viiakse läbi täiendvärvimine safraniiniga 2 minuti jooksul. Preparaati pestakse, kuivatakse ja mikroskopeeritakse.
12. Miks üldjuhul ei ole võimalik valgusmikroskoobi abil vaadelda bakterite vibureid?
Neid pole võimalik vaadelda, kuna nende diameeter on liialt väike.
IV TEEMA
1. Mille poolest erinevad hallitusseened pärmseentest?
Esinevad kahel erineval morfoloogilisel kujul: filamentoossete hallitusseentena ning üherakuliste pärmidena.
2. Millepoolest erinevad bakterite endospoorid seente eosest?
Bakterite endospoorid tekivad ebasoodsate keskkonna tingimuste tekkimisel ning ei ole võimelised paljuema. Kui tekib uuesti soodne keskkond siis endospoor hävib ja tekkib uus vegetatiivne rakk. Seente eosed on vegetatiivse - ja mittevegetatiivse paljunemise aluseks.
3. Milliste toiduainete valmistamisel kasutatakse hallitus -ja pärmseeni? Nimeta mõned

• Hallitusseen Rhizopus stolonifer põhjustab marjade , eriti maasikate riknemist
  
• Hallitusseen Fusarium culmorum põhjustab köögi- ja puuviljade riknemist
  
• Hallitusseen Aspergillus flavus grupp on levinum sinkidel ja vorstidel.
  
• Hallitusseene perekond kuuluvad hallituseene liike kasutatakse hallitusjustude Roquefort ja Camembert.
  
• Pärmid: Saccharomyces cerevisiae kasutatakse etanooli tootmisel, käärimis- ja pagaritööstuses.
  

4. Mis võetakse alusteks pärm -ja hallitusseente identifitseerimisel?Söötme erinevus?
Hallitusseentel on vegetatiivne keha ja hüüfid ning eosed. Nad kasvavad Petri tassidel.
Pärmid on üheraksed seened. Üldiselt on pärmirakud suuremad, kui bakterirakud. Enamasti on pärmid ovaalse kujuga. Punguvatel pärmidel on näha pungasid
V TEEMA
1. Mis on steriliseerimine?
Steriliseerimine on kasutatavate söötmete, töövahendite ja materjalide täielik vabastamine kõikidest elusvormidest. (ka bakterite endospoorid ja hallitusseente eosed)
2. Milliseid steriliseerimise viise kasutatakse mikrobioloogilistes laboripraktikumides?
3. Milline termiline steriliseerimiseviis on kõige efektiivsem?
Kõige efektiivsem on autoklaavimine
4. Mis on termiline surmaaeg?
Thermal death time – TDT ehk termiline surmaaeg – see on lühim aeg, mille vältel kõik söötmes olevad baketrid surmatakse antud temperatuuril.
5. Mis on pastöriseerimine?
Pastöriseerimine on vedelike kuumutamine allpool keemispunkti -100oC , ei taga materjali steriilsust. Üldjuhul tehakse seda piima ja karastusjookide tööstuses. Pikendab piima eluiga, tappes patogeensed ja toidu riknemist esilekutsuvad mikroobid.
6. Milliseid külmsteriliseerimisviise kasutatakse?
Külmsteriliseerimisviidsidest kasutatakse filtrimist , keemilist steriliseerimist ja kiirgust.
7. Millist steriliseerimisviisi kasutatakse termolabiilsete ainete steriliseerimiseks?
Mehhaanilist steriliseerimist ehk filtrimist kasutatakse termolabiilseid aineid sisaldavate lahuste, söötmete ning gaaside steriliseerimseks.
8. Mille poolest erinevad desinfektandid antiseptikutest?
Desinfektandid on toksilisemad ning hävitavad mikroorganisme elututel objektidel, antiseptikud seevastu elusorganisidel välispidiselt. Antiseptikud on vähemtoksilisemad ning ei hävita mikroobe vaid ihibeerivad nende kasvu.
9. Mille poolest sõltub kiirguse steriliseeritava toime efektiifsus?
Efektiivsus sõltub lainepikkusest, intensiivsusest ning toime ajast.
10. Mille poolest erineb ioniseeriva kiirguse toime mitteioniseeriva kiirguse toimest?
Ioniseeriv kiirgus( γ- ja x- kiired -> lainepikkus alla 100nm) omab suurt läbitungimisvõimet ning steriliseerib sügavuti. Mitteioniseerivkiirgus või UV-kiirgus (lainepikkus üle 100 nm ) ei oma nii suurt läbitungimisvõimet ning seetõttu steriliseerib õhku, materjalide pindu ja pindmisi kihte.
11. Kuidas söötmed jaotatakse nende keemilise koostise järgi ?
12. Mille poolest erineb keemiliselt defineerimata koostisega sööde keemiliselt defineeritud koostisega söötmest? – SAMA VASTUS
Keemilise koostise järgi jaotatakse:
a) keemiliselt defineerimata koostisega (söötme täpne keemiline koostis ei ole teada)
b) Keemiliselt defineeritud koostisega ( on teada söötme iga komponent ning selle täpne sisaldus)
13. Kuidas jaotatakse söötmeid nende kasutamise järgi?

• Transportsöötmed
  
• Säilitussöötmed
  
• Taastussöötmed
  
• Rikastussööde
  
• Isoleerimissööde
  
• Diferentsiaalsööde
  
• Selektiivsed söötmed
  

14. Mis on transportsööde?
Sisaldavad aineid, mis ei võimalda mikroorganismide paljunemist, aga tagavad nende säilimise.
15. Mis on säilitussööde?
Kasutatakse mikroorganismide säilitamiseks, tagavad mikroobide eluvõimelisuse nende pikaajalisel säilitamisel.
16. Mis on taastussööde?
Kasutatakse pikka aega stressis olnud mikroobikultuuri normaalse kasvuvõime taastamiseks
17. Mis on rikastussööde?
Vedelsööde, mis oma koostise tõttu loob eriti soodsad tingimused mikroorganismide paljunemiseks.
18. Mis on isoleerimisööde?
Tard- või pooltardsööde, mis loovad tingimused mikroorganismide kolooniate kasvuks ja/või moodustamiseks.
19. Mis on diferentsiaalsööde?
Võimaldavad kiiresti eristada üht mikroobitüve / liiki / rühma teistest mikroobidest selgelt eristavate füsioloogiliste või biokeemiliste omaduste alusel.
20. Kuidas jaotatakse söötmeid nende konsistentsi järgi?

• Vedelsöötmed
  
• Pooltardsöötmed
  
• Tardsöötmed
  

21. Mida nimetatakse inokuleerimiseks?
Nimetatakse külvamist ehk mikroorganismide kasvu uurimiseks tuleb neid üle kanda ühelt keskkonnalt teisele või ühelt söötmelt teisele.
22. Millal kasutatakse mikroobide külvamiseks joonkülvi ?
Joonkülvi kasutatakse puhaskultuuride eraldamiseks, mikroorganismide kollektsioon- või töökultuuride uuendamiseks jne. Tehakse külviaasaga petri tassile, kus on valmis sööde.
23. Millal kasutatakse mikroobide külvamiseks pistekülvi ?
Kasutatakse mikroorganismide hapnikuvajaduse määramisel aga ka mikroorganismide säilitamiseks. Teostatakse samuti külviaasaga petri tassile, kus on valmis tardsööde.
24. Mille poolest erineb sügavkülv pindkülvist?
Sügavkülvil jaotub külvatav materjal üle kogu söötme mikroorganismid kasvavad ja annavad kolooniaid nii söötme pinnal kui ka söötmekihi sees.
Erinevus selles, et kui pindkülv tehakse täielikult tardunud söötme peale (ajades külvatud materjal laiali spaatliga) siis sügavkülvil pannakse alguses petritassile mikroobimaterjal ning seejärel lisatakse alles sööde vedel ja soojendatud sööde.
25. Millal kasutatakse jäljendkülvi?
Jäljend- ehk templikülv – kasutauakse selleks, et samaaegselt petri tassil kasvavate mikroorganismide kolooniate füsioloogilisi omadusi uurida. See meetod võimalda petri tassil kasvanud kolooniaid üle kanda teisele petri tassile kasutades selleks spetsiaalset templit, millel on vahetatav steriilne pehme meterjal. Ühe jäljendiga võimalik teostada külve kuni 5 Petri tassile.
26. Miks peab sügavkülvi puhul Petri tassile valatava söötme temperatuur olema vahemikus 44-47oC? Sest alla selle temperatuuri ta juba tardub ning pole võimalik valada Petri tassile söötmeks.
VI TEEMA
1. Millised meetodeid kasutatakse arvukuse määramiseks toiduainetes ?
a) väljakülv tadrsöötmele, ehk plaadimeetod elusrakkude arvu määramiseks
b) piirlahjenduste meetod elusrakkude arvukuse statistiliseks määramiseks
c) värvi redutseerimise meetrod elusrakkude arvukuse määramiseks
d) otsese loendamise meetod, mille abil määratakse nii elusate kui ka surnud rakkude arv
2. Mis on plaadimeetodi põhimõte?
Plaadimeetod ehk ka tassimeetod on kõige laidalsasemalt kasutusel olev meetod elusrakkude arvu määramiseks toiduainete mikrobioloogilisel analüüsil. Sellel meetodil toiduainete proov segatakse mehhaanilislt või homogeniseeritakse ning vastavalt lahejdnusskeemile tehakse lahjenudsed – tehakse külvid – inkubeeritakse – leondatakse Petri tassil väljakasvanud kolooniad visuaalselt või Ouebec’i loenduri abil.
3. Miks üldjuhul on plaadimeetodi puhul vaja teha uuritavast proovist lahjendusi?
Lahjendusi on vaja selleks, et hiljem oleks võimalik petri tassil teha kolooniate loendus. Kui lahjendusi ei tehtaks oleks petri tass kolooinaid paksult täis ning lugemine oleks võimatu. Bakterite arv ühes ml või g võib ulatuda uuritavas proovis kuni 109 rakuni, siis objektiivse analüüsi tulmuse saamiseks on tavaliselt vaja proovi lahjendada.
4. Mida tähendab termin „kolooniat moodustav ühik“?
See tähendab elusrakkude arvu 1g või 1 ml uuritavas proovis.
5. Kui suur on optimaalne kolooniate arv Perti tassil, et saada objektiivne tulemus plaadimeetodil?
Pindkülvi puhul 20-200 kolooniat ning sügavkülvi puhul 30-300 kolooniat
6. Mis on kõige tõenäolisema arvu meetodi põhimõte?
Piirlahjenuste ehk tõenäolisema arvu meetod põhineb uuritavast proovist lahjendusrea valmistamisel ja lahjendusest väljakülvide tegemisel vedelsöötmega katseklaasidesse.
7. Millised on kõige tõenäolisema arvu meetodi eelised ja puudused võrreldes plaadimeetodiga?
Piirlajenduste eeliseks on see, et saadakse kõrgemad tulemused, kuid plaadimeetod on täpsem. Seega saab puuduseks lugeda ligikaudsust, kuna tulemus antakse 95% statistilise tõenaäosusega. Puuduseks ka töömahukus.
8. Kui palju on vaja lahjendada uuritavat proovi kõige tõenäolisema arvu meetodi kasutamisel mikroobide arvukuse määramisel?
Mida suurem on oletatav mikroobide arvukus proovis, seda rohkem tuleb teha lahejndusi, nii et viimastes väljakülvides mikroobid puuduksid.
9. Kuidas saadakse kõige tõenäolisema arvu meetodi koodarv?
Pärast inkubeerimist vaadeldakse katseklaase ja tehkase kindlaks need katseklaasid, kus esineb uuritava mikroobirühma kasvule viitavaid tunnuseid. Positiivsete tunnustega katseklaasid fikseeritakse ja summeeritakse paralleelsete katseklaaside positiivsed tulemused. Tulemuste põhjal koostatakse 3 kohaline arv, millest esimene on positiivsete katseklaaside arv kõige suurema väljakülvatud proovikogusega paralleeluuringu lahjenustes. Kaks järgmist arvu esindavad positiivsete katseklaaside arvu vastavalt järgmistes lahjendustes. Koodarvu ( nt 3, 5, 10) alusel leitakse standardtabelist mikroorganismide kõige tõenäolisem arv.
10. Mis on membraanifiltri meetodi põhimõte?
Plaadimeetod ei ole sobiv bakterite arvu määramiseks proovis, mille mikroobide sisaldus on väga madal. Sel juhul valatakse filtrile proov. Filter mille poori läbimõõt on 0,22-0,45μm, peab kinni bakterid, kuid võimaldab veel mingil muul proovil pääseda läbi filtri . Membraanifilter koos bakteritega aetakse petri tassile, milles on sobiv sööde. Petri tassid pannakse inkubaatoruisse kasvama ning hiljem loendatakse kolooniad.
11. Millised on membraanifiltri meetodi eelised ja puudused võrreldes plaadimeetodiga?
Eelsieks see, et saab määrata bakterite arvu proovides, kus mikroobide sisaldus madal.
Puuduseks see, et filter peab kinni küll bakterid, kuid võimaldab veel või mingil muul proovil pääseda läbi filtri.
12. Miks kasutatakse membraanifiltri meetodit väga laialdaselt bakterite arvukuse määramiseks vees? Sest seal on mikroobide sisaldus madal
13. Mis on mikroobide loendamise otsese meetodi põhimõte?
Otsene loendamise meetod on lihtsaim meetod rakkude arvu määramiseks suspensioonides. Loendamiseks kasutatakse spetsiaalseid loendusklamberid – ruudustik. Loetakse 50-100 erinevas ruudus ning iga ruutu peab 3 korda lugema. Leitakse keskmine rakkude arv ruudus ning seejärel arvutatakse rakkude arv 1 ml proovis.
14. Millised on mikroobide loendamise otsese meetodi eelised ja puudused võrreldes plaadimeetodiga?
Eeliseks on see, et meetod on kiire ja lihtne ning võimaldab lisaks rakkude arvule saada ka informatsiooni rakkude morfoloogia kohta. Ning tulemused on kõrgemad kui plaadimeetodi puhul. Puuduseks on see, et see ei võimalda eristada elusaid ning elutuid rakke ning meetod on ka väga västitav analüüsi teostajale.
15. Millised on värvi redutseerimise meetodi eelised ja puudused?
Eelsieks see, et testid on lihtsad, kiired ja odavad ning nende abil võimalik määrate elusrakkude arvukust teatud toiduainetes.
Puuduseks see, et teste ei saa kasutada toiduainete puhul, mis sisaldavad redutseerivaid ensüüme.
VII TEEMA
1. Mis on mikroorganismi puhaskultuur?
Mikroorganismi puhaskultuuriks nimetatakse ainult ühe mikroobiliigi rakke sisaldavat mikroobikultuuri.
2. Millised on mikroorganismide puhaskultuuride saamise meetod?
Mikroorganismide puhaskultuuride saamise meetodid võib jagada kahte suurde rühma:
Mehaalinised meetodid – valitakse tehtud lahjenduskülvidest need petri tassid, kus on üksikud, üksteisest hästi eraldatud kolooniad. Valitakse välja kolooniad, mis siis külvatakse edasi järgmisele Petri tassile joonkülvi meetodit kasutades.
Bioloogilis-keemilised meetodid – näevad ette selektiivsete söötmete, keemiliste ainete, termiliste tegurite mõju kasutamist või katseloomade nakatamist jne. Kõige enam kasutatakse selektiivseid söötmeid, mis vajaminevat kultuuri eelistavad kuid suruvad alla kõik teised, mittevajaminevad kultuurid. Tehakse mitu ümberkülvi, et saada puhas mikroorganismide puhaskultuur.
3. Millel põhineb mikroorganismide identsifitseerimine?
Mikroorganismide identsifitseeimine (mikroobi liigi või tüve määramine) põhineb mikroorganismide morfoloogilistel, kulturaalsetel, biokeemilistel, keemilistel aga ka seroloogilistel tunnustel .
4. Milliste kuluturaalsetel tunnustel põhineb mikroorgansmide identsifitseerimine?
Kolooniaid iseloomustatakse nende kuju, suuruse, värvuse, pinnatekstuuri, servajoone, profiili ja konsistentsi kaudu.
5. Millised raku moefoloogilised tunnused võetakse arvesse mikroobide identifitseerimisel?
Rakutunnustest võetakse arvesse: kuju, suurus, rakkude vastastikune asetus , liikuvus, viburite esinemine, paiknevus , endospooride esinemine ja asetus , kapsli esinemine.
6. Kas on võimalik söötme omaduste põhjal määrata mikroobide liikuvust?
Liikuvad bakterid annavad söötmes hargnenud, suletaolise kasvu. Mitteliikuvad organismid annavad piki külvi joonekujulise koloonia.
7. Millist skeemi kasutatakse toiduainete mikrobioloogilistel analüüsil bakterite identifitseerimiseks sugukonnani või perekonnani?
8. Millised etapid nähakse ette bakterite esmasel identifitseerimisel Shewan’i skeemi järgi?
9. Kuidas määratakse glükoosi kasutamist mikroorganismide poolt?
10. Kuidas määratakse kindlaks mikroorganismi võime fermentatiivselt kasutafa glükoosi?
Glükoosi metaboliseerimisel tekib rida saadusi, milliseid just, sõltub ensüümidest, mida mikroorganism toodab. Happe moodustamisele viitab söötme värvi muutus punakasvioletsest kollaseks. Gaasi tekkele viitab gaasi kogunemine Durhami torukestesse.
11. Mida näitab oksüdaastest?
Oksüdaastesti puhul määrab oksüdaas ära, kas mikroob on võimeline oksüdeerima teatud aromaatseid amiine.
12. Mida näitab katalaastest?
Selle abil saab kindlaks määrata mikroorganismid, kes on võimelised tootma katalaasi. Ensüüm katalaas aitab kõrvaldada lähiümbrusest vesinikperoksiidi, mis on tugev oksüdeerija ja võib vigastada või surmata rakke.
SÜGAVKÜLVI ARVUTAMINE:
C – kolooniate summa
V – külvatud materjali hulk (1ml)
d – lahjendus (10-2)
1,1 – koefitsent, kuna meil C kahe lahjenduse peale kokku 10-2 ja 10-3
PINDKÜLVI ARVUTAMINE:
C – kolooniate arv
V – külvatud materjali hulk (0,1ml)
d – suurim lahjendus (10-2)
LAHJENDUSSKEEM: